3-25-822/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-822

Määruse kuupäev

3. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Deivis Kekiševi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks mõõta

kambris 1166 müra taset ja sundventilatsiooni tööd ning

paigutada ta teise kambrisse

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Deivis Kekiševi kaebus.

2. Jätta Deivis Kekiševi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta Deivis Kekiševi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252

lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Deivis Kekišev (kaebaja) esitas 16. märtsil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles palus

mõõta kambri 1166 sundventilatsiooni töö tõhusust ja müra taset, mida põhjustab seinal olev

ventilaator. Samuti palus kaebaja välja selgitada, miks on kambris liiga palav.

2. Kaebaja esitas 18. märtsil 2025 Tartu Vanglale taotluse paigutada ta ümber kambrisse

1165, kus on paremad tingimused. Seal on rohkem liikumisruumi, mingil määral avatav

aknaluuk, parem võimalus riiete kuivatamiseks, seinal on peegel, tualettruumil on seinad

ümber ja uks ees, kambris on normaalmõõtudes laud ja kapid ning parem valgusti.

3. Kaebaja esitas 24. märtsil 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles palub midagi ette võtta

seoses 16. märtsi 2025. a avalduses välja toodud asjaoludega. Kambri 1166 sundventilatsioon

ei tööta tõhusalt, kambris ei ole piisavalt õhku, ventilaator teeb ülemäärast müra ning kambris

on liiga soe. Kui vangla ei suuda probleemiga tegeleda, siis tuleb kaebaja paigutada teise

kambrisse.

3-25-822

4. Kaebaja esitas 31. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada

vanglat vastama ja tegelema tema 16. ja 18. märtsi 2025. a avaldustega ning paigutama

kaebaja ümber teise kambrisse kasvõi seniks kuni tema praeguse kambri 1166 probleemidega

tegeletakse. Kamber 1165 on praeguseks hõivatud, kuid kamber 1164 on veel vaba. Kaebaja

taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja kambris 1166 olev müra segab magamist

ning kaebaja une kvaliteeti. Kui kaebaja selle välja lülitab, siis ei ole kambris piisavalt õhku.

Samuti on kambris liiga palav ning õhk on liiga kuiv. Eeltoodu kahjustab kaebaja

elukvaliteeti. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

5. Tartu Halduskohus andis 1. aprilli 2025. a määrusega Tartu Vanglale tähtaja kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha ja kohtueelse menetluse materjalide esitamiseks.

6. Tartu Vangla esitas 3. aprillil 2025 kohtule kohtueelse menetluse materjalid ning

seisukoha, milles palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla

selgitab, et kaebaja võttis 3. aprillil 2025 oma 16., 18. ja 24. märtsi 2025. a avaldused tagasi.

Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale alates 20. veebruarist 2025 ühtegi vaiet. Täiendavalt

teatab vangla, et 3. aprilli 2025. a hilisel pärastlõunal on planeeritud kaebaja

ümberpaigutamine kambrisse 1164. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning

ära on langenud ka kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist mõõta

kambris 1166 müra taset ja sundventilatsiooni tööd ning paigutada ta teise kambrisse. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel samade toimingute tegemist ka

esialgse õiguskaitse korras.

8. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on

oma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvad 16., 18. ja 24. märtsi

2025. a avaldused 3. aprillil 2025 tagasi võtnud, kinnitades seda oma allkirjaga (dtl-d 15, 17 ja

19), ega ole vanglale avaldustes kirjeldatud asjaoludel vaiet esitanud. Seega ei ole kaebaja

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

3-25-822

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Deivis Kekiševi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka

vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse

efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku

olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas

vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei

ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis tuleks tema taotlus jätta läbi vaatamata HKMS

§ 249 lg 3 teise lause alusel, kuna tema esialgse õiguskaitse vajadus on seoses tema täna teise

kambrisse paigutamisega ära langenud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata,

siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider