1-25-1391/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

03.04.2025

Kriminaalasja number

1-25-1391

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsus kriminaalasjas

Kalle Luige süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete

järgi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Kalle Luik (isikukood 37603265219),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Luige apellatsioon Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluk, süüdistatav Kalle Luik ja tema

kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe,

mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Kalle Luige süüditunnistamist karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema

karistamist 30 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele

Viru Maakohtu 28.01.2025. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud vangistust ja

mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistus karistusaja

hulka ning kandmisele kuuluva 5-kuulise vangistuse alguseks lugeda 13.03.2025. Kohaldada

tõkendina vahistamist ning vahistada Kalle Luik alates 13.03.2025.

2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista Kalle Luigelt

menetluskuluna välja kaitsjatasu 131,76 eurot ning pool sundrahast summas 664,50 eurot, s.o

kokku 796,26 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

3. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu

14.03.2025. a kohtuotsusega tunnistati Kalle Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

ning talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Kohus mõistis süüdistatavalt välja pool

sundrahast ning määratud kaitsja tasu. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav.

Apellatsiooni kohaselt ei ole Kalle Luik kohtuotsusega rahul ning ta soovib, et kohus

mõistaks talle karistuseks üldkasuliku töö tegemise.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna kohus on Kalle Luige kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb

apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise

korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt kuuluvad karistuse liik ja määr kokkuleppe esemesse,

mistõttu kohalduvad mõistetud karistusele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust

reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab

kokkuleppemenetluses esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele või asjaolule, et kuriteo

eest on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse

puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi

vaatamata (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

8. Ehkki Kalle Luik leiab, et talle tuleks karistuseks mõista üldkasulik töö, ei viita ta

apellatsioonis sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1,

et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei leia ka ringkonnakohus. Kalle Luigele ei ole mõistetud

sellist karistust, mida seadus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo

toimepanemisel ette ei näe. Seega võiks Kalle Luigel olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui

rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist

jaatada olukorras, kus Kalle Luik poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega

nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi

sellist ringkonnakohus ei tuvasta. Kalle Luik on kokkulepet allkirjastades nõustunud temale

mõistetava karistuse liigi ja määraga. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt

oli kokkuleppe sisu Kalle Luigele arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe. Kalle Luik jäi

kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

9. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna Kalle Luigel ei ole KrMS § 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS §

326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)