2-23-16489/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16489

Kohtuasi

S.J-i hagi Ehital Krediit OÜ, Tallinna kohtutäitur

Risto Sepa, N.F-i ja A.T vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.05.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.J-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

95 396 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.J (isikukood XXX)

Kostja I Ehital Krediit OÜ (registrikood 10343540),

lepinguline esindaja Hannes Kink

Kostja II kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja

Raul Uesson

Kostja III N.F (isikukood XXX)

Kostja IV A.T (isikukood XXX)

Kostjate N.F-i ja A.T lepinguline esindaja Riho Sillar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.05.2024. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega

hagi rahuldada ja jaotada uuesti menetluskulud.

2. Tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 027/2023/2692 13.10.2023–20.10.2023 toimunud

kordusenampakkumine, millel müüdi kinnisasi asukohaga /aadress/ Tallinn

(registriosa number XXXXXXX).

2-23-16489

3. Kohustada N.F-i ja A.T andma nõusolek kinnistu registriosa number XXXXXXX

omanikukande parandamiseks selliselt, et S.J kantakse kinnistusraamatusse

kinnisasja omanikuna.

4. Mõista N.F-i ja A.T valdusest välja kinnisasi registriosa numbriga XXXXXXX

S.J-i kasuks.

5. N.F ja A.T on kohustatud täitma resolutsiooni punktides 3 ja 4 nimetatud

kohustused üksnes tingimusel, et S.J on täitnud N.F-i ja A.T suhtes kohustuse

anda välja rahasumma, mille S.J on saanud täiteasjas nr 027/2023/2692

enampakkumise tulemi jäägi väljamaksena ostuhinna arvel.

6. Rahuldada S.J-i apellatsioonkaebus.

7. Jätta S.J-i menetluskulud seoses resolutsiooni punktis 2 lahendatud nõudega

kohtutäitur Risto Sepa kanda.

8. Jätta S.J-i menetluskulud seoses resolutsiooni punktides 3 ja 4 lahendatud

nõuetega N.F-i ja A.T kanda.

9. Kostjate menetluskulud jätta iga kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.J (hageja, võlgnik) esitas Harju Maakohtule hagi Ehital Krediit OÜ (kostja I,

sissenõudja), Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (kostja II, kohtutäitur), N.F-i (kostja III) ja A.T

(IV) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks

20.10.2023 enampakkumine, millel müüdi kinnistu asukohaga /aadress/ Tallinn (registriosa

number XXXXXXX), tuvastada ostja kostja III ja ühisomanik kostja IV kohustus anda

nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kantakse omanikuna sisse hageja ning

nõuda kinnisasi välja ostja ja ühisomaniku valdusest.

1.1. Hagiavalduse kohaselt edastas kohtutäitur täiteasjas nr 027/2023/2692 hagejale

kordusenampakkumise akti, mille järgi on kohtutäitur müünud 13.10.2023–20.10.2023

toimunud kordusenampakkumisel hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga /aadress/

Tallinn.

2-23-16489

1.2. Täitemenetlus algatati 2023. a juunis kostja I täitmisavalduse alusel. 25.07.2023 teatas

kohtutäitur hagejale arestimistoimingust, milles selgitas nõude kujunemist. Kohtutäitur märkis

nõude suuruseks 32 520,08 eurot, millele lisanduvad täitekulud; nõude suurus oli kokku 35

058,08 eurot. Kohtutäitur ei teatanud hagejale, et sissenõudjal on muid nõudeid.

1.3. Septembris 2023 alustas kohtutäitur arestitud korteriomandi enampakkumisega. Hageja

teatas korduvalt kohtutäiturile, et soovib enampakkumist vältida ning nõudesumma tasuda.

10.10.2023 palus hageja kohtutäituril teavitada nõudesumma, et see koheselt tasuda. Täitur

teatas nõudesummaks 35 080 eurot.

1.4. 11.10.2023 tasus hageja kohtutäiturile 15 000 eurot. 12.10.2023 seisuga oli hageja

täiturile tasunud kogu nõudesummas 35 080 eurot. Kohtutäitur kinnitas selle summa

laekumist. Üllatuslikult hakkas kohtutäitur väitma, et hageja vastu on veel nõudeid, mille

suurus ei ole veel teada ning keeldus enampakkumise tühistamisest. Hagejal ei õnnestunud

täiendava nõude kohta infot saada ja enampakkumine hageja elukoha müügiks jätkus.

20.10.2023 müüs kohtutäitur hageja korteriomandi hinnaga 95 396 eurot.

1.5. Kuigi kohtutäitur luges hagejale adresseeritud teate nõude suurendamisest

kättetoimetatuks enampakkumise päeval, sai hageja selle tegelikult kätte 24.10.2023. Seega

on kohtutäitur võlgniku vara võõrandanud olukorras, kus võlgnik on kohtutäituri teatatud

nõude täies ulatuses tasunud. Hageja leiab, et vara sundmüügi eelduseks on võlgniku

võimalus nõue vabatahtlikult täita, et sundmüüki vältida. Hageja leiab, et vara

enampakkumiseks alus puudus ja nõue oli täidetud. Hageja leiab, et enampakkumise olulisi

tingimusi on rikutud. Võlgnikule ei ole nõudest teatatud ega ei ole antud vabatahtlikku

tähtaega nõue täita.

1.6. Hagejale ei ole teada sissenõudja uue nõude sisu, kuid eelduslikult ei ületa see 2000

eurot. On ebamõistlik ja pahatahtlik jätkata enampakkumisega olukorras, kus võlgnik on

tasunud 35 080 eurot näidates, et soovib sundmüüki vältida. Kohtutäituri pahatahtlus seisneb

ka selles, et ta teab hageja vara väärtust (95 000 eurot) ning hageja võimekust sissenõudja uus

nõue hiljem tasuda.

1.7. Hageja lisab, et sama kohtutäitur on teises täiteasjas (027/2019/1080) andnud korduva

täitekutse kättetoimetamisel, mille sisuks oli samuti viivised, vabatahtliku täitmise tähtaja 5

päeva korduva täitekutse kättetoimetamisest. Seetõttu on kohtutäituri käitumine käesolevas

asjas vastuoluline ja vastuolus heade kommetega. Tuginedes kohtupraktikale (Tallinna

Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-13-6375) on kohtutäituri ülesanne täitemenetluses

arvutada viivise suurust.

1.8. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esile toodud

asjaoludel ei esine enampakkumise tingimuste olulist rikkumist. Sissenõudja esitas täitmisele

nõude 02.06.2023 seisuga 32 520,08 eurot. Viiviseid oli arvestatud kuni selle kuupäevani.

Sissenõudja suurendas täitemenetluses 16.10.2023 viivisenõuet 2229,76 euro võrra.

Sissenõudjal on õigus nõude suurust muuta kuni täitemenetluse lõpuni. Nõude suurendamisel

viiviste võrra ei näe seadus ette eraldi vabatahtliku täitmise tähtaja andmist.

2-23-16489

3. Kohtutäitur vaidles hagile vastu. Kohtutäitur algatas täitemenetluse sissenõudja 06.06.2023

avalduse alusel. Täitedokumendiks oli 12.04.2021 notariaalne leping, mida tagas hüpoteek

hageja korteriomandile. Kohtutäitur saatis hagejale täitmisteate 08.06.2023 nõude kohta 35

058,08 eurot, hageja sai selle kätte hiljemalt 17.07.2023. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli

16.08.2023.

3.1. Võlgnik sõlmis maksegraafiku, millega kohustus tasuma kogu nõude hiljemalt 2023. a

oktoobriks. Võlgnik ei tasunud esimest osamakset, kohtutäitur arestis korteri ja korraldas

enampakkumise 07.09.2023–14.09.2023 alghinnaga 113 620 eurot. See enampakkumine

nurjus osalejate puudumise tõttu.

3.2. Kohtutäitur korraldas kordusenampakkumise, mille teate toimetas võlgnikule kätte

22.09.2023. 11.10.2023 saatis kohtutäitur võlgnikule makseinfo, mille järgi oli nõue 32

520,08 eurot. Võlgnik on palunud täitemenetluse dokumendid saata enda e-posti aadressile /e-

posti aadress/. Võlgnik tasus 11.10.2023 kohtutäiturile 15 000 eurot ja 12.10.2023 veel 20 080

eurot. Sissenõudja teatas 16.10.2023 kohtutäiturile, et 13.10.2023 seisuga on nõue 34 749,84

eurot, s.o teatas nõude suurenemisest 2230,63 eurot võrra. Kohtutäitur teatas võlgnikule

nõude suurendamisest. Võlgnik esitas 25 minutit enne enampakkumise lõppu taotluse

pikendada suurendatud nõude tasumise tähtaega. Kohtutäitur keeldus tähtaja pikendamisest.

Korteriomand müüdi enampakkumisel hinnaga 95 3196 eurot.

3.3. 03.11.2023 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses vara

kordusenampakkumise täitetoiminguga taotledes kordusenampakkumise akti tühistamist.

03.12.2023 jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 02.05.2024. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas võlgnik hagi tähtaegselt. Võlgnik ei

kaotanud hagi esitamise õigust sellega, et esitas eelnevalt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Maakohus leidis, et enampakkumise tingimuste olulist rikkumist asjas ei esinenud. Võlgnik

oli enampakkumisest teadlik ja soovis seda vältida ja püüdis sissenõutavat summat ka

enampakkumise ajal tasuda. Võlgnik ei ole korteriomandi aresti vaidlustanud täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi 10 päeva jooksul arestimisest teadasaamisest.

4.2. Sissenõudjal oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 3 järgi õigus viivisenõuet

suurendada kuni enampakkumise päevani. TMS § 25 ei näe ette täiendavat vabatahtliku

täitmise tähtaega viivisenõude suurendamisel. Kuigi kohtutäitur võib viivise suurendamisel

uue vabatahtliku täitmise tähtaja määrata (nagu teises täiteasjas), ei ole selle tegemata jätmine

enampakkumise tingimuste rikkumine.

4.3. Kohtutäituril ei olnud kohustust täitemenetlus lõpetada. Võlgnik tasus temale teadaoleva

võla 35 080 eurot enne enampakkumise lõppu. Kohtutäitur küsis õigesti täitemenetluse

lõpetamise kohta sissenõudja seisukohta, et välja selgitada, kas ja millises ulatuses

sissenõudja viivist nõuab. Kohtutäitur teavitas võlgnikku nõude suurendamisest ja andis

võlgnikule teada, et sissenõudja ei ole nõus enampakkumise tühistamisega. Võlgnik sai

16.10.2023 teate nõude suurendamisest kätte 19.10.2023. Kohtutäitur ei ole viivitanud

täiendavast nõudest teavitamisega kui ta selle kätte sai.

2-23-16489

4.4. Võlgnik ei tasunud võlgnevust enne enampakkumist, vaid ositi selle ajal ja suurendatud

nõue jäi rahuldamata. Seetõttu ei olnud kohtutäituril õigust enampakkumist TMS § 97 lg 1

järgi tühistada. Tegemist ei ole hea usu põhimõttega vastuolus oleva täitemenetlusega. Kuigi

enampakkumise lõpuks jäi võlgnevuseks vaid suhteliselt väike summa (korteriomandi

väärtusega võrreldes), oli kohtutäituril õigus enampakkumine lõpule viia.

4.5. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks

välja 1708 eurot, kostja II kasuks 1244,40 eurot ja kostjate III ja IV kasuks solidaarselt 1540

eurot.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostjate kanda ning mõista need välja

koos seadusjärgses määras viivisega.

5.1. Kohtutäitur oleks pidanud enampakkumise tühistama ja täitemenetluse lõpetama

13.10.2023, mil võlgnik oli tasunud 35 080 eurot. Kohtutäitur keeldus ekslikult täitemenetluse

lõpetamisest.

5.2. Nõude suurendamisel ei saanud kohtutäitur enampakkumist jätkata, sest enne oleks

pidanud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja. Kohtutäitur oleks pidanud

viivisenõude suuruse ise välja arvutama, mitte küsima seda sissenõudjalt. Ka 31.07.2023

maksegraafiku kokkuleppe järgi pidi viivise suuruse teatama kohtutäitur. Kohtuotsuses

esitatud tõlgendus kaasa ebaõiglase olukorra, kus sissenõudja saab enne enampakkumise

lõppu oluliselt oma nõudeid suurendada ja välistada võlgniku võimaluse nõude vabatahtlikuks

täitmiseks. Kostja I ja II tegevus oli hea usu põhimõtte vastane.

5.3. Kohtutäitur rikkus TMS § 23 lg 41 ja § 56 lg 1 nõudeid. Täitmisteates ei olnud märgitud

viivise suurust ega arvutuskäiku. Täitmisteatele lisatud raamatupidamise õiendist nähtus küll

viivisenõude summa, kuid mitte arvutuskäiku. Täitmisteate puuduste tõttu oli tühine

korteriomandi arestimine ja müük enampakkumisel. Korteriomand oli arestitud üksnes

põhinõude ja täitekulu sissenõudmiseks, kuid mitte viivise sissenõudmiseks.

5.4. Kostjale 2 pidi olema kinnisasja sundmüügi ajal teada, et täitmata nõude suuruseks ca

2000 eurot, mistõttu kostja 2 oleks pidanud TMS § 53 lg 1 ja TMS § 52 lg 2 alusel korteri

sundvalitsemisele määrama või seda vähemalt kaaluma. Kuna kinnisasja väärtuseks oli kostja

2 hinnangul 113 620 eurot (dtl 321) ehk hiljem lisandunud täiendavast nõudest ca 50 korda

enam väärt, siis sellise korteri sundvalitsemisel oleks nõude täitmine olnud saadava üüri arvel

võrdlemisi lühikese perioodi vältel.

Vastustaja seisukoht

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2-23-16489

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus

jaotab uuesti menetluskulud, apellatsioonkaebus rahuldatakse.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas pärast nõude tasumist toimunud

viivisenõude esitamisel oleks kohtutäitur pidanud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise

tähtaja ja kas selle tegemata jätmine on enampakkumise tingimuste oluline rikkumine.

9. TMS § 23 lg 4⁵ näeb ette, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad

sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas

täitemenetluses. TMS § 2 lõike 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendi (notariaalselt tõestatud

kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud rahalise nõude rahuldamiseks) puhul tuleb TMS § 23 lg 41 järgi täiturile

esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.

Kohtupraktikas on selgitatud, et täitemenetluse tõhususe ja võlgniku õiguste kaitse huvides on

see, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile koos täitmisavaldusega nii põhinõude kui ka

kõrvalnõuete suuruse kuni täitmisavalduse esitamise ajani ning näitab ka üksikasjaliku

arvutuskäigu, kuidas ta nimetatud tulemusele on jõudnud. Edasi arvutab viivist kohtutäitur ise

(RKTKm 21.06.2017, 3-2-1-63-17, p 32).

10. Kolleegiumi hinnangul tuleneb eelnevast, et täitmisavalduse esitamisel määratleb

sissenõudja, kas ja millises ulatuses ta soovib võlgnikult viivise sissenõudmist. Viivise

nõudmisel tuleb sissenõudjal märkida nõude sissenõutavaks muutumise aeg, viivise määr ja

arvutuskäik kuni täitmisavalduse esitamise ajani. Kui sissenõudja soovib tulevikus

sissenõutavaks muutuvat viivist, tuleb tal seda eraldi märkida, vastasel korral võib kohtutäitur

ja võlgnik eeldada, et sellist nõuet täitmisel ei ole.

11. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja

täitedokumendi alusel. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate

võlgnikule kättetoimetamisega. Täitmisteatest saab võlgnik teada, milline sissenõudja on

millisel alusel tema suhtes täitemenetlust alustanud ja millises summas. TMS § 24 lg 3 p 3

kohaselt märgitakse täitmisteates muu hulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks

täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtupraktikas on selgitatud, et TMS §-st 24

tuleneb, et täitmisteates tuleb näidata nõude sisu (TlnRnKm 01.03.2019, 2-18-1391, p 50).

Justiitsministri 15.12.2009 määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisa 6 kehtestab täitmisteate

vormi ning selle järgi näidatakse vormil nõude sisu. Kolleegium täpsustab, et nõude sisust

peab nähtuma muuhulgas põhi- ja kõrvalnõuete ulatus ja kas sissenõudja nõuab tulevikus

sissenõutavaks muutuvat viivist.

12. Nõustuda ei saa tõlgendusega, et TMS §-st 56 tuleneb tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivisenõude täitmisele esitamiseks erikord, mille järgi võib sissenõudja selle nõude esitada

ilma ajaliste piiranguteta ning selle täitmiseks ei pea andma vabatahtliku täitmise tähtaega

(TMS § 25). TMS § 56 lg 3 näeb ette, et viivist arvestatakse kuni enampakkumise päevani.

Seda sätet tuleb mõista nii, et viivist arvestatakse kuni enampakkumise päevani siis, kui

sissenõudja on täitmisavalduses selgelt märkinud, et ta soovib tulevikus sissenõutavaks

muutuvat viivist. Kui sissenõudja seda märkinud ei ole, kuid soovib viivisenõuet suurendada,

on tegemist uue täitmisavalduse ja uue nõudega. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on

viivisenõue eraldiseisev nõue. Sarnaselt on kohtupraktikas selgitatud, et seadus ei keela pärast

põhinõude sissenõudmiseks alustatud täitemenetluse lõpetamist alustada samast

2-23-16489

täitedokumendist tuleneva viivisenõude sissenõudmist (TlnRnKm 05.07.2024, 2-22-13296, p

12.1). Uue nõude täitmisele esitamisel peab täitur võlgnikku teavitama täitmisteatega (TMS §

24) ja andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja (TMS § 25).

13. Praegusel juhul ei esitanud sissenõudja täitmisavalduses soovi tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise sissenõudmiseks ning täitur ei asunud seda ka sisse nõudma.

Täitmisavaldusest (dtl 221) nähtub, et nõude sisu on võlgnevus ja nõude suurus on 32 520,08

eurot. Täitmisavaldusele lisas sissenõudja raamatupidamise tõendi (dtl 238), kuid ka selles ei

ole viidet tulevikus sissenõutavaks muutuvale viivisele. Täitmisteates (dtl 253) märkis

kohtutäitur, et nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue ja nõude suurus on 06.06.2023

seisuga 32 520,08 eurot. Täitmisteatest ei nähtu põhi- ja kõrvalnõuete ulatus ega see, et

kohtutäitur täidaks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuet.

14. Et sissenõudja ei esitanud täitmisavalduses soovi tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise sissenõudmiseks ning täitur ei asunud seda sisse nõudma, tuleb sissenõudja 16.10.2023

avaldust viivise sissenõudmiseks käsitada uue nõude täitmiseks esitamisena. 16.10.2023

koostas kohtutäitur teate nõude suurenemisest (dtl 476) ning selle järgi on sissenõudja nõue

13.10.2023 seisuga 34 749,84 (sh viivised), s.o 2230,63 eurot rohkem kui eelmise teate järgi.

15. Kolleegium märgib, et 16.10.2023 kohtutäituri teatest ei nähtu, vastuolus TMS § 24 lg-ga

1, põhi- ja kõrvalnõuete ulatus. Muuhulgas ei nähtu see, et nõue on võrreldes 06.06.2023

täitmisavaldusega suurenenud viivise võrra. Kohtutäitur ei määranud võlgnikule ka

vabatahtliku täitmise tähtaega TMS § 25 järgi.

16. Vabatahtliku täitmise tähtaja andmiseks ei saa pidada kohtutäituri kirjavahetust

võlgnikuga ajavahemikul 16.10.2023–20.10.2023. Sellest nähtub (dtl 482), et 19.10.2023 kl

16.32 kirjutas täituri büroo töötaja võlgnikule, et tasuda on veel 2230,63 eurot, mis tuleb

maksta enampakkumise lõpuks 20.10.2023 kl 10.15. See tähtaeg ei vasta TMS § 25 lg 1

nõuetele (30 päeva).

17. Kolleegium leiab, et 16.10.2023 esitatud täiendava viivisenõude kohta seaduse nõuetele

mittevastava täitmisteate koostamine ning uue nõude vabatahtliku täitmise võimaldamata

jätmine on enampakkumise tingimuste olulised rikkumised, mis toovad kaasa enampakkumise

kehtetuks tunnistamise.

18. Kolleegium ei nõustu kostjate III ja IV vastuväitega, et hageja loobus 31.07.2023

maksegraafiku sõlmimisega TMS § 24 ja 25 tulenevatest õigustest. 31.07.2023 nõude ositi

tasumise kokkulepe sätestas muuhulgas: „Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 56 lõikele 1

sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub

täitedokumendist. Kui täitedokumendis sisaldub viivise maksmise kohustus, jätkab

kohtutäitur täitemenetlust võlgniku suhtes kuni viiviste lõpliku sissenõudmiseni. Lisanduva

viivisesumma ja kohtutäituri tasu suuruse kohta väljastab kohtutäitur võlgnikule teabe peale

kokkuleppes märgitud summa tasumist”. Kolleegiumi hinnangul on TMS § 24 ja 25 sätestatud

enampakkumise tagatised imperatiivsed ning võlgnik ei saa neist kokkuleppega loobuda.

19. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on, et enampakkumisel

ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit ning koos enampakkumise kehtetuks

tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Kostjad III ja IV on kantud

ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Enampakkumise kehtetuse tõttu on kanne ebaõige.

Tuginedes AÕS § 65 lg-le 1 ja TsÜS § 68 lg-le 5 rahuldab kolleegium hagi kinnistusraamatu

2-23-16489

kande parandamiseks kohustamiseks ning AÕS § 80 lg 1 järgi kinnisasja valduse välja

mõistmiseks.

20. Kostjad III ja IV palusid määrata kohtuotsuse resolutsioonis, et neid kohustatakse

kohtuotsust täitma, sh. korteriomandi asukohaga /aadress/, registriosa nr XXXXXXX,

valdust hagejale üle andma, üksnes juhul ja tingimusel, et hageja on täitnud kostjate III ja IV

suhtes kohustuse anda välja rahasumma, mille ta on saanud täiteasjas nr 027/2023/2692

enampakkumise tulemi jäägi väljamaksena ostuhinna arvel, ning hüvitanud kostjatele III ja IV

korteriomandi reaalosa esemeks oleva eluruumi parendamiseks tehtud kulutused.

21. Kostjate III ja IV taotlus tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 ja TsMS § 445 lg 1

järgi osaliselt rahuldada. VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi

otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 ls 1 mõttes. Riigikohus on ka varem

leidnud, et kostja põhjendatud kohustuse täitmisest keeldumise korral saab rahuldada hagi

vastunõude täitmise tingimusega (vt nt RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-136-05, p 33; RKTKo

02.12.2010, 3-2-1-96-10, p 14).

22. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tekib kostjatel III ja IV TMS § 98 lg 4 järgi

alusetu rikastumise nõue hageja vastu ostuhinna osas, mis on hagejale enampakkumise

tulemist välja makstud. Kostjate III ja IV nõue hageja vastu on VÕS § 110 lg 1 tähenduses

piisavalt seotud hageja nõuetega kostjate III ja IV vastu. Kolleegium määrab, et kostjad III ja

IV on kohustatud andma kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalikud tahteavaldused

ning välja andma kinnisasja valduse üksnes tingimusel, et hageja on täitnud kostjate III ja IV

suhtes kohustuse anda välja rahasumma, mille ta on saanud täiteasjas nr 027/2023/2692

enampakkumise tulemi jäägi väljamaksena ostuhinna arvel. Ülejäänud osas jääb kostjate III ja

IV taotlus täitmise viisi määramiseks rahuldamata. Kostjad III ja IV ei ole esile toonud, mis

kulutusi nad korteriomandile on teinud. Kohtuotsuse täitmise viisi TsMS § 445 lg 1 järgi saab

määrata üksnes seoses sellise kohustusega, mis on üheselt arusaadav ja täidetav TsMS § 442

lg 5 mõttes.

Menetluskulude jaotus

23. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi panna kostjate kanda.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

24. Kui võlgnik esitab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, siis on vajalik, et

menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja, sest ainult sel juhul on

kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise

küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Kui võlgnik ei esita hagi

kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18). Eelnevast järeldub, et hageja esimese

nõude osas on kostjad I–IV kaaskostjad TsMS § 165 lg 1 tähenduses.

25. TMS § 223 lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib

menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.

Kohtupraktikas on leitud, et TMS § 223 lg 2 p 4 eesmärgiga saab arvestada ka kulude

jaotamisel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlemisel (TlnRnKo 24.03.2017,

2-15-18141, p 24). Sellest tulenevalt jätab kohus esimese nõudega seonduvad hageja

2-23-16489

menetluskulud kohtutäituri ehk kostja II kanda. Kuna teine ja kolmas nõue on esitatud ainult

kostja III ja IV vastu ja on edukas, siis jäävad selle nõudega seonduvad hageja kulud kostjate

III ja IV kanda solidaarselt. Kostjate kulud on põhjendatud jätta iga kostja enda kanda.

26. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud

rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt