2-22-8602/62 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8602

Tsiviilasi

J.Š. hagi D.Š.-i vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.Š. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik (Advokaadibüroo Kõrgesaar

ja Laasik)

Kostja D.Š. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristi Haas (Advokaadibüroo Haas &

Jennsen)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J.Š. ja D.Š.-i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1) Jätta kinnisasi asukohaga XXX-i, Tartumaa (registriosa nr 3334704) J.Š.

ainuomandisse.

2) Kohustada D.Š.-i andma nõusolek KRS § 34¹ tähenduses kinnisasja registriosa

numbriga 3334704 senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse J.Š. . Asendada

D.Š.-i nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 3334704 kande muutmiseks

kohtulahendiga.

3) Jätta OÜ Aletra (registrikood 12686675) osa nimiväärtusega 1750 eurot (70%

osakapitalist) D.Š.-i ainuomandisse.

4) Jätta Nordea Bank AB-ga 7. juunil 2016. a sõlmitud laenulepingust nr

09320330330 tulenevad kohustused poolte omavahelises suhtes J.Š. kanda;

5) Jätta sõiduauto Ford Galaxy (reg nr xxxxxx) J.Š.-i ainuomandisse.

6) J.Š. maksab D.Š.-ile hüvitise enamsaadud ühisvara eest summas 135 000 eurot.

J.Š. maksab eelnimetatud summa kahe nädala jooksul käesoleva kompromissi

kinnitamise määruse jõustumisest arvates D.Š.-i

arveldusarvele nr

EE621010010329623012.

7) D.Š. annab kahe nädala jooksul käesoleva kompromissi kinnitamise määruse

jõustumisest arvates tahteavaldused XXX-i Tartumaa kinnistu suhtes sõlmitud

elektri-, võrgu- ja internetiteenuste lepingute üle andmiseks J.Š.-ile .

2-22-8602

8) J.Š. ja D.Š. kinnitavad, et mistahes muu ühisvara, mida ei ole kompromissis

nimetatud, on jagatud. Selguse huvides lepivad pooled kokku, et mistahes muu

ühisvara osas loetakse, et see jääb kuuluma sellele poolele, kelle valduses vara on

või kelle nimele vara on registreeritud ning teisel poolel ei ole selle vara suhtes

mingeid nõudeid ega pretensioone.

9) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu mistahes nõudeid ega

pretensioone, mida ei ole nimetatud käesolevas kompromissilepingus. Pooled

lahendavad tsiviilasja nr 2-23-14014 eraldi kompromissiga.

10) Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-22-8602 jäävad poolte endi kanda.

11) Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada ning tsiviilasja nr 2-22-

8602 menetlus lõpetada.

12) Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele

määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani.

13) Pooled paluvad kohtul tagastada J.Š.-ile pool hagiavalduse esitamisel makstud

riigilõivust, st 265 eurot.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1862.

3. Tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot

EE221700017003510302 J.Š. kontole.

4. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule ühe päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on J.Š. hagi D.Š.-i vastu ühisvara jagamiseks. Pooled esitasid

2. aprillil 2025 kohtule kompromisslepingu sooviga lõpetada kohtumenetlus.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle.

3. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.

5. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi

2-22-8602

saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks ühele päevale.

7. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma,

või tema korraldusel muule isikule. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole

tagastamiseks.

Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab avaldajale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool

makstud riigilõivust (210 eurot) EE221700017003510302 J.Š. kontole. Kohtule nähtub

kohtuinfosüsteemist, et hageja on tasunud riigilõivu 520 eurot (100 eurot abielu lahutamise

nõudelt ja 420 eurot ühisvara jagamise nõudelt), millest 50 eurot on hagejale tagastatud pärast

abielu lahutamise lahendit. Ühisvara jagamise nõudelt on riigilõivu suuruseks 420 eurot,

millest pool on 210 eurot.

8. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

menetluskulude jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik