2-23-147701/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. aprillil 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-147701

Tsiviilasi

BAIDIUK & Co OÜ hagi O. G. vastu võlgnevuse 2866,15

euro saamiseks

Hagihind

2866,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BAIDIUK & Co OÜ (registrikood 14975521,

asukoht Nurga tn 6-39, 74113 Maardu)

Hageja lepinguline esindaja R. M. (e-post XXX;)

Kostja: O. G. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Kostja lepinguline esindaja V. K. (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.03.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja V. B.

Kostja O. G.

Kostja lepinguline esindaja V. K.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks 2066,15 eurot.

3. Jätta menetluskulud 28% ulatuse hageja BAIDIUK & Co OÜ kanda ja 72%

ulatuses kostja O. G. kanda.

4. Välja mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks menetluskulu summas 1645,20

eurot.

5. Välja mõista BAIDIUK & Co OÜ-lt O. G. kasuks menetluskulu summas 428,40

eurot.

6. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

menetluskulud (otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5) ning tasaarvestuse tagajärjel

mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks välja menetluskulu summas 1216,80

eurot.

7. Välja mõista O. G.’ilt BAIDIUK & Co OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1216,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga

Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. BAIDIUK & Co OÜ esitas Harju Maakohtule hagi O. G. vastu võlgnevuse 2866,15 euro

saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2022.a novembri alguses hageja poole palvega

remontida auto Opel Movano mootorit. Kostja toimetas mootori kohale hageja

autoremonditöökotta. Pooled sõlmisid omavahel suulise töövõtulepingu, mille kohaselt

hageja kohustus remontida auto mootorit hiljemalt 25.01.2023, aga kostja kohustus

tasuma hagejale remonditööde eest summas 2866,15 eurot 15 päeva jooksul pärast

kostjale remonditud mootori üleandmist.

1.2.

2023.a jaanuari alguses sai kostja auto mootor remonditud. Pooled leppisid kokku

kohtumise ja 25.01.2023 anti mootor kostjale üle. 26.01.2023 esitas hageja kostjale

arve tasumiseks hiljemalt 15.02.2023.

1.3.

Pärast mootori remondi eest tasumise tähtaja möödumist, helistas umbes 20.02.2023

kostja hagejale ja teatas, et mootor töötab hästi. Samuti teatas hagejale, et käesoleval

hetkel tal ei ole raha töö eest tasumiseks. Kostja palus pikendada tasumise tähtaega

veel üheks kuuks, 2023.a märtsi lõpuni. Hageja nõustus ootama. Ka uue tähtaja

saabudes ei maksnud kostja arvet ja lõpetas kõnedele vastamise.

1.4.

Kostja vastusele lisatud 17.11.2022.a. maksekorraldus hagejale 800 euro ülekandmise

kohta tasuks autovaruosade eest ei oma mingit seost Opel Movano remondiga, sest

hageja täitis mitu kostja tellimust teiste autode remondiks.

1.5.

Kostja oma vastuses väidab, et sai töö lepingutingimustele mittevastavusest teada

08.04.2023. Kuid kostja teatas esmakordselt sellest, et hageja teostas töö

ebakvaliteetselt, alles oma vastuses hagile 17.01.2024. Seega möödus 8 kuud hetkest,

mil tellija sai teada töö mittevastavusest lepingutingimustele. Seda ajavahemikku ei saa

lugeda isegi mõistlikult vabandatavaks.

1.6.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv

summas 385 eurot ja esindajakulu summas 2150 eurot. Samuti palub hageja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

17.01.2024 vastuses hagiavaldusele ei vaidlusta kostja asjaolu, et 2022.a novembri

alguses kostja pöördus hageja poole palvega remontida sõiduki Opel Movano mootorit.

Mootorist lekkis õli ning oli kokkulepitud, et hageja teeb mootori remonti. Hageja

nõustus mootori remondi tegemisega. Vastab tõele, et kostja toimetas mootori kohale

hageja autoremonditöökotta. Vastab tõele samuti see, et pooled sõlmisid omavahel

suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus remontida auto mootorit, kuid

ei vasta tõele, et kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest. Oli kokkulepitud,

et hageja teeb kostjale töö kalkulatsiooni või arve selleks, et edaspidi esitada seda

kohtusse Punane tn. 6 asuva autotöökoja vastu. Poolte kokkuleppel pidi kalkulatsioon

olema eelnevalt suurendatud kostja huvides oma nõuete edaspidiseks esitamiseks

kohtusse. Nii oligi koostatud hageja arve: 21-008 summas 2866,15 eurot. Pooled

leppisid kokku, et kostja kompenseerib hagejale raha vaid ostetud materjalide eest. Nii

oli kostja poolt makstud hagejale raha summas 800 eurot vajalike varuosade

soetamiseks.

2.2.

Poolte vahel puudusid kokkulepitud tähtajad mootori remontimiseks. Hageja esindaja

lubas teha tööd omal algatusel vaba aja jooksul, kuid töö on jäänud tegemata ja mootor

jäi seisma hageja töökojas. Seoses sellega kostja ei ole nõus sellega, et hageja osutas

kostjale teenuseid nõuetekohaselt ja väljastas arve vastavalt nimetatud lepingu

tingimustele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt väljastatud arve ei ole aluseks

kohustuste tekkimiseks ning tegelikult kostja ei ole saanud hagejalt kokkulepitud

teenuse/töö tulemusi. Töö ei olnud tehtud vastavalt kokkuleppele. Kostja kahju antud

juhul seisneb selles, et ta on tasunud hagejale ettemaksu ning ei saanud tulemust ning

tema sõiduk seisab seni ajani parklas ja kostja ei saa seda kasutada ja oma klientidele

teenust osutada.

2.3.

Alternatiivselt, kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et poolte vahel oli sõlmitud

seltsinguleping VÕS § 580 mõttes.

2.4.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajakulu

summas 1450 eurot ja tõlgikulu summas 80 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 2866,15 eurot. Kohus on

asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:

5.1.

pooled on sõlminud 2022.a novembris-detsembris tarbijatöövõtulepingu kostja sõiduki

Opel Movano mootori remontimiseks hageja poolt (VÕS § 635 lg 4) (kostja kinnitus

dtl 46; dtl 105);

5.2.

kostja toimetas mootori (sõidukilt maha monteerituna) selle remontimiseks hageja

autoremonditöökotta (kostja kinnitus dtl 46);

5.3.

2023. aasta jaanuaris tagastas hageja remonditud mootori kostjale (VÕS § 636 lg 1)

(kostja kinnitus dtl 105);

5.4.

Hageja on koostanud 26.01.2023 kuupäevaga arve kostjale nr 21-008 summas 2866,15

eurot maksetähtajaga 15.02.2023 (dtl 25), mida kostja ei tunnista, mis on kostja poolt

tasumata ja mille sissenõudmiseks on hageja kohtusse pöördunud.

6. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:

6.1.

Mis oli kokkulepe tööde tasu osas? Hageja väitel oli selleks arvel nr 21-008 näidatud

summa, kostja väitel pidi ta tasuma vaid remondiks kulunud varuosade eest, aga mitte

töö eest.

6.2.

Kui palju on kostja töövõtulepingu alusel hagejale tasunud – kas 0 eurot (hageja väite)

või 800 eurot või 1500 eurot (mõlemad kostja väited).

6.3.

Kas hageja poolt tehtud töö oli puudustega või mitte (kas mootor lekkis õli pärast

kostjale tagastamist ja kas hageja vastutab selle eest).

7. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja tsiviilasja hind on 2866,15 eurot. Kohus

on asja menetlusse võtnud lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405

lg 1 alusel (dtl 34). Kohus käesolevas asjas TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tunnustab

tõendina ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

8. Kohus selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist 19.02.2024 kirjaga (dtl

85-88) ning arutas pooltega asja ühel korraldaval istungil 18.06.2024 (dtl 125-129) ja

põhiistungil 14.03.2025 (dtl 190-195).

9. Kohus eelnevalt otsuse p-s 5.1 tuvastas pooltevahelise tarbijatöövõtulepingu sõlmimise.

9.1.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama

või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö),

teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 sätestab, et

tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja

tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija

vallasasja suhtes.

9.2.

VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku

lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele

mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija

poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on

vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5

alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata,

välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna

talle selleks võimalust.

9.3.

Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud,

et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks,

ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks

nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

9.4.

Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise

võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või

vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö

vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg

4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

10. Kohus analüüsib esimest vaidlusalust küsimust, mis oli poolte kokkulepe mootori

remonditööde tasu osas.

10.1.

Kostja 17.01.2024 vastuse kohaselt leppisid pooled kokku selles, et hageja teeb

kostjale remonditöö kalkulatsiooni või arve selleks, et edaspidi esitada seda kohtusse

Punane tn. 6 asuva autotöökoja vastu (dtl 46 all, 47 ülal). Kostja oma 14.03.2025

istungil antud seletuses kinnitas, et see nimekiri on esitatud kohtule koos

menetlusdokumentidega (dtl 192, 01:02:00, all) ning see asub toimikus dtl 97-99. Dtl

97-99 asub venekeelne 12.12.2022 kuupäevaga Opel Movano mootori remonditööde

nimekiri, tellija O. G., töövõtja BAIDIUK & Co OÜ (eestikeelne tõlge dtl 100-101).

Selles nimekirjas on toodud detailne varuosade nime- ja hinnakiri (1381,15 eurot) ning

tööde maht ja hinnad (685 ja 800 eurot), kõik kokku maksumusega 2866,15 eurot.

Kostja kinnitas 14.03.2025 istungil: „Kinnitan, et see on sama defekteerimise nimekiri.

Nimekirjast puudub pealkiri ja puudusid V. andmed. Esmane nimekiri oli koostatud

käsitsi. Pärast see elektrooniline nimekiri koostati, kui mootor oli tehtud. Ma mõtlesin,

kas ma esitan selle nimekirja eelmisele teenindusele või ma lepin selle teenindusega

suuliselt kokku. Nimekirja sisu oli sama ja summa oli sama, mis kohtu toimikus oleval

nimekirjal, mis mulle näidati.“ (dtl 193 ülal).

Kostja seletusega haakub ka hageja seletus 18.06.2024 istungil, mille kohaselt „[m]e

leppisime kokku mootori kapitaalses remondis, teisiti ei olnud võimalik. Ma esitasin

talle loetelu, kus olid kirjas, millised varuosad tuleb välja vahetada. Tööde maksumuse

osas oli kõik kirjas sellel lehel, mis oli alguses käisitsi kirjutatud. Koos J. G. printisin

selle nimekirja välja. Mul on vihik olemas, kus on käsitsi kirjas kõik minu poolt tehtud

tööd ja varuosad. Kui klient soovib, siis J. G. trükib välja selle ja annab selle kliendile.

Ma rebisin selle lehe vihikust välja ja andsin selle lehe talle isiklikult kätte. Kostjale

andsin ma käsitsi kirjutatud nimekirja. Pärast ta soovis seda nimekirja trükitud kujul

lehele. Enne seda, kui ta pidi mulle mootori tooma, siis ta remontis seda teises firmas

Punasel tänaval. Ta soovis seda firmat kohtusse kaevata viletsa töö pärast ja soovis

dokumenti teostatud tööde kohta, et ta saaks nõuda teiselt firmalt nende maksmist, sest

teine firma oli süüdi mootori purunemises. Varuosad olid kohe kirja pandud, meil oli

kokku lepitud ligikaudne summa, see oli sellel lehel kirjas.“ (dtl 127, 00:28:11 all, dtl

128 ülal). Samuti selgitas hageja 14.03.2025 istungil: „Hakkasime kostjaga arutama

seda, kui palju see kõik maksma läheb. 820 eurot sentidega- see oli töö algus, et me

hakkaksime tööle. Hakkasin tööd tegema. Mootor pandi kokku. Kostja tuli oma

sõbraga. Alguses me panime vajalikud tööd ja materjalid kirja paberi peale. Ta soovis

saada paberi elektroonselt. Minu naine kirjutas nimekirja ja saatis selle.“ (dtl 191,

00:46:39 all).

Samuti kinnitavad seda 14.03.2025 istungil tunnistajana vande all üle kuulatud J. G.,

kes viibis kostjat ja hageja vahel tööde kokkuleppimise juures ning tema järgmised

ütlused: „Kostja palus minu mehelt, et hageja parandaks selle mootori ära, hageja

võib selle mootori kuidagi tööle panna, et see mootor töötaks. [---] Ma olin selle

jutuajamise kõrval, minu mehe töökojas on kontor, nad arutasid seal neid asju. Nad

leppisid kokku, et varuosade ja töö eest peab maksma 100%. See ei olnud tasuta töö.

Kostja palus, et minu mees teeb nimekirja, kus ta kirjutab enam-vähem need hinnad,

kui palju see maksab. Ta tegi selle nimekirja paberil käsitsi. Ma ei mäleta täpselt, mis

summast nad rääkisid. See nimekiri tehti sellel päeval, kui ma olin seal. Ta tegi

nimekirja ja andis selle kostjale. Kostja võttis selle nimekirja kaasa. Pärast kostja

ütles, et on vaja, et see peab olema digitaalselt. Kuna minu mees ei ole arvuti tundja,

siis ma trükkisin selle nimekirja ise ümber. Ma kirjutasin kõik need varuosa nimed

kirja ja kirjutasin, kui palju peab maksma töö eest ka. [---] Ta [kostja] palus, et see

hind oleks 30% kõrgem, ma ei tea miks, aga tal oli nii vaja. Minu mees ei olnud

sellega nõus, ta tahtis, et kõik oleks nii nagu pidi olema. Summa oli see, mis oli

reaalne maksumus. See summa oli rohkem kui 2000 eurot. Täpset summat ma ei

mäleta. See summa oli töö ja varuosad kokku.“ (dtl 199). Ka kostja kinnitas 14.03.2025

istungil, et „V. abikaasa oli kohal alguses, kui me arutasime mootori remonti“ (dtl 193,

keskel).

10.1.1.

Kohus eelneva põhjal tuvastab, et hageja esitas kostjale hinnakirja (nimekirja)

materjalidest ja töödest, mida mootori remontimiseks vaja on. Kostja kinnitas, et see

nimekiri asub toimikus dtl 97-99 (eestikeelne tõlge dtl 100-101). Selle kohaselt oli

varuosade ja töö maksumus kokku 2866,15 eurot. Hageja, kostja ja tunnistaja

kinnitasid selle nimekirja esialgu kohapeal käsitsi koostamist ja kostjale üleandmist

ning hiljem selle ümbertrükkimist elektrooniliselt faili. Hageja ega tunnistaja ei

kinnitanud kostja väidet, et see koostati ainult eelmisele remonditöökojale kahju

nõude esitamiseks.

10.1.2.

Kohtu hinnangul ei ole usutav, et see nimekiri koostati ülepaisutatuna ja vaid

selleks, et eelnevalt mootorit remontinud ettevõttelt kahju hüvitamist nõuda selle

alusel. Esiteks ei kinnita seda versiooni ükski muu tõend peale kostja seletuse.

Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et ta reaalselt ka oleks nõudnud

selle nimekirja alusel eelmiselt ettevõttelt mingit hüvitist ehk et tal selline kavatsus

ka päriselt oli. Kostja ei ole tõendanud oma väidet (dtl 194 vastused kohtu

küsimustele), et selles nimekirjas olevad hinnad on üle paisutatud 1200 euro võrra.

Kostja ei ole isegi esile toonud, miks hageja oleks pidanud sellise (potentsiaalselt

kriminaalõiguslikult kelmuse katsena kvalifitseeritava) afääriga kaasa minema

nõustuma.

10.2.

Kostja vastuväite kohaselt pidi ta tasuma ainult varuosade eest 820,53 eurot, aga mitte

töö eest ning see on tasutud (ülekandega 800 eurot ja ülejäänu sularahas) (dtl 106).

Kostja väitel tulenes selline kokkulepe asjaolust, et varasemalt oldi selliselt käitutud

seoses Ukraina armee jaoks sõidukite remontimisel hageja poolt, mis kostja

vabatahtlikuna rindele viis (sõjas Venemaa vastu).

10.2.1.

Kohtu hinnangul ei ole see seisukoht kooskõlas muude tõenditega. 14.03.2025

istungil tunnistajana vande all üle kuulatud J. G., kes viibis kostjat ja hageja vahel

tööde kokkuleppimise juures, ütles: „.Mina olin selle jutuajamise kõrval, ma

kuulsin seda juttu ise pealt. Minu mees tegi enne kostja palvel paar autot, miks

läksid Ukrainasse rindele. Ma kuulsin, et kostja oli Ukraina vabatahtlik ja minu

mees tegi paar autot siin Eestis, et need autod lähevad Ukraina rindele. Minu mees

tegi nende autodega töö tasuta, aga varuosade eest tuli kostjal ikkagi maksta. Ma

kuulsin, et see auto, mille mootor oli mehe töökojas oli kostja enda oma, seda ei

olnud vaja saata rindele. Tegemist oli kostja isikliku autoga. Seda autot ei pidanud

parandama tasuta. Ma olin selle jutuajamise kõrval, minu mehe töökojas on kontor,

nad arutasid seal neid asju. Nad leppisid kokku, et varuosade ja töö eest peab

maksma 100%. See ei olnud tasuta töö.“ (dtl 199). Ka kostja ise andis 14.03.2025

istungil seletuse, et „Pöördusime hageja poole remondi tegemiseks. Alguses oli

tegemist sõidukitega, mis vabatahtliku tegevuse käigus läksid Ukrainasse rindele.

Pärast seda läks rikki minu isiklik sõiduk, millega ma viisin neid sõidukeid koos

haagisega sihtkohta Ukrainasse rindele. Enne hageja poole pöördumist tegin

isiklikule sõidukile remonti teises teeninduses, kus remont oli tehtud halvasti ja

poolel teel Ukrainasse sõiduk läks rikki. Pöördusin hageja poole ja kuna temal on

väike garaaži ruum, siis me V. (minu sõber ja tunnistaja) koos võtsime sõiduki

küljest mootori maha ja tõime mootori hageja juurde remondiks.“ (dtl 192,

01:02:00).

10.2.2.

Seega kinnitasid hageja ja kostja, et tasuda tuli nii tööde kui varuosade eest. Kohus

eelnevalt tuvastas, et see tasu oli kajastatud hageja koostatud ja kostjale antud

eelarves.

10.2.3.

Samuti ei olnud vaidlusalune sõiduk mitte Ukraina armeele annetatav ja selleks

korda tehtav (remonditav) sõiduk, vaid kostja isiklik sõiduk. Kuna tegemist oli

erinevate kategooriatega (Ukraina armeele annetatavad sõidukid ja kostja isiklik

sõiduk), ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kehtisid ka varasemad kokkulepped

tööde tasustamise osas. Samuti oli kostja enda kinnitusel sõidukit remontinud juba

teises töökojas ning hageja poole pöördus pärast seda, kui oli selgunud eelmise

töökoja ebakvaliteetne remonditeenus, ning kostja soovis vastavad kahjud ka

eelmiselt töökojalt sisse nõuda. Ei ole usutav, et hageja nõustub parandama teise

töökoja tehtud praaktööd ilma ise selle eest tasu saamata. Samuti ei ole loogiline, et

eelmine remonditöökoda (kes on eeldatavalt asjatundja) ei saaks aru, kui hinnad

talle esitatavas kahju hüvitamise nõudes oleks ülepaisutatud, mis muudaks selle

plaani juba eos ebarealistlikuks ja ei tundu tõenäoline, et pooled seda tõsimeeli

kavandasid.

11. Kohus eelnevalt otsuse p-s 5.3 tuvastas, et hageja remontis mootori ja andis selle kostjale

üle jaanuaris 2023.

11.1.

VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja

valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda,

tuleb see tellijale üle anda. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause

järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

11.2.

Kohtu hinnangul andis hageja sellega tööd kostjale üle. Kostja kinnitas 14.03.2025

istungil, et „Kui me võtsime mootori ära ja paigaldasime sõiduki külge, panime

mootori käima ja 2-3 päeva pärast ma märkasin õlileket“. Kohus selle alusel tuvastab

esmalt, et kostja võttis tööd (remonditud mootori) vastu ja paigaldas auto külge, mis oli

tööde vastuvõtmise hetkeks. Kostja on tööd vastu võtnud, mistõttu eeldatakse, et need

olid teostatud nõuetekohaselt ning töödes puuduse tõendamise koormis on kostjal.

Kostja ei ole seda teinud.

11.2.1.

Kostja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid selle kohta, et hageja tehtud tööd ei

oleks vastanud vähemalt tavapäraselt esitatavatele nõuetele (nn keskmine kvaliteet).

Kostja esitas kohtule tehnoülevaatuse tõendi (dtl 58)), mille kohaselt seisuga

04.08.2023 sõidukil Opel Movano on avastatud järgmised rikked/puudused:

„mistahes veedelikuleke (v.a. vesi), mis võib kujutada ohu teistele liiklejatele või

keskkonnale. Mootor lekkib õli.“ Kohus selgitas oma 19.02.2024 kirjas kostjale, et

04.08.2023 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart pigem ei tõenda auto / mootori

seisundit veebruaris 2023 (dtl 87, p 1.6) ning jääb selle juurde. Muid tõendeid kostja

selle väidetava puuduse kohta esitanud ei ole.

11.2.2.

Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks väidetavast puudusest kostjat

informeerinud enne, kui kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega hagile. VÕS § 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS

§ 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö

üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö

tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas

töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.

VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda,

et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kostja on kinnitanud, et sai väidetavast puudusest teada paar-kolm päeva pärast

auto mootori käivitamist ehk jaanuaris 2023. Seega informeeris kostja väidetavas

puudusest esmakordselt hagejat alles aasta möödudes. Kostja ei ole esitanud hageja

vastu kahju nõude ega hinna alandamise vastuväidet.

12. Eeltoodust tulenevalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks jaanuaris 2023. Kostja on

17.01.2024 vastuses kinnitanud hageja 26.01.2023 arve: 21-008 summas 2866,15 eurot

kättesaamist (dtl 47).

13. Kostja väitel on ta kokkulepitud tasu vähemalt osaliselt tasunud. 17.01.2024 vastuse

kohaselt (dtl 47) maksis ta hagejale 800 eurot vaidlusaluse mootori varuosade eest (dtl

57). 14.03.2025 istungil väitis kostja, et lisaks tasus ta hagejale 700 eurot sularahas (dtl

193 vastused kohtu küsimustele).

Hageja on kinnitanud 800 euro saamist kostjalt, kuid väidab, et see oli ühe teise auto

varuosade eest (dtl 128, 00:51:09).

13.1.

Kostja esitas kohtule tõendina poolte kirjavahetuse sõnumirakenduses Viber (dtl 115-

116, tõlge 117), mille kohaselt 16.11.2022 hageja seaduslik esindaja kirjutas kostjale

„... varuosad Opeli jaoks 820,53 eurot,“ ning hiljem täpsustab, et „... raha kantakse üle

firmale BAIDIUK & Co OÜ“. 17.11.2022 kostja tasus hagejale 800 eurot (dtl 57).

13.2.

Hageja 18.06.2024 istungil ütles: „Mäletan täpselt, kuna 14.11.2022 aastal oli minu

sünnipäev. 16.11.2022 kostja tuli minu juurde ja meil oli jutuajamine sellest, et tal

Opeli mootor on rikkis. [---] Ma pidin talle umbes ütlema, kui palju remont maksma

läheb.“ 14.03.2025 istungil ütles hageja: „Hakkasime kostjaga arutama seda, kui

palju see kõik maksma läheb. 820 eurot sentidega- see oli töö algus, et me hakkaksime

tööle. Hakkasin tööd tegema.“

13.3.

Kohus eelneva põhjal tuvastab, et kostja on tõendanud 800 euro tasumist vaidlusaluse

Opeli mootori remonditööde eest. Sõnumivahetuse vestluse ja seal esitatud varuosade

maksumuse kuupäev haakub sellega, millal hageja kinnitusel toimus mootori esmane

ülevaatus. Hageja kinnitusel oli tegemist esialgse summaga, et hageja asuks tööle.

Kostja on tõendanud, et tasus 17.11.2022 800 eurot selgitusega „auto varuosade

makse“. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et

tegemist oli mõne muu hageja poolt kostja tellimusel remonditud auto varuosade eest

tasumisega.

13.4.

Kostja väide lisaks ka 700 euro sularahas tasumise kohta on täielikult tõendamata.

Lisaks sellele esitati see väide esmakordselt kostja poolt 14.03.2025 toimunud viimasel

istungil, mis muudab selle ka väheusaldusväärseks, kuna jääb selgusetuks, miks kostja

seda varem välja ei toonud.

14. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kostja

kohustus vastavalt 26.01.2023 arvele nr 21-008 tasuma 2866,15 eurot, millest tal 800

eurot oli tasutud ettemaksuna 17.11.2022. Seega rahuldab kohus hageja nõude summas

2066,15 eurot.

15. Kostja alternatiivne väide, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, on edutu. Kostja

väitel oli poolte üldine tahe kaasabi humanitaarabina Ukraina sõjaväelastele, kus kostja

tegi oma panuse (leidis auto ja ostis detailid) ja kostja tegi omalt poolt sõiduki remonti,

ning kirjeldatud asjaoludest lähtudes ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tasu sõiduki

mootori teostamise eest (dtl 107-108).

15.1.

VÕS § 580 lg 1 järgi tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa

lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega, sh võib VÕS § 581 lg 1 järgi

panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine. Seltsingulepingu sõlmimiseks

peab seega iga seltsinglane avaldama teistele otseselt või kaudselt (vastavalt

mõistetava käitumisega) tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata eesmärgi

saavutamisele kaasa omapoolse panusega.

15.2.

Kostja ei ole selgelt välja toonud, mis oli väidetava pooltevahelise seltsingu eesmärk.

Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine.

Asjas esitatud tõendite põhjal ei võimalik kohtul tuvastada, et hageja eesmärgiks oli

humanitaarabiga tegelemine kostja osundatud viisil. Asjas esitatud pinnalt ei saa

tuvastada mingit hageja huvi ega eesmärki osaleda seltsingus.

16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

17. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 2866,15 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

18.1.

Hagi hind on 2866,15 eurot, millest kohus rahuldas 2066,15 eurot ehk 72%.

18.2.

Seega jätab kohus menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja

kanda.

19. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja esindajakulu summas

2150 eurot (dtl 64-66, 202-204).

20.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 385 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele summas

277,20 eurot (385€ x 72%).

20.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, ei ületa

sarnase kvaliteediga õigusteenuse turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt.

Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu

03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

20.2.1.

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 21,5 tundi. Kostja

leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb

(hagiavalduse rahuldamise korral) jätta olulises osas rahuldamata.

20.2.2.

Kostja palub vähendada hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu ning

02.01.2024 kohtumäärusega tutvumisele kulunud aega (dtl 72). Kostja hageja

16.03.2025 menetluskulude nimekirjas toodud ajakulule vastuväiteid esitanud ei

ole.

20.2.3.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub

käesoleval juhul kostja seisukohaga, et hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu

6 tundi on ülepaisutatud ning ei vasta kohtule esitatud menetlusdokumendi mahule.

Hagiavaldus on esitatud sisuliselt 1 leheküljel ning samuti ei sisalda see mahukaid

lisasid. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks 3

tundi. 02.01.2024 kohtumäärusega (menetluse võtmise määrus) tutvumise

põhjendatud ajakulu võib olla 0,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus hageja esindaja

ajakulu põhjendatuks. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu

summas 1368 eurot (19 tundi x 100€ = 1900€ x 72%).

20.3.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu

kogusummas 1645,20 eurot, s.o riigilõiv summas 277,20 eurot ja esindajakulu summas

1368 eurot.

21. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu kogusummas 1450 eurot ja tõlgikulu

summas 80 eurot (dtl 206-207).

21.1.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Hageja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, ei ületa

sarnase kvaliteediga õigusteenuse turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt.

Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu

03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

21.1.1.

Kostja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on olnud 14,5 tundi. Hageja

nimetatu osas omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus leiab, et kostja

esindaja ajakulu 14,5 tundi vastab antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide

mahule ning asja keerukusele. Seejuures arvestab kohus, et vaidlust on lahendatud

istungimenetluses ning üle on kuulatud tunnistaja. Seega kuulub hageja poolt

kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 406 eurot (14,5 tundi x 100€ = 1450€ x

28%).

21.1.2.

Kostja on palunud hagejalt välja mõista tõlgikulu summas 80 eurot. Kohus leiab, et

vastav taotlus kuulub kooskõlas TsMS § 143 p 1 rahuldamisele, kuivõrd tõlk osales

14.03.2025 toimunud kohtuistungil. Seega kuulub hageja poolt kostjale

hüvitamisele tõlgikulu summas 22,40 eurot (80€ x 28%).

21.2.

Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu

kogusummas 428,40 eurot, s.o esindajakulu summas 406 eurot ja tõlgikulu summas

22,40 eurot.

22. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja

vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse

tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1216,80 eurot

(1645,20€ - 428,40€).

23. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik