3-24-1280/58 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1280

Haldusasi

X. X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17. aprilli

2024. a otsuse nr 12301200020-1 tühistamiseks ning

Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 17. aprilli 2024. a otsuste nr

12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja

12301210086-1 tühistamiseks ning rahvusvahelise

kaitse taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G, esindaja

v.adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Regina Lider

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. märts 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus haldusasja nr 3-24-1280 menetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Jätta X. X-i, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2024. a otsus haldusasjas nr 3-24-1280 muutmata.

3. X. X-ile , Y. Y-le , F. F-ile , Q. Q-le ja G. G-le apellatsiooniastmes antud

menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud

apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja sünniajad ning Eestisse

saabumise kuupäev tähemärgiga.

5. Tõlkida otsuse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja ringkonnakohtu

põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-1280

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. mail 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikest abikaasad X. X (sünd. XX.XX.XXXX) ja Y. Y

(sünd. XX.XX.XXXX) ning nende lapsed F. F (sünd. XX.XX.XXXX), Q. Q (sünd.

XX.XX.XXXX) ja G. G (sünd. XX.XX.XXXX) saabusid Itaalia väljastatud C-liiki Schengeni

viisade alusel Venemaalt XX.XX.XXXX Eestisse. Hiljem on neile Eestis väljastatud D-liiki

viisad kehtivusega kuni 31.05.2023.

2. X. X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 20.01.2023 rahvusvahelise kaitse

taotluse, mille kohaselt on taotleja reservohvitser ning talle tuli mobilisatsioonikutse, kuid ta

on Venemaa algatatud sõja vastu ja ei soovi minna Ukrainasse sõdima. Y. Y , F. F , Q. Q ja

G. G esitasid PPA-le 21.01.2023 samuti rahvusvahelise kaitse taotlused. Y. Y märkis, et

soovib rahvusvahelist kaitset kuna Venemaa ründas Ukrainat ning ta on selle vastu.

3. PPA luges 17.04.2024 otsusega nr 12301200020-1 X. X-i rahvusvahelise kaitse

taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt

põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, tegi väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel X. X-ile ettekirjutuse lahkuda

Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse

lõppemise korral) ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel talle sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja

Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Taotleja ei nõustu Venemaa juhtkonna poliitikaga ja perekonda ajendas Venemaalt lahkuma

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Elu Venemaal oli muutumas talumatuks, sest

koolides räägitakse lastele Ukrainasse sissetungi õigustatusest ja enamus elanikkonnast toetab

sõda. Kuna kardeti riigipiiri võimalikku sulgemist, otsustati 2022. a aprillis Venemaalt

lahkuda. Taotleja läbis 18-aastasena ajateenistuse Venemaa relvajõudude ehitusvägedes ning

ülikoolis õppides läbis ta sõjaväekateedri insenerivägedes, kus õppis mineerimist ja

demineerimist, pontoonsildade rajamist, kaevikute kaevamist ja generaatorite ülesseadmist.

Taotleja arvati reservi leitnandi auastmes. Pärast Venemaalt lahkumist kolisid taotleja majja

tema sugulased, kuhu saabus 2022. a oktoobri alguses mobilisatsioonikutse taotleja nimele.

Korduskutset ei ole taotleja saanud. Taotleja ei ole proovinud kutset vaidlustada, et mitte

äratada Venemaa võimude tähelepanu. Taotleja ei soovi osaleda Ukraina sõjas ega panna

2(15)

3-24-1280

toime sõjakuritegusid. Taotleja sugulased kolisid tema majast välja 2022. a detsembris ja

sinna asusid elama üürnikud. Taotleja sai üürnikult rakenduse Telegram kaudu 09.03.2023

häälsõnumi, et teda käisid otsimas politsei ja FSB, kes soovisid tema kontaktandmeid ja

praegust asukohta. Taotleja ei tea, miks Venemaa eriteenistused teda otsisid, kuid oletab, et

põhjuseks on sõjaväekomissariaati mitteilmumine või asjaolu, et Venemaa täiemahulisse

sissetungi alguses joonistas tema tütar A4 suuruse Ukraina lipu, mida oli näha nende maja

teise korruse aknast ja millest võidi võimusid teavitada. Hiljem võttis tütar Ukraina lipu maha.

Taotleja abikaasa on Eestis teinud oma välisriigi pangakontolt 50-eurose annetuse Ukraina

relvajõududele. Seda võidakse käsitada riigireetmisena. Taotleja osales koos abikaasaga

Tallinnas Venemaa saatkonna ees 21.03.2023 ja 29.04.2023 toimunud meeleavaldustel.

Venemaal viibides osales taotleja koos abikaasaga Aleksei Navalnõi poolt korraldatud

valitsusvastastel meeleavaldustel 23.01.2021 ja 21.04.2021. Kinni teda ei peetud ja rohkem

taotleja meeleavaldustel ei käinud, sest see oli ohtlik. Sotsiaalmeediat taotleja aktiivselt ei

kasuta. Taotleja abikaasa on vabatahtlik organisatsioonis „Idite Lesom“, mis aitab Venemaal

tagaotsitavaid või mobilisatsioonikutse saanuid.

Taotleja on väljendanud kartust Venemaa riigivõimu ees ning subjektiivse tagakiusamishirmu

põhjendatust tuleb hinnata tema poliitilise meelsuse perspektiivist. Kuna taotleja on lisaks

sõjaväekohuslane ja kardab tahtevastast sõtta saatmist, siis tuleb tagakiusamise võimalikkust

täiendavalt hinnata sotsiaalsesse gruppi (sõjaväekohustuslase eas Venemaa kodanik)

kuulumise alusel. PPA hinnangul võib pidada usutavaks, et taotleja on Venemaa kodanik, kes

ei nõustu Venemaa sõjaga Ukrainas ega soovi selles osaleda. Taotleja on edastanud PPA-le

kutse, mille kohaselt oli ta kohustatud ilmuma 04.10.2022 sõjakomissariaati „valimiseks

mobilisatsiooni korras sõjaväkke kutsumiseks“. PPA ei pea siiski tõenäoliseks, et taotlejat

võidakse Venemaal mobiliseerida ja vastu tahtmist sundida osalema Ukraina sõjas.

Päritoluriigi teabe kohaselt tuleb kutse anda kutsealusele kätte isiklikult allkirja vastu ning

muul viisil kättetoimetatud kutsele mitteallumine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Pole teada,

et taotlejat oleks sõjakomissariaati mitteilmumise eest trahvitud (nt edastatud trahviteade

Venemaa kodanikuportaali „Gosuslugi“ kaudu). Taotleja lahkus Venemaalt seaduslikult juba

enne sõjaväekomissariaadi kutse saamist ja see teave on Venemaa ametivõimudel olemas.

Seega ei ole tõenäoline, et Venemaa võimud sooviksid võtta taotlejat vastutusele

sõjaväekomissariaati mitteilmumise eest. Rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa pelgalt

hirmust mobilisatsiooni ees (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Esitatud

kutse kohaselt oli taotleja kohustatud ilmuma sõjaväekomissariaati mobilisatsioonikomisjoni

läbimiseks. Komisjon otsustab, kas isik on mobilisatsioonikõlblik või mitte. Seega ei olnud

taotleja kutse koostamise hetkel mobiliseeritu staatuses ja tema kohta ei olnud

mobiliseerimise otsust tehtud. Teadaolevalt on kolme ja enam alla 16-aastast last omavad

isikud nn „osalisest mobilisatsioonist“ vabastatud. Kuna taotlejal on kolm alla 16-aastast last,

ei oleks teda suure tõenäosusega ka mobilisatsioonikomisjoni ilmumise korral mobiliseeritud.

Olukorras, kus taotlejat ei ole mobiliseeritud ning ta ei ole saanud kutset kogunemispunkti

ilmumiseks, ei saa PPA hinnata, millisesse väeossa taotleja tõenäoliselt suunataks ning

milliseid teenistusülesandeid ta seal täitma hakkaks. Taotleja ei ole saanud ka korduskutset

ning teda ei ole sõjaväekomissariaadist otsitud. Päritoluriigi teabest nähtuvalt ei toimu

Venemaal aktiivset mobilisatsiooni ja uut mobilisatsioonilainet võib pidada pigem

ebatõenäoliseks, kuna Venemaa keskendub vabatahtlike lepinguliste sõdurite ja migrantide

värbamisele. Seega ei saa taotleja võimalikku mobiliseerimist ja Ukraina sõtta saatmist pidada

tõenäoliseks.

PPA hinnangul on usutav, et taotleja on Venemaa kodanik, kes ei nõustu Venemaa juhtkonna

poliitikaga. Sellele vaatamata ei ole tõenäoline, et taotleja võiks olla Venemaal tagakiusamise

ohus oma poliitilise meelsuse tõttu. Taotleja ei olnud hõivatud mingi olulise opositsioonilise,

3(15)

3-24-1280

aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis võinuks tingida tema sattumise

Venemaa võimude huviorbiiti ja tal ei ole poliitiliste veendumustega seoses olnud probleeme

päritoluriigi ametivõimudega. Teda ei ole kinni peetud ega karistatud ja ta sai XX.XX.XXXX

takistusteta ületada Venemaa riigipiiri. Ka Eestisse saabudes ei pidanud taotleja vajalikuks

taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid soovis leida tööd Eestis või Soomes. Seega ei kiusatud

taotlejat enne päritoluriigist lahkumist taga. Välistada ei saa, et taotleja ja tema abikaasa

osalesid Venemaa saatkonna ees Tallinnas 21.03.2023 ja 29.04.2023 toimunud

meeleavaldustel. Samuti on Y. Y teinud 20.01.2023 (vahetult enne rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamist) Revolut pangakonto kaudu annetuse Ukraina fondile summas 51,89 eurot.

Taotleja ise ei ole Ukraina heaks annetusi teinud. PPA hinnangul ei kujuta turvalises riigis

pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kahel meeleavaldusel viibimine kuigi aktiivset

poliitilise meelsuse väljendamist ja on ebatõenäoline, et taotleja võiks selle tõttu sattuda

Venemaale tagakiusamise ohvriks. Esitatud häälsõnum ei kinnita väidet, et taotlejat käisid

2023. a märtsis tema kodus otsimas FSB koos politseiga. Pole usutav, et taotlejat oleks aasta

hiljem käidud otsimas tema tütre poolt orienteeruvalt 24.02.2022 joonistatud Ukraina lipuga,

mis oli maha võetud juba enne perekonna Venemaalt lahkumist. Tõenäoline ei ole seegi, et

eriteenistused otsisid kaebajat seoses sõjakomissariaati ilmumata jätmisega, sest kuivõrd

kaebajale ei olnud kutset isiklikult kätte antud ja ta viibis seaduslikult välisriigis, siis ei olnud

ta Venemaa seadusi rikkunud. Taotlejat ei ole kuulutatud tagaotsitavaks. Taotleja senise

tegevuse põhjal (osales Venemaal kahel meeleavaldusel 2021. a jaanuaris ja aprillis ning

Eestis samuti kahel meeleavaldusel 2023. a märtsis ja aprillis) ei saa järeldada, et poliitilise

meelsuse avaldamine oleks tema elu lahutamatuks osaks. Seetõttu ei ole tõenäoline, et

ametivõimud võiksid hakata taotlejat meelsuse avaldamise tõttu Venemaal taga kiusama.

Taotleja ei vasta pagulase määratlusele (VRKS § 4 lg 1) ning täiendava kaitse andmise

aluseid (VRKS § 4 lg 3) ei esine.

4. PPA luges 17.04.2024 otsusega nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1

ja 12301210086-1 Y. Y , F. F, Q. Q ja G. G rahvusvahelise kaitse taotlused VRKS § 20 lg 1

kohaselt põhjendamatuks ning lükkas need VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. PPA tegi ühtlasi

VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel Y. Y-le , F. F-ile, Q. Q-le ja G. G-le ettekirjutused lahkuda

Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse

lõppemise korral). PPA kohaldas lisaks VSS 74 lg 1 alusel Y. Y-le sissesõidukeeldu Eesti

Vabariiki ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest ning

jättis VSS 74 lg 4 alusel F. F, Q. Q ja G. G suhtes sissesõidukeelu kohaldamata.

Y. Y kardab Venemaal valitsuse ja jõustruktuuride poolt juhitud režiimi, mis tegutseb oma

kodanike vastu. Perekonda ajendas Venemaalt lahkuma Venemaa täiemahuline sissetung

Ukrainasse, sest nad ei toeta sõda ja ei poolda Venemaa koolides toimuvaid propagandatunde.

Taotleja abikaasa on sõjaväekohustuslane ja nad kardavad, et ta mobiliseeritakse ja saadetakse

Ukrainasse sõtta. Tallinnas käis Y. Y koos abikaasaga Venemaa saatkonna ees kahel

meeleavaldusel, samuti tegi taotleja ühe rahalise annetuse Ukraina relvajõududele. Y. Y

proovis saada vabatahtlikuna tööle organisatsiooni „Idite Lesom“. Y. Y ja tema abikaasa

toetavad A. Navalnõid ning taotleja on kommenteerinud A. Navalnõi postitusi

sotsiaalmeedias.

Taotleja on väljendanud kartust Venemaa riigivõimu ees ning subjektiivse tagakiusamishirmu

põhjendatust tuleb hinnata tema poliitilise meelsuse kui riigivõimust erineva meelsuse

perspektiivist. Taotleja ütlused on üldiselt järjekindlad, sisaldavad isiklike asjaolusid ja neis

puuduvad olulised sisemised vastuolud. Usutav on, et taotleja on Ukrainas toimuva sõja vastu

ja ei nõustu Venemaal võimul oleva režiimi poliitikaga, kuid PPA ei nõustu taotleja

järeldustega tema võimaliku tagakiusamise kohta Venemaal. Päritoluriigi teabe kohaselt

4(15)

3-24-1280

toimub Venemaal sõjavastaste inimeste kinnipidamine ja karistamine, kuid taotleja profiil ja

käitumine meelsuse väljendamisel ei ole sellised, et ta oleks poliitilise meelsuse tõttu

Venemaal tagakiusamise ohus. Ei nähtu, et taotleja oleks väljendanud oma sõjavastast

meelsust avalikult (sh sotsiaalmeedias) või olnud hõivatud aktivismi või mingi olulise

opositsioonilise tegevusega. Taotlejal ei olnud Venemaal ametivõimudega probleeme ning

teda ei ole karistatud, samuti sai perekond ületada piiri ilma probleemideta. Usutav ei ole, et

FSB käis 2023. a märtsis taotleja perekonda otsimas nende kodus Ufa linnas seoses taotleja

tütre poolt 24.02.2022 paiku joonistatud Ukraina lipuga. Taotleja oli A. Navalnõi toetaja, kuid

piirdus sotsiaalmeedias postituste kommenteerimisega. Sotsiaalmeedias üksikute

kommentaaride avaldamist ei saa pidada selliseks poliitilise meelsuse avaldamise viisiks, mis

paigutaks taotleja Venemaa ametivõimude kõrgendatud tähelepanu alla. A. Navalnõi oli

populaarne ning Venemaal oli palju inimesi, kes teda toetasid. Kinni peetud ja karistatud on

eeskätt isikuid, kes olid A. Navalnõi tegevusega otseselt seotud. Usutav ei ole, et Venemaa

suudaks jälgida iga tavakodaniku tegevust internetis. Võimalus, et taotlejat hakataks

päritoluriiki tagasi pöördumise korral taga kiusama, on väike.

Taotleja on teinud 20.01.2023 (päev enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist) oma

Revolut pangakontolt ca 50 euro suuruse ühekordse annetuse Ukraina armee toetuseks.

Taotleja osales koos abikaasaga Tallinnas 2023. a jaanuaris ja 29.04.2023 toimunud

meeleavaldustel Venemaa saatkonna ees ning 2023. a detsembris andis ta varjupaigataotlejate

majutuskeskuses intervjuu Delfi ajakirjanikele, millest avaldati videolugu Delfi

veebiväljaandes. PPA ei pea tõenäoliseks, et FSB-l on ligipääs välismaiste pankade (sh

Revolut) andmetele ja välismaiste pangakontode deklareerimise eesmärk on eelkõige

maksunduslik (st kontrollitakse välismaalt saadud tulusid). Üksik rahaülekanne välismaiselt

pangakontolt ei ole selline asjaolu, mille tõttu satuks taotleja Venemaa võimude huviorbiiti.

Venemaa ametivõimude poolset tagakiusamist ei tingi samuti Tallinnas kahel meeleavaldusel

osalemine ega Delfis avaldatud video. Venemaa saatkonnale on tõenäoliselt teada Eestis

elavad suuremad aktivistid, opositsioonitegelased ja ajakirjanikud, kuid taotleja nende hulka

ei kuulu. Taotleja läbis 2023. a detsembris vabatahtlike koolituse organisatsiooni „Idite

Lesom“ juures ja soovis hakata tööle vabatahtlikuna, kuid sai 10.01.2024 eitava vastuse, sest

tal puudus stabiilne internetiühendus. „Idite Lesom“ on veebiprojekt, mis aitab noortel

venelastel mobilisatsiooni (ja ajateenistuse) eest kõrvale hiilida. Kuna taotleja ei tööta

organisatsiooni heaks ja ei ole sellega muul viisil seotud, siis pelgalt koolitusel osalemine ei

too talle Venemaal kaasa tagakiusamist.

Alates 2022. a septembrist on kõigis Venemaa koolides esmaspäeviti kõigi õpilaste esimene

tund „Vestlused tähtsatest asjadest“. Päritoluriigi info põhjal on propagandatundides

osalemise või mitteosalemise või seal meelsuse avaldamise tõttu probleemide esinemine

juhuslik ja sõltub piirkonnast. Tunnis mitteosalemise soov ei ole siiski asjaolu, mis

kvalifitseeriks taotleja lapsed rahvusvahelise kaitse saajateks, sest kohustuslikud

propagandatunnid ei kujuta tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Taotleja vanemal tütrel

diagnoositud depressioon ei takista samuti perekonna Venemaale tagasipöördumist, sest

päritoluriigis on laste ja noorte ravi tagatud (tütar saab juba abi ja konsultatsioone Venemaal

töötavalt psühholoogilt ning pere Eestis viibimise tõttu toimuvad konsultatsioonid interneti

vahendusel). Kokkuvõttes ei vasta taotleja ega tema alaealised lapsed pagulase määratlusele

(VRKS § 4 lg 1) ning täiendava kaitse andmise aluseid (VRKS § 4 lg 3) ei esine.

5. X. X, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G esitasid Tallinna Halduskohtule 29.04.2024 kaebuse

PPA 17.04.2024 otsuse nr 12301200020-1 ning 17.04.2024 otsuse nr 12301210037-1,

12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks

vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi.

5(15)

3-24-1280

6. PPA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus

nõustub PPA otsustes esitatud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS §

165 lg 2), vaid vastab üksnes kaebuse väidetele. Kaebajad ei ole esitanud sellist teavet, mis

kummutaks PPA otsuste aluseks olnud ajakohase päritoluriigi info. Rahvusvahelise kaitse

andmise eesmärk ei ole võimaldada lastele paremat elu, tagada sisserändeõigust kõigile

autoritaarsetest riikidest pärit isikutele ega asendada viisat ja elamisluba. Rahvusvahelise

kaitse andmise aluseks ei ole ka see, et kaebajad ei soovi Venemaal elada ega lapsed osaleda

Venemaa koolides toimuvates propagandatundides.

Abikaasade kartus, et X. X peab osalema sõjategevuses Ukrainas ja panema seal toime VRKS

§-s 22 nimetatud tegusid, on hüpoteetiline. Vastuseis sõjaväeteenistusele tugineb pigem

soovimatusele sõjas osaleda, sest sellega kaasneb oht elule, mitte sisemisele

väärtuskonfliktile. Krimmi ja teiste Ukraina piirkondade annekteerimine 2014. a-l kaebajates

konflikti ei tekitanud ning X. X on osalenud küll Venemaa opositsioonipoliitikuid toetavatel

meeleavaldustel, kuid mitte sõjavastastel meeleavaldustel. Vaidlust ei ole, et X. X-ile saadeti

kutse ilmuda mobilisatsiooni korras sõjaväekomissariaati. Mobilisatsioonikäsku ei ole talle

saadetud. Kohtud on korduvalt väljendanud, et hirm võimaliku mobiliseerimise ees ei anna

alust tunnustada isikut pagulasena. Sellest praktikast irdumiseks ei ole alust ka praeguses

asjas. PPA on põhjendatult järeldanud, et X. X-i mobiliseerimine on ebatõenäoline. Senine

osaline mobilisatsioon on lõppenud ja uut ei ole välja kuulutatud, vaid keskendutakse

vabatahtlike värbamisele. Elanike kasvavat rahulolematust arvestades ei pruugi täiendavat

mobilisatsiooni üldse tulla. Lisaks on PPA päritoluriigi teabe põhjal selgitanud, et kaebajat ei

saa mobiliseerida ka 2022. a oktoobris saadetud kutse alusel (sh põhjusel, et kutset ei ole talle

nõuetekohaselt kätte toimetatud ning ta kasvatab kolme alla 16-aastast last). X. X-i ei ole

kutse peale ilmumata jätmise tõttu ka trahvitud ega muul viisil karistatud. Võimalik

trahvimine ei ületaks seejuures pagulasseisundi tuvastamiseks nõutavat tagakiusamise

künnist. X. X-il on vajadusel võimalik taotleda ka asendusmeetmete kohaldamist või

vaidlustada enda mobiliseerimine (sh saab aidata abikaasa, kes on läbinud „Idite Lesom“

koolituse).

Kaebajad ei ole poliitilist meelsust aktiivselt avaldanud Venemaal elades ega ka Eestis

viibides. Kahtlust ei ole, et kaebajatel on Venemaa praeguse režiimi vastased vaated, kuid ei

nähtu, et neile oleks omane sõjavastase meelsuse avalik väljendamine ning nad võiksid seda

Venemaale naastes jätkata. Kaebajad ei ole tõendanud, et nad kritiseeriksid sõjategevust ja

Venemaa võime süstemaatiliselt või avalikult. Seetõttu ei ole usutav, et nende meelsus on

Venemaa võimudele teada. Kaebajad ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid väiteid, et nad võisid

olla Venemaa saatkonna ees toimunud meeleavaldustel äratuntavad, ega tõendanud, et nende

pildid on lisatud ajalehtede veebilehtedele vms. Vaidlust ei ole, et abikaasad osalesid kahel

meeleavaldusel, kuid tegemist ei ole kuidagi süsteemse tegevusega. Isegi kui abikaasad

meeleavaldusel tuvastati, ei tooks see neile kaasa probleeme Venemaale naastes, sest nad ei

olnud juhtfiguurid ega eristunud kuidagi. Samuti toimus Venemaa saatkonna ees

meeleavaldusi pidevalt (2023. a-l enam kui 40 korda) ja kaebajad osalesid neist vaid kahel.

Y. Y rahaline annetus Ukrainale ei näi siiras, sest see on tehtud 20.01.2023 ehk päeval, mil X.

X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ning üks päev enne Y. Y taotluse esitamist. Välistada

ei saa, et rahaülekande eesmärk oli luua täiendav alus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.

Lisaks ei ole teave Ukrainale annetuste tegemise kohta avalik ning ühte enam kui aasta tagust

ülekannet Revolut konto kaudu ei saa pidada tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. Y. Y profiil

ei ole selline, et Venemaa võimud teaksid eraldi otsida kompromiteerivaid materjale. Isegi kui

6(15)

3-24-1280

ühekordne annetus saaks Venemaa võimudele teatavaks, ei ole tõenäoline, et Y. Y-d

karistataks selle eest viisil, mis ületab tagakiusamise künnise. Usutav ei ole ka tagakiusamise

alla sattumine põhjusel, et Y. Y osales organisatsiooni „Idite Lesom“ koolitusel. Paljuski

sõltub Venemaa ametivõimudeni jõudev info kaebajatest endist, sest ei ole alust arvata, et

„Idite Lesom“ jagaks Venemaa võimudega infot koolitustel osalenute kohta. Väited seoses

sellega, et FSB olevat käinud 2023. a märtsis kaebajaid otsimas nende meelsuse tõttu, ei ole

usutavad. Vaidlust ei ole, et ühtegi kutset või muud dokumenti sellele ei järgnenud.

Kaebajate profiili arvestades ei ole tõenäoline, et neid võidakse päritoluriiki tagasi

pöördumisel kohelda viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 seatud tagakiusamise künnise.

Kaebajate poliitiline tegevus Venemaal ja Eestis on olnud vaoshoitud. Pelgalt Venemaa

riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine või selliste vaadete avaldamise tõttu

kinnipidamine, küsitlemine (sh piiril) või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena

VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Paljasõnalised ja spekulatiivsed on ka väited, et perekonna

tagakiusamine võiks kaasneda laste koolides toimuvates propagandatundides

mitteosalemisega. Vanemad näivad mh võimendavat F. F-iga seotud probleeme või loovad

neid kunstlikult. Laps ei ole vestlusel märkinud, et koolis toimusid kohustuslikud

propagandatunnid ja neis osalemine oli talle vastuvõetamatu. Propagandaga on võimalik

tegeleda mh peresiseselt. Kaebajad ei vaja lisaks täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3) ja seda ka

vanema tütre tervisliku seisundi tõttu (sh diagnoositi F. F-il depressioon 2021. a-l ja see ei

seondu Venemaa agressioonisõjaga). Kõigile kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutused ja

vanemate suhtes kohaldatud sissesõidukeelud on õiguspärased ning kaebajad ei ole toonud

välja asjaolusid, millega PPA ei oleks arvestanud.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2024 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas kuni praeguses haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni X. X-i suhtes

tehtud 17.04.2024 otsuse nr 12301200020-1 kehtivuse osas, milles talle keelduti

rahvusvahelise kaitse andmisest ning Y. Y , F. F , Q. Q ja G. G suhtes tehtud 17.04.2024

otsuse nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1 kehtivuse osas,

milles neile keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega

säilib kaebajatel rahvusvahelise kaitse taotleja staatus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X. X , Y. Y , F. F , Q. Q ja G. G paluvad 03.09.2024 apellatsioonkaebuses

tühistada halduskohtu 05.08.2024 otsus ja uue otsusega rahuldada nende kaebus. Halduskohus

ei ole põhjendanud, miks on X. X-i kartus mobilisatsiooni ees hüpoteetiline, kuigi talle on

saadetud mobilisatsioonikutse. Kaebajad on viibinud pikalt Venemaalt eemal, mistõttu ei saa

välistada, et X. X-ile on saadetud ka mobilisatsioonikäsk. Pole võimalik kindlalt ette teada, et

X. X ei oleks mobiliseerimise ja rindele saatmise korral sunnitud panema toime

sõjakuritegusid. Halduskohtu vastupidine väide on arusaamatu. Nõustuda ei saa kohtu

spekulatiivse hinnanguga, et X. X-i vastuseis sõjaväeteenistusele ei tugine veendumustel, vaid

hirmul. Samuti on kohus alusetult nõustunud PPA seisukohaga, et X. X-i mobiliseerimine on

ebatõenäoline. Venemaal toimub pidev sõjaväkke värbamine ning vabatahtlike värbamine ei

välista mobiliseerimist. Põhjendamatu ja oletuslik on PPA seisukoht, et kuna 2022. a

oktoobris saadetud kutset ei ole X. X-ile isiklikult kätte antud, siis ei too see endaga kaasa

õiguslikke tagajärgi. Kutset on võimalik üle anda ka elektrooniliselt. Kaebajad on esitanud

lisaks andmed, et Venemaal ei tehta erandeid kolme alla 16-aastast last kasvatavatele

vanematele, vaid vajadusel mobiliseeritakse ka isikuid, kes ei peaks seaduse järgi

mobilisatsiooni alla kuuluma.

7(15)

3-24-1280

Kaebajad on välja toonud, et nad on aastaid olnud A. Navalnõi toetajad ja ei poolda Ukrainas

toimuvat sõda ning on oma meelsust ka väljendanud (sh osalenud meeleavaldustel ja Ukrainat

rahaliselt toetanud). Kohus ei välistanud, et kaebajaid võidakse piiril põhjalikult küsitleda

ning uurida mh vaateid sõjategevuse kohta Ukrainas. Seega esineb kahtlus, et kaebajaid võib

oodata Venemaal tagakiusamine. Kaebajatega seotud asjaolud kogumis viitavad, et

Venemaale naastes võib neid oodata tagakiusamine. Kohus ei saa täpselt teada, kas kaebajate

meelsus on Venemaa võimudele teada või mitte. Välistada ei saa, et abikaasasid on

jäädvustatud Venemaa saatkonna ees toimunud meeleavaldustel kas meediaväljaannete

fotograafide või teiste osavõtnute poolt ning sellised fotod on lisatud ajalehtede veebilehtedele

või osalejate sotsiaalmeedia kontodele. Saatkonna perimeeter on lisaks kaetud kaameratega ja

näotuvastustarkvara abil oleks võimalik tuvastada kõik seal viibivad Venemaa kodanikud.

Pole arusaadav, mille põhjal kohus oletas, et abikaasade tuvastamine Venemaa võimude poolt

ei ole eluliselt usutav. Kohus on Y. Y 20.01.2023 annetuse hinnanud alusetult ebasiiraks.

Sellist järeldust ei saa teha pelgalt annetuse tegemise ajahetke põhjal. Kaebajatel on alust

karta vastutusele võtmist, sest Venemaale naastes peavad nad avaldama andmed välismaise

pangakonto kohta ja sellest tuleks välja mh annetus Ukraina relvajõududele. Oluline on ka Y.

Y osalemine organisatsiooni „Idite Lesom“ koolitusel, sest see kinnitab tema sõjavastast

meelsust ning soovi abistada sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid. Pole kindel, et koolitusel

osalejate andmed ei võiks organisatsioonist lekkida. Kohus ega PPA ei saa teada sedagi,

millised olid või ei olnud FSB edasised toimingud pärast X. X-i otsimist kaebajate varasemas

elukohas, millest üürnikud andsid teada 09.03.2023. Tegemist võib olla poolelioleva

menetluse või uurimisega, mis kaebajate naasmisel jätkub. Kaebajatega seotud asjaolusid

kogumis hinnates on tõenäoline, et neid ähvardab päritoluriiki tagasi pöördumise korral

tagakiusamine. Põhjendatud oleks ka täiendava kaitse andmine, sest kaebajaid ähvardab

Venemaale naasmisel tagakiusamine ja X. X-i rindele saatmine.

PPA ei ole otsuste tegemisel arvestanud laste õiguste ja huvidega. Tänapäeva demokraatlikus

maailmas tuleks soosida ja võimaldada inimväärikat elu, inimõigusi ja sõnavabadust. Kohus

on põhjendamatult leidnud, et F. F depressioon ei seostu Venemaa võimude tegevusega.

Samuti jääb arusaamatuks hinnang, et kaebajate väited propagandatundidest on ülepaisutatud.

Kaebajate Venemaale väljasaatmine rikuks VSS §-s 171 sätestatud keeldu. Abikaasade puhul

esineb lisaks VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu kohaldamist välistav asjaolu, sest nad

elavad koos alaealiste lastega perena koos Eestis ning on õiguskuulekad ja ei ohusta riigi

julgeolekut. Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

10. PPA palub 30.10.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. X. X-i hirm mobilisatsiooni ees ei ole objektiivselt põhjendatud, sest

päritoluriigi info järgi oleks uus mobilisatsioon Venemaal äärmiselt ebapopulaarne ja võimud

on keskendunud vabatahtlike (sh välismaalaste) värbamisele. Sh ei kvalifitseeruks X. X

pagulaseks ka siis, kui Venemaal oleks käimas aktiivne mobilisatsioon. Asja materjalide

põhjal olid kaebajad pigem harjunud Venemaa poliitilise olukorraga ning ei pidanud

igapäevases elus vajalikuks oma veendumustest juhinduda. Kaebajal ei ole selliseid poliitilisi

vaateid, mis oleks tema identiteedis või teadvuses nii fundamentaalsed, et mobiliseerimisest

keeldumine läheks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 9

lg 1 alla. Asjaolu, et mobilisatsioonikutset on võimalik üle anda ka elektrooniliselt, ei oma

tähtsust, sest X. X ei ole saanud elektroonilist mobilisatsioonikutset, mida ei rakendatud veel

isegi 2024. a lõpus. Kaebajate sõjavastane meelsus ei anna alust lugeda nad automaatselt

pagulasteks. Kaebajad ei ole süstemaatilised võimukriitikud, opositsionäärid, meeleavaldajad

ega suunamudijad, kelle tegevus on Venemaa võimude huviorbiidis, vaid tegemist on

tavakodanikega, kelle meelsuse väljendamine piirdus harvade sündmustega. Seetõttu on

ebatõenäoline, et Venemaa riigivõim sooviks kaebajaid kohelda viisil, mis võiks küündida

8(15)

3-24-1280

tagakiusamiseni. Ilmnenud ei ole ka uut päritoluriigi infot, mis saaks mõjutada kaebajate

rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamist või nende tagasisaatmise lubatavust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Menetluse peatamise taotlus

8. Kaebajad taotlesid 03.09.2024 apellatsioonkaebuses selle läbivaatamist kohtuistungil.

Tallinna Ringkonnakohus otsustas 13.01.2025 määrusega korraldada kohtuistungi 03.03.2025

ning kohustas ühtlasi X. X-i ja Y. Y-d ilmuma kohtuistungile isiklikult. Määruses on

selgitatud, et ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et rahvusvahelise kaitse asjas saaks

kohtuistungi korraldamise peamine eesmärk olla anda välismaalasele võimalus esitada

kohtule oma selgitused ja põhjendused rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude

kohta vahetult. Samuti annaks kaebajate istungil osalemine kohtule võimaluse neid ebaselgete

asjaolude osas vahetult küsitleda. Ringkonnakohus ei pidanud siiski põhjendatuks alaealiste

laste kohustamist ilmuma kohtuistungile.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2025 istungile ilmus siiski vaid kaebajaid riigi õigusabi

korras esindav advokaat. PPA esindaja teavitas kohtuistungil, et kaebajad on esitanud

Hollandis uued rahvusvahelise kaitse taotlused ning Eesti on nõustunud kaebajad Dublini III

määruse1 alusel tagasi võtma, kuid nende Eestile üleandmist ei ole veel toimunud. PPA

edastas pärast kohtuistungit tõendid, et PPA 02.12.2024 kirjadega nr 15.6-7/185-2 ja nr 15.6-

7/186-2 on antud Hollandi Dublini üksuse 19.11.2024 ja 20.11.2024 päringute alusel

nõusolek võtta X. X ja Y. Y ning nende lapsed Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti d alusel

tagasi. Selle kohta, millal kaebajad võiksid Eestisse tagasi saabuda, täpsemad andmed

puuduvad. Samuti ei ole teada, kas kaebajad on üleandmisotsuse vastavalt Dublini III määruse

art-le 27 Hollandis vaidlustanud, mis võib anda neile õiguse jääda vaidluse ajaks

asjaomasesse liikmesriiki (vt art 27 lg-d 3 ja 4). Kaebajate Eestile üleandmine peaks Dublini

III määruse art 29 lg 1 kohaselt toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul ajast, mil

tagasivõtmispalve rahuldati või tehti lõplik otsus vaidlustamise suhtes. Kuna Eesti rahuldas

tagasivõtmispalved 02.12.2024, siis peaks kaebajad antama Eestile üle hiljemalt 02.06.2025,

kuid üleandmisotsuse vaidlustamise korral oluliselt hiljem.

10. Kuigi ringkonnakohus oli 13.01.2025 määruses hoiatanud kaebajaid

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise võimaluse eest (vt HKMS § 195 lg 1 p 2), ei olnud

selleks HKMS § 195 lg 2 p 2 järgi alust, kuna kaebajatele ei olnud õnnestunud kohtukutset

isiklikult kätte toimetada (vt HKMS § 127 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse § 346 lg 3). Kaebajaid

esindav advokaat esitas ringkonnakohtu istungil selgunud uusi asjaolusid arvestades taotluse

lükata kohtuistung edasi ja peatada haldusasja menetlus kuni kaebajate Eestisse naasmiseni,

sest nende isiklik osalemine on asja lahendamiseks vajalik. Kuna kohtuistungi ajal puudusid

täpsemad andmed Dublini III menetluse kohta, otsustas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbi vaadata ja jättis menetluse peatamise taotluse lahendamiseks hiljemalt kohtuotsuses.

11. Ringkonnakohus leiab, et taotlus haldusasja menetluse peatamiseks kuni kaebajate

Eestile üleandmiseni ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluse peatamine

HKMS § 94 alusel on kohtu kaalutlusotsus. Ehkki ringkonnakohus pidas 13.01.2025

määruses põhjendatuks kohustada X. X-i ja Y. Y-d ilmuma kohtuistungile isiklikult, ei järeldu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

9(15)

3-24-1280

sellest, et ilma nende isikliku osavõtuta ei oleks apellatsioonkaebuse läbivaatamine võimalik.

Olukorras, kus kaebajad olid ringkonnakohtule teadaolevalt 2024. a suve lõpus või sügisel

Eestist lahkunud ning nendega puudus igasugune kontakt ja ilmnenud ei ole uusi asjaolusid, ei

oleks pruukinud kohtuistungi korraldamine ilma kaebajateta olla asja lahendamiseks üldse

vajalik (sh ei ole asjas vaidlust faktide üle). Kuigi Tallinna Halduskohtu 16.07.2024 istung

ebaõnnestus, sest kaebajate leitud tõlk ei suutnud kohtuistungit tõlkida ning X. X ja Y. Y ei

saanud seetõttu anda isiklikult selgitusi, läks kohus kaebajate taotlusel üle kirjalikule

menetlusele ning esitas kaebajatele konkreetsed küsimused kirjalikult, millele kaebajad

vastasid 23.07.2024. Kaebajad on seega saanud esitada omapoolsed vastused halduskohtu

küsimustele ja siinsel juhul ei esine sedalaadi asjaolusid, mis vältimatult nõuaks kaebajate

isikliku osavõtuga kohtuistungi pidamist (vrd Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d

26–26.5). Seetõttu ei õigustaks menetluse peatamist ainuüksi eesmärk tagada kaebajatele

võimalus istungil isiklikult osaleda.

12. Pidades silmas, et kaebajate Eestile üleandmise aeg ei ole teada ning kui üleandmisotsus

vaidlustatakse, võib selleks kuluda veel pikk aeg, kuid samas peab mh ringkonnakohus

vaatama rahvusvahelise kaitse asja läbi eelisjärjekorras (HKMS § 126 lg 3, § 185 lg 1) ning

kaebajaid on kohtumenetluses esindanud advokaat, kes on saanud nii kirjalikus

apellatsioonkaebuses kui ka ringkonnakohtu istungil tuua välja kõik olulised argumendid, siis

ei saa haldusasja menetluse peatamist pidada põhjendatuks.

II

Apellatsioonkaebuse lahendamine

13. Ringkonnakohus leiab, et X. X-i ja Y. Y ning nende alaealiste laste F. F , Q. Q ja G. G

apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu

otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebajate apellatsioonkaebuses

esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Värskem päritoluriigi teave kinnitab PPA ja halduskohtu seisukohti, et X. X-i hirm

võimaliku mobilisatsiooni ees ei anna alust anda temale rahvusvahelist kaitset. Euroopa Liidu

Varjupaigaameti (EUAA) 21.11.2024 kokkuvõttest2 (lk 31–32) nähtub, et ehkki Venemaal

21.09.2022 välja kuulutatud „osaline mobilisatsioon“ jätkuvalt kehtib, ei ole selle alusel

aastatel 2023–2024 kedagi mobiliseeritud. Samast nähtub (lk 32), et mobilisatsioonist

kõrvalehoidmine ei ole Venemaal kriminaalkorras karistatav. Siiski võidakse kõrvalehoidjale

määrata rahatrahv (vt Taani ja Rootsi pädevate asutuste 2025. a märtsis avaldatud raport3, lk

70). Olukorras, kus mobilisatsiooni nn teist lainet ei ole toimunud ja see oleks ka Venemaa

ühiskonnas äärmiselt ebapopulaarne ning sellel põhjusel on Venemaa keskendunud Ukrainas

sõdimiseks lepinguliste sõdurite värbamisele (vt EUAA 21.11.2024 kokkuvõte, lk 33–35), ei

ole alust järeldada, et kaebajat võiks päritoluriiki naastes ähvardada tegelik

mobilisatsioonioht. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et 2022. a oktoobri alguses (s.o „osalise

mobilisatsiooni“ nn esimese laine ajal) saabus kaebaja nimele tema varasemasse elukohta

mobilisatsioonikutse. Kaebaja oli viibinud selleks ajaks Venemaalt eemal juba ligikaudu pool

aastat ning kuna kutset ei ole talle isiklikult kätte antud, siis ei kaasne selle eiramisega

õiguslikke tagajärgi (nt Taani ja Rootsi 2025. a märtsi raport, lk 20, 68). Tegemist ei ole

2 The Russian Federation: Major developments regarding human rights and military service. – EUAA COI

Query Response, 21.11.2024 –

https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2024_11_EUAA_COI_Query_Response_Q82_Russian_Fed

eration_Major_developments_regarding_human_rights_and_military_service.pdf

3 Russia: Conscription. Thematic COI Report. – The Danish Immigration Service and the Swedish Migration

Agency, March 2025 – https://coi.euaa.europa.eu/administration/sweden/PLib/250305100.pdf

10(15)

3-24-1280

põhjendamata seisukoha ega PPA oletusega, vaid eeltoodud hinnang tugineb asja- ja

ajakohasele päritoluriigi infole. Tähtsust ei oma, et alates 2025. a-st on kutset võimalik saata

ka elektrooniliselt kodanikuportaali „Gosuslugi“ vahendusel, sest kaebaja ei ole väitnud, et

talle oleks selline elektrooniline kutse saadetud. Lisaks nähtub päritoluriigi infost, et 2024. a-l

toimus elektrooniliste kutsete süsteemi testimine ainult kolmes regioonis: Rjazan, Sahhalin ja

Mari El (vt Taani ja Rootsi 2025. a märtsi raport, lk 12). Kaebajate elukoht Venemaal oli

seevastu Baškortostan. Apellatsioonkaebuses toodud argument, et kuna kaebajad on pikka

aega viibinud väljaspool Venemaad, siis ei saa välistada, et X. X-ile on saadetud ka

mobilisatsioonikäsk, on selgelt otsitud ja ebatõenäoline. Kaebajatel ei ole olnud probleemi

saada nende majas elavate sugulaste või üürnike vahendusel teada nii mobilisatsioonikutsest

kui ka väidetavast eriteenistuste poolsest otsimisest, mis toimusid samuti hulk aega pärast

nende Venemaalt lahkumist.

15. Seonduvalt küsimusega, kas X. X oleks võimalikust mobilisatsioonist vabastatud, sest ta

kasvatab kolme alla 16-aastast last, tuleb iseenesest kaebajatega nõustuda, et Venemaa

seaduste kohaselt on mobilisatsiooni korral sõjaväeteenistusse kutsumisest vabastatud üksnes

nelja või enamat alla 16-aastast last ülalpidavad isikud (vt mobilisatsiooni ettevalmistamist ja

mobilisatsiooni puudutava seaduse4 § 18 lg 1 p 4). Ehkki EUAA 16.12.2022 avaldatud

raporti5 kohaselt vabastati 03.10.2022 „osalisest mobilisatsioonist“ ka isikud, kes kasvatavad

kolme või enamat alla 16-aastast last, nähtub hilisematest allikatest, et selline nn

leebuspoliitika lõpetati 2023. a-l ja katsed seda n-ö seadustada on lõppenud tulemusteta. 6

Seetõttu ei ole põhjust väita, et X. X-i mobiliseerimine ei oleks tõenäoline põhjusel, et tal on

kolm alla 16-aastast last. Seejuures on F. F praeguseks saanud 16-aastaseks. Eeltoodu ei

mõjuta siiski järeldust, et X. X-i mobiliseerimine ei ole tõenäoline sel põhjusel, et kuigi uue

mobilisatsioonilaine väljakuulutamist Venemaal ei saa välistada, ei ole põhjust pidada seda

tõenäoliseks. Õiguslikult ei ole määratletud täpset standardit, kui suur peaks olema

tagakiusamise ohu realiseerumise tõenäosus, et lugeda rahvusvahelise kaitse taotleja

tagakiusamishirm põhjendatuks, kuid sellise tulevikuriski hindamisel rakendatakse üldjuhul

„mõistliku tõenäosuse“ standardit. Tegemist on madalama standardiga võrreldes sellega, kui

tagakiusamine peaks olema „kindel“, „väljaspool mõistlikku kahtlust“ või „märkimisväärselt

tõenäoline“, kuid samas on „mõistliku tõenäosuse“ piir kõrgemal kui lihtsalt juhuse või

võimalikkuse puhul (vt lisaks EUAA praktiline juhend7, p 3.3.1, lk 109–111).

16. Nii X. X-i kui ka Y. Y poliitilise tegevuse osas ei ole vaidlust, et kaebajad ei lahkunud

Venemaalt põhjusel, et neid olnuks seal oma poliitilise meelsuse tõttu reaalselt taga kiusatud.

PPA ja halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebajad ei toeta Venemaal valitsevat režiimi

ega Venemaa alustatud sõda Ukrainas, kuid on pidanud ebatõenäoliseks, et kaebajaid võiks

Venemaale naasmisel ähvardada tagakiusamine nende poliitiliste või sõjavastaste vaadete

tõttu. X. X on välja toonud, et osales Venemaal elades kahel Aleksei Navalnõi toetuseks

toimunud meeleavaldusel 23.01.2021 ja 21.04.2021 Ufas, kuid teda ei peetud seejuures kinni

ja talle ei kaasnenud muid tagajärgi. Muul viisil X. X ega Y. Y oma poliitilist meelsust

Venemaal avalikult ei väljendanud (nt sotsiaalmeedias). Samuti on kaebajad viidanud sellele,

et F. F joonistas pärast sõja algust paberile Ukraina lipu ja pani selle aknale, kus seda võis

näha sõjaväelasest naaber ja sellest võimudele teada anda. Ehkki kaebajate majas elanud

4 26.02.1997 föderaalseadus nr 31-ФЗ – https://www.consultant.ru/document/cons_doc_LAW_13454/

5 The Russian Federation – Military service. EUAA, December 2022, lk 29 – https://euaa.europa.eu/publications/

coi-report-russian-federation-military-service

6 „Russian Lawmakers Scrap Bill Allowing Draft Deferments for Fathers“ – The Moscow Times, 31.07.2024 –

https://www.themoscowtimes.com/2024/07/31/russian-lawmakers-scrap-bill-allowing-draft-deferments-for-

fathers-a85887

7 Practical Guide on Evidence and Risk Assessment. EUAA, January 2024 – https://euaa.europa.eu/sites/default/

files/publications/2024-02/Practical-Guide-Evidence-Risk-Assessment.pdf

11(15)

3-24-1280

üürnik edastas 09.03.2023 sõnumi, mille kohaselt olevat tsiviilriietes FSB töötajad käinud

eelmisel õhtul pärimas X. X-i ja tema perekonna kohta (vt PPA lisa 13.1), tuleb PPA-ga

nõustuda, et kaebajate otsimist ei ole põhjendatud seostada lapse joonistatud Ukraina lipu

lühiajalise eksponeerimisega nende kodu aknal, mis oli toimunud ligikaudu aasta varem

(millalgi ajavahemikus 24.02.2022–XX.XX.XXXX). Kaebajate hinnang, et tegemist võis olla

mõne poolelioleva menetluse või uurimisega, mis kaebajate naasmisel jätkub, on täiesti

oletuslik ja see ei saa olla põhjendatud tagakiusamishirmu aluseks.

17. Pärast Eestisse saabumist on X. X ja Y. Y osalenud kahel meeleavaldusel Venemaa

saatkonna ees Tallinnas: 21.01.2023 („Miiting Aleksei Navalnõi ja kõigi Venemaa

poliitvangide toetuseks“) ja 29.04.2023 („Miiting Vene poliitvangide Aleksei Navalnõi ja

Vladimir Karamurza toetuseks“) ning Y. Y on teinud 20.01.2023 Revolut pangakonto kaudu

51,89 euro suuruse ühekordse annetuse Ukraina sõjaväe toetuseks. Kaebajate tegevusest nii

varem Venemaal kui ka hiljem Eestis ei saa järeldada, et nad oleksid poliitilised aktivistid

kelle jaoks on oma meelsuse avaldamine elu lahutamatuks osaks. Kaebajad on avaldanud oma

meelsust üksnes episoodiliselt ja tegutsenud seejuures alalhoidlikult. Apellatsioonkaebuses on

leitud, et välistada ei saa võimalust, et kaebajate osalemine Venemaa saatkonna ees toimunud

meeleavaldustel on Venemaa eriteenistustele teada, kuna neid üritusi (ja neist osavõtnuid) on

jäädvustatud nii piltidel kui ka videotel. Ühtegi tõendit sellistest jäädvustustest ei ole kaebajad

esitanud. Isegi kui X. X ja Y. Y on tuvastatavad, ei järeldu ainuüksi sellest, et neid ähvardaks

Venemaal tagakiusamine. Päritoluriigi teabest ei nähtu, et Venemaal kiusatakse valimatult

taga kõiki meeleavaldustel (sh välisriikides) osalenud inimesi (sh neid, kelle tegevus ei jää

võimudele kuidagi eriliselt silma). Ka Venemaal toimunud meeleavaldustel kinnipeetuid on

üldjuhul karistatud halduskorras. Pelgalt kinnipidamine, ülekuulamine või rahaline karistus ei

oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Delfi internetiportaalis avaldatud

videointervjuus ei ole Y. Y-d nimeliselt välja toodud ja üksikud A. Navalnõid toetavad või

mälestavad kommentaarid sotsiaalmeedias (PPA lisad 20.2–20.3 ja 22–22.1) ei ole samuti

piisavalt eristuvad, et tingida Venemaa ametivõimude erilist tähelepanu. A. Navalnõid

toetasid Venemaal paljud ja tema mälestuseks tuli tänavatele kümneid tuhandeid inimesi.

18. Y. Y poolt 20.01.2023 tehtud 51,89 euro suurune annetus Revolut Bank UAB (Leedu)

pangakontolt Ukraina Rahvuspanga avatud spetsiaalsele rahakogumiskontole Ukraina

relvajõudude toetuseks8 (vt PPA lisad 21–21.1) on kantud üle samal päeval, mil X. X esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse ning üks päev enne seda, kui Y. Y ja lapsed esitasid oma

rahvusvahelise kaitse taotlused. Ehkki on arusaadav, et perekonna majanduslik olukord ei

pruukinud võimaldada teha annetusi varem, korduvalt või suuremas summas, ei ole usutav, et

annetuse tegemise aeg oli üksnes juhuslik, kuivõrd sedalaadi annetusi oli hakatud koguma

juba alates sõjategevuse algusest ning kaebajad olid Eestis viibinud juba alates

XX.XX.XXXX. Seetõttu ei saa tehtud ülekandele teatud omakasupüüdliku eesmärgi

omistamist pidada meelevaldseks. Annetuse tegemise motiivid ei oma praegusel juhul siiski

määravat tähtsust. Iseenesest kinnitab päritoluriigi teave, et Ukraina relvajõudude rahalise

toetamise eest võidakse isikuid Venemaal karistada kriminaalkorras riigireetmise (vt

Venemaa kriminaalkoodeksi9 § 275) süüdistuses ja seejuures ei ole oluline annetuse rahaline

väärtus.10 Selleks, et Y. Y-d võiks Venemaale tagasipöördumise korral ähvardada

tagakiusamine, peaks tema annetus Ukrainale saama aga eelnevalt Venemaa ametivõimudele

teatavaks. Ehkki kaebajal on kohustus teavitada Venemaa maksuhaldurit oma välisriigis

avatud pangakontodest, ei tulene sellest, et tal on kohustus esitada enda mitme aasta

kontoväljavõtted. Üksiku annetuse tuvastamine, mille tegemisest on praeguseks möödas enam

8 https://bank.gov.ua/en/news/all/natsionalniy-bank-vidkriv-spetsrahunok-dlya-zboru-koshtiv-na-potrebi-armiyi

9 13.06.1996 föderaalseadus nr 63-ФЗ – https://www.consultant.ru/document/cons_doc_LAW_10699/

10 Konkreetseid juhtumeid on kajastatud näiteks OVD-Info andmebaasis: https://repression.info/en/articles/275

12(15)

3-24-1280

kui kaks aastat, eeldaks Venemaa ametivõimude tõsise uurimishuvi olemasolu, mida ei saa Y.

Y ja teiste kaebajate profiili arvestades pidada tõenäoliseks. Pidades silmas, et kaebajad on

viibinud Venemaalt eemal juba kolm aastat ning sanktsioonidest tulenevalt on Venemaa

pangakaartide ja -kontode välisriikides maksete tegemiseks kasutamine vähemalt raskendatud

või isegi võimatu, siis ei ole ka põhjust arvata, et välisriigi pangakonto omamine tunduks

Venemaa ametivõimude jaoks äärmiselt kahtlane (st seostuks varjamisega) ja tooks kaasa

põhjalikuma uurimise.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebajatele võiks Venemaale naasmise

korral kaasneda tagakiusamine mh põhjusel, et Y. Y on läbinud organisatsiooni „Idite Lesom“

(„Get Lost“) koolituse ja on kandideerinud selle organisatsiooni vabatahtlikuks. Vaidlust ei

ole, et kõnealune Gruusias baseeruv organisatsioon abistab Venemaa inimesi mh

mobilisatsioonist ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmisel ning seal tegutsemine oleks

käsitatav selgelt Venemaa võimudele vastanduva ja sõjavastase tegevusena (mh lisas

Venemaa 2025. a alguses nimetatud organisatsiooni nn välisagentide nimekirja11).

Halduskohus on õigesti märkinud, et pole alust arvata, et „Idite Lesom“ jagaks Venemaa

võimudega infot koolitustel osalenud isikute kohta. Apellatsioonkaebuses toodud argument, et

andmete lekkimist ei saa välistada, on hüpoteetiline ja kuna Y. Y reaalselt selles

organisatsioonis vabatahtlikuna tegutsema ei asunud, siis ei ole põhjust eeldada, et teda võiks

ähvardada tagakiusamine isegi juhul, kui koolituse läbimine peaks saama Venemaa võimudele

teatavaks (nt kaebaja avaldab küsitlemisel ise selle teabe).

20. Venemaa piiriületusel toimuvate kontrollide ja ankeetide täitmise kohta on päritoluriigi

teabest võimalik järeldada, et kuigi sellised kontrollid ei puuduta kõiki piiriületajaid, esineb

siiski arvestatav võimalus, et X. X-i ja Y. Y-d võidakse allutada nii küsitlusele, ankeedi

täitmisele kui ka nt telefoni kontrollimisele. Ehkki puudub alus eeldada, et kaebajad oleksid

nn mustas nimekirjas, viitavad allikad, et ajendi täiendavaks küsitlemiseks võivad anda ka

muud asjaolud (nt lääneriikide viisa). Samas, isegi kui kaebajad peaksid piiriületuse käigus

tõepoolest täitma ankeedi ja läbima küsitluse, mille raames esitatakse küsimusi mh poliitilise

meelsuse kohta, suhtumisest „sõjalisse erioperatsiooni“ ja Ukrainasse või Ukrainat

toetavatesse riikidesse, ei järeldu sellest veel, et kaebajaid ähvardaks Venemaal

tagakiusamine. Piiriületusel ankeedi täitmine ja küsitlemisele allutamine ei kujuta endast

sellise raskusega tagajärge, mis kvalifitseeruks isiku tagakiusamiseks VRKS § 19 lg-te 1 ja 2

tähenduses. Ühtlasi ei eeldata, et kaebajad peaksid ametivõimudele valetama, sest päritoluriigi

info kohaselt on poliitilise sisuga küsimustele vastamisest võimalik viisakalt keelduda. Kuna

kontrollid on olemuselt rutiinsed, siis juhul, kui ei ilmne midagi muud kahtlustäratavat,

lastakse inimesel minna ja talle ei kaasne mingeid negatiivseid tagajärgi. Y. Y-d võiks

Venemaal ähvardada tagakiusamisena käsitatav ebaproportsionaalne karistamine siis, kui

võimudele saaks teatavaks tema annetus Ukraina relvajõududele. Nagu märgitud, eeldaks see

ametivõimude tõsist uurimishuvi, mis ei ole kaebajaga seotud muid asjaolusid arvestades

usutav.

21. Kaebajate väited laste huvidega mittearvestamisest ei ole põhjendatud. Halduskohus on

asjakohaselt viidanud, et lapse huvide järgimise kohustus ei tingi rahvusvahelise kaitse

andmist, kui VRKS § 4 lg-tes 1 või 3 toodud eeldused on täitmata (vt Riigikohtu 15.02.2023

otsus nr 3-20-1115, p 27). Rahvusvahelise kaitse menetluse raames on PPA vestelnud mh F.

F-iga (vt PPA lisa 28), kes ei ole väitnud, et tundis Venemaal koolis käies ennast

propagandatundide tõttu halvasti või et sellised tunnid üldse toimusid. Koolis olevat tal

11 Nt „Russia Designates Draft Dodging Nonprofit as ‘Foreign Agent’“, The Moscow Times, 17.01.2025 –

https://www.themoscowtimes.com/2025/01/17/russia-designates-draft-dodging-nonprofit-as-foreign-agent-

a87654

13(15)

3-24-1280

probleeme olnud ainult hinnetega. Seega on halduskohus õigesti märkinud, et F. F selgitused

ei kinnita tema vanemate väiteid koolis toimunud vastuvõetamatutest propagandatundidest,

mistõttu on ilmselt tegemist liialdusega. Isegi kui propagandatunnid toimuvad, on

lapsevanematel võimalik endal teha kodus selgitustööd, et lapsi propaganda mõjude eest

kaitsta ja ärgitada neid oma peaga mõtlema ning ühiskonnaelus toimuvat ja meedias

avaldatavat kriitiliselt analüüsima. Asjaolu, et F. F-il on Venemaal 04.03.2022 diagnoositud

depressiivne käitumine (F92.0) ning ta on mh Eestis viibides pöördunud korduvalt psühhiaatri

vastuvõtule, kes on pidanud 16.05.2023 tõendi järgi vastunäidustatuks uute

psühhotraumeerivate asjaolude lisandumist 2–3 kuu jooksul (PPA lisa 29.3), ei too samuti

kaasa kaebajatele rahvusvahelise kaitse andmist. Isegi juhul, kui F. F terviseseisundi tõttu ei

oleks tema lahkumiskohustuse sundtäitmine (Venemaale väljasaatmine) kohe võimalik, tuleb

väljasaatmine VSS § 14 lg 5 p 4 alusel peatada kuni tema seisundi stabiliseerumiseni, kuid see

ei tingi iseenesest lahkumisettekirjutuse tühistamist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-

1115, p 35.7). F. F-ile vajalik ravi on kättesaadav ka Venemaal.

22. Kaebajatega seotud asjaolude kogumi põhjal ei saa pidada mõistlikult tõenäoliseks, et

neid võiks Venemaale naasmise korral oodata tagakiusamine päritoluriigi ametivõimude

poolt. Kaebajatele ei olnud alust anda ka täiendavat kaitset, sest neid ei ähvarda Venemaal

tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Samuti ei toimu Venemaa territooriumil sellist

relvakonflikti, mis võiks tingida kodakondsusjärgses riigis kaebajate elu ohtu sattumise või

nende kallal vägivalla rakendamise.

23. Vaidlustatud otsustega on kõigile kaebajatele tehtud ettekirjutus lahkuda Venemaale

ning X. X-i ja Y. Y suhtes on lisaks kohaldatud VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu Eestisse

ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest arvates. Laste suhtes

on sissesõidukeeld jäetud humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg 4). Kuna

kaebajaid ei ähvarda Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamine ega tõsine oht VRKS

§ 4 lg-te 1 ja 3 tähenduses, siis ei rikuks kaebajate Venemaale väljasaatmine VSS § 171 lg-s 1

sätestatud keeldu. VSS § 74 lg-test 1, 3 ja 4 tuleneb, et kui välismaalase puhul ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74

lg 4) või sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), siis on seadusandja

hinnanud

proportsionaalseks

kohaldada

lahkumisettekirjutuses

välismaalasele

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (VSS § 74 lg

1). Venemaa kodanikust välismaalase suhtes kohaldatakse seejuures VSS § 74 lg 41 järgi

Schengeni sissesõidukeeldu. Vastustajal tuleb siiski igal üksikjuhtumil kaaluda, kas

sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades

proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 3-

17-1927, p 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 34).

24. Apellatsioonkaebuses on leitud, et X. X-i ja Y. Y puhul esineb VSS §-s 31 märgitud

sissesõidukeelu kohaldamist välistav asjaolu, sest nad elavad koos alaealiste lastega perena

koos Eestis ning on õiguskuulekad ja ei ohusta riigi julgeolekut. Vaatamata sellele, et VSS §

27 teise lause kohaselt ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu

kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele VSS 5. ptk-s sätestatut,

saab VSS § 74 lg 3 rakendamisel arvestada VSS § 31 lg-s 3 märgitud asjaolusid analoogia

alusel, sest tegemist on olemuselt sarnaste olukordadega. Samas ei näe VSS § 31 lg 3 ette

asjaolusid, mis välistaksid sissesõidukeelu kohaldamise, vaid üksnes asjaolud, mida tuleb

sissesõidukeelu kohaldamisel arvestada. PPA on võtnud arvesse, et kaebajate elu on olnud

seotud Venemaaga, mitte Eestiga või Euroopa Liiduga. Venemaal elavad nende sugulased ja

seal asub nende vara. Samuti ei esine vanusest, terviseseisundist või muudest asjaoludest

tulenevaid põhjuseid, mis muudaksid sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks. Kuivõrd

14(15)

3-24-1280

erandlikke asjaolusid ei ole välja toodud, siis ei olnud PPA-l alust jätta sissesõidukeeld

kohaldamata. Kaebajatel on ka pärast lahkumiskohustuse täitmist võimalik vajaduse korral

taotleda sissesõidukeelu peatamist, selle tähtaja lühendamist või sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamist (VSS §-d 75, 32 ja 321).

25. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X. X-i, Y. Y , F. F, Q. Q ja G. G

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 otsus muutmata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2024 määrusest tulenevalt olid kaebajad

apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud ja

menetlusabi jätkuvuse korras on kaebajaid ringkonnakohtu menetluses esindanud Tallinna

Halduskohtu 22.04.2024 määruse nr 3-24-1162 ja nr 3-24-1163 alusel riigi õigusabi osutav

advokaat. Samuti on kaebajatele antud menetlusabi kohtuistungi ja kohtudokumentide

tõlkimiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajatele

apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi

kanda. Kaebajate võimalikud muud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses jäävad HKMS

§ 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Kuna PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta

ringkonnakohtule andmeid esitanud, siis jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsiooniastme

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotlused

lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

27. Kaebajate identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada nende

nimed ja sünniajad ning Eestisse saabumise kuupäev (XX.XX.XXXX) tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

28. Ringkonnakohus tuvastas 02.10.2024 määruses, et menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused (HKMS § 112 lg 1) on kaebajate puhul täidetud ja vabastas nad riigilõivu tasumise

kohustusest. Ringkonnakohus andis 13.01.2025 määrusega kaebajatele ka tõlkeabi

kohtuistungi tõlkimiseks. Pidades silmas, et kaebajate Eestisse naasmise aeg ei ole teada, on

põhjendatud anda neile HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 4 alusel menetlusabi mh asjas

tehtava kohtuotsuse osaliseks tõlkimiseks. Otsuse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise

kord ja selgitused ning ringkonnakohtu põhjendused tuleb tõlkida vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)