1-24-2454/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2025. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-2454

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Erkki Pärna (Pärn) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-

de 274 lg 2 p 3, 2751 lg 1, 323 lg 1 ja 120 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus

Apellandid

süüdistatav Erkki Pärn

süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Erkki Pärn, isikukood 38805080265, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses, kd II tlk 225

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Eneli Laurits

Kaitsja

määratud korras Urmas Simon

Kannatanud

B.P

R.H

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Erkki Pärna ja süüdistatava kaitsja Urmas Simoni

apellatsioonid rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus muutmata.

3. Määrata Advokaadibüroo Simon vandeadvokaadile Urmas Simonile makstava

riigi õigusabi tasu suuruseks Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest 417,24 eurot ning mõista see summa süüdistatavalt Eesti Vabariigi

kasuks välja.

4. Jätta rahuldamata Erkki Pärna taotlus avalikustada kohtuotsuse avalikustamisel

ainult selle sissejuhatus ja resolutiivosa.

5. Jätta rahuldamata Erkki Pärna taotlus, et ringkonnakohus edastaks talle

kohtuotsuse koopia paberkandjal.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Esitatud süüdistus.

1. Erkki Pärnale esitati süüdistus KarS §-de 274 lg 2 p 3, 2751 lg 1, 323 lg 1 ja 120 lg 1 järgi.

1.1 Süüdistuse kohaselt1 osales politseiametnik R.H Erkki Pärna kahtlustatavana

kinnipidamisel kriminaalasjas nr 17230101589 ning alates sellest ajast näitas süüdistatav oma

tööülesandeid täitnud kannatanu suhtes üles vastumeelsust. Seejärel menetleti kriminaalasjas

nr 22230100011 küsimust, kes kirjutas R.H sõiduautode peale sõnumid „Me teame kus elad

ment“ ja „PEDOFIIL“ ning torkas läbi rehvid. R.H süüstas nii kohtueelses- kui ka

kohtumenetluses nendes tegudes Erkki Pärna, kuid Harju Maakohus mõistis 02.02.2023. a

otsusega nr 1-22-3005 süüdistatava nendes etteheidetes õigeks. Alates kriminaalasja nr 1-22-

3005 kohtumenetlusest ning vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist on Erkki Pärn saatnud

R.H kodusele ja töökoha aadressile järjepidevalt ehk 06.02.2023. a, 28.02.2023. a,

11.04.2023. a, 05.05.2023. a, 08.05.2023. a 19.06.2023. a 12.07.2023. a, 01.08.2023. a,

26.09.2023. a ja 29.09.2023. a ähvarduskirju. Nendes kirjades ähvardas süüdistatav tappa

kannatanu elukaaslase ja lapse ning põletada auto. R.H jaoks olid Erkki Pärna ähvardused

veenvad, sest süüdistatava kättemaksuhimulise iseloomu ja mineviku tõttu oli kannatanul

põhjust karta, et Erkki Pärn viib oma ähvardused ka täide. Kuna Erkki Pärna viha kannatanu

vastu on seotud asjaoluga, et R.H täitis kriminaalasjas nr 17230101589 võimuesindajana oma

tööülesandeid ning samuti on ülalviidatud kirjad saadetud pärast seda, kui R.H andis eelmises

kriminaalasjas nr 22230100011 kannatanuna ütlusi, on Erkki Pärnale etteheidetavad teod

kvalifitseeritud KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi.

1.2 Veel süüdistatakse Erkki Pärna selles, et ta kahjustas tahtlikult politseiametnik R.H

mainet. Süüdistatav saatis 08.05.2023. a, 09.06.2023. a ja 28.06.2023. a Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuurile kirjad, milles ta teatab, et R.H on pedofiil. 01.08.2023.a

Põhja Prefektuurile ja 17.08.2023. a Siseministeeriumile adresseeritud kirjades lisab Erkki

Pärn, et lisaks pedofiiliale valmistab R.H lapspornot, on andnud valeütlusi, teostanud

ebaseaduslikku jälitustegevust ja pannud toime ka kelmuse. Siseministeeriumile edastatud

pöördumine suunati edasi Politsei- ja Piirivalveametile ning prokuratuurile. Kuivõrd toodud

kirjades sisalduvad faktiväited R.H kohta on valed, kannatanut häbistavad ning tema mainet

kahjustavad, on need Erkki Pärnale etteheidetavad teod kvalifitseeritud KarS § 2751 lg 1 järgi.

1.3 Lisaks süüdistatakse Erkki Pärna selles, et ta ähvardas B.P suures ulatuses vara

hävitamisega, kuna süüdistatav saatis 13.06.2023. a ja 08.07.2023. a kannatanule kaks kirja,

milles lubas süüdata põlema B.P ema maja. Kannatanu jaoks olid Erkki Pärna ähvardused

veenvad, sest esiteks on süüdistatav kannatanu silmis kättemaksuhimuline inimene, kes

1 muudetud süüdistus kd I tlk 192-194

ülaltoodud kirjades avaldas oma pahameelt kannatanu suhtes. Teiseks ei olnud B.P-l kahtlust,

et Erkki Pärn võib oma ähvardused kas ise või kolmandate isikute kaudu ellu viia, kuna ta on

koos süüdistatavaga pannud toime kuritegusid, mis on seotud vara süütamisega. Need Erkki

Pärna teod on kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi.

Maakohtu otsus.

2. Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsusega:

-

tunnistati Erkki Pärn KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati

KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat;

-

tunnistati Erkki Pärn KarS § 2751 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 1 aasta;

-

tunnistati Erkki Pärn süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud;

-

moodustati KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristus. Erkki Pärnale KarS § 120 lg

1 järgi mõistetud kergem karistus ehk 4 kuud vangistust loeti kaetuks Harju Maakohtu

2. veebruari 2023. a otsusega asjas nr 1-22-3005 mõistetud raskema karistusega ehk 6

aasta 2 kuu 29 päeva pikkuse vangistusega. Saadud liitkaristusest arvati maha eelmise

kohtuotsuse alusel kantud osavangistus 3 aastat 3 päeva ning ärakandmata karistuseks

arvestati 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust;

-

KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati Erkki Pärnale KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

mõistetud vangistusest 3 aastat ja KarS § 2751 lg 1 järgi mõistetud vangistusest 1 aasta

raskeimat ning Erkki Pärnale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust;

-

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Erkki Pärnale mõistetud liitkaristust ehk 4 aasta

pikkust vangistust talle eelmise, Harju Maakohtu 2. veebruari 2024. a otsusega asjas nr

1-22-3005 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 aasta 2 kuu 26 päeva vangistuse

võrra ning Erkki Pärnale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud 26 päeva,

mille kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31. jaanuar 2025. a;

-

Erkki Pärnalt mõisteti menetluskuluna välja sundraha ja talle riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu;

-

jäeti rahuldamata Erkki Pärna taotlus avaldada kohtuotsuse avalikustamisel üksnes

selle resolutiivosa.

Maakohtu motiivid olid kokkuvõtlikult järgmised.

2. Erkki Pärnale KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud, et

politseiametnikust kannatanu R.H puutus Erkki Pärnaga esimest korda kokku 2017. a ja see

kokkupuude oli tööalane, sest Erkki Pärn peeti kinni kahtlustatavana autode süütamises. Juba

tol korral, selle kriminaalasja menetluse kestel, saatis Erkki Pärn R.H ülemusele menetlusega

seotud politseinikke halvustavaid kirju.

Seejärel alustati 2021. a või 2022. a menetlust kriminaalasjas, kus R.H oli kannatanu ning

Erkki Pärn oli kahtlustatav ja hiljem ka süüdistatav. Selles asjas oli R.H kannatanuks

sellepärast, et tema isiklikule sõiduautole kirjutati „teame kus sa elad ment“ ja hiljem ka

„pedofiil“ ning autol lõigati läbi rehvid. Lisaks eeltoodule heideti Erkki Pärnale ette

eraviisilist jälitustegevust R.H suhtes. Tegudes, mille toime panemist R.H Erkki Pärnale

kannatanuna antud ütlustes ette heitis, mõistis kohus süüdistatava 02.02.2023. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-3005 ebapiisava tõendikogumi tõttu õigeks.

Pärast seda, kui R.H andis kriminaalasjas nr 1-22-3005 kohtus kannatanuna ütlusi, hakkas ta

saama ähvardava sisuga kirju. Ajavahemikul 06.02.2023.a – 22.12.2023. a saadeti R.H

kodusele aadressile üheksa ja töökoha aadressile ühe kirja.

2.1 Süüdistuse väide, et kõik need kirjad saatis kannatanule süüdistatav, on õige. Kirjad

sisaldasid R.H lähedaste ja vara vastu suunatud ähvardusi.

Kuigi ümbrikutel ei olnud kirja saajana märgitud R.H nime, vaid suvalised nimed, seostas

kannatanu põhjendatult kirju endaga nendes sisalduvate viidete ja mõistukõne tõttu. Nii

näiteks oli ümbrikutel või kirjades ära toodud eelmises kriminaalasjas käsitletud soditud

kannatanu sõiduki registreerimisnumber või selle tähed, eelmise kohtumenetluse ajal kehtinud

ID-kaardi seerianumber, jutt Mustamäel elava politseiniku naise ja lapse topeltmõrvast jpm.

Erkki Pärna ütlused selle kohta, et tal pole R.H koju ja tööle saadetud kirjadega vähimatki

pistmist, ei ole õiged. Kannatanu veendumust, et kirjad olid adresseeritud talle ning saatjaks

oli Erkki Pärn, kinnitavad peale tema ütluste teisedki tõendid. Esiteks on kõikidest kümnest

kirjast välja loetav rahulolematus R.H tööalase tegevusega või viited kannatanuna menetluses

osalemisele. Teiseks on kümnest kirjast üheksa saadetud kannatanud kodusele aadressile.

Kolmandaks on ümbrikele märgitud andmed kirja saatja, saatmiskoha ja -aja kohta.

Neljandaks fikseeriti süüdistuses toodud kirjade saatmise fakt vangla poolt peetavas Erkki

Pärna kirjavahetuse kaardil, kus kajastatakse vanglateenistuja juuresolekul kõik kinnipeetu ja/

või vahistatu väljaminevad kirjad. Viiendaks võib nii kirjade kui ka ümbrike visuaalsel

vaatlemisel ja võrdlemisel täheldada, et kõik need on kirjutanud üks ja sama inimene. Selle

järelduse võib eeskätt teha põhjusel, et suurte kirjatähtede „E“ ja „L“ kirjapilt on läbivalt

samasugune.

Vaatamata mõistukõnele on ilmne, et kannatanule süstemaatiliselt saadetud kirjades ähvardab

Erkki Pärn tappa kannatanu abikaasa ja alaealise lapse ning põletada tema auto, mille puhul

on eluliselt usutav, et selle väärtus ületab 4000 eurot ehk vastab KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121

p 1 sätestatud ulatusele.

2.3 Kannatanu R.H jaoks olid Erkki Pärna saadetud kirjades sisalduvad ähvardused veenvad

ning neid võtaks tõsiselt ka keskmine kõrvalseisja.

Pikaajalise kokkupuute tõttu süüdistatavaga teab R.H, et Erkki Pärn on pika vihaga ning

sedagi, et teda on varem karistatud KarS §-de 203 lg 1 – 22 lg-te 2 ja 3 järgi. R.H tekitasid

kirjad stressi, kannatanu ja tema abikaasa tegid Erkki Pärna kirjade tõttu oma elus

ümberkorraldusi. Kui asetada keskmine mõistlik kõrvalseisja kannatanuga samasse olukorda,

tekiks temalgi hirm oma lähedaste ja vara pärast.

Kokkuvõtlikult ründas Erkki Pärn R.H-le ähvardava sisuga kirju saates psühilise vägivallaga

kannatanu vaimset tervist ja selline tegevus on käsitletav ähvardamisteona.

2.4 Erkki Pärna teod tuleb kvalifitseerida KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi.

Politseiametnikuna töötav ja 2017. aastal Erkki Pärnaga tööalaselt kokku puutunud R.H on

võimuesindaja KarS § 274 objektiivse koosseisu tähenduses. Kuna Erkki Pärn kirjutas ja

saatis ajavahemikul 6. veebruarist 2023. a kuni 22. detsembrini 2023. a varem tema

kriminaalasja menetlemisega seotud R.H-le kokku kümme ähvarduskirja, oli tema tegevus

KarS § 274 lg 2 p 3 mõttes korduv.

Kuna R.H oli kriminaalasjas nr 1-22-3005 kannatanu ning Erkki Pärn hakkas ähvarduskirju

saatma vaid mõni päev pärast Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a otsuse kuulutamist, siis

väljendas süüdistatav kirju saates rahulolematust selle üle, et R.H osales kriminaalmenetluses

kannatanuna.

Erkki Pärn pani talle etteheidetavad teod toime kavatsetult. Süüdistatava kirjad olid kättemaks

selle eest, et R.H osales temaga seotud kriminaalmenetluses nii menetlejana kui ka

kannatanuna. Kirju saates soovis süüdistatav, et kannatanul tekiks hirm oma lähedaste ja vara

pärast.

Kokkuvõtlikult tuleb Erkki Pärnale etteheidetavad teod kvalifitseerida KarS §-de 274 lg 2 p 3

ja 323 lg 1 järgi.

3. KarS § 2751 järgi esitatud süüdistuses ei vaja üle kordamist kohtu tuvastatud faktid Erkki

Pärnale KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 232 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Lisaks nähtuvad

tõenditest järgmised asjaolud.

3.1 Ajavahemikul 8. maist 2023. a kuni 1. augustini 2023. a laekus Politsei- ja Piirivalveameti

aadressile viis kirja ning Siseministeeriumi aadressile üks kiri, milles üldistatult väideti, et

politseiametnik R.H ahistab ja käperdab võõraid lapsi, on pedofiil, valmistab lapspornot, on

andnud valeütlusi ning pannud toime ebaseadusliku jälitustegevuse ning kelmuse.

3.2 Kõik need kirjad kirjutas Erkki Pärn, kuigi süüdistatav möönis ainult seda, et ta kirjutas

Siseministeeriumile põhjusel, et uuritaks R.H sõidukile kirjutatud sõna „pedofiil“ kirjutamise

tagamaid. Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud kirjade kirjutamist Erkki Pärn ei

tunnistanud.

Esiteks on kirjade ümbrikel olevate andmete abil tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja,

saatmiskoht ja saatmisaeg. Teiseks fikseeriti süüdistuses toodud kirjade saatmise fakt vangla

poolt peetavas Erkki Pärna kirjavahetuse kaardil, kus kajastatakse vanglateenistuja

juuresolekul kõik kinnipeetu ja/või vahistatu väljaminevad kirjad. Kolmandaks võib nii

kirjade kui ka ümbrike ning samuti R.H-le saadetud ähvarduskirjade ja ümbrike visuaalsel

vaatlemisel ja võrdlemisel täheldada, et kõik need on kirjutanud üks ja sama inimene. Selle

järelduse võib eeskätt teha põhjusel, et suurte kirjatähtede „E“ ja „L“ kirjapilt on läbivalt

samasugune.

3.3 Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumile saadetud kirjades loetletud

faktiväited käivad R.H kui politseiametnikuna töötava isiku kohta ning on kannatanu mainet

kahjustavad ja teda häbistavad. Need faktiväited ei ole õiged, sest väidete õigsust kinnitavaid

tõendeid ei ole. R.H-d halvustavate kirjadega tutvusid lisaks kannatanule veel Politsei- ja

Piirivalveameti ja Siseministeeriumi töötajad, kes tegelesid sissetuleva posti registreerimisega

ning kirjad olid nähtavad kõikidele asutuses töötavatele inimestele. Sel põhjusel pidi R.H

jagama oma kolleegidele kirjade sisu kohta selgitusi. Kuna Siseministeeriumile laekunud kiri

suunati edasi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning prokuratuurile, on 28. augusti

2024. a kirja sisuga tutvunud lisaks Siseministeeriumi töötajatele ka nende asutuste töötajad,

kuhu see kiri edastati.

3.4 Väljamõeldud sisuga häbistavate kirjade kirjutamine politseiametniku kohta ning nende

kirjade saatmine ametiasutustele, kus sellega tutvuvad teisedki inimesed ja kõikidel asutuse

töötajatel on kirjadele juurdepääs, on käsitletav võimuesindaja laimamisena KarS § 2751 lg 1

mõttes.

3.5 Erkki Pärn pani KarS § 2751 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese

tahtlusega. Süüdistatav tundis varasemate kriminaalmenetluste tõttu R.H suhtes viha ning

häbistavaid valeväiteid sisaldavate kirjade saatmisega ametiasutustele soovis süüdistatav

kannatanule kätte maksta ning kahjustada R.H mainet võimalikult paljude inimeste silmis.

4. Erkki Pärnale KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud, et B.P sai 2022. a

suvel kaks kirja, milles lubati süüdata maja, mis on tema ja tema lähedaste kodu.

4.1 Need kirjad kirjutas B.P kaaskinnipeetav Erkki Pärn. Esiteks võib kirjade sisu põhjal

mõista, et saatja on rahulolematu kannatanu varasema tegevusega. Teiseks on kirjade

ümbrikel olevate andmete abil tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg.

Kolmandaks fikseeriti süüdistuses toodud kirjade saatmise fakt vangla poolt peetavas Erkki

Pärna kirjavahetuse kaardil, kus kajastatakse vanglateenistuja juuresolekul kõik kinnipeetu ja/

või vahistatu väljaminevad kirjad. Neljandaks sisaldavad kirjad kannatanu hüüdnime

(„XXX“), mida B.P sõnul teadis ka Erkki Pärn.

4.2 Erkki Pärna ütlused selle kohta, et hoopis B.P kirjutas talle ähvarduskirju, ei ole

usaldusväärsed järgmistel põhjustel.

B.P sõnul pole ta süüdistatavale ähvarduskirju kirjutanud ja saatnud.

Süüdistatav esitas need kirjad koos ümbrikutega tõendina kohtule ning kui võrrelda

ümbrikutel olevaid templeid B.P kinnipeetava ja/või vahistatu kirjavahetuse kaardi andmetega

on põhjust väita, et süüdistatava esitatud ümbrikud on need, milles olid kannatanu 6. juunil

2022. a ja 17. juunil 2022. a saadetud vastused Erkki Pärna kirjadele, mis jõudsid B.P-ni 2.

juunil 2022. a ning 16. juunil 2022. a.

Kuigi ümbrikud pärinevad B.P-lt, on nendes olnud kirjad kirjutanud süüdistatav, mitte kirjade

kirjutamist eitav kannatanu. Esiteks on kirjad samasugusel ruudulisel ja sama formaadiga

paberil nagu Erkki Pärna poolt B.P-le 30. mail 2022. a saadetud kiri. Teiseks on kirjades ja

ümbrikel olevat käekirja võrreldes ka eriteadmisteta vaatajale ilmne, et kirju ei kirjutanud

kannatanu. Kui kõrvutada B.P-le saadetud kirjade käekirja kannatanu R.H-le ning R.H kohta

ametiasutustele saadetud kirjadel ja ümbrikel oleva käekirjaga, siis need on tõenäoliselt

kirjutanud üks ja sama inimene. Sellise järelduse saab teha eeskätt suurtähe „E“ ja „L“ sarnase

kirjaviisi tõttu.

4.3 Kuigi B.P-le 13. juunil 2022. a ja 8. juulil 2022. a saadetud kirjades kasutatakse

mõistukõnet, võimaldavad vihjed ja viited lugejal raskusteta mõista, et Erkki Pärn räägib

kannatanu lähedaste ja kannatanu YYY asuva kodu maha põletamisest. On ilmne, et eramu

süütamine ületaks KarS § 120 lg 1 nõutava olulise ulatuse ehk 4000 eurot.

4.4 B.P jaoks oli Erkki Pärna 13. juuni 2022. a kirjas sisalduv ähvardus veenev, 8. juuli 2022.

a kirja, milles viidatakse peatselt saabuvale külmale ilmale, kannatanu tõsiselt ei võtnud.

Kannatanu on süüdistatavaga varem kokku puutunud ning teab nii tema võimet pidada viha ja

kättemaksuhimu kui ka seda, et too on kirjades kirjeldatud teoks võimeline. Süüdistatav on

osavõtjana ja kannatanu täideviijana süüdi mõistetud KarS § 203 lg 1 järgi autode süütamise

eest. Kirjade sisust on näha, et Erkki Pärn suhtub kannatanusse negatiivselt ja peab B.P-d

valetajaks, äraandjaks (n-ö „kitseks“) ja ärplejaks. B.P ütles, et kuna 13. juuni 2022. a kirjas

on otsene viide vanematekodu süütamisele, tekkis tal hirm, et süüdistatav võibki kas ise või

kolmandate isikute käe läbi oma ähvarduse teoks teha. Järelikult ründas Erkki Pärn psüühilise

vägivallaga kannatanu vaimset tervist. Kui asetada keskmine mõistlik kõrvalseisja sarnasesse

situatsiooni, võtab temagi taolisi ähvardusi tõsiselt. KarS § 120 lg 1 objektiivne koosseis on

seega täidetud.

Kuigi kannatanu ei tajunud 8. juuli 2022. a kirjas sisalduvaid viiteid ilma külmenemisele

ähvardusena, seostaks keskmine mõistlik kõrvalseisja sarnases situatsioonis vihjet eelnevas

kirjas seisva vara hävitamise ähvardusega. Sel põhjusel on tegu kõlbmatu katsega.

4.5 Erkki Pärn pani KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetulQ suhtes

pahameelt tundev süüdistatav sai aru, et kannatanu mõistab kirja pandud ja teele saadetud

lubadusi nii, et tema kodumaja põletatakse maha ning tunneb ka hirmu. Seda kõike Erkki Pärn

ka soovis.

5. Erkki Pärnale mõistetud karistust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult nii.

R.H-le ähvarduskirjade saatmine vastab korraga nii KarS § 274 lg 2 p 3 kui ka KarS § 323 lg

1 teokoosseisule ja seega tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätestatut järgides raskemat

sanktsiooni ette nägeva KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. Viidatud norm näeb karistuseks ette

vangistuse 1-5 aastat. Süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada, et Erkki Pärn saatis

kannatanule poole aasta jooksul õige mitu ähvarduskirja, mis tähendab, et süüdistatav

kahjustas pikka aega kannatanu vaimset heaolu. Karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid pole. Erkki Pärn pani teod toime ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega

mõistetud vangistust. Ka on süüdistatav vaatamata sellele, et teda on varem KarS § 120 lg 1

järgi karistatud, jätkanud vaimse vägivallaga seotud kuritegude toime panemist. Kirjeldatut

silmas pidades tuleb Erkki Pärnale mõista sanktsiooni keskmäära jääv karistus.

Kuigi R.H laimamise eest KarS § 2751 lg 1 järgi võiks mõista ka rahalise karistuse, ei tule see

kõne alla. See pole mõjus olukorras, kus väärteoasjas kohaldatud rahatrahv on makstama ning

isegi vangistus pole suunanud Erkki Pärna õiguskuulekale teele. Süü suurust mõjutab siingi

tõsiasi, et laimavaid kirju oli rohkem kui üks ja neid saatis Erkki Pärn nelja kuu vältel. See

tähendab, et süüdistatav diskrediteeris politseiametnikust kannatanut võrdlemisi pikka aega.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Eripreventiivseid kaalutlusi pole

mõtet korrata. Kõike arvesse võttes tuleb Erkki Pärnale mõista sanktsiooni keskmäära jääv

karistus.

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul võib samuti mõista rahalise karistuse,

kuid kaalutlust, miks see Erkki Pärna puhul mõeldav pole, ei ole mõtet üle korrata. Kuigi

süüdistatav lähetas kannatanule kaks ähvarduskirja, piirdusid B.P kannatused ühe kirjaga, sest

kannatanu ei mõistnud teises kirjas sisalduvat rafineeritud ähvardust. Toodu annab alust

sanktsiooni keskmäärast allapoole jääva karistuse mõistmiseks.

Kuna Erkki Pärn pani KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime enne Harju

Maakohtu 2. veebruari 2022. a otsuse nr 1-22-3005 kuulutamist, tuleb talle mõista liitkaristus

KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel. Erkki Pärnale KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud vangistuse 4

kuud võib lugeda kaetuks raskema karistusega ehk 2. veebruari 2022. a otsusega nr 1-22-3005

mõistetud 6 aasta 2 kuu 29 päeva pikkuse vangistusega. Liitkaristusest tuleb maha arvata

eelmise kohtuotsusega kantud karistus, mis on seisuga 30. jaanuar 2025. a 3 aastat 3 päeva

vangistust. Ärakandmata karistus on seega 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust.

Erkki Pärnale KarS § 274 lg 2 p 3 järgi mõistetud vangistus 3 aastat ja KarS § 2751 lg 1 järgi

mõistetud vangistus 1 aasta tuleb liita KarS §-des 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel. Süü suurust silmas

pidades tuleb mõistetud üksikkaristustest suurendada raskemat ja liitkaristuseks mõista

vangistus 4 aastat.

Kuna Erkki Pärn pani KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 2751 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime

pärast Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a otsuse nr 1-22-3005 kuulutamist, kuid enne

mõistetud karistuse ärakandmist, tuleb lõplik liitkaristus mõista KarS § 65 lg 1 alusel. Seega

tuleb Erkki Pärnale KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 2751 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust ehk 4 aasta

pikkust vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata

karistuse, 3 aasta 2 kuu 26 päeva võrra.

Lõplik liitkaristus on seega 7 aastat 2 kuud 26 päeva.

Erkki Pärna kaitsja apellatsioon.

6. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a süüdimõistva kohtuotsuse täielikku

tühistamist ning Erkki Pärna õigeks mõistmist KarS §-de 274 lg 2 p 3, 323 lg 1, 2751 lg 1 ja

120 lg 1 järgi esitatud süüdistustes. Kõik menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Oma

taotlusi põhjendab apellant kokkuvõtlikult nii.

6.1 Erkki Pärn ütles kohtus, et ta pole ei B.P-le ega R.H-le ja R.H kohta mitte mingisuguseid

kirju saatnud. Olukorras, kus mitte keegi ei ole süüdistatavalt käekirja näidisproove võtnud

ning käekirjaekspertiisi tegemine on eksperdi pädevuses, ei võinud maakohus hakata käekirja

põhjal kirjutajat tuvastama. Enne kirjades sisalduvate ähvarduste analüüsimist tuleks välja

selgitada, kes kirjad kirjutas. Kuna ekspertiisi läbi ei viidud ja kirjade autorit välja selgitatud

ei ole ning Erkki Pärn süüdistuses kajastatud kirju ei kirjutanud, tuleb süüdistatav õigeks

mõista.

6.2 Apellandi klient soovib, et asi lahendataks kirjalikus menetluses.

Erkki Pärna apellatsioon.

7. Süüdistatav taotleb Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a süüdimõistva kohtuotsuse

täielikku tühistamist ning enda õigeks mõistmist KarS §-de 274 lg 2 p 3, 323 lg 1, 2751 lg 1 ja

120 lg 1 järgi esitatud süüdistustes. Alternatiivselt taotleb Erkki Pärn kriminaalasja

tagastamist Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lisaks soovib

süüdistatav, et kohtuotsuse avalikustamisel tuleks kohaldada KrMS § 4081 lg 3 sätestatut ja

avaldada üksnes otsuse sissejuhatus ja resolutiivosa. Apellatsioonis esitatud argumendid on

kokkuvõtlikult järgmised.

8. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus kriminaalmenetlusõigust.

9. Kohtule esitati tõendina süüdistuses loetletud kirjad, mille osas asus maakohus seisukohale,

et autoriks oli tema. Kohus käsitles lahendis küll protseduurireegleid, mida vangla siis, kui

kinnipeetav soovib kusagile kirja saata, kuid mitte mingisugust tõendit (nt videosalvestist)

selle kohta, mis kinnitaks, et ta on kuidagi seotud süüdistuses kajastatud kirjadega, asjas ei

ole. Käekirju võrreldes väljus maakohus oma pädevuse piiridest. Seda, kes kirjad kirjutas,

peab ütlema ekspert. Käekirjaekspertiisi kriminaalasjas tehtud ei ole.

9.1 Talle ei saadetud enne asja kohtusse saatmist süüdistusakti. Selle sai ta esimest korda 16.

detsembril 2024. a ning alles siis, kui ta teema tõstatas.

9.2 Kannatanud R.H ja B.P kasutasid ristküsitluse ajal abimaterjale. Lisaks esitas prokurör

suunavaid küsimusi ning sisuliselt dikteeris kannatanutele ette, mida nad peavad kohtule

ütlema. Tema esitatud küsimustele kannatanud adekvaatselt vastata ei suutnud, ta ei saanud

vastuseid oma küsimustele ning seega jäigi selgusetuks, mida kannatanud siis kardavad.

9.3 Kriminaalasjas ei kutsutud kohtusse olulisi kannatanuid ja/või tunnistajaid. Eeskätt R.H

elukaaslast ja B.P ema.

9.4 Maakohtu otsuse p-s 12 viidatakse Tallinna Vangla vastusele teabenõudele. Jääb mulje, et

kohus on teinud kinnipidamisasutusele teabenõude, mis omakorda tähendab, et kohus asus

tõendeid koguma.

10. Episoodid, mis on seotud R.H-le ähvarduskirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS

§ 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi.

10.1 Kannatanu valetas. Maakohus rajas süüdimõistva otsuse R.H paljasõnalistele ütlustele,

mida ei kinnita mitte ükski tõend ja mis ei ole usaldusväärsed. Esiteks oleks saanud tema

ütluste tõelevastavust hõlpsasti kontrollida teiste inimeste ütluste abil. Seda ei tehtud. Nii

näiteks ei kutsutud kohtusse R.H elukaaslast, kelle pihta väidetavalt kirjades olevad

ähvardused olid suunatud; seda, kas on tõesti õige, et ta solvas R.H-d juba 2017. aastal, oleks

võinud küsida tunnistajatelt BP, MV või JO, kuid neid üle ei kuulatud. Siin väärib esile

tõstmist, et kõik väited 2017. a alguse saanud vihavaenust R.H vastu, on juba ümber lükatud

asjas nr 1-22-3005.

10.2 Teiseks jääb arusaamatuks, miks oli olukorras, kus väidetavad ähvardused puudutasid

kannatanu elukaaslast ja last, kannatanuks R.H. Seda, et kirjad teda ei puudutanud, möönis

kohtus R.H ise. Kui vaadata R.H umbmäärast sõnakasutust („ei oska öelda“, „kujutan ette“,

„ma eeldan“ jpm) ning tõdemust, et „kirjad olid segased“, on ilmne, et kannatanu ütlustes

väljendub soovmõtlemine ja olematute seoste loomine. Siin oleks pidanud täpsustavaid

küsimusi esitama ähvarduste adressaadiks olnud R.H elukaaslasele. Seda ei kohtueelses- ega

kohtumenetluses ei tehtud.

10.3 Kolmandaks ei ole võimalik mõista, miks peaks üldse seostama kirju, mis olid

adresseeritud näiteks F-nimelisele isikule, V-nimelisele isikule, AKle JKle jne, R.H-ga. Seda

enam olukorras, kus kannatanu ise kinnitas, et kirjades või ümbrikutel ei mainita kordagi tema

nime ja kirjad ei sisaldanud tema pihta suunatud ähvardusi. See, et kirjades sisalduvad

tähekombinatsioonid (nt auto registreerimisnumber, ID-kaardi nr) või nimed viitavad talle,

viitavad R.H-le, ei ole fakt, vaid kannatanu meelevaldne ettekujutlus.

10.4 Neljandaks räägib ütluste ebausaldusväärsuse kasuks ka tõsiasi, et käsilolevas

kriminaalasjas antud ütlused on vastuolus ütlustega, mis kannatanu andis kohtueelses

menetluses ning kriminaalasjas nr 1-22-3005. Eelmises asjas sai maakohus aru, et R.H ütlused

ei olnud eluliselt usutavad ning sel põhjusel mõistetigi ta tol korral kannatanuga seotud

episoodis õigeks.

10.5 Viiendaks on põhjust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et ta võttis ähvardusi

tõsiselt. R.H kinnitas mitu korda, et temast kirjades juttu ei olnud. Ka ei esitatud kohtule

tõendeid, mis kinnitaks, et R.H tegi kirjade tõttu oma elus mingisuguseid ümberkorraldusi.

Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas on tal vanglas viibimise ajal võimalik kannatanule kahju

tekitada.

10.6 Kuuendaks kõigutab kannatanu ütlusi hirmutunde kohta asjaolu, et kui KarS § 120 lg 1

järgi esitatud süüdistuses, kus kannatanuks oli B.P, alustati menetlust septembris 2023. a ning

R.H-ga seotud kirjad ilmusid kannatanu postkasti ajavahemikul 6. veebruar 2023. a kuni 22.

detsember 2023. a, siis mida tehti ca 6 kuu pikkusel ajavahemikul 6. veebruarist 2023. a kuni

1. augustini 2023. a?

10.7 Seitsmendaks on maakohus otsuse p-s 25 meelevaldselt järeldanud, et sõna „küna“

tähendab sõidukit. Küna on sigade sööginõu.

11. R.H ähvardamist puudutav kriminaalasi sarnaneb tehioludelt kohtuasjadega nr 1-20-2772

ja 1-18-4600. Toodud näidete puhul mõisteti süüdistatavad sarnaste asjaoludega kaasustes

õigeks ja nii tuleks toimida ka selles asjas.

12. Episoodid, mis on seotud R.H-d laimavate kirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud

KarS § 2751 lg 1 järgi.

12.1 Kannatanu esitas kohtus arvukalt paljasõnalisi, tõendamata väiteid, millega maakohus

nende õigsust kontrollimata nõustus. Nii näiteks on tõendusliku katteta järgmised R.H väited:

-

asutustele saadetud kirju näevad ja nägid kõik töötajad;

-

kirjad tekitasid talle mainekahju;

-

ta solvas kannatanut juba 2017. aastal ning sellest ajast sai alguse ka tema viha R.H

vastu. Kõik taolised väited said ümber lükatud varasemas, õigeksmõistva

kohtuotsusega päädinud asjas nr 1-22-3005.

13. Episoodid, mis on seotud B.P-le ähvarduskirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS

§ 120 lg 1 järgi.

13.1 Kuigi esitatud süüdistuse järgi saatis ta väidetavalt kannatanule kirjad juba 30. mail

2022. a, 13. juunil 2022. a ning 8. juulil 2022. a, alustati kriminaalasja alles septembris 2022.

a. Lisaks menetleti alustatud asja ebamõistlikult kaua – kahe aasta vältel ei tehtud asjas mitte

ühtegi menetlustoimingut. Menetluse lõpetamise asemel liideti kriminaalasi R.H-d

puudutavate episoodidega ja seda tehti tõenäoliselt ainult selle pärast, et asi kaalukam saaks.

Seda, et B.P ähvardas nii teda kui ka tema perekonda, menetlejad (sh kohus) ei kontrollinud.

Sealjuures tunnistas B.P kohtus talle kirjade saatmist, kuid eitas nende sisu.

13.2 Ta ei ole mitte kunagi B.P-d või tolle ema ähvardanud. Kannatanu mõtles selle loo välja.

Kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused on vastuolus. Väärib märkimist, et

B.P ei rääkinud kohtus väidetavatest ähvardustest konkreetselt, kui vaadata tema ütlusi, siis on

need laialivalguvad, seosetud ja oletuslikud. B.P kasutas palju väljendeid „ei oska öelda“,

„ma pakun“, „ma arvan“. Ka ütles kannatanu korduvalt ja selgelt, et ei karda teda. B.P rääkis

kohtus seosetut juttu oma perekonna ähvardamisest, samas kannatanu ema Q-d ütlusi andma

ei kutsutud.

13.3 Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Eeskätt avalduvad need maakohtu otsuse p-des

65, 66 ja 73. Lisaks ei haaku kohtu järeldused kannatanu korduvate avaldustega, mille

kohaselt too ei karda teda.

13.4 Sarnastel asjaoludel on varasemas kohtupraktikas tehtud õigeksmõistvaid lahendeid.

Näiteks asjades nr 1-18-9378, 1-17-9050 (Tartu Ringkonnakohtu lahendid) või 1-23-2368, 1-

19-7953 (Tallinna Ringkonnakohtu lahendid).

14. Karistuse kohta märkis süüdistatav üksnes seda, et maakohus on talle KarS § 2751 lg 1

järgi karistust mõistes viidanud varasemale väärteoasjale. Nii on meelega jäetud mulje nagu

teda oleks varem sarnase asja eest karistatud.

15. Süüdistatav palus asi lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus.

16. Ringkonnakohus tegi süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid e-toimiku kaudu

apellatsioonimenetluse pooltele nähtavaks. KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul

reageeris kannatanu R.H, kes esitas täiendava omapoolse selgituse ning leidis, et Erkki

Pärnale maakohtu poolt mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Kannatanule vastanud Erkki

Pärn on seisukohal, et R.H vastulause on laialivalguv, ütlused paljasõnalised ning süüdistatav

esitab ühtlasi ka omapoolsed kommentaarid kannatanu selgitustele.

17. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad prokurör ja süüdistatav.

17.1 Prokurör palub jätta vaidlustatud otsus muutmata, sest ei süüdistatava ega tema kaitsja

apellatsioonide rahuldamiseks alust pole. Prokuratuuri arvates andsid mõlemad kannatanud

kohtus usaldusväärseid ütlusi. Mõlemad kirjeldasid veenvalt, mida nad tajusid ning mis oli

nende jaoks ähvardav ning miks nad kartsid ähvarduste täide viimist. Mis puudutab

süüdistatava väidet, et R.H oleks pidanud oma mainekahju tõendama, siis asjaolu, kas Erkki

Pärna tegevus võis kannatanu mainet kahjustada, on kohtu hinnata. Käekirja ekspertiis vajalik

ei olnud, sest käekirja sarnasus oli üks paljudest kohtu argumentidest selle kohta, miks kirjade

autor oli süüdistatav. Kehtiva kohtupraktika järgi ei ole ekspertiisi korraldamine tingimata

nõutav (RKKKo 3-1-1-35-06 p 7.5, 3-1-1-79-10 p 13.4).

17.2 Süüdistatav jäi apellatsioonis esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Erkki Pärna

hinnangul tuleks kõik taotlused siiski rahuldada, sest kannatanu R.H üritab oma selgitustega

ringkonnakohut eksitada. Prokuratuuri viide kohtupraktikale, mis peaks õigustama

käekirjaekspertiisi tegemata jätmist, on meelevaldne. Fakt, et ekspertiisi ei tehtud, illustreerib

ilmekalt seda, et prokuratuur ei soovinudki vastuseid.

Ringkonnakohtu seisukoht.

18. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata. Harju Maakohtu 30.

jaanuari 2025. a otsus jääb muutmata.

19. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. märtsi 2025. a apellatsioonide arutamisele määramise

määruses rahuldamata lõviosa süüdistatava Erkki Pärna apellatsioonis esitatud taotlustest.

Süüdistatav leidis kirjalikus seisukohas, et kuna R.H on oma 21. veebruari 2025. a vastuses

ringkonnakohut eksitanud, tuleks kõik taotlused siiski rahuldada.

19.1 Kannatanu R.H vastuse kohta märgib kolleegium esmalt seda, et kriminaalmenetluses on

kooskõlas KrMS § 63 lg 1 tõendiks kannatanu ja süüdistatava ütlus, mis vormub tõendiks

seaduses sätestatud reegleid järgides (nt enne ütluste andmist tuleb inimesele selgitada tema

õigused ja kohustused, ülekuulamise ja/või ristküsitluse viib reeglina läbi menetleja jpm) ning

sel põhjusel pole R.H 21. veebruari 2025. a selgitused asjas tõendiks. Ringkonnakohus saab

asja lahendamisel aluseks võtta kannatanu poolt maakohtus antud ütlused2.

Samas võimaldab KrMS § 329 lg 3 apellandil eelmenetluses rahuldamata jäetud taotlusi

korrata. Kolleegium vaatas need uuesti läbi ja tuvastas järgmised asjaolud.

19.2 Eelmenetluses lükati tagasi süüdistatava taotlused:

-

et ringkonnakohus teeks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ja

kontrolliks, kas kannatanu R.H suhtes on hetkel pooleliolevaid kriminaalasju või

mitte;

-

et ringkonnakohus tutvuks Harju Maakohtu 16. detsembri 2024. a kohtuistungi

stenogrammiga;

-

et ringkonnakohus kontrolliks, kas kannatanu B.P viibis septembris 2018 ca 2 nädalat

arestimajas;

-

et ringkonnakohus kontrolliks kannatanute R.H ja B.P kohtueelses menetluses antud

ütlusi;

-

et ringkonnakohus teeks kohtule esitatud originaalapellatsiooni materjalidest koopia ja

saadaks selle talle paberkandjal kinnipidamisasutusse.

2 kd I tlk 174-184pö

Ringkonnakohus tutvus märtsi 2025. a määruses toodud põhjendustega ning leiab viimaseid

kordamata, et süüdistatava taotluste rahuldamiseks ei ole jätkuvalt alust. Kolleegium märgib

täiendavalt järgmist.

19.2.1 Soovides, et ringkonnakohus teeks järelepärimisi PPA-le ja arestimajale, tahab Erkki

Pärn, et asja juurde võetaks uued tõendid, mida maakohtus ei käsitletud. Taotlus uute tõendite

kogumiseks lükati 6. märtsil 2025. a tagasi väga lihtsal põhjusel: kriminaalasja arutamine

apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus

ning sel põhjusel sätestab KrMS § 321 lg 6 maakohtus esitamata ja uurimata jäänud tõendite

vastuvõtmiseks selgelt piiritletud ja piiratud võimalused. Süüdistatav ei toonud oma taotlust

korrates jätkuvalt välja, kas ta ei saanud mingisugusel temast mitteoleneva ja kaaluka asjaolu

tõttu neid tõendeid varem esitada või ta küll taotles tõendite vastuvõtmist ka maakohtult, kuid

too tegi vea taotlust põhjendamatult tagasi lükates. Kolleegium nendib, et kohtumenetluses

jääb oma soovi ehk taotluse sõnastamisest väheseks, seda on vaja ka põhjendada. Kuna

süüdistatav piirdus taotluse kordamisega asjakohaseid põhjendusi lisamata, siis pole

kolleegiumil jätkuvalt võimalik kontrollida KrMS § 321 lg 6 toodud aluse või aluste

esinemist.

19.2.2 Erkki Pärna arusaam selle kohta, et ringkonnakohtul (ja samamoodi ka maakohtul) on

võimalik omaalgatuslikult ja iseseisvalt võrrelda kabinetivaikuses kannatanute ja/või

tunnistajate kohtueelses ning kohtus antud ütlusi ning valida asja lahendamiseks emb-kumb,

on õiguslikult asjakohatu. Kohtus ristküsitletavate kohtueelse menetluse

ülekuulamisprotokollide tervikuna kohtule üleandmist ning nende kasutamist asja

lahendamisel iseseisva tõendina keelab nii kehtiv seadus (KrMS § 289) kui ka väga

pikaajaline ja järjepidev kohtupraktika (vt RKKKo asjakohased lahendid alates 3-1-1-52-06).

20. Järgnevalt vastab ringkonnakohus Erkki Pärna ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud

argumentidele, mis puudutavad üldisi küsimusi.

21. Erkki Pärna arvates tuleks kontrollida, kas talle esitatud süüdistus on nõuetekohane ning

pealegi sai ta süüdistusakti esimest korda kätte 16. detsembril 2024. a kohtuistungil alles

pärast seda, kui ta selleks ise soovi avaldas.

21.1 Kolleegium nendib, et käsiloleval juhul on maakohus süüdistatavat kohtu alla andes

deklareerinud mh seda, et süüdistusakt on kohtu hinnangul nõuetekohane3. Ringkonnakohus

maakohtu otsustusse sekkuda ei või, sest maakohus võttis süüdistusakti esitatud kujul

menetlemiseks vastu ja see otsustus on jõustunud. Küsimusele, kas Erkki Pärnale esitatud

süüdistusaktis sisalduvad teokirjeldused sisaldavad kõiki karistusõigusliku vastutuse

seisukohalt olulisi fakte, on maakohus asja sisuliselt lahendades vastanud jaatavalt ning

ringkonnakohuski siin vigu ei näe. See, kas maakohtu seisukoht, et Erkki Pärnale

etteheidetavad teod on tõendatud või mitte, on apellatsioonimenetluse esemeks ning selles

osas võtabki ringkonnakohus edaspidi seisukoha.

21.2 Mis puudutab süüdistusakti kätte toimetamist, siis maakohtus 16. detsembril 2024. a

toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav tõepoolest, et ta pole süüdistusakti saanud.

Prokurör seevastu kinnitas, et see on kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärnale siiski

3 kd I tlk 14-17

edastatud.4 Kuna kohtuistungi protokollist nähtub, et Erkki Pärnale anti süüdistusakt kätte ja

ta ei soovinud pärast selle saamist kasutada tutvumiseks kohtu poolt vaheaega, ei ole

süüdistatava õigusi rikutud.

22. Edasi märgib kolleegium, et kuna Erkki Pärn tsiteerib oma apellatsioonis ulatuslikult

kannatanute ütlusi ja avaldab taotlustes läbivalt soovi, et ringkonnakohus tutvuks asja

lahendamisel istungite stenogrammidega, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada

järgmist.

22.1 Nagu ringkonnakohus süüdistatavale 6. märtsi 2025. a määruses juba ütles, ei tunne

kehtiv KrMS mõistet stenogramm. Kohtuistung helisalvestatakse ja protokollitakse (KrMS §-

d 155-156). Kooskõlas KrMS § 155 lg 2 p 7 tuleb protokollida ristküsitlusel kohtumenetluse

poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused. Seda on käsilolevas asjas ka tehtud ning

ringkonnakohus kinnitab, et kannatanute B.P ja R.H ütlusi sisaldavad protokollid on köidetud

kriminaaltoimikusse5 ja see toimik on ringkonnakohtule maakohtu poolt ka edastatud.

Süüdistatava arusaam, et kolleegiumil on võimalik tema apellatsioon lahendada nii, et

kolleegium kannatanute kohtus antud ütlustega ei tutvu, on ekslik.

23. Erkki Pärn heidab maakohtule ette, et too on kogunud iseseisvalt tõendeid. Süüdistatav

viitab, et talle jäi maakohtu otsuse lk 5 p 126 lugedes silma viide teabenõudele, millest tema

midagi ei tea. Põhimõtteliselt on süüdistataval õigus, et võistlevas menetluses on kohtu

algatusel tõendite kogumine pigem erandlik (KrMS § 14 lg 1) ning kehtiv seadus ei näe ette

võimalust, et kohus võiks seda teha kohtumenetluse poolte teadmata (KrMS § 297 lg 1).

Toodule vaatamata jääb Erkki Pärna kriitika tagajärjetuks. Maakohus on viidanud

süüdistatava enda poolt Tallinna Vanglale 11. septembril 2022. a tehtud teabenõude

vastusele7. Tegu on KrMS § 297 korras kogutud tõendiga, mille esitamist taotles 7. jaanuari

2025. a kohtuistungil süüdistatav ise8.

23. Ringkonnakohus ei nõustu Erkki Pärnaga, et kannatanud R.H ja B.P valetasid ning sel

põhjusel tuleks nende ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.

23.1 Kõigepealt palub Erkki Pärn anda ringkonnakohtul hinnang selle kohta, kas R.H ja B.P

võisid ristküsitluse käigus kasutada märkmeid. Kolleegium vastab, et sellist keeldu pole.

KrMS § 68 lg 3 võimaldab isikul, kes teab tõendamiseseme asjaolusid, kasutada ütluste

andmisel arvandmete, nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid

ning muid dokumente. Mõistetavalt saab abivahendit kasutada menetleja eelneval loal ja

kohtumenetluses tuleks ära kuulata ka vastaspoole arvamus, kellele võiks anda võimaluse

märkmetega tutvumiseks, et ta saaks oma seisukoha kujundada teavitatult. Paraku eeltoodu

antud asjas ei aktualiseerunudki, sest ringkonnakohus ei tähelda, et kannatanutel oleks olnud

kohtus kaasas KrMS § 68 lg 3 kirjeldatud märkmed, mida nad kasutasid või soovisid

ristküsitluse käigus kasutada.

4 kd I tlk 153

5 kd I tlk 156pö-160pö (B.P poolt 16. detsembril 2024. a kohtuistungil antud ütlused) ja tlk 174-184pö (R.H poolt 7. jaanuaril

2025. a kohtuistungil antud ütlused).

6 Tegelikult Harju Maakohtu 30.01.2025. a otsuse lk 5 p 7

7 kd I tlk 167

8 kd I tlk 186-187pö

23.2 Kui vaadata kohtuistungite protokolle, siis B.P ristküsitlusel kirjalikke märkmeid ei

kasutanud9. Prokurör näitas kannatanule ristküsitluse käigus 13. juunil 2023. a ja 8. juulil

2023. a kannatanule saadetud ähvarduskirju ja esitas nende kohta ka küsimusi. R.H küll

soovis kasutada oma valduses olevaid kirju, millele ta oli lisanud enda märkmed, kuid istungil

lepiti Erkki Pärna kaitsja vastuseisu tõttu kokku, et prokurör kasutab ristküsitluse käigus siiski

märkusteta ehk kohtule eelnevalt tõendina üle antud kirju. Edasi kulges R.H küsitlemine nii,

et prokurör kuvas kirja, mille kohta ta küsimusi esitada soovis, seinale10. Kolleegium nendib,

et kuna kohtumenetluse poolel on kooskõlas KrMS § 228 lg 9 p-de 1-3 lubatud kasutada

ristküsitluse käigus abivahendeid, dokumente ja asitõendeid, siis võiski prokurör nii toimida.

23.3 Erkki Pärna märkus, et suunavaid küsimusi esitades pani prokurör kannatanutele n-ö

sõnad suhu, ei ole põhjendatud olukorras, kus sellist vastuväidet R.H ja B.P ristküsitluse

käigus kordagi ei kõlanud.

23.4 Süüdistatava hinnangul on kannatanute, eeskätt R.H, ütlused ebausaldusväärsed kuna

need on paljasõnalised. Erkki Pärn heidab ühtlasi ette seda, et kannatanute ütlusi oleks saanud

kontrollida näiteks apellatsioonis nimetatud tunnistajate ütluste abil, kuid neid millegipärast

kohtusse ei kutsutud.

23.4.1 Vastab tõele, et kontrollimaks, kas inimene räägib tõtt või mitte, on võimalik tema

ütlusi kõrvutada teiste olemasolevate (sh ka kaudsete) tõenditega, tegemaks kindlaks

võimalikud vastuolud. Juhul, kui inimese ütlused vastanduvad ülejäänud ja kohtu jaoks

usaldusväärsetele tõendile, tõenditele või tõendikogumile, võib kohtul olla põhjust tunnistada

need ütlused ebausaldusväärseks. Paraku on selliste n-ö kontrolltõendite olemasolu korral

nende esitamise kohustus sellel kohtumenetluse poolel, kelle huvides on inimese ütlusi

õõnestada. Kriitika stiilis, et midagi oleks võinud teha, kuid see jäeti millegipärast tegemata

on põhjendamatu, sest apellatsioonis loetletud tõendite esitamise kohustus lasus eeskätt

süüdistataval ja kaitsjal. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente selle kohta, et taoliste

tõendite esitamiseks taotlused esitati ja need jäeti põhjendamatult rahuldamata.

23.4.2 Edasi on praktikas tõesti üheks kaalukaks ütluste usaldusväärsuse kriteeriumiks peetud

seda, et räägitu oleks üldjoontes ajaliselt järjepidev. Peaks kohtumenetluse pool ristküsitlusel

märkama, et küsitletav räägib sootuks teistsugust juttu kui varem, tuleb kehtiva seaduse (vt

KrMS § 289) ja sätte tõlgendamist käsitava kohtupraktika järgi ütluste usaldusväärsust

rünnata kohe, ristküsitluse ajal, taotleda kohtult vastuolu avaldamist ja küsida ristküsitletavalt

selle kohta selgitust. Kui vaadata kannatanute ristküsitluse käiku maakohtus, siis ei taotletud

kordagi B.P ja/või R.H varasemate ütluste (sh R.H puhul ka maakohtule tõendina esitatud

asjas nr 1-22-3005 kohtus antud ütluste11) avaldamist sel põhjusel, et nad on varem midagi

muud rääkinud. Apellatsioonis esitatud kriitika, et R.H ja B.P on eri menetlusetappides

andnud tõendamiseseme asjaolude kohta erineva sisuga ütlusi, jääb seega ainetuks.

23.4.3 Kannatanu R.H puhul rõhutab Erkki Pärn korduvalt, et varasemalt on kriminaalasja nr

1-22-3005 lahendanud kohtukoosseis leidnud, et R.H ütlused pole eluliselt usutavad.

Maakohtule esitati tõendina küll Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a kohtuotsus12, kuid tegu

9 vt uuesti B.P ütlused

10 vt uuesti R.H ütlused

11 vt kd I tlk 109-119

12 kd I tlk 100-108

on resolutiivosaga ning seega pole kolleegiumil võimalik kohtu motiividega tutvuda. See pole

tegelikult ka oluline, kuna inimese ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saagi olla määravaks

hinnang, mis on tema ütlustele mõnes varasemas menetluses antud. Kooskõlas KrMS § 61 lg

1 ei saa ühelgi tõendil olla ette kindlaksmääratud jõudu. Asjaolu, et inimese ütlused on kunagi

kusagil tunnistatud ebausaldusväärseks või on suisa tuvastatud valeütluste andmine, ei

tähenda, et tema ütlused tuleks juba eos vaikimisi kõrvale jätta või hinnata neid

eelarvamuslikult või lihtsustatud korras.

23.4.4 Erkki Pärna hinnangul viitab R.H ja B.P ütluste ebausaldusväärsusele fakt, et need olid

ebamäärased ja laialivalguvad. Apellatsioonis toob süüdistatav selle kohta ka arvukalt näiteid.

Selles küsimuses on kolleegium täielikult päri prokuröriga: süüdistatavale ette heidetud

tegude tõendamiseseme asjaolude kindlaks tegemiseks on vältimatult vaja, et kannatanud

kirjeldaksid ka neid vallanud emotsioone ja seda, mida nad kirju lugedes tajusid.

Ringkonnakohus ei näe sõnakasutuses mitte midagi sellist, mis viitaks valeütluste andmisele.

Pigem räägib kahe erineva inimese sarnane kõneviis selle poolt, et nad kogesid süüdistatava

kirju lugedes sarnaseid tundeid.

24. Kui vaadata Erkki Pärna kaitsja ja süüdistatava apellatsioone, siis ei vaidlusta apellandid

asjaolu, et R.H, B.P, PPA ja Siseministeerium said süüdistuses kajastatud kirjad, mis esitati

tõendina ka kohtule. Apellandid ei soostu maakohtu seisukohaga, et kõik need kirjad kirjutas

Erkki Pärn. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht õige ning ekspertiisi

korraldamine selles asjas tõe tuvastamiseks vajalik ei ole.

24.1 Üldistatult tuvastas maakohus Erkki Pärna autorluse järgmiste tõendite põhjal:

-

ümbrikud, milles saadeti süüdistuses kajastatud kirjad13;

-

süüdistuses kajastatud kirjade saatmise ajal kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärna

kirjavahetuse kaardid14;

-

R.H ja B.P ütlused;

-

kirjadel ja ümbrikel oleva käekirja võrdlus.

24.1.1. Maakohus märkis ülaltoodud tõendeid analüüsides esmalt seda, et kõik ümbrikud,

mille sees R.H-le, B.P-le, PPA-le ja Siseministeeriumile saadetud kirjad olid, on varustatud

saatja andmetega - Erkki Pärn, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, 75322 Rae vald, Harju

Maakond. Kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärna kirjavahetuse kaartide järgi on

süüdistatav väljastanud vanglast kirju, mille saatmise kuupäevad ühtivad süüdistusel

kajastatud kirjade saatmiskuupäevadega. Edasi viitab maakohus justiitsministri 30.11.2000

määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja §-s 48 sätestatule ehk asjaolule, et

kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetul ja/või vahistatul pole võimalik saata kirja nii, et

saatmisest ei jääks märget ning isikul tuleb märkida saatja andmetena enda andmed.

24.1.2 Lisaks kirjalikele tõenditele on maakohus pidanud usaldusväärseks kannatanute ütlusi,

milles nad põhjendavad, miks on nende hinnangul saatjaks Erkki Pärn ning lugenud

13 kd I (vt lk numbrid kilekaante vahele pandud ümbrikutel) tlk 24, 27, 31, 35, 37, 40, 47, 51, 55, 58, 60, 62, 64, 68, 70, 145,

147, 152

14 kd I tlk 71-80, 81-89, 90-93

ebausaldusväärseks Erkki Pärna ütlused, et ta pole teinud mitte midagi sellist, mida süüdistus

talle ette heidab. Viimaks on maakohus visuaalselt võrrelnud käekirju, näidanud ära silma

hakanud sarnasused ja leidnud, et seegi tõendab, et süüdistuses kajastatud kirjad kirjutas Erkki

Pärn.

24.1.3 Ringkonnakohus nendib pärast tõenditega ja kannatanute ütlustega tutvumist, et

maakohtu hinnang tõenditele on veatu ning Erkki Pärna seos saadetud kirjadega on ilmne ka

siis, kui eemaldada mõtteliselt maakohtu arutluskäik, mis puudutab käekirja sarnasust.

24.1.4 Viide käekirjade sarnasusele on vaid üks paljudest maakohtu argumentidest olukorras,

kus Erkki Pärna autorlust kinnitavad teisedki tõendid ning sellepärast on õigus

apellatsioonidele vastanud prokuröril, et ekspertiisi määramine ei olnudki tingimata tarvilik15.

Arvestades, et süüdistatav esitas aktiivse kaitseväite – ma pole ähvardus- ja laimukirju

kirjutanud – ei saa kolleegium märkimata jätta, et iseenesest võinuks ekspertiisi ju taotleda ka

Erkki Pärn või tema kaitsja, kuid seda millegipärast ei tehtud ning arvestades ülejäänud

tõendikogumit, on taotluse esitamata jätmine ja hilisemate etteheidete esitamine süüdistatava

teadlik kaitsetaktika.

24.1.5 Erinevalt süüdistatavast ei pea kolleegium vajalikuks, et vangla poolt peetud

kinnipeetu ja/või vahistatu kirjavahetuskaardile tuleks lisada veel mõni tõend, näiteks

videosalvestus. Ringkonnakohus nendib, et Erkki Pärna süü tõendamiseks juba esitatud

tõendid ei võimalda paraku rääkida veast või juhuslikkusest või kõrvaldamata kahtlusest, nii

näiteks klapivad kõikidel kannatanutele saadetud kirjadel olevad kuupäevad nendega, mis on

toodud Erkki Pärna kirjavahetuskaardil.

24.1.6 Viimaks märgib kolleegium, et kaudselt kinnitab Erkki Pärna seotust süüdistuses

kajastatud ähvardus- ja laimukirjadega seegi, et maakohtule tõendina esitatud jõustunud

kohtuotsused kinnitavad, et taoline teguviis on varemgi olnud Erkki Pärnale omane ja seega

on põhjust rääkida väljakujunenud käitumismustrist16.

25. Erkki Pärn seab apellatsioonis kahtluse alla selle, kas R.H ja B.P on üldse asjas

kannatanud. Süüdistatav rõhutab, et nii R.H kui ka B.P ütlesid korduvalt seda, et nende isikuid

kirjades ei rünnatud. Sel põhjusel leiab Erkki Pärn, et kui üldse võiks asjas olla keegi

kannatanu, siis peaks need olema R.H elukaaslane ja B.P ema, keda üle ei kuulatud ja

kohtussegi ei kutsutud. Ringkonnakohus süüdistatavaga ei nõustu.

25.1 Asjaolu, kuidas tundsid ennast R.H elukaaslane, kelle tapmisega R.H-d ähvardati ning

B.P ema, kelle maja lubati maha põletada, asjasse ei puutu. Esitatud süüdistus lähtub

loogikast, et Erkki Pärn saatis R.H-le ja B.P-le kirjad, milles ähvardas rünnata kannatanutele

olulisi inimesi või nende jaoks väärtuslikku vara. Erkki Pärna arusaam, et KarS § 120 lg 1

selliseid juhtumeid ei kaitse, ei ole õige. Olukorras, kus süüdistuse järgi rünnati psüühilise

vägivallaga R.H ja B.P vaimset tervist nii, et ähvardati neilt igaveseks ära võtta midagi, mis

on nende jaoks oluline ja kallis ning mille kaotamise ees nad tunnevad siirast hirmu, on

kannatanuks R.H ja B.P.

15 vt prokuratuuri vastus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidele

16 kd I tlk 94-99, 100-108

26. Süüdistatava viited varasemale kohtupraktikale ehk sarnaste asjaoludega kaasustele, kus

tehti õigeksmõistvad otsused, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtud lähtuvad kriminaalasja

lahendamisel konkreetse kaasuse, mitte mõne muu kaasuse asjaoludest. Erkki Pärna

üldsõnaline palve kontrollida, kas maakohus rikkus ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet,

jääb tagajärjetuks, sest süüdistatav ei ole väidetavaid rikkumisi välja toonud.

27. Episoodide kohta, mis on seotud R.H (s.o Erkki Pärnale esitatud süüdistus KarS §-de 274

lg 2 p 3, 323 lg 1 ja 2751 lg 1 järgi) märgib kolleegium maakohtu asjakohaseid argumente

kordamata järgmist.

28. Erkki Pärna seisukoht, et R.H-ga seotud episoodid on tõendamata, ei ole õige. Kolleegium

on juba varem öelnud, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning süüdistatava kriitika jääb

ainetuks. Väide, et kirjad ei olnudki mõeldud R.H-le, kuna need olid adresseeritud

kolmandatele isikutele, ei pea paika. Maakohtu argumendid on asjakohased ning

ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kirju koostoimes kannatanu ütlustega vaadates ei jää

lugejale vähimatki kahtlust, et need on mõeldud R.H-le, mitte kolmandatele isikutele.

Maakohus on sidunud fakti, et kirjad saadeti kannatanu elukohta koos asjakohase ja

ammendava ülevaatega kirjades sisalduvates viidetest ning vihjetest ja toonud välja nende

seose R.H-ga.

29. Süüdistatav ei eksi, et sõnaga „küna“ tähistatakse üldjuhul muuhulgas ka loomade

jootmis- või sööginõud (https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%BCna). Tooduga

tahab Erkki Pärn seega väita, et R.H-le 8. mail 2023. a kirjutatud kirjas ei peeta silmas

kannatanu autot17. Ringkonnakohtu hinnangul on Erkki Pärn üksiku sõna kontekstist välja

rebinud, sest 8. mai 2023. a kirja lugedes ei teki kordagi kahtlust, et selles kirjas mõeldakse

sõna „küna“ all midagi muud, kui R.H autot, mille sodimine oli menetluse esemeks Erkki

Pärna eelmises kriminaalasjas18.

30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.H ütlustes, mis puudutavad hirmutunnet, ei

ole alust kahelda. Kannatanule saadetud kirjad sisaldavad läbivalt ähvardusi tappa tema

elukaaslane ja/või laps ning samuti ähvardust hävitada tema auto. Erkki Pärna seisukoht, et

R.H ei tundnud hirmu, sest ta ei teinud oma elus mitte mingisuguseid ümberkorraldusi, on

vastuolus kannatanu ütlustega19. Süüdistatava väited, et kannatanu sõnul too enda pärast ei

kartnud, ei puutu asjasse. Hirm lähedaste elu ja tervise pärast on sama suur ja võib teatud

juhtudel olla suuremgi. Süüdistatava argumendi, et kannatanul pole tema vanglas viibimise

tõttu midagi karta, on maakohus viitega Erkki Pärna minevikule veenvalt ümber lükanud20.

Maakohtuga on põhjust nõustuda siingi, et Erkki Pärna kirjad kogumis, nendes antud

värvikad, mõistukõnes jagatud lubadused, ähvarduskirjade süstemaatilisus ning Erkki Pärna

varasem karistatus ehk fakt, et ta võibki oma ähvardused täide viia, tekitaks hirmutunnet ka

keskmises kõrvalseisjas.

31. Erkki Pärnale süüks arvatud tegude kvalifikatsiooni KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1

järgi ei vaidlustata. Kolleegium vajadust apellatsiooni piiridest väljumiseks ei näe. Selle

mõistmiseks, et Erkki Pärn täitis R.H-le ähvarduskirju saates mõlemad kvalifikatsioonid, on

17 kd I tlk 36

18 kd I tlk 107

19 kd I tlk 178pö

20 vt maakohtu otsuse p 26

vaja kõik kirjad hoolikalt läbi lugeda. Maakohtul on õigus, et ajaliselt hakkas kannatanu kirju

saama vahetult pärast seda, kui R.H oli käinud asjas nr 1-22-3005 kannatanuna maakohtus

ütlusi andmas21 ning kohus tegi 2. veebruaril 2023. a otsuse. Esimene kiri R.H-le pärineb 6.

veebruarist 2023. a ning selles on rida: „Mõlemad teame, et ma ei ole sind torkinud. Milleks

selliseid asju valetada“. Ringkonnakohtu hinnangul on see otsene viide ütluste andmisele

ning seega on maakohtul õigus, et ähvardused on osaliselt tingitud süüdistatava soovist kätte

maksta selle eest, et R.H käis kohtus ütlusi andmas. Samas heidab süüdistatav kannatanule

kirjades läbivalt ette ka oma ja enda lähedaste elu ära rikkumist. Kui siia lisada fakt, et R.H on

olnud menetlejaks Erkki Pärna kriminaalasjas ning puutunud temaga kokku ainult sel

põhjusel, et ta pidi süüdistatava kriminaalasju menetledes täitma oma tööülesandeid ning

Erkki Pärna suhtes alustatud kriminaalmenetlused päädisid süüdimõistvate kohtuotsuste ning

reaalse vangistusega, on maakohtul õigus, et süüdistatavale etteheidetud tegu –

ähvarduskirjade saatmine – täidab ka KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivse teokoosseisu. Maakohus

pole ringkonnakohtu arvates eksinud ka subjektiivse koosseisu sisustamisel öeldes, et Erkki

Pärn pani KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime kavatsetult.

32. Maakohtu põhjendusi ja järeldusi pole põhjust muuta ka osas, mis puudutab Erkki Pärnale

etteheidetud tegu KarS § 2751 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib lühidalt üksnes järgmist.

33. Kannatanu ütlused on KrMS § 63 lg 1 järgi tõendiks, mille abil saab tuvastada

tõendamiseseme asjaolusid ning erinevalt Erkki Pärnast ei näe kolleegium, et R.H

usaldusväärseid ütlusi peaks tingimata toetama veel mõni tõend selleks, et ütlusi oleks

võimalik asja lahendamisel kasutada. Seda, et PPA-le ja Siseministeeriumile R.H-d

pedofiiliks, lasteahistajaks, kelmiks, lasteporno valmistajaks jne tembeldavad kirjad saadeti,

süüdistatav ei vaidlusta. Ka on ringkonnakohus varem öelnud, et maakohtu järeldus, et kõik

need kirjad kirjutas Erkki Pärn, on õige22. Kolleegium ei pea vajalikuks korrigeerida

maakohtu seisukohta, et kirjades sisalduvad faktiväited ei ole õiged ja need ehk sisuliselt

väljamõeldud süüdistused (sh rasketes lastevastastes) kuritegudes on politseiametnikust

kannatanut halvustavad ning tema mainet kahjustavad. Ainuke pisipuudus maakohtu

argumentatsioonis on subjektiivse külje juures pehme väljendi (vähemalt otsene tahtlus)

kasutamine olukorras, kus kohus eelnevalt sedastab, et Erkki Pärn kirjutas ja saatis kirjad

sooviga kannatanut tema tööandja ja töökaaslaste silmis mustata.

34. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka osas, mis puudutab B.P ähvardamist KarS § 120

lg 1 järgi. Kolleegium märgib siingi maakohtu argumentatsiooni üle kordamata lühidalt ainult

järgmist.

34.1 Erkki Pärn on seisukohal, et B.P ähvardamist puudutavad episoodid liideti R.H-d

puudutava kriminaalasjaga üksnes selle tõttu, et näidata teda halvemas valguses. Tegelikult

tulnuks kriminaalasi KarS § 120 lg 1 järgi lõpetada ja seda juba ebamõistlikult pika

menetlusaja tõttu.

34.1.1 Ringkonnakohus nendib, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui isikut

kahtlustatakse mitme kuriteo toimepanemises (KrMS § 216 lg 3 p 1). Kuna nii maakohus kui

ka ringkonnakohus nõustuvad prokuröriga Erkki Pärna süü tõendatuses osas, mis puudutab

B.P suhtes toime pandud kuritegu, ei ole põhjust rääkida sellest, et alustatud

21 kd I tlk 109-119

22 vt käsiloleva otsuse p 24 koos alapunktidega

kriminaalmenetluse pidanuks lõpetama. Kuigi B.P ähvardamises alustati kriminaalemenetlust

süüdistatava väitel septembris 2022. a, pole põhjust karta, et lähiajal ehk 2025. a jooksul

selles asjas lahendini ei jõuta. See ajaraam ei ole endas ühendatud kriminaalasju kätkevas

kriminaalasjas veel ebamõistlik.

34.1.2 Erkki Pärna väited, et B.P ähvardas tegelikult teda, on maakohus tõendipõhiselt ja

veenvalt vaidlustatud otsuse p-des 55-57 ümber lükanud. Kannatanu ütluste usaldusväärsusel

on ringkonnakohus eelnevalt juba peatunud23. Kuigi süüdistataval on õigus, et kannatanu teda

ei karda, on B.P maakohtus väga selgelt väljendanud, miks ta võttis süüdistatava ähvardusi

tõsiselt ja kartis oma ema ning kodu pärast24. Kuna maakohus tuvastas, et Erkki Pärn saatis

B.P-le kaks ähvarduskirja, millest kannatanu jaoks oli äratuntavalt ähvardava sisuga ainult

esimene, on Erkki Pärna teole antud õiguslik hinnang, s.o lõpuleviidud tegu esimese kirja

puhul ning kõlbmatu katse teise kirja puhul, korrektne. Maakohus tõi õigesti välja sellegi, et

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Erkki Pärn toime kavatsetult.

35. Erkki Pärnale mõistetud karistuste ja liitkaristuste revideerimiseks kolleegium vajadust ei

näe ning seda pole ringkonnakohtul tegelikult taotletudki. Süüdistatav teeb küll möödaminnes

võimaliku viite maakohtu veale öeldes, et maakohus on KarS § 2751 lg 1 järgi karistust

mõistes viitega varasemale väärteole jätnud ekslikult mulje, et teda on sarnase teo eest varem

karistatud, kuid see argument on ainetu. Maakohus viitab varasemale väärteokaristusele

tasumata rahatrahvide ja sellest tuleneva rahalise karistuse mõistmise võimatuse kontekstis25.

36. Kokkuvõtlikult ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks Erkki Pärna

kriminaalasja lahendamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust või kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust. Erkki Pärna ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata

ning Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus tuleb kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p-ga 1 jätta

muutmata.

37. Erkki Pärnale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse

riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi osutas kaitsja Erkki

Pärnale apellatsioonimenetluses õigusabi 285 minutit (4,75h), mille eest on arvestatud tasu

417,24 eurot. Kulutatud aja jooksul tutvus kaitsja maakohtu otsusega, pidas kliendiga nõu,

tutvus kliendi apellatsiooniga ja koostas apellatsiooni. Toimingud olid kolleegiumi arvates

vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada. Määrata

Advokaadibüroo Simon vandeadvokaadile Urmas Simonile makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 417,24 eurot

(summa sisaldab käibemaksu).

37.1 Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 järgi jäävad apellatsioonimenetluse kulud juhul, kui

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon esitati. Järelikult jäävad apellatsioonimenetluse kulud 417,24 eurot Erkki Pärna

kanda, sest kaitsja esitas apellatsiooni tema huvides. Kuigi süüdistatav on taotlenud

menetluskulude täielikku või osalist riigi kanda jätmiseks, jääb see taotlus rahuldamata.

Menetluskulude täielikuks riigi kanda jätmiseks seaduslikku alust pole, sest KrMS § 180 lg 3

võimaldab seda teha üksnes osaliselt. Selleks, et kohus saaks võtta seisukoha, kas isiku taotlus

23 vt käsiloleva otsuse p 22

24 vt kd I tlk 157pö, 158pö, 159-160

25 vt maakohtu otsuse p 72 ja süüdistatava karistusregistri õiend kd I tlk 149-151

menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks on põhjendatud, peab taotleja näitama ära oma

varalise seisundi ja tõendama, et menetluskulude kandmine käib tal ilmselgelt üle jõu. Seda ei

ole tehtud. Eeltoodu tõttu tuleb Erkki Pärnalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 417,24

eurot.

38. Erkki Pärn esitas taotluse avalikustada kohtulahendi avalikustamisel kooskõlas KrMS §

4081 lg 3 üksnes kohtuotsuse sissejuhatus ja resolutiivosa. See taotlus jääb rahuldamata.

KrMS § 4081 lg 3 järgi piiratakse kohtulahendi avalikustamisel üldsuse võimalust selle sisuga

tutvuda siis, kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või

isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning

kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed

on asendatud initsiaalide või tähemärgiga. Ringkonnakohus viidatud normis esinevaid aluseid

ei näe ning nendele ei viita ka süüdistatav.

39. Erkki Pärn esitas taotluse, et ringkonnakohus edastaks talle käsiloleva kohtuotsuse

paberkandjal. Kolleegiumile teadaolevalt on kinnipeetutele tagatud nutiseadmete kaudu

juurdepääs e-toimikule ning seega on Erkki Pärnal võimalik lahendiga tutvuda ka nii, et

ringkonnakohus talle paberkandjal eksemplari ei saadeta. Otsustuse, kas kohtuotsus välja

printida või mitte, teeb kinnipidamisasutus.

/allkirjastatud digitaalselt/