2-21-9783/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-21-9783

Tsiviilasi

E.Q kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik/ usaldusisik: E.Q (isikukood XXX, elukoht XXX; e-

post XXX; tel XXX)

Võlausaldajad:

-

AS C banka Eesti filiaal (rk XXX)

-

I OÜ (rk XXX)

-

O I OÜ (rk XXX)

-

M OÜ (rk XXX)

-

A F G OÜ (sh AS loovutatud nõue) (rk XXX,

endine A P AS)

RESOLUTSOON

1. Lõpetada E.Q (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetlus ning jätta E.Q pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

2. Vabastada E.Q usaldusisiku kohustustest tema enda kohustustest vabastamise

menetluses.

3. Jätta menetluskulud E.Q kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Avaldada teade E.Q kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku jätnud kohustustest vabastamata, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

14.12.2021 määrusega lõpetas kohus E.Q pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast

täitma usaldusisiku kohustusi. 14.12.2021 määrusest nähtub, et võlausaldajatel on jäänud raha

(s.o PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded) saamata järgnevalt:

:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Saamata nõue (EUR)

AS C banka (RK XXX)

5 150.24

I OÜ (RK XXX)

1 599.81

O I OÜ (RK XXX)

5 392.02

M OÜ (RK XXX)

3 679.36

B AS (RK XXX)

19 334.73

A P AS (RK XXX)

12 623.90

Kohus selgitas võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada

aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 14.

detsembriks, esimene aruanne tuli esitada kohtule 14.12.2022. E.Q aruannet kohtu määratud

ajaks ei esitanud.

06.01.2023 kohtunõudes selgitas kohus võlgnikule taas tema kohustusi. Võlgnikul tuli esitada

aruanne ning andmed kohustuste täitmise kohta. Samuti tuli võlgnikul esitada andmed oma

sissetulekute kohta, sõlmitud töölepingute või andmed töö otsimise kohta ning konto

väljavõtted. Nimetatud andmed tuli esitada kohtule 14 päeva jooksul alates kohtunõude

kättesaamisest. Võlgnik aruannet ega nõutud tõendeid kohtu määratud ajaks ei esitanud.

Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele 25.04.2023. Võlgnik ilmus ärakuulamisele. Võlgniku

selgituste kohaselt töötab ta Soomes, saades sissetulekut vahemikus 740.00 - 2 900.00 eurot.

Kohus selgitas taas võlgnikule tema kohustusi ning kohustas teda esitama 9. maiks 2023 kõigi

kontode väljavõtted perioodi 14.12.2021-14.12.2022 kohta, samuti tuludeklaratsioonid ning

tõendid töötamise kohta. Kohus teatas, et järgmise aruande esitamise tähtaeg on 14.12.2023.

Võlgnik esitas 07.05.2023 aruande koos AS S P pangakonto väljavõttega perioodi

14.12.2021-14.12.2022 kohta. Aruande kohaselt on võlgnik olnud hõivatud tööga OÜ-s W

kuni 23.04.2022.

Kuivõrd võlgnik ei täitnud ka edaspidi enda kohustust esitada iga-aastast aruannet, andis

kohus 18.12.2023 kohtunõudes võlgnikule taas tähtaja aruande esitamiseks. Võlgnik esitas

aruande 01.01.2024. Võlgnik on teatanud, et internetipanka tal ligipääs puudub, antud

perioodil ei ole sissetulekuid ega väljaminekuid. Aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Ka peale

16.12.2024 kohtunõuet võlgnikku 29.12.2024 esitatud aruandest ei nähtunud, kuidas võlgnik

täidab oma kohustusi.

Kohus kutsus võlgniku taas ärakuulamisele 18.02.2025. Võlgnik ilmus ärakuulamisele.

Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta Soomes vaid kaks kuud, seejärel C , kuid ka see töö ei

kestnud kaua. Võlgnik teatas, et teenib mitteametlikku sissetulekut ehitus- ja remonditöid

tehes, tasuga ca 500.00 - 600.00 eurot kuus, mõni kuu natukene rohkem. Võlgnik kinnitas, et

ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, kelle

ülalpidamiskohustus on jagatud tema ja laste ema vahel. Võlgnikul puudub vara ning ta elab

üürikorteris. Pärandit ei ole võlgnik saanud.

Kohus küsis 20.02.2025 võlausaldajate seisukohta menetluse jätkamise osas.

Võlausaldaja I OÜ teatas, et ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.

Võlgnik ei ole tasumisi teinud, nõude jääk on 1 599.81 eurot.

Võlausaldaja O I OÜ on selgitanud, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse

raames võlausaldajale teostanud mitte ühtegi väljamakset. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku

kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku

kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja A F G OÜ (endine A P AS, samuti B AS loovutatud nõue) teatas, et võlgnik

ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel väljamakseid teinud. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvi ei ole suunatud tulutoova tegevusega

tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks

võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja palub jätta võlgnik täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

Võlausaldajad AS C banka ja M OÜ enda seisukohta kohtu määratud ajaks ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist

(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1).

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule

üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel

saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda PankrS §-st 173 tulenevaid

kohustusi, ka vaatamata sellele, et kohus on neid temale korduvalt selgitanud. Esiteks märgib

kohus, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule iga-aastaselt

aruandeid. Esitatud aruanded on olnud ka puudulikud. Kohus selgitab, et võlgnik, eriti kui ta

täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul

ning võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ja kuludest ning sellest, et võlgnik

teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Antud juhul jättis võlgnik

korduvalt nõutud info edastamata. Sellise käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid

ja vara varjama. Arvestades ka, kui mitu korda on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi

meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks.

Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid

ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta.

Kuna võlgnik on esitanud puudulikud aruanded, tuleb kohtul lähtuda üksnes võlgniku enda

poolt ärakuulamisel avaldatust. Võlgnik on 18.02.2025 toimunud ärakuulamisel esile toonud,

et teenib mitteametlikku sissetulekut ehitus- ja remonditöid tehes, võlgnik pangakontot ei

kasuta (arveldab seega sularahas). Praegusel juhul ei ole seega kohtul ja võlausaldajatel

võimalik võlgniku sissetulekutest mitte mingisugust ülevaadet saada, millest saab samuti

järeldada, et võlgnik on asunud oma tulusid ja vara varjama ning rikkunud sellega PankrS §

173 lg 2 tulenevaid kohustusi süüliselt.

Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et võlgnik oleks asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi

osaliselt rahuldama. Ühtegi tõendit võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kohtule samuti

esitatud ei ole. Võlausaldajatele maksete tegemata jätmist kinnitas ka võlgnik ise 18.02.2025

ärakuulamisel. Ka võlausaldajad on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole oma kohustuste

täitmiseks teinud ühtegi väljamakset.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne selle

lõppu ilmnenud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud alused kohustustest vabastamisest

keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused järgimata ning seega on

võlgniku käitumises tuvastatud vähemalt raske hooletus.

Kohus selgitab ka, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole

suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus

eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes menetluse tähtaja möödumise

ootamist. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise

automaatne tulemus. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega

võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta

E.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib

kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu

ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada

üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja

kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus jätab kõik menetluskulud võlgniku kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa

neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad

oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus

järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud seega puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik