2-24-13782/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13782

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Tallinn, XXX korteriühistu avaldus X vastu 1900 euro

saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, XXX korteriühistu (80315216),

seaduslik esindaja A

Puudutatud isik: X (XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Äili Rodi

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata Tallinn, XXX korteriühistu avaldus X vastu 1900 euro

saamiseks.

2. Jätta menetluskulud Tallinn, XXX korteriühistu kanda.

3. Välja mõista Tallinn, XXX korteriühistult X kasuks menetluskuluna 2440 eurot.

4. Tallinn, XXX korteriühistul tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Xle

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud

1. 12.09.2024 esitas Tallinn, XXX korteriühistu Harju Maakohtule avalduse X vastu 1900

euro saamiseks, mida avaldaja täpsustas 24.09.2024.

2. Tallinn, XXX elamus on kolm korteriomandit.

3. Korteriühistu üldkoosolekul arutati elektrisüsteemi uuendamist juba 1.11.2011.

08.05.2024 teatas Elektrilevi kõigile korteriomanikele, et XXX vanapinge ohtliku

elektripaigaldise väljalülitamine toimub 15.05.2024, edasine võrguühendus on tagatud

ainult uue pingevõrgu kaudu ja sinna lülitamiseks tuleb hoone siseelektrisüsteemi

vähemalt üldosa ümber ehitada 0,4kV pinge nõuetele vastavaks.

4. Korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 11.05.2024 valiti üldkoosoleku enamuse

otsusega tööde teostajaks OÜ Kriskar. Elektritööd teostati ajavahemikul 13.05.-

28.05.2024. Korter 1 ja korter 3 omanikud tasusid OÜ Kriskarile 6004 eurot, mille hulka

kuulub ka kostja tasumata jäänud summa 1900 eurot. Elektritööde renoveerimise eest on

kostjale esitatud arve 16.09.2024, mille tasumist hageja kostjalt nõuab.

Puudutatud isiku seisukoht

5. Puudutatud isik peab avaldaja nõuet põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata. B ja Ale

kuulub kinnistust 2/3 ja puudutatud isikule 1/3. XXX kinnistu on ostetud kaasomandisse,

kuhu kuulub 2 elamut - XXX ja XXXA. Majad kuulusid ühele omanikule ja majad

kasutasid ühte vee- ja kanalisatsioonivõrku, üht elektrivõrku. Puudutatud isik elab XXX

A elamus ja ABd XXX elamus, kus on 2 korterit. Aastal 2008 ostsid pooled kaasomandi

osa XXX kinnistust ehk täpsemalt siis XXX-2 korteri. Seejärel moodustati 3

korteriomandit, kuna majas oli 3 korterit. Puudutatud isiku korteriomand moodustas 1/3

kogu kinnistust. Korterid 1 ja 3 kuuluvad A ja Ble ja korter 2 puudutatud isikule. Edasi

moodustati XXX majas korteriühistu, mille juhatuse esimeheks hääletas ennast A 2

häälselt oma abikaasaga, ehk et siiani teeb kõik otsused 2 häälselt üks kinnistu omanik.

Puudutatud isik kui ühe häälega kinnistu omanik ei saa oma õigusi teostada. Puudutatud

isik ei ole tasunud 1900 eurot, kuna A, omanik, kes esineb KÜ juhatuse esimehena, on

puudutatud isikule võlgu oma osa kahe kinnistu XXX ja XXXA ühise veevõrgu

eraldamise tasust, mis kokku oli üle 4000 eurot, millest liitumistasu 2700 eurot. 2014.a

aastal lõhkusid A ja B oma omavolilise tegevusena maja fassaadi ja tekitasid puudutatud

isikule kahju, kuna ilma krohvita, tuuletõkketa majas suurenesid korteri küttekulud,

samuti on vähenenud kinnisvara väärtus. Pööningule on välja ehitatud katusekorter, mida

pole aga seadustatud, et tekiks 4 korteriomandit. 2011 aastal ähvardati puudutatud isikut,

et nad lülitavad XXXA maja elektrivõrgust lahti. 2022. aastal eraldas puudutatud isik

XXX ja XXXA elamud ühisest elektrivõrgust ja XXXA viidi üle uuele pingesüsteemile

2022. aasta kevadel, mille kulud maksis kinni puudutatud isik. Puudutatud isik ei pea

kogu kinnistu uuele süsteemile viimise kinni maksma. Avaldaja käitumine on ebaõiglane,

ta näitab puudutatud isikut võlglasena, kuigi on teinud puudutatud isikule oma tegevusega

kahju.

6. 25.02.2025 täpsustas puudutatud isik oma vastust. XXX korteriühistu liikmeteks on krt 1,

krt 2 ja krt 3 omanikud. Puudutatud isik on krt 2 omanik. Kinnistusraamatu väljavõtte

kohaselt on registriosa xxxxxx, eriomand 1, suurus 1058/3037 mõttelist osa kinnistust;

registriosa xxxxxx, eriomand 2, suurus 902/3037 mõttelist osa kinnistust ja registriosa

xxxxxx, eriomand 3, suurus 1077/3037.

7. Üldkoosoleku otsuse päevakorra punkt 2 näeb ette seoses vanalt elektripinge süsteemilt

uuele pingesüsteemile üleminekuga tööde teostamise kokkuleppimise vastavalt OÜ

Kriskari hinnapakkumisele. KÜ avaldusele on lisatud 8.05.2024 A e-kiri Xle, milles

teatatakse, et puudutatud isik on oodatud KÜ üldkoosolekule, lisana on toodud aruanne ja

KÜ üldkoosoleku kutse. KÜ XXX juhatuse liige teatas puudutatud isikule 11.05.2024

üldkoosolekust ette vaid 2 päeva. Puudutatud isiku suhtes rikuti oluliselt üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, eelkõige koosolekust etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu.

Tegemist on olulise rikkumisega, milline toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.

8. Üldkoosoleku otsuse punktist 2 nähtuvalt otsustati töö tellida OÜ-lt Kriskar,

maksumusega 6000,72 eurot ja samuti otsustas üldkoosolek jagada teostatavate tööde

maksumus järgnevalt: 1.korter 1 – 2050,24 eurot; 2. korter 2 – 1900,24 eurot, korter 3 –

2050 eurot. Otsuses on märgitud, et tasumine toimub remondifondi vahenditest, vajadusel

ettemakseid teostades. Millele tuginedes on toimunud üldkoosoleku otsuses märgitud

kulude jagunemine, on arusaamatu.

9. Maksekorraldus nr 213 näitab üksnes, et korteriühistu tasus 31.05.2024 Kriskar Elekter

OÜ-le 6004,38 eurot korterühistu arvelt. Maksekorraldus nr 1177 näitab, et A on

maksnud 31.05.2024 KÜ kontole 1900 eurot, selgitusega krt 2 võlamakse elektritööde

eest tasumiseks, kuid ei tõenda, et korteriühistu ei olnud remondifondis vahendeid

elektritööde eest tasumiseks nagu nägi ette korteriühistu üldkoosoleku otsus.

Korteriühistu arve nr 501 on esitatud Xle alles 16.09.2024 ehk 3,5 kuud hiljem kui

teostati töid ja tasuti väidetavalt arveid. Väide, et oodati 20.09.2024 esitatud arve tasumist

on põhjendamatu – KÜ peab esitama ühistu liikmetele igakuiselt arveid, mitte 7 aasta

kohta korraga. Korteriühistu nõuded ühistu liikme vastu on aegunud 3 aasta jooksul peale

kohustuse tekkimist. X ei ole nõus ka arve suurusega. OÜ-lt Kriskar sai puudutatud isik

infot, et tegelikkuses oli tehtud pakkumine XXX asuvale neljale korterile ja nii ka tööd

teostati.

Kohtumääruse põhjendused

10. Esitatud avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p

13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt, kohus võib hagita

asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega

on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus võib siinses vaidluses TsMS §

477 lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud

menetlusosaliste vastava taotlusega (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.4.2.b). Kohus ei

pea antud asjas istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud oma seisukohad esitada

kirjalikult.

11. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et avaldus

tuleb jätta rahuldamata.

12. Avaldaja soovib, et puudutatud isik hüvitaks talle 1900 eurot, mis tugineb XXX

korteriomanike 11.05.2024 üldkoosoleku otsuse punktile 2 (dtl 15-16).

13. Kohus tuvastas, et üldkoosoleku otsuse päevakorra punkt 2 näeb ette seoses vanalt

elektripinge süsteemilt uuele pingesüsteemile üleminekuga tööde teostamise

kokkuleppimise vastavalt OÜ Kriskari hinnapakkumisele (dtl 15).

14. Kohus tuvastas, et 08.05.2024 edastas A, kes on korteriühistu seaduslik esindaja, Xle e-

kirja, milles teatatakse, et puudutatud isik on oodatud KÜ üldkoosolekule 11.05.2024,

lisana on toodud aruanne ja KÜ üldkoosoleku kutse (dtl 27).

15. 11.05.2024 üldkoosoleku protokolli järgi osales koosolekul 2 korteriomanikku, kellele

kuulub kokku 213,5(303,7 m²) ehk enamik kaasomandist ning mõtteliste osade kaudu

enamik ehitisest ja maatükist (dtl 15-16). Pooled ei vaidle, et puudutatud isik

üldkoosolekul ei osalenud. Puudutatud isik on teatanud, et ei ole 11.05.2024 korteriühistu

otsust heaks kiitnud.

16. KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule

mittetulundusühingute seaduse §-i 20 lg 5, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest

peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat

tähtaega. KÜ XXX põhikirja punkt 6.4 kohaselt peab korralise üldkoosoleku

kokkukutsumisest informeerima liikmeid vähemalt 15 päeva ette (dtl 115).

17. Avaldaja on avalduses märkinud, et tegemist oli erakorralise üldkoosolekuga, kuid

esitatud tõenditest seda ei nähtu. Puudutatud isik on kutsutud 08.05.2024 e-kirjaga

11.05.2024 üldkoosolekule, viiteid, et tegemist oleks erakorralise üldkoosolekuga, kutsest

ei nähtu.

18. KÜ XXX juhatuse liige teatas puudutatud isikule 11.05.2024 üldkoosolekust ette vaid

kaks päeva, kuigi avaldaja põhikirja punkti 6.4 järgi peab korralise üldkoosoleku

kokkukutsumisest informeerima liikmeid vähemalt 15 päeva ette.

19. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on

esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui

korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

20. Puudutatud isiku suhtes rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja

koosolekust ei teatatud ette selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Tegemist on olulise

rikkumisega, milline toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Puudutatud isik on

teatanud, et ei ole 11.05.2024 korteriühistu otsust heaks kiitnud. Kõnesoleva

üldkoosoleku otsuse punktist 2 nähtuvalt otsustati töö tellida OÜ-lt Kriskar,

maksumusega 6000,72 eurot ja samuti otsustas üldkoosolek jagada teostatavate tööde

maksumus järgnevalt: 1.korter 1 – 2050,24 eurot; 2. korter 2 – 1900,24 eurot, korter 3 –

2050 eurot (dtl 15-16). Kuna KÜ XXX 11.05.2024 üldkoosoleku otsus on tühine ega oma

õiguslikke tagajärgi, siis on tühine ka seal vastu võetud otsus jagada teostatavate tööde

maksumus selliselt, et puudutatud isikul tuleb (korter 2 omanikul) tuleb tööde

maksumusest hüvitada 1900,24 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb jätta avaldaja avaldus 1900

euro saamiseks rahuldamata.

21. Kohus ei hinda poolte teisi väiteid, millele nad on oma nõudes või vastuväidetes

tuginenud, sest kohus tuvastas eespool, puudutatud isiku suhtes rikuti 11.05.2024

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja nõue põhineb tühisel üldkoosoleku otsuse

punktil 2 ja tuleb jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata.

Menetluskulud

22. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

23. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja

kanda, kuna kohus jätab avalduse rahuldamata.

24. Kohus, hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle

kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud

dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et puudutatud isikule on osutatud põhjendatud ja

vajalikku õigusabi 10 tundi. Kuna avaldaja nõue põhines tühisele üldkoosoleku otsusele,

saanuks puudutatud isik oma seisukohas piirduda selle väljatoomisega ja muu soovi

korral välja tuua ülevaatlikumalt. Selle aja hulka kuulub ka kliendiga suhtlus ja asja

materjalidega tutvumine. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindaja

kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 200 eurot, millele lisandub

käibemaks. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei saa riigilt tagasi käibemaksu. Seega tuleb

avaldajal puudutatud isikule hüvitada menetluskulud summas 2440 eurot (summa

sisaldab käibemaksu 22%). X kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses

tsiviilasjaga 2-24-13782 ja menetluskulude nimekirjas on ühes lauses jäänud ekslikult

viide tsiviilasjale 2-23-15183.

25. Puudutatud isik on taotlenud märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik