2-24-117240/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Heli Käpp ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117240

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus V.E võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i ÜHISTEENUSED 27.12.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

172,67 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja V.E (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

1(7)

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonimenetluses lõplike seisukohtadega AS

ÜHISTEENUSED esitatud Google Mapsi foto.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.12.2024 kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt

selle põhjendusi.

3. Jätta AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS ÜHISTEENUSED kanda.

5. V.E-l menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 08.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 157,57 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega andis

maksekäsuosakond 17.06.2024 asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

1.1. 21.06.2024 hagis palus AS ÜHISTEENUSED (hageja) välja mõista V.E-lt (kostja) hageja

kasuks põhivõlg 80,00 eurot, viivis 22,67 eurot, sissenõudmiskulu 60,00 eurot, samuti

edasiulatuva viivise alates 22.06.2024 (hagis ilmselt ekslikult 12.06.24) VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi esitas hageja

TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

1.2. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- sõiduauto registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk I) pargiti 15.09.2021 hageja opereeritavas

Tulika põik 4, Tallinn parklas (algse hagiavalduse kohaselt Tulika tn 9, Tallinn parklas);

- sõiduauto registreerimismärgiga YYYYYY (sõiduk II) pargiti 03.06.2021 hageja opereeritavas

Veerenni tn 38, Tallinn parklas;

- parkimisalad on tähistatud, selle järgi tohib parkida vaid parkimiskellaga piiratud aja või

parkimise eest tasudes;

- sõidukid pargiti parkimiskorralduse nõudeid rikkudes;

- parkimisala infotahvlil on toodud parkimistingimused, mille p 1 kohaselt loeb parkimise

korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping;

- parkimistingimuste p 8 järgi peab sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma

leppetrahvi;

- kostja oli sõiduki omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal;

- hageja nõudis kostjalt kummagi sõiduki osas leppetrahvi 40 eurot;

- leppetrahvinõuded paigutati sõidukite esiklaasile kojamehe vahele;

- kummagi leppetrahvi sissenõudmiskulu oli 30 eurot.

Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras leppetrahvi nõuetelt alates

30.09.2021 sõiduki I osas 10,88 eurot ja alates 18.06.2021 sõiduki II osas 11,79 eurot kuni hagi

esitamiseni 21.06.2024 ja edasiulatuvat viivist kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

a) sõiduki I osas

- sõiduk pargiti Tulika põik 6 juures;

- vastavalt veebilehe parkimine.ee andmetele asub Tulika põik 4, Tallinn aadressil parkimistsoon

P95 aadressil;

- hageja ei ole tõendanud, et parkimiskohal olid parkimistingimused ja -märgid;

- parkimistsoon P67 asub Tulika põik 9/Tulika põik 11 aadressil;

- pargitud sõiduk ei asunud P95 parkimistsoonis, sest parkimisala algab liiklusmärgist

"Parkimine" (LS tähenduses liiklusmärk 575a) ja ulatub edasi "P"-märgist vasakule vastavalt

suunaviidale.

b) sõiduki II osas

- hageja ei ole tõendanud, et parkimiskohal olid parkimistingimused;

3(7)

- hageja ei ole tõendanud, et tingimused olid trahvimise ajal kehtivad ja korrektselt paigaldatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulude

puudumisega seoses kohus neid kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud:

- kostja oli sõiduki II (otsuses ilmselt ekslikult sõiduki I) omanik või vastutav kasutaja 2021.

aastal ja parkis oma sõiduki 03.06.2021 kell 10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas;

- hageja pani leppetrahvinõude sõiduki I kojamehe vahele ja kostja sai selle kätte hiljemalt

parkimise lõpetamisel;

- parkimisala sissesõidul ei nähtunud paigutatud liiklusmärke ning teatetahvleid

parkimistingimustega;

- leppetrahvinõudel I (otsuses ilmselt ekslikult leppetrahvinõudel II) on märgitud sõiduki I

parkimise kohaks Tulika tn 9 parkla;

- sõiduki I parkimisalale ei olnud paigutatud teatetahvlit parkimistingimustega lepingurikkumise

ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.

3.2. Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et hageja teatas kostjale leppetrahvinõudest mõistliku

aja jooksul.

Maakohus viitas VÕS § 37 lg-s 1 sätestatule. Parkimislepingu tingimustest teadasaamiseks on

vajalik parkimisala selgesti eristatav tähistamine liiklusmärkide ja teatetahvlite paigutamisega

parkimisala sissesõidule. Sellisteks liiklusmärkideks ja teatetahvliteks on üldjuhul liiklusmärk

387 („Parkimisala“), tasulise parkimise korral lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“),

teatetahvlid parkimisala haldaja nimega ning parkimistingimustega või viitega

parkimistingimustele ja nendega tutvumise võimalusele. Kui parkimisala haldaja ei ole

tähistanud parkimisala selliselt, et tähistusest nähtub tema pakkumus parkimislepingu

sõlmimiseks, ei saa sõidukiga parkimisalale sisenemisele omistada tahteavalduse tähendust, sh

lugeda seda parkimislepingu sõlmimise nõustumuseks.

Hageja koormis on tõendada lepingu sõlmimine ja selle tingimused. Parkimistingimused on

tüüptingimused, mistõttu tuleb eeldada, et parkimise korraldaja ei muuda sageli

parkimiskorraldust ega vaheta parkimistingimusi. Seetõttu piisab hageja tõendamiskoormise

täitmiseks parkimiskorralduse ja parkimistingimuste tõendamisest lepingurikkumise ajale

mõistlikult lähedase aja seisuga.

Hageja esitatud pdf-vormingus dokumendifail ei tõenda Veerenni tn 38, Tallinn parklas

kohalduvate parkimistingimuste sisu, sest tõendist ei nähtu, et sellise sisuga teatetahvel oli

paigutatud Veerenni tn 38, Tallinn parkimisala sissesõidule väidetava lepingurikkumise ajale

mõistlikult lähedase aja seisuga. Pooltevahelise lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot.

3.3. Parkimist eeldatakse hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja

leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht.

Täpsustatud hagi kohaselt parkis kostja 15.09.2021 sõidukit Tulika põik 4, Tallinn asuvas

parkimistsoonis P95. Kuivõrd leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise koht erineb

tegelikust parkimiskohast, ei kohaldu ümberpööratud tõendamiskoormis. Hageja pidi tõendama,

et kostja parkis 15.09.2021 Tulika põik 4, Tallinn asuvas parkimistsoonis P95, mitte selle kõrval.

4(7)

Hoone seinale paigutatud liiklusmärkidest nähtub, et tasulise parkimise ala paikneb hoone uksest

vasakule poole jääval alal.

Kostja võis eeldada, et sõidukit hoone uksest paremale poole parkides ei ole sõiduk pargitud

tasulisele parkimisalale. Ebamõistlik on sõiduki kasutajalt eeldada, et ta kahtleb liiklusmärkide

tähistuses ning kontrollib täiendavalt parkimisala piirid üle näiteks mõnda

positsioneerimisrakendust kasutades. Kostja ei pidanud sõidukit parkides aru saama, et ta pargib

sõiduki hageja hallatavale parkimisalale. Seetõttu ei ole sõiduki parkimine tahteavalduseks, mille

andmisega sõlmitakse parkimisleping.

Hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, millistel tingimustel parkimislepingu

sõlmimiseks oleks kostja saanud teha tahteavalduse. Tõendatud ei ole, et parkimisalale oli

paigutatud teatetahvel parkimistingimustega lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja

seisuga. Fotolt Tulika põik parkimisala kohta ei nähtu selle tegemise aeg, samuti ei ole loetavad

teatetahvli tingimused. Parkimistingimusi sisaldav pdf-vormis dokumendifail ei tõenda Tulika

põik 4, Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu.

Lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist ja hagi

tuleb jätta rahuldamata.

3.4. Kuna hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvide tasumist, ei saa ta nõuda ka viivist

leppetrahvide tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ja

sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Hageja ei tõendanud nende kulude tekkimist ega kandmist. Lisaks on sissenõudmiskulu

hüvitamise kohustus põhikohustusest sõltuv aktsessoorne kõrvalkohustus.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise

tõttu jättis kohus need kindlaks määramata.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

Tulika põik 4, Tallinn asuva parkimisala osas ei paikne parkimisala hoone uksest vasakule poole

jääval alal ja kostja pidi sõidukit parkides aru saama, et ta pargib sõiduki hageja hallatavale

parkimisalale. Antud juhul näitas nool soovituslikku parkimiskohta ega lõpetanud tasulist

parkimisala. Seinal olev liiklusmärk ei ole 832 („Mõjusuund“). Sellist märki tähistatakse valgel

tausta ja musta raamiga.

Tasulisele parkimisalale sõitmine on tähistatud Tulika põik 4 hoovi sissesõidul (hagiavalduse lisa

2 viimane pilt). Parkimisala lõppu peab tähistama märk 397. Tasulise parkimise lõppu tähistab

aga märk 578b. Territooriumile sissesõidul teavitavad liiklusmärgid, et Tulika põik 4

territooriumil on tasuline parkimisala. Ei enne ega ka pärast kostja parkimiskohta ei olnud ühtegi

mõjuala lõppu tähistavat liiklusmärki. Seega pidi kostja eeldama, et asub tasulise parkimisala

territooriumil, sest kostjal ei olnud võimalik parkimiskohta sõita mujalt, kui vaid ainsast

sissepääsust.

Kohus leidis, et hageja koormis on tõendada parkimislepingu sõlmimine ja selle tingimused,

kuid ei selgitanud, milline on see ajavahemik, mille kohta tõendite esitamist kohus

„lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga“ silmas peab.

5(7)

Ei ole eluliselt usutav, et apellant hakkaks leppetrahvi nõudma rikkumise eest alal, kus

parkimistingimusi poleks üldsegi kokku lepitud.

Vastus apellatsioonkaebustele

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta

selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

Täpsustamist vajab, et maakohus on ilmselt eksinud asjaolus, et sõiduk I parkis Veerenni parklas

ja tegelikult pargiti seal sõidukit II.

Arvestades, et pooled ei vaielnud ka sõiduki II kuuluvuse osas, tuvastab ringkonnakohus, et

kostja oli ka sõiduki II omanik või vastutav kasutaja 2021. aastal. Pooled ei vaidle iseenesest, et

kostja parkis oma sõidukit I 15.09.2021 Tulika põik 4, Tallinn aadressil (vt kostja 21.06.2024

seisukoht, dtl 77).

8. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei tõendanud parkimislepingute sõlmimist kostjaga.

8.1. Hageja esitas parkimislepingu sõlmimise tõendamiseks Tulika põik 4 parkla osas fotod

hoovis öösel parkivast sõidukist I (dtl 32–35, 37), foto parklas oleva sildiga maja seinal (dtl 36),

foto parkla sissepääsust koos parkimistingimuste sildiga (dtl 38, apellatsioonkaebusesse

kopeeritud foto 2), asukoha plaani koos sõiduki I parkimiskohaga (dtl 99, kopeeritud hageja

08.10.2024 menetlusdokumenti) ja pdf-vormingus parkimistingimused. Hageja selgitas

08.10.2024 menetlusdokumendis, et tegemist on parkimistsooniga P95. Kostja esitas sama

asjaolu kohta foto, mis oli päeval tehtud (dtl 76) ja mille hageja on kopeerinud ka oma

apellatsioonkaebusse (foto 1). Fotolt nähtub, et sellel on märgitud parkimistsoon P95.

8.2. Oluline on vaidluse lahendamisel tuvastada, kust algas parkimistsoon P95 ehk kuhu oli

paigutatud seda tähistav algusmärk koos parkimistingimustega. Apellatsioonkaebuses tugineb

hageja sellele, et parkimistsoon algas väravast sissesõidul. Kostja on juhtinud maakohtu

menetluses (vt 21.08.2024 vastus hagile, dtl 77) tähelepanu asjaolule, et esitatud fotolt parkla

sissepääsust koos parkimistingimustega (dtl 38, foto 2) nähtub, et tegemist on parkimistsooniga

P67, mis asib Tulika põik 9/Tulika põik 11, Tallinnas. Seega ei saa see foto tõendada asjaolu, et

parkimistsoon P95 algas fotol nähtuvast väravast sissesõitmisel. Hageja on jätnud kostja

vastuväite tähelepanuta.

8.3. Maakohtu menetluses on hageja esitanud foto väidetavast Tulika põik 4 parklast (dtl 86),

millel parkimistingimused on hoone seinal. Fotolt ei ole võimalik järeldada, mis

parkimistsooniga on tegu. Samuti pole võimalik võrreldes fotosid (dtl 38 ja 86) tuvastada, et

tegemist on ühe ja sama hooviga või parkimisalaga.

6(7)

8.4. Lõppsõnas on hageja apellatsioonimenetluses esitanud Google Mapsi foto, millel on

parkimistingimused hoone seinal ja millelt nähtub parkimistsoon P95. Tõend on aga esitatud

hilinemisega, sest selle vastuvõtmise korral viibiks lahendi tegemine. Kohus peaks andma

kostjale vastamistähtaja ja lükkama otsuse kuulutamise edasi. Seetõttu ringkonnakohus seda

tõendit ei menetle (TsMS § 331 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et isegi tõendi vastuvõtmise

korral ei kõrvaldaks see vastuolu apellatsioonkaebusesse kopeeritud fotoga 2 (maakohtu

menetluses dtl 38).

8.5. Seega puuduvad tõendid selle kohta, kas ja kuidas parkimisalale sissesõit oli tähistatud.

Seetõttu ei pidanud kostja märkama, et siseneb parkimistsooni ning tuvastada ei saa

parkimislepingu sõlmimist poolte vahel.

8.6. Puudub vajadus hinnata, kas sõiduk pargib fotol 1 (dtl 76) olevate märkide kohaselt

parkimisalal või mitte. Siiski märgib ringkonnakohus, et fotol 1 olev tähistus ei ole selge ja võib

parkijas tekitada mulje, et parkimistsoon algab märgist vasakul pool.

9. Kohus ei pidanud hagejale Veerenni 38 parkimisala osas selgitama, milline on see

ajavahemik, mille kohta tuleb tõendada parkimistingimuste olemasolu. Kuigi kohus on Tulika

põik 4 parkimisala kontekstis seda öelnud, ei takistanud see hagejat tõendit esitamast võimalikult

lähedase kuupäevaga parkimistingimuste olemasolu kohta Veerenni 38 osas ja selgitada, miks

kohtu poolt esitatud kuupäevaliselt määratletud nõudmist ei ole võimalik täita. Kohus saanuks

sellisel juhul hinnata otsuses, kas see asjaolu on tõendatud ja hageja saanuks vajaduse korral

kohtuotsuse nimetatud osas vaidlustada.

10. Veerenni 38 osas ei ole hageja esitanud tõendeid, et parkimisalal olid sõiduki II parkimise

ajal paigaldatud tüüptingimused.

11. Hagimenetluses tuleb oma väiteid tõendada, kui kostja neid omaks ei võta. Ringkonnakohus

ei saa seetõttu elulise usutavuse pinnalt tuvastada, et hageja ei nõuaks leppetrahvi parkimise eest

alal, kus pole parkimistingimusi kokku lepitud.

12. Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses

sellega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ja kostjal menetluskulude esinemine ei nähtu ka asja

materjalidest. Seetõttu ringkonnakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)