3-25-650/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-650

Haldusasi

X. Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.11.2024 teatise

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. Xi kaebus.

2. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

4. Edastada määrus teadmiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 05.11.2024 teatisega X. Xi (kaebaja), et ta on

sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel saanud ajavahemikul 01.09.2024–30.09.2024 saanud

vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, mis on suurem kui

pool hüvitise ülempiiri. Teatises on välja toodud, et kaebajale on liigselt välja makstud

vanemahüvitist 2197,92 eurot. Teatises on selgitatud, et kui kaebajal on vastuväiteid või

täiendavaid andmeid, mida SKA peab arvesse võtma ning mis võivad mõjutada tagasinõutava

summa suurust, tuleb kaebajal need esitada hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kirja kättesaamist.

Samuti on kirjas selgitatud, et kui kaebaja nõustub väljamakstud vanemahüvitise

ümberarvutamisega, on kaebajal võimalik liigselt saadud hüvitis tagastada 15 päeva jooksul

enne haldusakti tegemist. Kirjas on selgitatud ka aluselt makstud summa osade kaupa

tagastamise võimalust.

2. SKA 25.02.2025 vastuskirjaga selgitati kaebajale vanemahüvitise enammakse nõude

asjaolusid. SKA esitas kaebajale enammakse nõude, kuna kaebaja on vanemahüvitise

planeerimise kuul (01.09.2024–30.09.2024) teeninud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, mis on

piirmäärast suurem. Vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimise kuuna käsitletakse

kalendrikuud, millal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kantakse pangakontole ja kuhu on

planeeritud vanemahüvitise päevad. Septembrikuus tulu teenimist kinnitas ka kaebaja tööandja.

Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeritakse sotsiaalmaks tulu maksmise kalendrikuusse.

Tulu maksmise kuud tõlgendatakse kui tööandja poolt töötajale tulu välja maksmise kuud.

Kaebaja juhtis SKA tähelepanu asjaolule, et SKA kodulehel selgitatakse, et tulu teenimise

kuuks loetakse seda, millal on töötasu arvele kantud. Seetõttu selgitati kaebajale, et töötasu on

tööandja poolt kaebaja arveldusarvele kantud septembrikuus. Kaebaja eelnevatest

pöördumistest järeldas SKA, et kaebaja tõlgendas arvele kandmist kui tasu jõudmist kaebaja

arvelduskontole. Kuna arvelduskontole summade laekumine võib olla erinev sõltuvalt pankade

vahelistest maksete tegemise kiirusest, siis ei saa eeldada, et makse laekumine kontole on

sama, mis tasu arvele kandmine.

3. Kaebaja esitas 17.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 05.11.2024

kirja tühistamist. Samuti soovib kaebaja talle tekkinud moraalse kahju hüvitamist temalt

nõutava summa suuruses, kui kohus õiglaseks peab.

4. Tallinna Halduskohus palus 17.03.2025 SKA-l esitada kaebuses vaidlustatav haldusakt koos

kõikide muude haldusmenetluses kogutud dokumentidega, mida ei ole kaebusele lisatud.

5. SKA teatas 20.03.2025 vastuseks kohtunõudele, et kaebajale ole veel ettekirjutust tehtud

ehk haldusakti ei ole antud. SKA selgitas, et kaebajale edastati 05.11.2024 kiri, milles teda

teavitatakse teadaolevast nõudest ning antakse talle võimalus esitada oma vastuväited ja

arvamus või ka summa vabatahtlikult tagastada, kui kaebaja nõudega nõustub. Kui kaebaja ei

nõustu nõudega, otsustatakse järgnevalt ettekirjutuse tegemine.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

7-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada

kaebuse nõudeid ning tasuda riigilõiv kahju hüvitamise nõudelt. Kohus selgitas mh, et kui

kaebaja leiab kohtumääruse analüüsimise tulemusena, et ta ei soovi menetluse jätkumist, on tal

võimalik kaebusest loobuda või jätta määrusele vastamata.

7. Kaebaja teatas 02.04.2025 kohtule, et soovib kaebusest loobuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 14 lg 1 kohaselt koostoimes sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse (SÜS) § 32 lg-ga 1 otsustatakse alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmine

ettekirjutustega.

9. Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles soovib SKA 05.11.2024 teatise tühistamist.

Vaidlustatud teatisega teavitati kaebajat tema vanemahüvitise vähendamise kavatsusest ja talle

liigselt välja makstud vanemahüvitise suurusest. Ühtlasi anti kaebajale vaidlusaluse kirjaga

võimalus esitada enda vastuväiteid ja alusetult saadud vanemahüvitis vabatahtlikult tagastada,

kui ta vastustaja nõudega nõustub. Samuti teavitati kaebajat, et kui kaebaja nõudega ei nõustu,

jätkatakse haldusmenetlust aluselt makstud vanemahüvitise tagasinõudmiseks.

10. Vastustaja kinnitas kohtule 20.03.2025, et kohtule vastamise seisuga ei ole kaebajale

enammakstud vanemahüvitise tagasinõude osas haldusakti antud. Ka kaebaja ei ole kohtule

02.04.2025 pöördumises välja toonud, et vastustaja oleks sellise ettekirjutuse kaebajale teinud.

Seega puudub käesoleva määruse koostamise seisuga kehtiv haldusakt, s.o ettekirjutus, millega

kaebajalt vanemahüvitist tagasi nõutaks, mida saaks tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p

1) vaidlustada. Vastava ettekirjutuse tegemisel on kaebajal võimalik seda eraldiseisvalt

tühistamiskaebusega vaidlustada. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebaja pöördus

kohtusse ennatlikult. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja tühistamiskaebus tagastada HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel.

11. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele.

12. Kaebaja soovis 17.03.2025 kaebuses esitada ka kahju hüvitamise nõude, paludes

mittevaralise kahju hüvitamist temalt nõutava summa suuruses, kui kohus õiglaseks peab.

Kohus jättis 26.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada, kas ta jääb

2(3)

mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde ning sellisel juhul selgitada ka, millist kaebaja

subjektiivset õigust on vastustaja rikkunud. Lisaks tuli kaebajal kahju hüvitamise nõudelt

tasuda riigilõiv. Kohus selgitas kaebajale ka, et kui ta ei soovi kaebuse menetlemise jätkumist,

on tal võimalik kaebusest loobuda või jätta puudused kõrvaldamata. Kohus selgitas, et

puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus tagastab kaebuse.

13. Kaebaja sai 26.03.2025 määruse kätte 26.03.2025 avaliku e-toimiku kaudu, seega saabus

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud 7-päevane tähtaeg 02.04.2025.

Käesoleva määruse koostamise seisuga on kahjunõude sisulised puudused kõrvaldamata, sh on

tasumata kahjuhüvitise suuruselt ettenähtud ulatuses riigilõiv. Tegemist on puudustega, mis

takistavad kahjunõude menetlemist. Kaebaja esitas 02.04.2025 kaebusest loobumise avalduse,

millest nähtub, et kaebaja ei hakka puudusi ka kõrvaldama, kuna kaebaja ei soovi menetluse

jätkumist. Kuivõrd kaebusest loobumisega menetluse lõpetamisel ja kaebuse tagastamisel on

kaebaja õigustele erinevad tagajärjed (vt HKMS § 43 lg 2 ning § 155 lg 6 koostoimes § 43 lg 1

p-ga 2), peab kohus kaebaja õiguste kaitseks, sh tulevikus võimaliku kahjunõude esitamise

võimaluse säilimiseks, otstarbekaks kaebuse tagastamist kahju nõuet puudutavas osas. Sellest

tulenevalt tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. Xi kaebuse tervikuna.

15. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

16. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud pensioni või

toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas.

RLS § 15 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on

vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada

vajaduse korral ka omal algatusel (HKMS § 104 lg 8 ls 4). Kaebaja tasus kohtute infosüsteemi

andmetel kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus loeb, et riigilõiv on tasutud tühistamiskaebuselt.

Kuna praeguses asjas on olemuselt tegemist toetussumma ebaõige maksmise vaidlusega, on

kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega kohus tagastab kaebajale kaebuselt tasutud

riigilõivu.

17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

3(3)