4-25-685/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-685

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-685 (kohtueelses menetluses 2315,24,009981)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Ingmar Pärli (isikukood: 38805010271), elukoht: XXX

väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 12.02.2025. a otsus väärteoasjas nr

2315,24,009981

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Ingmar Pärli kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.2025. a otsusele väärteoasjas

nr 2315,24,009981.

2. Jätta rahuldamata Ingmar Pärli kaebus kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi

vähendamiseks.

3. Rahuldada Ingmar Pärli kaebus rahatrahvi ositi tasumiseks ja lisakaristuse mittekohaldamiseks.

4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.2025. a otsus väärteoasjas nr 2315,24,009981

osaliselt, rahatrahvi tasumise tähtaja ja määratud lisakaristuse osas.

5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

5.1.

Jätta lisakaristus kohaldamata.

5.2.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise

eest määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt vähemalt 75 eurot.

5.3.

Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.2025. a otsuses märgitud

makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.

6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

7. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

4-25-685

8. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 02.05.2025 (k.a).

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. L.

koostas 02.12.2024 väärteoprotokolli 20241202507301 Ingmar Pärlile selle eest, et tema 2.12.2024

kella 19.53 ajal xxx, liikudes Tallinna mnt 24b suunas juhtis mootorsõidukit Audi A8 riikliku

registreerimisnumbriga XXX, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,78 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes

toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi (V lk 1).

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik H. K.

koostas 24.12.2024 väärteoprotokolli AB 1641788 Ingmar Pärlile selle eest, et tema 24.12.2024

kella 03.11 ajal Harjumaal Raasiku vallas Kiviloo -Mõisa teel, lookivi ja Perila-Jäneda tee vahel,

liikudes Perila-Jäneda tee suunas juhtis mootorsõidukit Audi A8 riikliku registreerimisnumbriga

XXX, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes

toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi (V lk 31).

3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 21.01.2025. a määrusega ühendati väärteoasjad nr 2315,24,009981 ja

2315,24,010692 ühiseks menetluseks, ühendatud väärteoasja numbriks loeti 2315,24,009981 (V lk

28).

4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi K. P. karistas 12.02.2025. a koostatud otsusega Ingmar Pärli LS § 224

lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 euroga ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (V lk 49-51).

5. 20.02.2025. a esitatud kaebuses Harju Maakohtule palub Ingmar Pärl kohtuvälise menetleja otsuse

täielikku tühistamist ja uue otsuse tegemist, millisega jätta kohaldamata lisakaristus, mõista väärteo

toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahv varasemast väiksemas ulatuses ning võimaldada

rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul. Kaebaja vaidlustab talle määratud üle jõu käiva

rahatrahvi ja ebaproportsionaalse juhilubade äravõtmise. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud

kaebaja raske majandusliku olukorraga. Kaebaja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja

perekonnas kogu sissetulek sõltub ainult kaebajast. Kaebaja ülalpidamisel on 2- aastane alaealine

laps, kaebaja elukaaslane on kodune lapsega ja tal puudub sissetulek. Detsembris 2024 oli kaebajal

raske periood, alltöövõtjana ei saanud tellijalt raha kätte, olid rasked emotsionaalsed vaidlused.

Raha sai alles osaliselt 2025 jaanuaris. Ei saanud detsembris arveid tasuda, pidi võtma tuttavatelt

laenu, perekonnas olid suhted keerulised. Ülejõu rahatrahv ja juhilubade äravõtmine raskendab

kaebaja materiaalset seisundit veelgi. Kaebaja on pöördunud lisaks Tallinna Psühholoogilise

kriisikeskuse poole psühholoogilise nõustamisabi saamiseks. Kaebaja palub kohtul arvestada

kaebaja haavatavat seisundit, rasket majanduslikku seisundit ning et kaebaja tegeleb aktiivselt

emotsionaalse seisundi ravimisega, palub kohtul andestada ja teha uus õiglane otsus (K lk 4-23).

6. 21.02.2025. a Harju Maakohtu määrusega jäeti Ingmar Pärli kaebus käiguta (K lk 23a ).

4-25-685

7. 23.02.2025 kõrvaldas Ingmar Pärl kaebuses puudused ja palub kaebuse lahendada kirjalikus

menetluses. Kaebuses palub jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millisega jäta kohaldamata lisakaristus, mõista väärteo toimepanemise eest

põhikaristuseks rahatrahv varasemast väiksemas ulatuses ning võimaldada rahatrahvi tasumine

ositi ühe aasta jooksul. Kaebusele on lisatud üürileping, elamiskulud, tõendid laenude kohta,

inforegistri väljavõte (K lk 26-47).

8. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 10.03.2025. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et

puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS § 132 lg 2 alusel. Kaebaja on oma

viga tunnistanud nii kaebuses kui kohtuvälises menetluses ning kohtuväline menetleja on seda süüd

kergendava asjaoluna karistuse määramisel ka arvestanud. Arvestades kaebaja kehtivat karistust

KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning käesolevas asjas tuvastatud

alkoholikoguseid väljahingatavas õhus (0,73 mg/l ja 0,43 mg(l) ning ka süütegude toimepanemise

lühikest ajavahemikku (s.o 22 päeva), ei ole kohtuväline menetleja eksinud isiku süü suuruse osas,

hinnates Ingmar Pärli süü suureks. Samuti ei ole kohtuväline menetleja eksinud

materiaalõiguslikult, muutes isiku kogu karistust lisakaristusega raskemaks, kuivõrd on arvestanud

kergendava asjaoluga, objektiivsete asjaoludega, tegude mittejuhusliku laadiga, tegude

toimepanemise vahelise ajaga ning määratud põhikaristus ei ole koos lisakaristuse kohaldamisega

olnud sanktsioonis ettenähtud maksimumi lähedane, kuid on olnud keskmisest suurem (RKKKo 3-

1-1-59-15 p 13). Ingmar Pärl ei ole puudega isik, kelle puhul oleks alust rääkida juhtimisõiguse

äravõtmise keelust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mõistetud lisakaristus olemuselt ja

pikkuselt vastab kaebaja süüle ning on eripreventiivsel hädavajalik. Asjakohaseks tuleks pidada ka

määratud rahatrahvi. Põhikaristus sealhulgas rahatrahv, on seotud süü suurusega, mitte sissetuleku

suurusega mingil ajahetkel. Kaebaja majanduslik seisund on paranemas. Kaebusega ei ole esitatud

tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et juhtimisõiguse kaotuse korral kaasneks igakülgne sissetuleku

kaotus või rahatrahvi tasumine ositi või ühekordse maksena ohustaks kaebaja ja tema pere

pikaajalist toimetulekut. Kaebuses toodud põhjendustel puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse

osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (K lk 50-52).

KOHTU SEISUKOHT

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tutvunud Ingmar Pärli kaebusega, kohtuvälise menetleja

seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §

120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

10. Otsustamaks Ingmar Pärlile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas

menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

11. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokollide ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

Tõendatus ja koosseis

12. 02.12.2024 kella kell 19.50 xxx alevikus Ingmar Pärli poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud

piirmäära ületavas seisundis on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli,

tunnistajate ütluste ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

13. Sõiduki juhtimise kohta on andnud ütlusi tunnistaja M. R., kelle ütluste kohaselt märkas ta

02.12.2024 kell 19.50 xxx alevikus maja eesolevas parklas töötava mootoriga halli värvi sõidukit

Audi A8, roolis oli tema naaber korterist „X“. Peale tunnistaja palvet parkida sõiduk korrektselt,

pani isik koheselt tagumise käigu sisse ja parkis auto omale kohale ümber. Kui koputas sõiduki

aknale ei suutnud juht pikka aega akent lahti teha, ei suutnud vastata korralikult küsimusele: „Kas

4-25-685

sa oled purjus“, mõmises midagi nina alla, jutt oli ebaselge, mis andis põhjuse eeldada, et isik on

purjus. Helistas häirekeskusesse, nimetas ka sõiduki registreerimisnumbri XXX. Tunnistaja

kinnitab, et sõidukis viibis isik üksinda, oli enamik aega tunnistaja vaateväljas. Ajal kui liikus

politseipatrullile vastu oli seljaga sõiduki poole. Sel ajal kui tunnistaja jälgis sõidukit, juht ei

söönud ega joonud. Tunnistaja lisab, et on ka sama isikut varem näinud joobeolekus autos istumas

(V lk 15- 16, 20).

14. Tunnistaja E. S. ütluste kohaselt, olles patrullis, said 02.12.2024 kell 19.58 väljakutse aadressile

xxx, kus võimalik joobes juht parkis sõiduki registreerimisnumbriga XXX selle maja ees olevasse

parklasse. Jõudes kohale kell 20.06, leidis sõiduki Audi A8, registreerimisnumbriga XXX

pargituna maja ette. Sõidukis juhi kohal istus üksinda meesterahvas. Abipolitseinik M. A. suundus

auto juurde, et küsida dokumente ning kontrollida juhi joovet. Isikuks osutus Ingmar Pärl, kes oli

nõus puhuma indikaatorvahendisse ja selle näiduks oli 0,97 mg/l. Samal ajal jõudis kohale ka teine

patrull, kooseisus patrullpolitseinikud J. L. ja S. E. (V lk 17-18).

15. Ingmar Pärli suhtes on 02.12.2024 kahel korral kasutatud indikaatorvahendit Alcoquant 6020+ nr

A432937: kell 20.10 oli selle reaktsioon punane ja näiduks 0,97 mg/l, seega kontrolli tulemus

positiivne. Kontrollile allutatud isik on protokolli allkirjastanud. Kell 21.18 oli indikaatorvahendi

reaktsioon punane ja näiduks 0,87 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. Selle näiduga seotud

protokolli on keeldunud kontrollile allutatud isik allkirjastamast (V lk 6, 8).

16. Ingmar Pärl on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

alates 02.12.2024 kell 19.53 kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis (V lk 3).

17. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et Ingmar Pärli joobeseisundi

kindlakstegemiseks on Sergei Etner 02.12.2024.a. kell 20.35 kuni 20.42 kasutanud tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumber ARKM-0086, taatlustunnistus nr TTRC-

24/00067, mille lõplik lugem oli 0,78 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli

Ingmar Pärli väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,73 mg/l (V lk 10).

18. Esitatud väljatrüki kohaselt oli politsei poolt kasutatav mõõtevahend alkoholisisalduse

kontrollimiseks väljahingavatavas õhus taadeldud (tunnistus nr TTRC-24/00067) ja kontrollitud.

Mõõtmist on läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, seega pole kohtul alust

kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on

mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise

mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav.

Vastuväiteid nimetatud tõenditele Ingmar Pärl esitanud ei ole.

19. Kohtule esitatud kaebuses Ingmar Pärl eitab sõiduki juhtimist, ta tarvitas käivitatud autos alkoholi

(K lk 4). Politseiniku rinnakaamera U08330 salvestiselt nähtub samuti, et menetlusalune isik eitas

kategooriliselt sõiduki juhtimist, mistõttu keeldus ka allkirjastamast väärteoprotokolli (kell 21.24,

CD- plaat [02.12.2024 21_03_24] (1).mp4).

20. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selgitus üksnes töötavas sõidukis alkoholi tarbimise kohta on

ümber lükatud tunnistaja M. R. ütlustega, mille kohaselt peale palvet parkida sõiduk korrektselt,

panigi Ingmar Pärl sõidukile tagurpidi käigu sisse ja parkis sõiduki oma kohale.

21. LS § 2 p 41 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal,

kui mootorsõiduk liigub. Seega sõiduki õigele kohale parkimine on hinnatav sõiduki juhtimisena

liiklusseaduse mõttes.

22. Eelnevaga on tuvastatud, et Ingmar Pärl juhtis 02.12.2024 kella 19.53 ajal sõidukit juhile keelatud

seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg,

mistõttu on täidetud LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

23. Kohus leiab, et 24.12.2024 kella 3.11 ajal Raasiku vallas Kiviloo Mõisa teel Ingmar Pärli poolt

mootorsõiduki juhtimine lubatud piirmäära ületavas seisundis on tõendatud tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega.

24. Tunnistaja N. S. ütluste kohaselt, koos patrullpolitseinik H. K. liiklusjärelvalve käigus, peatas ta

24.12.2024 kell 3.11 Raasiku vallas Kiviloo külas, Kiviloo-Mõisa teel Audi A8,

registreerimisnumbriga XXX. Kontrollides selgus, et sõidukit juhtis Ingmar Pärl, kelle

4-25-685

väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna. Alguses kontrollisid indikaatorvahendiga, näiduks oli

0,66 mg/l, seejärel tõendusliku alkomeetriga, mille tulemuseks tuli lõplik lugem 0,43 mg/l,

laiendmääramatus 0,05mg/l, mõõtetulemus 0,38 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste

protokollist tuleneb, et reaktsioonikiirus on normaalne, koordinatsioon häireteta(V lk 33-34).

25. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et Ingmar Pärli joobeseisundi

kindlakstegemiseks on N. S. 24.12.2024.a. kell 03.19 kuni 03.24 kasutanud tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumber ARKM-0085, taatlustunnistus nr TTRC-

24/00141, mille lõplik lugem oli 0,43 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli

Ingmar Pärli väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,38 mg/l (V lk 37).

26. Nähtuvalt esitatud väljatrükist oli politsei poolt kasutatav mõõtevahend alkoholisisalduse

kontrollimiseks väljahingavatavas õhus taadeldud (tunnistus nr TTRC-24/00141) ja kontrollitud.

Mõõtmist on läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, seega pole kohtul alust

kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on

mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise

mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav.

27. Ingmar Pärl kõrvaldati sõiduki juhtimise otsuse kohaselt 24.12.2024 kell 03.11 sõiduki Audi A8

registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, kuna juhi suust oli tunda alkoholilõhna ja oli alust arvata,

et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis ( V

lk 45). Vastuväiteid nimetatud tõenditele Ingmar Pärl esitanud ei ole.

28. Seega on tuvastatud, Ingmar Pärl juhtis 24.12.2024 kella 03.11 ajal sõidukit juhile keelatud

seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg,

mistõttu on täidetud LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

29. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub Ingmar Pärli tegudes ka subjektiivne koosseis. Teod

on toimepandud kavatsetult.

30. Ingmar Pärl ei ole andnud ütlusi 02.12.2024 sündmuse kohta. Küll nähtub abipolitseinik M. A.

rinnakaamera salvestiselt Ingmar Pärli selgitused joodud alkoholi koguse kohta, et tarvitas kaks

pinti õlut ja kokteili Jack Daniels. Kodus ei saa juua, joob autos (CD- plaat U10657 [02.12.2024

20_09_11].mp4). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selgitused tarvitatud alkoholi koguse kohta

on ümber lükatud politseiniku rinnakaamera U08330 salvestiselt nähtuvaga. Sõidukis kõrvalistuja

koha ees maas on näha rohkem kui kaks tühja õllepurki. Samuti on tagaistme juures maas alkoholi

pudeleid (CD-plaat U08330 [02.12.2024 21_03_24].mp4). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse

määra väljahingatavas õhus (0,73 mg/l), samuti asjaolu, et menetlusalune isik tarvitas teadlikult

alkoholi, leiab kohus, et subjektiivsete tunnuste poolest on 02.12.2024 väärtegu toime pandud

kavatsetult. Tunnistaja M. R. märkas, et menetlusalusel isikul esinevad alkoholijoobele viitavad

tunnused (ei saanud korralikult vastata, mõmises, jutt ebaselge), kui Ingmar Pärl oli parkinud

sõiduki omale kohale. Peale sõiduki parkimist, kui tunnistaja jälgis sõidukit, juht ei söönud ega

joonud. Seega tarvitas Ingmar Pärl alkoholi enne, kui asus sõidukit parkima omale kohale. Ingmar

Pärl on ka selgitanud, et sõidab 2-aastase lapsega poodi, samas sõidukis puudus asjakohane

turvavarustus (turvaiste). Kaebuses on väljatoonud, et 02.12.2024 peretüli tõttu oli sõidukis. Samas

ühelgi väärteoasja juures oleval politseiniku rinnakaamerasalvestiselt ei ole kuulda midagi

peretülist. Ingmar Pärl on hoopis põhjendanud sõidukis istumist ja alkoholi tarvitamist vajadusega

teha kõnesid, rääkida juttu, kuid magava lapse juuresolekul ei saa neid tegevusi teha. Seega

Ingmar Pärli ütlused tarvitatud alkoholi koguse ja üksnes sõidukis alkoholi tarvitamise osas ei ole

usaldusväärsed.

31. Ingmar Pärli ütlustest 24.12.2024 väärteo kohta nähtub, et alustas sõitu, peatus, et rääkida

elukaaslasega, läks tülli, võttis napsu, oli majast 100 meetri kaugusel, ei tunnista sõiduki juhtimist

lubatud alkoholi piirmäära ületades. Mainib, et pärast tüli võttis napsu. Seega jällegi tarvitas

alkoholi seisvas sõidukis.

32. Ingmar Pärli ütlused 24.12.2024 kuupäeva osas ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja N. S. ütluste

kohaselt peatati 24.12.2024 kell 03.11 sõitev sõiduk, mitte seisev sõiduk. Arvestades tuvastatud

alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (38 mg/l), ei ole tegemist alkoholi tarvitamise

jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik

4-25-685

ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega tarvitas Ingmar Pärli teadlikult alkoholi ja asus

peale seda teadlikult ja kavatsetult mootorsõidukit juhtima.

33. Eelnevaga tuvastas kohus, et mõlemad episoodid pani Ingmar Pärl toime kavatsetult.

34. Kohus leiab, et Ingmar Pärl on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mh mootorsõidukijuhi ühes

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas

õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud

LS § 224 lõike 2 järgi.

35. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja

poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

36. Järgnevalt analüüsib kohus karistusse puutuvat.

Karistus

37. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise ees rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud.

38. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise

toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks.

39. Kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse kohaldamata jätmist, põhikaristusena väiksemat rahatrahvi

ning võimalust tasuda rahatrahv ositi.

40. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele

järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

41. 02.12.2024 episoodis tuvastati Ingmar Pärlil alkoholi väljahingatavas õhus 0,73 mg/l kohta. Seega

Ingmar Pärli väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus (0,73 mg/l) oli peaaegu

maksimaalne, sest 0,02 mg suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba kriminaalse joobega.

Menetlusalusel isikul esinesid 02.12.2024 väärteo ajal joobele viitavad tunnused: häiritud

reaktsioonikiirus, arusaamatu, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis). Joobes juhtimise

pani ta toime kavatsetult, kuid äärmiselt lühikese aja jooksul- parkides auto parklas ühest kohast

teise, mis vähendab teosüüd oluliselt. Seega on tema teosüü selles episoodis alla keskmäära, kuid

mitte miinimummäära lähedane.

42. 24.12.2024. a tuvastati menetlusalusel isikul alkoholi väljahingatavas õhus 0,38 mg/l ehk

keskmääras. Ingmar Pärl osales liikluses sõidukit juhtides kavatsetult. 24.12.2024 peatati ta sõiduki

juhtimisel Perila- Jäneda teel ehk kõrvalmaanteel. Seega osales sel korral Ingmar Pärl liikluses

pikemalt. Taoliselt on tema süü keskmääras.

43. Kuivõrd Ingmar Pärlile heidetakse ette kahel korral lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki

juhtimist, mis on süüd suurendav asjaolu, siis on kogumis tema teosüü keskmäärast veidi suurem.

44. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.

45. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kohtule

jääb arusaamatuks milles seisneb menetlusaluse isiku puhul süü tunnistamine. Ingmar Pärl ei ole

süüd tunnistanud ega kahetsenud.

46. Ingmar Pärl on kaebuses põhjendanud 2024. a detsembrikuus kahte väärteo toimepanemist väga

raske perioodiga. Oli raske majanduslik olukord, kuna ei saanud alltöövõtjana tellijalt õigeaegselt

tasu kätte, rahalised raskused tekitasid peres pingeid, mistõttu 02.12.2024 oli elukoha parklas autos

mitu tundi ja ei tahtnud kodus olla. Samas on kohus juba eelpool maininud, et sündmuskohal

4-25-685

Ingmar Pärl ei maininud kordagi peretüli, pigem oli soov rääkida telefonis Mihkliga ja kodus ei

saavat (alkoholi) juua. Kahetsusavaldust tegude suhtes kohus tuvastanud ei ole.

47. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka

kohus.

48. Seega karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

49. Ingmar Pärli karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi. Samas on ta

lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud kaks lubatud piirmäära ületavas seisundis sõiduki

juhtimist. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, s.o joobes sõiduki juhtimise

eest aastal 2022. Karistus on täidetud. Seega viitab varasem joobes juhtimine kaebuse esitaja

hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse, mis omakorda eripreventiivsetel

kaalutlustel on tema süüd suurendavad.

50. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele joobeseisundis mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures

on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit

juhtida. Seega kaitsmaks liikluskorda tuleb anda avalikkusele signaal, et eriti korduvalt

joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikud saavad rangelt karistada, mistõttu esinevad

üldpreventiivsed alused karistuse korrigeerimiseks suurema poole.

51. Eelneva põhjal tuleb Ingmar Pärlile kohaseks karistuseks pidada keskmäärast suuremat, kuid mitte

ülemmäära lähedast karistust.

52. Kuivõrd kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kahetsusega ja määranud karistuse

sanktsiooni maksimummäärast väiksemana (225 trahviühikut), kuid üle keskmäära (150

trahviühikut), siis on tegemist kohase karistusega.

53. Ingmar Pärl on taotlenud ka rahatrahvide tasumise ajatamist.

54. Vaidlust ei ole selles, et Ingmar Pärl on füüsiliselt isikust ettevõtja (K lk 10-11). Kaebaja on

tõendanud, et tellija HKM Majad on osaliselt 20.01.2025 tasunud 2000 eurot. Selle kohta, et just

detsembrikuus oleks olnud raske majanduslik periood ühtegi tõendit esitatud ei ole. Kaebaja on

esitanud AS LHV Pank pangakonto väljavõtte veebruarikuu kohta ( lk 20-22) ja SEB Pank

väljavõtte 5 ja 6. veebruari kohta (K lk 23). Laenu võtmiste kohta eraisikult 200 eurot esitatud

ekraanipildist nähtuvalt on eraisik maksnud 100 eurot, kuid seda on tehtud juba 26.10.2024.

Kohtule jääb arusaamatuks kust tuleb, et eraisik tasunud 200 eurot, kuivõrd tõendina esitatud

ekraanipildist nähtuvalt on kellaaeg lehe ülaservas sama (15.54), samuti ei nähtu kellele tasutud ja

mille eest (K lk 26pö, 27, 45-46). Kaebusele lisatud vestluste ekraanipildid, mille kohaselt on Ülle

Pärl andnud pojale 02.12.2024 laenu 100 eurot sularahas (K lk 35, 36), kohtutoimikus lk 36 olevast

sõnumivahetusest tuvastatav, et selline sõnumi saatmine on toimunud peale 22.12. Seega sõnumite

vahetus ja laenuks 100 euro saamine on toimunud hiljem, suure tõenäosusega on see seotud

kaebuse esitamisega kohtule. Kui Ingmar Pärlil oligi detsembrikuus raske majanduslik olukord, siis

kohusetundliku pereisana kulutanuks saadud laenu perele või arvete tasumiseks, kuid 02.12.2024

peeti menetlusalune isik sõidukiroolist lubatud piirmäära ületavas seisundis. Seega oli tal raha,

mille eest tarvitada alkoholi. Positiivselt tegeleb isik oma vaimse tervise parandamisega, käib

Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi keskuses nõustamisel (K lk 28). Perearst on tal diagnoosinud

depressiooni.

55. Arvestades, et rahatrahv summas 900 eurot, on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks ka

keskmisel tööl käiva isiku jaoks ning arvestades Ingmar Pärli kirjeldust enda majandusliku

toimetuleku osas, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada trahvi

tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.

56. Tähele tuleb panna, et rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.2025. a otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

viitenumber.

Lisakaristus

4-25-685

57. Lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse kohaldamata jätmise taotlust on Ingmar Pärl põhjendanud

ebaproportsionaalse karistusega.

58. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata

korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik

ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises

ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu (RKKK 4-24-1237, p 14; 3-1-1-6-17, p 17-19).

59. Ingmar Pärl ei ole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isikuks, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude

tõttu.

60. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu

otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus

ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt

ohtlik.

61. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse üle otsustamisel hindab kohus seega nii Ingmar Pärli

teosüüd, eripreventiivseid asjaolusid ja Ingmar Pärli praegust elukäiku.

62. Kohus tuvastas, et kuigi ühes episoodis (02.12.2024) oli Ingmar Pärli mõõtetulemus 0, 73 mg/l

kohta, siis samal ajal tema osalemine liikluses oli minimaalselt intensiivne (parkis parkla piires

auto ümber, kuigi ka taoliselt on võimalik tekitada kahju). Teisel juhul (24.12.2024) oli tema joove

keskmääras, kuid häireid reaktsiooni kontrollimisel ei tuvastatud. Samuti arvestab kohus, et Ingmar

Pärl on ka aastal 2022 toime pannud joobes juhtimise, mille eest tal on kehtiv kriminaalkaristus.

Antud juhtumi puhul ei ole lisakaristust kohaldatud ning praegused süüteod on toimepandud peale

katseaja lõppu. Seega tuleb asuda seisukohale, et kohaldatud katseaja läbis Ingmar Pärl edukalt.

63. Ingmar Pärli selgitused juhtunu asjaolude kohta on olnud vastuolulised ja ebausaldusväärsed, tema

kohtule edastatud kaebuses väljatoodud asjaolud on inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kuidagi

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtima asumist. Probleemi alkoholi tarvitamisega on Ingmar Pärl ka

peale juhtunut möönnud, asudes psühholoogilist abi otsima ja seda saama. Märgitud asjaolu peab

kohus väga oluliseks, kuivõrd inimese enda arusaamine ja motiveeritus õiguskuulekalt elada on

leidnud taoliselt tuge spetsialisti abis sellel rajal püsimiseks.

64. Ingmar Pärl on väljendanud ka seda, et juhtimisõiguse kaotamine tähendaks temale ja tema perele

suurt kahju ja teeks nende elu äärmiselt keeruliseks. Kõik tema poolt toodud asjaolud olid talle

teada ka tegude toimepanemise ajal. Kohus arvestab Ingmar Pärli poolt spetsialistide poole

pöördumist teojärgse kahetsusavaldusena iseloomustava asjaoluna.

65. Kohus on tuvastanud, et Ingmar Pärl on tõepoolest toime pannud lühikese aja jooksul kaks

samalaadset rikkumist, kuid tänaseni rohkem rikkumisi ta kohtule teadaolevalt toime pannud ei ole.

Seega asub kohus seisukohale, et tegemist oli tõepoolest tolle perioodi sündmustest tingitud

käitumisega, mille ebaõigust on Ingmar Pärl ka ise mõistnud, asudes spetsialisti abil enda käitumist

muutma.

66. Praegusel juhul olnuks mõistlik kaaluda vahetut aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse

lühiajalist äravõtmist, analoogia korras šokivangistuse kohaldamisega. Kolme kuu pikkusel

juhtimisõiguse äravõtmisel on kahtlemata suur mõju isiku töö- ja eraelule, mistõttu peaks taolise

karistuse kohaldamine olema põhjendatud ja proportsionaalne.

67. Arvestades, et juhtimisõiguse äravõtmine peaks eripreventiivselt suunama isikut õiguskuulekale

teele, ehk antud juhul enda alkoholiga seotud liiklusalase käitumise muutmisele, ning seda on isik

juba teinud, ei näe kohus, et lisakaristusena kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine oleks

proportsionaalne Ingmar Pärli teosüü, isiku ja õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades.

68. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et täna veel puuduvad eripreventiivsed vajadused lisakaristuse

kohaldamiseks ning tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsustuse.

69. Ingmar Pärlil tuleb aga mõista, et juhul kui tema liiklusalane käitumine ei muutu, siis on ühel

hetkel vältimatuks tagajärjeks juhtimisõiguse äravõtmine.

70. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Ingmar Pärli kaebuse osaliselt. Nimelt jätab kohaldamata

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ja ajatab määratud rahatrahvi tasumise ühele aastale,

kuid ei vähenda määratud rahatrahvi suurust.

4-25-685

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik