2-23-12522/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. aprill 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-12522

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Puhjaresto OÜ (likvideerimisel)

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

14 688,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepinguline esindaja: E. E.

Kostja: Puhjaresto OÜ (likvideerimisel, registrikood

16150279), seaduslik esindaja R. M. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.02.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja E. E.

Kostja seaduslik esindaja R. M.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Puhjaresto OÜ-lt (likvideerimisel) PLACET GROUP OÜ kasuks

laenulepingust tulenev võlgnevus summas 8196,50 eurot, tasumata intress summas 246,26

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 262,29 eurot.

3. Välja mõista Puhjaresto OÜ-lt (likvideerimisel) PLACET GROUP OÜ kasuks viivis

põhinõudelt 8196,50 eurolt määras 0,2 % päevas alates 02.09.2023.a kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (8196,50 eurot).

4. Jätta kõik menetluskulud kostja Puhjaresto OÜ (likvideerimisel) kanda.

5. Välja mõista Puhjaresto OÜ-lt (likvideerimisel) PLACET GROUP OÜ kasuks

menetluskulu summas 1080 eurot.

6. Välja mõista Puhjaresto OÜ-lt (likvideerimisel) PLACET GROUP OÜ kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Puhjaresto OÜ-l (likvideerimisel) tasuda käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summad

PLACET GROUP OÜ arveldusarvele nr EEXXX COOP Pank AS. Selgitusena märkida:

ÄRI3819907, Puhjaresto OÜ.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 01.09.2023.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

09.06.2022.a laenulepingu nr ÄRI3819907, mille alusel väljastati laen 20 000 eurot.

Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel 19 osamaksena. Teostatud

maksetest luges hageja tasutuks 11 803,50 euro ulatuses laenusumma, 3 760,83 euro

ulatuses intressid, 405,99 euro ulatuses viivised, 436,40 euro ulatuses leppetrahv ning

245,00 eurot ulatuses sissenõudmiskulud. Kostja on jätnud ülejäänud laenusumma

tähtaegselt tagastamata, mistõttu öeldi kostjaga 17.08.2023.a leping üles. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõla 8196,50 eurot, intressid 246,26 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 262,29 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 0,2% päevas, kuid mitte

enam kui 8196,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista

menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja oma kirjalikus vastuses kinnitab, et on teadlik oma võlgnevusest vastavalt

lepingule ja on valmis selle tasuma, sealhulgas põhiosa summas 8196,50 eurot, intressid

ja viivised. Kostja ei nõustu viivise summaga, kuivõrd see on ebaproportsionaalselt suur.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.09.2023.a kohtumääruses

(dtl 45-48).

5. Vaidlust pole, et pooled sõlmisid 09.06.2022.a laenulepingu nr ÄRI3819907, millise

kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000 eurot käibekapitali finantseerimiseks,

tagastamistähtajaga 25.12.2023.a. Laen tuli tagastada 19 igakuise osamaksega (dtl 15-21,

22).

6. Kostja on teostanud 19 osamakset, kuid mitte vastavalt maksegraafikule (dtl 4, 21).

Vaidlust pole, et kostja on tasunud hagejale kokku 16 651,72 eurot (dtl 4). Hageja on

kostja poolt teostatud maksetest lugenud tasutuks laenusumma 11 803,50 eurot, intressid

3760,83 eurot, viivise 405,99 eurot, leppetrahvi 436,40 eurot ning sissenõudmiskulud 245

eurot (dtl 4).

7. Kostja ei vaidle nõude ja selle kujunemisele vastu. Kostja nõustub põhiosa võlgnevusega

summas 8196,50 eurot, samuti on nõus tasuma intressid ja viivised vastavalt lepingule,

kuid vaidleb vastu ühe aasta viivise summale 5983,45 eurot (dtl 51). Kostja hageja

intressinõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning samuti ei vaidlusta ta hageja poolt

esitatud intressinõude summa kujunemist. Ka pole kostjal etteheiteid hageja poolt

kohaldatud leppetrahvi ja sissenõudmiskulude suurusele. Kohus selgitab, et kohus saab

leppetrahvi vähendada üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel kooskõlas VÕS § 162

lg 1 (vaata selles osas Riigikohtu 27.05.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15

punkt 14).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi

vastavalt VÕS § 397 lg 1 esimesele lausele. Riigikohus on 11.12.2024.a kohtuotsuse

kohtuasjas nr 2-19-13673 punktis 26 selgitanud, et kuna juriidilise isiku puhul tuleb

eeldada majandustegevuses tegutsemist (RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970/29, punkt 12),

tuleb ka juriidilise isiku antud laenude puhul sõltumata laenulepingu vormist eeldada

seda, et laenult tuleb maksta intressi.

9. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise

aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS §

82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

10. Vaidlus puudub, et kostja on teostanud viimase laenumakse hagejale 14.08.2023.a ning

pärast seda pole kostja laenumakseid vaatamata hageja võlateatistele (dtl 23-35) ega

leppetrahvi hoiatusele (dtl 36) teostanud, mistõttu on hageja laenulepingu üles öelnud

17.08.2023.a (dtl 38).

11. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima

lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise

hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

12. Kohus on seega tuvastanud põhivõla ja intressinõude eeldused ja rahuldab hageja

vastavad nõuded. Kuna kostja ei vaidlusta põhinõude ega intresside summade suurust,

siis tuleb hagi selles osas rahuldada ning kostjalt kuulub väljamõistmisele laenulepingu

alusel põhivõlgnevuse katteks 8196,50 eurot ning tasumata intresside katteks 246,26

eurot.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Hageja on esitanud viivise arvestuse (dtl 6).

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt

8.1.2 kohaselt võib hageja nõuda laenusaajalt viivist, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel

saadud laenu põhiosa tagasimakseid tähtaegselt, juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute

puhul on viivise määr 0,2% päevas (dtl 18).

15. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 17.08.2023.a kuni hagi esitamiseni so

01.09.2023.a eest summas 262,29 eurot ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 8196,50 eurot (dtl 6).

17. Kostja ei nõustu viivise summaga ühe aasta eest summas 5983,45 eurot, kuna see on

ebaproportsionaalselt suur (dtl 51). Kohtuistungil palus kostja viivised üldse ära kaotada

(dtl 113). Hageja vaidles viivise kustutamisele vastu, kuivõrd on niigi vähendanud ja

piiritlenud viivise nõuet põhinõudega (dtl 114).

18. Riigikohus on 27.05.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-47-15 punktis 14

selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda

selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel

viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vaata nt Riigikohtu 30. aprilli

2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, punkt 14).

19. VÕS § 113 lg 1 p 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

20. Käesoleval juhul on pooled kirjalikult kokku leppinud viivise suuruses (dtl 18). Kohus

arvestab antud juhtumil asjaoluga, et hageja nõutav viivis ei ületa põhinõuet. Viivise

ebamõistlikkuse põhistamiseks kostja tõendeid esitanud pole. Hageja on vähendanud oma

viivise nõude võrdseks põhinõudega. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav viivis ei

ole ebamõistlikult suur ning ka kohtupraktika peab põhinõudele vastavat viivisenõuet

mõistlikuks. Sellest tulenevalt puuduvad alused viivise vähendamiseks.

21. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ning tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas

8196,50 eurot, tasumata intress summas 246,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

seisuga 01.09.2023.a summas 262,29 eurot ning viivis alates 02.09.2023.a põhinõudelt,

s.o 8196,50 eurolt kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

22. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel muuhulgas

kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja palub hagetavad summad kostjal

tasuda hageja arveldusarvele nr EEXXX COOP Pank AS-is. Selgitusena märkida:

ÄRI3819907, Puhjaresto OÜ (dtl 7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb

kohtuotsusega väljamõistetavad summad tasuda hagiavalduses taotletud arveldusarvele.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

24. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 14 688,50

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

25. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu summas

170 eurot (dtl 55-57).

27. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot.

28. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16;

02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-15, punkt 13).

29. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas

senise kohtupraktikaga (vaata Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas

nr 2-18-13893, punkt 10). Esindaja tasu kogusummas 170 eurot on kohtu arvates

põhjendatud.

30. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1080 eurot,

millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu 170 eurot.

31. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik