2-21-15307/55 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-15307

Tsiviilasi

R. K. hagi M. K. vastu ühisvara jagamiseks

M. K. vastuhagi R. K. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. K. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Katrin Kiisk

Kostja: M. K. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus

Istungid

30.03.2022, 26.04.2023 ja 29.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R. K. taotlus koguda menetlusse Pärnu Maakohtu jõustunud

kohtuotsused (või -määrused asja lõpplahenditest) tsiviilasjades nr 2-221/2002 ja 2-

08-10896.

2. Rahuldada R. K. hagi ning M. K. vastuhagi osaliselt.

3. Lugeda R. K. ja M. K. ühisvaraks ja -kohustusteks:

3.1. Kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX), väärtusega 223 000 eurot;

3.2. Kinnisasja XXX tavalise sisutuse esemed, milleks on kohvimasin Philips,

köögilaud, riiete pesumasin LG, , riietekuivati Samsung; esiku riidekapp, elutoa

vitriinkapid ja kummutid (3tk), diivanid (2tk), televiisor LG I, kodukino süsteem

Samsung (2 kõlarit), kontorilaud, lastetubade sisutus: televiisorid LG II ja

Samsung, voodi, kummut, riidekapp, kirjutuslaud (2 komplekti) ning

magamistoa voodi ja madrats, riidekapp, väärtusega 5950 eurot;

3.3. Laenulepingust nr XXX tulenev kohustus Swedbank AS-i ees;

3.4. OÜ Lumiforest (registrikood 11893931) osad, väärtusega 2556 eurot;

3.5. Sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr XXX) võõrandamisel ühisvara vähendamisest

tekkinud kahju 14 900 eurot.

4. Jagada R. K. ja Manda R. K. ühisvara ja -kohustused järgmiselt:

4.1. Lõpetada R. K. ja M. K. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa

nr XXX) ning jätta kinnisasi M. K. ainuomandisse.

4.2. Mõista M. K.-lt R. K. kasuks välja hüvitis 103 504,81 eurot.

2-21-15307

4.3. Jätta kinnisasja, asukohaga XXX (registriosa nr XXX) tavalise sisustuse esemed,

milleks on kohvimasin Philips, köögilaud, riiete pesumasin LG, riietekuivati

Samsung; esiku riidekapp, elutoa vitriinkapid ja kummutid (3tk), diivanid (2tk),

televiisor LG I, kodukino süsteem Samsung (2 kõlarit), kontorilaud, lastetubade

sisutus: televiisorid LG II ja Samsung, voodi, kummut, riidekapp, kirjutuslaud

(2 komplekti) ning magamistoa voodi ja madrats, riidekapp, M. K.-le .

4.4. Mõista M. K.-lt R. K. kasuks eluaseme sisutuse esemete omandiõiguse kaotuse

eest välja hüvitis, mis moodustab ½ esemete turuväärtusest, s.o 2975 eurot.

4.5. Jätta M. K. kanda laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus.

4.6. Mõista R. K.-lt M. K. kasuks välja M. K. poolt abielu lahutamisest kuni

20.12.2024 tasutud laenu põhiosa ja intressi maksetest pool, s.o 3800,44 eurot.

4.7. Jätta äriühingu OÜ Lumiforest (registrikood 11893931) osad hageja R. K.

ainuomandisse ning mõista R. K.-lt M. K. kasuks välja hüvitis 1278 eurot.

4.8. Tasaarveldada R. K. ja M. K. nõuded teineteise vastu selliselt, et arvestada M.

K. poolt R. K.-le punktides 4.2. ja 4.4. makstavatelt hüvitistelt maha punktides

4.6. ja 4.7. nimetatud nõuded ja hüvitised. M. K. peab R. K.-le tasuma hüvitist

101 398,37 eurot.

4.9. Jätta abikaasade isiklikel kontodel/valduses olevad rahasummad abielu

lahutamise seisuga selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimele on need avatud.

5. Kohustada R. K. andma nõusolek kinnisasja asukohaga XXX kohta

kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jakku M. K. kohta tehtud omandiõiguse

kande kustutamiseks ja M. K. ainuomanikuna sisse kandmiseks. Asendada R. K.

tahteavaldus R. K. kohta tehtud omandiõiguse kande kustutamiseks ja M. K.

ainuomanikuna sisse kandmiseks kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg-le 1.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

2-21-15307

1. Hageja R. K. esitas Pärnu Maakohtule hagi M. K. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks. Hageja palub:

1) tuvastada, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr XXX) 11.09.2021

sõiduki omanikuvahetuse tehing, on kostja teinud ilma hagejast abikaasa tahteavalduseta ning

kohustada kostjat hüvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju, summas 14 900 eurot,

mille võrra suurendada ühisvara;

2) tuvastada hageja lahusvarana 04.05.2021 müüdud kinnisasja müügitulust saadud hüvitis 30

000 eurot, mis on kantud 04.05.2021 kostja nimelisele arveldusarvele ning mõista see

lahusvara väärtusena ühisvara arvelt hageja kasuks välja;

3) Mõista hageja lahusvarana 04.05.2021 müüdud XXXle 21.09.2018 raieõiguse

müügilepingust nr XXX alusel teostatud kasvava metsa raietööde müügitulu 35 000 eurot, mis

on 01.10.2018 kantud kostja nimelisele arveldusarvele, lahusvara väärtusena ühisvara arvelt

hageja kasuks välja;

4) tuvastada hageja lahusvarana 04.12.2009 müüdud kinnisasja müügitulust 23 750 eurot

hageja lahusvara arvelt tehtud kulutusteks poolte ühisvarasse kuuluvas kinnisasjas (XXX), so

27.17% ulatuses, ning mõista see proportsionaalselt ühisvarasse kuuluva kinnisasja

turuväärtusest, so summas 45 917,30 eurot lahusvara väärtusena ühisvara arvelt hageja kasuks

välja;

5) Lugeda hageja ja kostja solidaarkohustuseks laenulepingust nr XXX tulenev kohustus AS-i

Swedbank ees, mis on 02.11.2021 seisuga 37 099,93 eurot, ning jätta see hageja

ainuomandisse;

6) Jagada hageja ja kostja ühisvara järgnevalt:

6.1) Lõpetada hageja ja kostja ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX selliselt, et kinnisasi

jääb hageja ainuomandisse;

6.2) Mõista hagejalt kostja kasuks tema ühisomandi osa eest välja hüvitis, mis moodustab ½

kinnisasja turuväärtusest ning millest on maha arvestatud p-s 7 sätestatud hageja

ainuomandisse jääv laenukohustus, so 69 950 eurot;

6.3) Jätta kinnisasja, asukohaga XXX tavalise sisustuse esemed, milleks on kohvimasin

Philips, köögilaud, riiete pesumasin LG, riietekuivati Samsung; esiku riidekapp, elutoa

vitriinkapid ja kummutid (3tk), diivanid (2tk), televiisor LG I, kodukino süsteem Samsung (2

kõlarit), kontorilaud, lastetubade sisutus: televiisorid LG II ja Samsung, voodi, kummut,

riidekapp, kirjutuslaud (2 komplekti) ning magamistoa voodi ja madrats, riidekapp, hagejale;

6.4) Mõista hagejalt kostja kasuks eluaseme sisustuse esemete omandiõigsuse kaotuse eest

välja hüvitis, mis moodustab ½ esemete turuväärtusest, so 2975 eurot;

6.5) jätta äriühing OÜ Lumiforest osad hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja

osakapitali omandiõiguse kaotuse eest välja hüvitis 0 eurot;

6.6) Tuvastada kostja poolt 11.09.2021 sõiduauto müügitehing sõlmituks ilma teise abikaasa

tahteavalduseta, millega kostja on vähendanud ühisvara väärtust ning kohustada kostjat

hüvitama vara vähenemisest tulenev hüvitis, summas 14 900 eurot, ühisvarasse;

6.7) Tasaarveldada hageja ja kostja nõuded teineteise vastu selliselt, et arvestada hageja poolt

kostjale punktides 6.2, 6.4 ja 6.5 makstavatelt hüvitistelt, so kogusummas 68 950 eurolt maha

punktides 2, 3 ja 4 nimetatud nõuded ja ½ punktis 6.6 nimetatud hüvitisest ning vähendada

tasaarvelduse tulemusena hageja poolt kostjale makstava hüvitise suurust;

6.8) Jätta abikaasade isiklikel kontodel/valduses olevad rahasummad abielu lahutamise

seisuga selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimele need on avatud;

2-21-15307

7) Kohustada kostjat andma nõusolek kinnisasja asukohaga XXX kohta kinnistusraamatu

teise jakku kostja kohta tehtud omandiõiguse kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna

sisse kandmiseks. Asendada kostja tahteavaldus kostja kohta tehtud omandiõiguse kande

kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks kohtuotsusega;

8) Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja nõue

2. Kostja on esitanud kohtule vastuhagi, milles palub lõpetada hageja ja kostja varaühisus

ning jätta XXX kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist

omandikaotuse eest, jätta kostja kanda lepingust nr XXX tulenev laenukohustus 37 100, 83

eurot (01.11.2021 seisuga) ning jätta äriühingu OÜ Lumiforest osad hageja ainuomandisse

ning mõista hagejalt kostja osakapitali kaotuse eest välja hüvitis 1370,65 eurot. Alternatiivselt

korraldada XXX kinnistu osas menetlusosaliste vaheline enampakkumine ja jätta kinnistu

sellele menetlusosalisele, kes pakub rohkem hüvitist teisele menetlusosalisele omandi kaotuse

eest. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus märgib, et nimetab selguse huvides käesolevas otsuses edaspidi läbivalt R. K.

hagejana ja M. K. kostjana.

4. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

5. Hageja on taotlenud täiendavate tõendite kogumist, millega palub kohtul koguda

käesolevasse menetlusse täiendavate tõenditena tsiviilasjades nr 2-221/2002 ja 2-08-10896

tehtud kohtuotsused, millest nähtuvad kostja toonased isiklikud seaduslikud kohustused, mis

hageja hinnangul mõjutavad tema varalist seisu mh väljaspool poolte ühisvara. TsMS § 236 lg

2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada võib ta

taotleda kohtult tõendite kogumist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab menetlusosaline

tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava

asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja on

selgitanud, et hageja hinnangul on taotletavatel tõenditel asjas tähtsust, sest ehkki kostja on

väitnud, et on enda lahusvara kasutanud ainiti vaid selleks, et panustada poolte ühisvarasse nii

XXX soetamisel kui ka XXX kinnisasja ehitamisel, siis lasus kostjal tegelikkuses toona

alaealise lapse ülalpidamiskohustus, mida ta oli sundtäitmise vältimiseks kohustatud kohaselt

täitma ning mida sai kostja katta üksnes oma lahusvara arvelt. Kostja on hageja taotlusele

vastu vaielnud. Kostja hinnangul ei tõenda hageja poolt taotletud kohtuotsused, et kostjal ei

oleks olnud piisavalt vahendeid lahusvarana, millest panustada ühisvarasse. Nii hagejal kui ka

kostjal on olnud erinevaid kohustusi läbi aegade, mis ei tähenda, et samal ajal ei ole võimalik

lahusvara kasutada nii pere kulutuste katteks kui ka ühisvara väärtuse tõestamiseks. Kohus

nõustub kostjaga ning leiab, et hageja taotlus, koguda käesolevasse menetlusse täiendavate

tõenditena tsiviilasjades nr 2-221/2002 ja 2-08-10896 tehtud kohtuotsused, tuleb jätta

rahuldamata.

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagiga ja vastuhagiga, kuulanud pooled ära kohtuistungil,

leiab, et hageja hagi ja kostja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

2-21-15307

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

8. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01. juulit 2010 PKS1995 ja pärast seda PKS

(PKS § 210 lg 1). Enne 01. juulit 2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim

(PKS1995 § 14 jj), 01. juulist 2010 kohaldub poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud

sarnase sisuga varaühisus (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoober 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-

18828, p 16). PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01. juulit 2010 omandatud

ühisvara koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu

määramisele aga PKS (PKS § 210 lg 1). Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara

oli üldjuhul ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis

määratakse PKS § 37 lg 1 1 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et kui

üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01. juulit 2010 mingi eseme, tuleb selle

otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS1995. Kuna ühisvara

jagamise hagi esitati pärast PKS-i jõustumist 01. juulil 2010, kohaldub ka enne seda kuupäeva

soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi PKS (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14- 17, p 16).

9. Poolte esitatud põhjal ei ole nad sõlminud abieluvaralepingut, seega kohaldub endiste

abikaasade varasuhtele varaühisuse regulatsioon. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse

puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud

varalised õigused.

10. PKS § 35 lg 3 järgi lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisega. Puudub vaidlus ja

kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja abiellusid 26.07.2003 Pärnu Maavalitsuses(dtl 411)

ja poolte abielu lahutati käesolevas menetluses osaotsusega 30.03.2022 (dtl 645-646). Poolte

varaühisus lõppes seega abielu lahutamisega.

11. PKS § 15 lg 1 sätestab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis

kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja

perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise

kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning

vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. PKS § 15 lg 2 kohaselt

osalevad abikaasad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma

võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal

viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.

PKS § 16 lg 1 sätestab, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga

perekonda ülal pidama. PKS § 16 lg 2 kohaselt hõlmab perekonna ülalpidamine tegevust ja

varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise

kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning

erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). PKS § 17 sätestab, et kui

üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal

ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

12. PKS § 210 lg 1 ja § 211 lg 1 alusel tuleb abikaasade ühisvara (sh nii enne kui ka pärast

PKS jõustumist omandatud vara) jagada kehtiva seaduse kohaselt. Selleks, et kohus saaks

ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. Jagada saab ainult neid

esemeid, mille jagamist on nõutud hagis või vastuhagis. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse

varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt

võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on

2-21-15307

kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas

võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt

kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele.

13. PKS § 27 lg 1 sätestab, et ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. PKS § 27

lg 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed,

mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta

käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma

lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise,

kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. PKS § 27 lg 3

sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse

kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud

kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. PKS § 27 lg

6 sätestab, et varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud

selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema

õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse

hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab

oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või

jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse

võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade

vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

14. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

15. Riigikohus on asjas nr 2-15-15138 märkinud, et: p 35.1. Kuigi ühisvarana jagatakse PKS

§-st 25 tulenevalt esmajoones ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi

õigusi, tuleb vara jagamisel PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi.

Ühisvara jagamisel tuleb arvestada poolte ühiseid kohustusi ning ühe abikaasa selliseid

isiklikke kohustusi, mis on seotud ühisvarasse kuuluva esemega. Kohustused saab vara

jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (vt ka Riigikohtu 21.

mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). P 35.2. Üldjuhul tuleks eelistada ühisvaral

lasuvate kohustuste täitmist. Kui aga kohustused jagada, tuleb abikaasade solidaarkohustuste

puhul arvestada, et jagamisega saavad abikaasad üldjuhul reguleerida vaid omavahelisi

suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad abikaasad

võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe

abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 21.

mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). P 35.3. Ühisvaras olevate esemete ja

ühisvaral lasuvate kohustuste erinev käsitlus võib kaasa tuua, et vaatamata sellele, et ese

kuulub abikaasadele ühiselt, vastutab sellega seotud kohustuste eest vaid üks abikaasadest.

Seda juhul, kui tegemist ei ole abikaasade solidaarkohustusega (vt otsuse p-d 17-19). See, kas

võlausaldaja ees vastutab vaid üks abikaasadest või mõlemad, ei piira siiski abikaasade

võimalust reguleerida ühisvara jagamisel vastutust omavahelises suhtes. P 35.4. Ühisvara

jagamise käigus saab jagada ka lepingust tulenevaid varalisi õigusi ja lepingust tulenevaid

kohustusi. Kohustuste täitmise või jagamise, sh abikaasade omavahelises suhtes, kõrval on

ühisvarana võimalik jagada põhimõtteliselt ka lepinguga seotud varalisi õigusi. Varaliste

2-21-15307

õiguste jagamine ei mõjuta vastutust võlausaldaja ees. Varaliste õiguste jagamisel saab

lähtuda kaasomandi lõpetamise viisidest. Hüvitise saab teiselt poolelt välja mõista PKS § 37

lg-te 1 ja 3 ning AÕS § 77 lg 2 alusel üksnes juhul, kui pool soovib lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi kanda üksi, ja üksnes hüvitise vastu, mida ta on valmis maksma. Kui pool

ei soovi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste endale jätmist või ei ole nõus seda tegema

hüvitise eest, mis kohtu arvates tuleks maksta, tuleb hagi lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste jagamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kui muid

jagamisviise pole nõutud.

16. Poolte vahel on vaidlus ühisvara koosseisus (sh sõiduauto Toyota Avensise

võõrandamisest ja XXX müügist ning raieõiguse müügist saadavad rahalised vahendid) ja

jagamise viisides (sh ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks aluste

esinemises).

Sõiduauto Toyota Avensis

17. Hageja on hagiavalduses palunud tuvastada, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota

Avensis (reg.nr XXX) 11.09.2021 sõiduki omanikuvahetuse tehingu on kostja teinud ilma

hagejast abikaasa tahteavalduseta ning kohustada kostjat hüvitama ühisvara vähenemisest

tekkinud kahju, summas 14 900 eurot, mille võrra suurendada ühisvara. Kostja on hageja

nimetatud nõudele vastu vaielnud, leides, et vaidlusalune sõiduauto on soetatud kostja

lahusvarasse kuuluva Selja-Hindreku kinnistu raieõiguse müügist saadud raha eest.

18. Kohtule esitatud Amserv Auto AS 01.03.2019 arve nr 1746449 kohaselt on kostja ostnud

sõiduauto Toyota Avensis hinnaga 19 990 eurot (dtl 579). Nimetatud arve on tasutud kostja

poolt 01.03.2019 (dtl 577). Transpordiameti e-teeninduse väljavõtte kohaselt on antud sõiduki

omanik käesoleval hetkel kostja vend K. K. (dtl 131). Poolte selgituste kohaselt on

vaidlusalune tehing tehtud 11.09.2021.

19. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et sõltumata kostjale

vahetult enne sõiduauto müügitehingut laekunud ülekannetest talle lahusvarana kuuluva

kinnisasja raieõigusest, ei tõenda see automaatselt sõiduauto kuulumist kostja lahusvara

hulka. Varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed on üldjuhul poolte ühisvara, va juhul,

kui tegemist on abikaasa isikliku esemega. Käesoleval juhul on pooled välja toonud, et sõiduk

osteti pere kasutusse ja seda kasutasid mõlemad abikaasad, mistõttu tuleb lugeda, et tegemist

on poolte ühisvaraga.

20. PKS § 34 lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või

tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara

vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riigikohus on oma 27.03.2017

lahendis nr 3-2-1-108-16 selgitanud, et PKS § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa

süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta,

peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb

ühisvara suurendada hüvitise võrra juhul, kui kohus tuvastab, et üks abikaasadest on ühisvara

vähendanud süüliselt või teinud tehingu abikaasa tahteavalduseta. PKS § 29 lg 1 kohaselt, kui

abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud

õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab

abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa

nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja

perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

21. Hageja on käesoleval juhul välja toonud, et kostjal puudus hageja nõusolek sõiduki

võõrandamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tal abikaasa nõusolek sõiduki võõrandamiseks

oli. Lisaks viitab kostja käitumine käesoleval juhul sellele, et kostja otsustas teadlikult

vahetult enne hageja poolt hagiavalduse esitamist vaidlusaluse sõiduauto oma vennale

2-21-15307

võõrandada, et seda mitte arvestada ühisvara jagamises. Nimetatut kinnitab ka hageja poolt

välja toodu, et peale sõiduki võõrandamist jätkasid abikaasad sõiduki kasutamist.

22. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota Avensis

(reg.nr XXX) 11.09.2021 sõiduki omanikuvahetuse tehing on kostja poolt tehtud ilma hageja

tahteavalduseta ning põhjendatud on kohustada kostjat hüvitama ühisvara vähenemisest

tekkinud kahju 14 900 eurot, mille võrra suurendada ühisvara.

XXX

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas XXX kuulus hageja lahusvarasse või poolte ühisvarasse.

Hageja on märkinud, et hageja hinnangul oli tegemist hageja lahusvaraga, kuna vaidlusalune

kinnistu omandati hageja lahusvara arvelt, mistõttu palub hageja tuvastada hageja lahusvarana

04.05.2021 müüdud kinnisasja müügitulust saadud hüvitis 30 000 eurot, mis on kantud

04.05.2021 kostja nimelisele arveldusarvele ning mõista see lahusvara väärtusena ühisvara

arvelt hageja kasuks välja. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja lahusvarana 04.05.2021

müüdud XXXle 21.09.2018 raieõiguse müügilepingu nr XXX alusel teostatud kasvava metsa

raietööde müügitulu 35 000 eurot, mis on 01.10.2018 kantud kostja nimelisele arveldusarvele,

lahusvara väärtusena ühisvara arvelt hageja kasuks välja. Kostja on vaielnud hageja nimetatud

nõudele vastu ning leidnud, et XXX oli poolte ühisvara. Samuti oli hageja ka teadlik kasvava

metsa raietööde müügist ning antud müügist laekunud raha kasutati pere huvides pere

kulutuste katteks.

24. Kohtule on esitatud 19.03.2010 sõlmitud XXX omandamise leping (dtl 54-65).

Notarilepingu punktis 2.3. ostjad avaldavad ja kinnitavad, et: „nad on omavahel abielus ning

neil ei ole teineteise vastu mingeid täiendavaid nõudmisi ja nende vahel ei teki mingeid

täitmata kohustusi tulenevalt asjaolust, et kogu KINNISTU 2 ostuhind tasutakse MÜÜJALE

R. K. ’u poolt ning asjaolust, et KINNISTU 2 ostetakse nende ühisomandisse“. Notarilepingu

punktis 4.2.1. hageja poolt notarile avaldatud: „R. K. avaldab, et soovib LEPINGU punktis

4.1.2. nimetatud KINNISTU 2 ostmisel tema ja M. K. ’u poolt ühisomandisse, kasutada

Pärnu notar Marje Jurioja notarikontot nr.XXX AS-s Swedbank. Notarikontole tasutakse 122

139.- (ukssada kakskümmend kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni ning ostuhind

kuulub tasumisele vastavalt LEPINGU punktile 4.3.2.”

25. Eeltoodust nähtuvalt pooled olid kinnistu ostmisel kokku leppinud, et tegemist on

ühisomandiga, mitte hageja lahusvaraga ning avaldasid seda ka notarile, mistõttu tuleb asuda

seisukohale, et poolte sooviks oli nimetatud kinnistu omandamine ühisvarasse. Juhul, kui

pooled oleks soovinud osta XXXt hageja ainuomandisse, oleks pooled pidanud seda lepingu

sõlmimisel märkima.

26. Kinnistu omandamislepingu sõlmimise ajal lehtinud seaduse kohaselt abielu kestel

abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara (PKS1995 § 14 lg 1). Tolleaegse seaduse

kohaselt sai abielu ajal omandatud vara olla ühe abikaasa lahusvaraks vaid juhul, kui see oli

omandatud kinke või pärimise teel või peale abielusuhete lõppu (PKS1995 § 14 lg 2) või on

abikaasade vahel sõlmitud vastav vara jagamise leping (PKS1995 § 16) või kuulub vastava vara

ühe abikaasa lahusvara hulka vastavalt abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingule

(PKS1995 § 1). Ühtegi eelnimetatud erandi rakendamiseks vajalikku asjaoludest ei esine, seega

leiab kohus, et XXX kuulus poolte ühisvarasse.

27. Samuti nõustub kohus, et XXX kuulumist ühisvarasse tõendab ka 04.05.2021 notariaalne

kinnistu müügileping (dtl 66-76), mille punkti 3.2.1. kohaselt müügihinnast (60 000 eurot)

„summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot Müüja M. K. kontole nr XXX Swedbank,

selgitusega „XXX, XXX“ ja punkti 3.2.2. kohaselt „summas 30 000 (kolmkümmend tuhat)

eurot Müüja R. K. kontole nr XXX Swedbank, selgitusega „XXX, XXX“. Kohus leiab, et kui

abikaasad oleks olnud seisukohal, et XXX näol on tegemist hageja lahusvaraga, siis ei oleks

2-21-15307

jagatud ka müügist saadud raha võrdselt hageja ja kostja vahel. Asjaolu, miks olukorras, kus

hageja hinnangul kuulus XXX hageja lahusvarasse, aga kinnistu müümisel jagati saadud raha

võrdselt abikaasade vahel, ei osanud hageja ka kohtuistungil selgitada.

28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et XXX oleks

olnud hageja lahusvara, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja XXX

04.05.2021müügist saadud 30 000 eurot, mis kanti kostja kontole.

29. Hageja on palunud kostjalt välja mõista XXXle 21.09.2018 raieõiguse müügilepingu nr

XXX alusel teostatud kasvava metsa raietööde müügitulu summas 35 000 eurot, mis on

01.10.2018 kantud kostja arvelduskontole. Hageja väidab, et hageja ei olnud teadlik XXXl

toimunud raietöödest ning, et kostja varjas teadlikult XXX raieõiguse müügist saadud tulu.

Kostja on hagejale vastu vaielnud ning kostja selgituste kohaselt oli hageja teadlik antud

tehingust ja temale laekunud raiemüügi tulu kasutati abikaasade ühiseks hüvanguks. Kohtule

on esitatud kostja ja OÜ Grundar Puit vahel 21.09.2018 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse

müügileping XXX (dtl 672-674). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud ning ei ole

eluliselt usutav, et hageja ei teadnud poolte ühisvarasse kuuluva kinnistuga seotud raieõiguse

müügist.

30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX

21.09.2018 raieõiguse müügilepingu nr XXX alusel teostatud kasvava metsa raietööde

müügitulu summas 35 000 eurot, mis on 01.10.2018 kantud kostja arvelduskontole, ei ole

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

XXX kinnisasi

31. Kohtule esitatu kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et XXX kinnisasi kuulub

poolte ühisvarasse, hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud

üksnes kostja (dtl 80-81). Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et abikaasad omandasid kinnistu

08.03.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kinnistu omandamisel sõlmis kostja

laenulepingu nr XXX, et finantseerida kinnistu ostu. Hageja on esitanud kohtule Pindi

Kinnisvara poolt 18.11.2024 koostatud eksperthinnangu nr XXX, mille kohaselt on

18.11.2024 seisuga kinnisasja turuväärtus 223 000 eurot (dtl 842-881). Kostja ei ole antud

tõendile vastu vaielnud ega esitanud omalt poolt teisi tõendeid kinnisasja väärtuse

kindlaksmääramiseks. Seega leiab kohus, et et käesoleval juhul tuleb lugeda, et poolte

ühisvarasse kuuluva kinnisasja XXX väärtus on 223 000 eurot.

32. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus jätaks XXX kinnistu hageja

ainuomandisse. Kostja on esitanud vastuhagi paludes jätta XXX kinnistu kostja

ainuomandisse või alternatiivselt panna kinnistu menetlusosaliste vahelisele

enampakkumisele.

33. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. PKS

§ 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt

võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

34. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike

vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa

suurusele. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd seadus võimaldab jätta asja kaasomandisse ega

nõua, et kaasomandis oleva asja jagamisel peab kaasomand igal juhul lõppema, siis ei ole

välistatud jagada abikaasade ühisvara asja jätmisega nende kaasomandisse (vt RKTKo

18.10.2016 3 2 188-16, p 12).

2-21-15307

35. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja

jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt RKTKo 03.10.2018 2-16-

15236, p 18). Kohtul on siiski õigus jätta ka (ühisvara jagamata) kaasomand lõpetamata ning

asi jagamata, mis saab olla siiski erandlik otsus, kuivõrd abikaasade varaühisuse varasuhe on

lõppenud. Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul mõlema kaasomaniku huve

vastavalt poolte esitatud asjaoludele. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis

koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Kuigi kohtul on põhimõtteliselt

diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia

ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu.

36. Käesoleval juhul on mõlemad pooled esitanud nõude, et kohus jätaks kinnisasja talle.

Hageja on välja toonud, et hageja soovib oma koju tagasi kolida. Hageja on loovutanud oma

kodu oma tahtevastaselt, et suurte vastuolude vältimiseks, ainukasutamiseks kostjale, ent

soovib elamusse, millesse ta on olulises osas oma lahusvaraga panustanud ning kasvatanud

üles poolte ühised lapsed, tagasi kolida. Hageja jaoks on elamul väga tugev emotsionaalne

väärtus. Kostja on välja toonud, et ka kostja sooviks on jääda oma koju elama, see on ka

käesoleval hetkel tema ja poolte kahe lapse alaline elukoht ning kostja on panustanud

kinnisasja soetamisse oma lahusvara arvelt võrdselt hagejaga. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt jõuaks kohus

järeldusele, et ühel või teisel abikaasal on vaidlusaluse kinnisasjaga suurem emotsionaalne

seotus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on mõlemad abikaasad panustanud kinnisasja

soetamisse, ehitamisse ja hooldamisse. Samuti ei saa väita, et ühel või teisel abikaasal oleks

suurem emotsionaalne side majaga, kuna mõlemad abikaasad on kohtuistungitel olnud nõus

kompromissi sõlmima, kuid küsimus on rahalises hüvitises. Kohus leiab, et käesoleval juhul

on põhjendatud jätta kinnisasi kostja omandisse, kuna see koormab ühisomanikke kõige

vähem. Kostja on käesoleval juhul kinnitanud, et tal on valmisolek ja võimekus hagejale

omandi kaotuse eest hüvitist tasuma.

37. Hageja on palunud tuvastada, et hageja lahusvarana 04.12.2009 müüdud kinnisasja

müügitulust 23 750 eurot (371 600 krooni) on hageja lahusvara arvelt tehtud kulutusteks

poolte ühisvarasse kuuluvas kinnisasjas, s.o 27,17% ulatuses, ning mõista see

proportsionaalselt ühisvarasse kuuluva kinnisasja turuväärtusest.

38. Riigikohus on oma 24.10.2024 kohtuotsuses nr 2-21-6200 leidnud, et lahusvara

panustamine ühisvara kasuks tuleb tõendada – kui üks abikaasa väidab, et on kasutanud oma

lahusvara ühisvara loomiseks või parendamiseks, tuleb seda tõendada (nt maksekviitungite ja

lepingutega).

39. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja müüs 04.12.2009 talle kuulunud korteriomandi

aadressil Papiniidu 25-29, Pärnu hinnaga 710 000 krooni. Müügihinnast 25 000 krooni tasuti

maaklerteenust osutanud OÜ-le Kinnisvaraekspert Pärnu ning 685 000 krooni hageja

arveldusarvele (dtl 35-48). Hageja on esitanud kohtule Swedbank AS konto väljavõtte

perioodi 01.12.2009-31.12.2010 kohta (dtl 135-136), mille kohaselt on hageja nimetatud

perioodil võtnud välja sularaha kokku 371 600 krooni (23 749,57 eurot). Hageja selgituste

kohaselt on hageja välja võetud sularaha andnud kostjale ning seda kasutati XXX kinnistul

asuva elamu ehitamiseks. Kostja on leidnud, et hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttelt

nähtuvad sularaha väljavõtmised ei tõenda, et hageja oleks andnud selle raha kostjale, samuti

ei tõenda sularaha väljavõtmised, et hageja oleks andnud selle raha kostjale, samuti ei tõenda

sularaha väljavõtmised, et hageja oleks ise panustanud väljavõetud raha ühisvarasse. Hageja

oli tol ajal (s.o 2010. aastal) kahe väikelapsega enamasti kodune ning seega puudus hagejal

regulaarne sissetulek ja ta kasutas oma lahusvara enda ja pere igapäevaste kulutuste katteks,

mitte ei panustanud seda poolte ühisvarana kuuluva elamu ehitusse. Kohus kostja nimetatud

käsitlusega ei nõustu täielikult ning leiab, et eluliselt pole usutav, et olukorras, kus pooled

ehitavad koos uut ühist eluaset, kulutaks hageja aasta aja jooksul 371 600 krooni (23 749,57

2-21-15307

eurot) üksnes igapäevaste kulutuste katteks. Siiski leiab kohus, et tõendatud ei ole, et kõik

sularahas antud perioodil välja võetud summa paigutati elamu ehitusse.

40. Kohus leiab, et hageja pangakonto väljavõttega ei ole tõendatud, et hageja on poolte

ühisvarasse oma lahusvara arvelt panustanud enam kui kostja. Pooled on menetluses välja

toonud, et ka kostja on teinud panuseid elamu ehitusse ja parendusse oma lahusvara arvelt.

Hageja on märkinud, et hageja ei vaidlusta, et kostja on panustanud kinnisasja. Lisaks on

kostja on pärast maja valmimist oma panustega hilisemalt hoonet parendanud (nt

päikesepaneelide paigaldamise ja kodumasina soetamisega). Kostja on nimetatud väidete

tõendamiseks omalt poolt kohtule esitanud päikesepaneelide paigaldamise üleandmise-

vastuvõtmise akti, mille kohaselt oli päikesepaneelide paigaldamise tasu 11 872,80 eurot (dtl

567-571). Lisaks on kostja kandnud kultusi elamu sisustuse ostuks (dtl 572-575). Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et tõendatud ei ole, et hageja oleks poolte ühisvarasse panustanud oma

lahusvara arvelt suuremas määras, mistõttu oleks põhjendatud kõrvale kalduda poolte

võrdsuse põhimõttest.

XXX kinnisasjaga seotud laenuleping nr XXX

41. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja Swedbank AS vahel 14.03.2006 sõlmitud

laenuleping, mille kohaselt sai kostja laenu summas 63 759,09 eurot, oli sõlmitud XXX

kinnisasja ostmiseks. Kostja on palunud jätta ühisvara jagamisel nimetatud laenukohustus

kostja kanda. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et XXX kinnisasi on põhjendatud jätta

kostja omandisse, siis on põhjendatud jätta ka laenulepingust tulenev laenukohustus kostja

kanda.

42. Kostja on välja toonud, et seisuga 20.12.2024 on eluasemelaenu jääk 30 896,38 eurot (dtl

895), mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõistetava hüvitise summa määramisel

kinnisasja väärtusest maha võtta.

43. Kostja on välja toonud, et peale poolte abielu lahutamist, on kostja ainuisikuliselt tasunud

laenumakseid. Laenu põhiosa ja -intressi väljavõttest nähtuvalt on kostja 2022-2024 tasunud

laenu põhiosamakseid summas 4936,49 eurot ja intressi 2664,39 eurot (dtl 896-901). Kostja

taotleb kohtult nõuda välja kostja poolt tasutud laenust hagejale langev osa ehk ½ kostja poolt

tasutud laenumaksetest ja intressidest kuni ühisvara jagamise asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

44. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust, et võetud laen kuulus poolte

ühisvarasse, siis on hoolimata asjaolust, et laenulepingu pooleks on kostja, pooled laenuandja

ees solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes

kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene

teisiti. Kuivõrd kostja on peale poolte abielu lahutust teinud üksinda laenu tagasimakseid, siis

on põhjendatud hagejalt ½ tasutud laenu põhiosa maksetest ja intressi maksetest välja mõista.

Kuna kohus arvestab ühisvara väärtusest maha laenu jäägi 20.12.2024 seisuga, siis on

põhjendatud hagejalt välja mõista ka kostja poolt tasutud laenu põhiosamaksetest ja

intressimaksetest pool antud kuupäeva seisuga ehk ((4936,49+2664,39)/2) 3800,44 eurot.

XXX kinnistu sisustuse esemed

45. Hageja on palunud jätta XXX tavalise sisustuse esemed, milleks on kohvimasin Philips,

köögilaud, riiete pesumasin LG, riietekuivati Samsung, esiku riidekapp, elutoa vitriinkapid ja

kummutid (3 tk) diivanid (2tk), televiisor LG I, kodukino süsteem Samsung (2 kõlarit),

kontorilaud, lastetubade sisutus: televiisorid LG II ja Samsung, voodi, kummut, riidekapp,

kirjutuslaud (2 komplekti) ning magamistoa voodi ja madrats, riidekapp hagejale. Kohus on

menetlusosalistega nimetatud nõuet kohtuistungi arutanud ning XXX tavalised

sisustusesemed peaksid jääma majja. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et XXX kinnistu tuleb

jätta kostjale, siis on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja eluaseme sisustuse

2-21-15307

esemete omandiõiguse kaotuse eest hüvitis, mis moodustab ½ esemete turuväärtusest, s.o

2975 eurot. Kostja ei ole hageja poolt välja toodud asjade väärtustele vastu vaielnud.

OÜ Lumiforest osad

46. Hageja on palunud jätta OÜ Lumifores osad hageja ainuomandisse ning mõista kostjale

osakapitali omandiõiguse kaotuse eest välja hüvitis 0 eurot, kuna osaühingu asutamise

sissemakse ning riigilõivu tasuti hageja lahusvarast. Kostja on nõus sellega, et osaühingu osad

jäävad hagejale, kuid leiab, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista hüvitis 1370,65 eurot.

47. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abikaasad on abielu kestel, s.o 12.02.2010, asutanud OÜ

Lumiforest, millest kummalegi abikaasale kuulub võrdselt 50% ettevõtte osakapitalist. Hageja

selgituste kohaselt on tegemist olnud sisuliselt majandustegevuseta nn riiuliettevõttega, mille

abikaasad asutasid metsamajandust abistavate tegevuste tegevusalal vajadusel neile kuuluvate

metsade majandamiseks, ent reaalsuses seda ei kasutada. Kuni 10.02.2015 olid ettevõtte

juhatuse liikmeks mõlemad abikaasad, ent sellest perioodist alates kuni 24.03.2021 juhtis

ettevõtet hageja üksi. Käesoleval ajal on juhatuse liikmeks kolmas isik. Kohus on seisukohal,

et kohtule on küll esitatud maksekorraldused hageja poolt tasutud osakapitali sissemakse

kohta kui ka riigilõivu tasumise kohta (dtl 703-704), kuid kohtu hinnangul ei ole hageja

tõendanud, et nimetatud kulutused on tehtud justnimelt hageja lahusvara arvelt, mistõttu

kuuluvad OÜ Lumiforest osad poolte ühisvarasse. Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu

sellele, et kohus jätab osaühingu osad hageja omandisse, siis on põhjendatud mõista hagejalt

välja hüvitis osade omandiõiguse kaotuse eest. Hageja on leidnud, et hüvitise suuruseks võiks

olla 0 eurot, kuna osaühingu asutamisega seotud kulud kandis hageja ning tegemist on

majandustegevuseta nn riiuliettevõttega. Kostja on leidnud, et ilma kostja initsiatiivita ja

vahenditeta ei oleks hagejal olnud võimalust osaleda kinnistute soetamises ega ettevõttes, mis

tegeles metsade majandamisega, mistõttu võib jätta ettevõtte hageja ainuomandisse

kohustusega hüvitada kostjale tema osa ettevõttes 1370,65 eurot. Kuivõrd kohtule jääb

nimetatud summa kujunemine arusaamatuks ning pooled ei ole täpsemaid arvutusi välja

toonud, siis leiab kohus, et põhjendatud hüvitise suuruseks on 1278 eurot, mis on äriregistrist

nähtuvalt kostja osade väärtuseks.

Kokkuvõte

48. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt ning

jagada poolte ühisvara järgnevalt:

-

Tuvastada, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr XXX)

11.09.2021 sõiduki omanikuvahetuse tehing on kostja poolt tehtud ilma hageja

tahteavalduseta ning põhjendatud on kohustada kostjat hüvitama ühisvara

vähenemisest tekkinud kahju 14 900 eurot, mille võrra suurendada ühisvara;

-

Jätta kinnisasi XXX kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

rahaline hüvitis. Kohustada hagejat andma nõusolek KRS § 341 tähenduses kinnisasja

XXX omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning

asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega;

-

Jätta kinnisasjaga XXX seotud laenukohustus Swedbank AS ees (lepingu nr XXX)

hageja ja kostja vahelises suhtes kostja kanda;

-

Kohus on hagejale tasutava hüvitise arvutanud järgmiselt: (ühisvara väärtus 237 900

eurot (XXX kinnistu väärtus 223 000 eurot + Toyota Avensis sõiduauto müügihind 14

900 eurot) – laenujääk 20.12.2024 seisuga summas 30 896,38 eurot) / 2 = 101 398,37

eurot;

2-21-15307

-

Välja mõista hagejalt kostja kasuks kostja poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara

huvides tehtud kulutuste (Swedbank AS laenumaksed peale abielu lahutamist kuni

20.12.2024) eest hüvitis 3800,44 eurot;

-

Jätta äriühingu OÜ Lumiford osad hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja

osakapitali omandiõiguse kaotuse eest välja hüvitis 1278 eurot;

-

Kuivõrd erinevate jagamiste ja hüvitamiste tulemusena peaks hageja tasuma kostjale

5078,44 eurot (3800,44+1278) ning kostja hagejale 106 476,81 eurot (103 501,81 +

2975), teostab kohus VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuse, mistõttu kohus loeb

hageja rahalise hüvitise kohustuse hageja ees täidetuks ja mõistab lõpliku rahalise

hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja 101 398,37 eurot.

49. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetab poolte varaühisuse ja

jagab poolte ühisvara.

50. Kohus selgitab, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud

tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

51. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

52. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kumbki pool on palunud jätta asja menetluskulud teise poole kanda. TsMS § 164 lg 3

sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui

tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks

õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

53. Kohus leiab, et antud juhul ei esine sellised põhjendatud aluseid, mis annaksid alust

kõrvale kalduda hagilise abieluasja menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest, kuivõrd kuigi

tegemist oli ka abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-

12-07 sedastanud, et „Kolleegium peab ka ühisvara jagamisel põhjendatuks jätta kummagi

poole menetluskulud poole enda kanda, sest eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole

huvides. Kui ühisvara jagamisel lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja

millises ulatuses hagi rahuldati, oleks õigusabikulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas

olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist

abikaasat.“

54. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus asja menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuivõrd

kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub põhjendatud alus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik