4-25-964/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-964

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Q Qi (isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx) väärteoasi

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo 12. märtsi 2025 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,004400

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jaak

Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus

m ä ä r a s:

Jätta rahuldamata Q Qi taotlus kaebuse arutamiseks kirjalikus menetluses.

Jätta Q Qi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo 12. märtsi 2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,004400 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse tegemisest.

Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

1. Q Q esitas 12. märtsil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo 12. märtsi 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,004400. Vaidlustatud

otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 248 eurot. Kaebuse esitaja taotleb

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuivõrd ta ei olnud teadlik, et Tallinna linnas on linnas

kehtivale piirkiirusele 50 km/h lisaks veel muud piirangud.

2. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale Q Qile ning

kohtuvälisele menetlejale PPA Põhja Prefektuurile. Kohtuistung Q Qi kaebuse kohtulikuks

arutamiseks oli määratud 26. märtsil 2025 kell 10 (lk 7).

3. Kohtuistungi sekretär saatis kohtukutse kaebajale tema poolt kaebuses näidatud e-posti aadressile ja

tegi nähtavaks avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. 26. märtsil 2025 kell 8.27 saatis kaebuse esitaja e-

posti teel kohtule kirja, et ei saa haiguse tõttu osaleda 26. märtsil 2025 toimuval kohtuistungil. Oli

nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses (lk 18).

4. Kooskõlas VTMS § 125 lg 1 määras kohus uueks kohtuistungi toimumise ajaks 2. aprill 2025 kell

11 ning edastas kaebajale uue kohtukutse (lk 19, 22).

5. Kaebaja teavitas 2. aprillil 2025 kell 10.04 e-posti teel kohut, et seoses haigusega ei saa

kohtuistungil osaleda ja esitas kohtule taotluse menetluse üleviimiseks kirjalikku vormi (lk 25).

6. Kaebuse esitaja ei ilmunud 2. aprillil 2025 kell 11 toimuvale kohtuistungile.

7. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud

kohtuistungile ning kaebaja oli teadlik kaebuse arutamisest kohtuistungil.

Kohtu seisukoht

8. VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja

juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks

põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et VTMS § 42 lg 2 p 3

sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete juurde,

kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi.

9. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest

viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p

1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt

kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase

ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem

määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab

mõjuvaks.

10. Kaebuse esitaja saatis 2. aprillil 2025 kohtule taotluse, milles märkis, et tema istungile ilmumist

takistab haigestumine. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted.

Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse

osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt

haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.

11. 26. jaanuaril 2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud

isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta

menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt

käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo

erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku

osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.

12. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle

terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud

tähtajaks menetlustoimingule. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja

väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist

tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008

määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras.

13. Kuigi kaebaja on oma taotluses viidanud haigestumisele, siis tema väidet istungile ilmumist

takistava terviseseisundi esinemise kohta saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel.

Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit,

mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav

terviseseisund tõendamata. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata asjaolu, et kohtuistung on Q Qi

taotlusel juba korra edasi lükatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendit märtsikuise haigestumise

kohta ning kaebaja 2. aprilli 2025 avaldusest järeldab kohus, et haigestumine on toimunud vahetult

enne kohtuistungi toimumist, sest 1. aprillil kinnitas kaebuse esitaja telefoni teel kohtuistungi

sekretärile, et on teadlik järgmisel päeval toimuvast istungist ning ilmumist takistavatest asjaoludes ta

ei rääkinud (tl 28).

14. Kohtuistung on juba korra edasi lükatud ning ka siis oli edasi lükkamise põhjuseks kaebaja

haigestumine. Mõlemal korral on Q Q soovinud asja arutamist kirjalikus menetluses.

15. Kaebuse esitaja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning kohus pidas vajalikuks

kohtukutses märkida, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik (tl 12, 22). Asjaolu, et

kaebuse esitaja ei saa ilmuda väljakuulutatud kohtuistungile ja kohtule esitatud pöördumise sisust võib

järeldada, et ta soovib asja arutamist ilma tema osavõtuta, ei muuda kohtu seisukohta uurida tõendeid,

sh kuulata ära Q Qi seisukohad, vahetult kohtuistungil. Kuna kaebuse esitaja vaidlustab väärteo

toimepanemise asjaolusid, siis tulenevalt uurimispõhimõttest peab kohus vajalikuks isikulised

tõendiallikad ise üle kuulata kohtuistungil.

16. Tulenevalt eeltoodust ei ole Q Qi taotlus kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses põhjendatud

ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele.

17. VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama

seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on

Q Qi kaebuse kohtulik arutamine juba korra edasi lükatud.

18. Kuna kohus on teinud Q Qile kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei

ilmunud, siis kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus Q Qi kaebuse läbi vaatamata.

Aulike Salo

kohtunik