3-23-1676/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1676

Haldusasi

OÜ Metalldetail kaebus Transpordiameti 21.04.2023

korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsuse

nr 1.2-2/23/11522-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Metalldetail, esindajad Y.Q ja A.A

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Tiina Raja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Metalldetail apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

05.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Metalldetail 17.03.2025 menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

2. Tagastada OÜ Metalldetail 17.03.2025 ja 18.03.2025 esitatud tõendid.

3. Jätta OÜ Metalldetail apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 03.05.2024 otsus muutmata.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Metalldetail kuulub Kadrina vallas Kadapiku külas kolmest katastriüksusest koosnev

FLORA kinnistu (registriosa nr 995231; pindala 81 817 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa),

millel asuvad Veskijärve, Kaalumaja ja Flora katastriüksused. Nende vahele jääb riigi

3-23-1676

omandis olev Vohnja-Kadrina kõrvalmaantee (tee nr 17152; registriosa nr 3924450), millele

on vastavalt 22.05.2017 lepingule kinnistu nr 995231 igakordse omaniku kasuks 24.05.2017

sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu

jõgi, millel paikneb treppveelaskmest koosnev Undla pais.

2. Keskkonnaamet andis 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 Undla Vesi MTÜ-le

tähtajatu keskkonnaloa nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe

paisutamiseks ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022

korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei

olnud olemasoleva paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba

läbipääsu.

3. Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 kaebajat hiljemalt 15.09.2023

likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele.

Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata kaebaja

08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023

ettekirjutuse ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-834). Tallinna

Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud

halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

5. Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee nr

17152 Vohnja-Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse

lisale 1. Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne

kavandatava tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid

keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskkonnamõju. Maanteeameti 03.11.2020

korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused Undla silla

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021

vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla

silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel)

ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand. Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr

6- 3/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja

paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on koostatud Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde

lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud ka keskkonnamõjude

eelhinnang. Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus Loobu jõe

paisutamiseks puudub kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse

nr 2818 kohaselt tuleb Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja seega

puudub Transpordiametil paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekti lahendus ei takista kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on

olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada

silla kandevõimet.

6. Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata kaebaja

vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja ei ole

välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord ei ole

korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõuetele vastava olemasoleva avalikult kasutatava silla

ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles kaebaja huvi säilitada praegune olukord.

7. OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse, mis on võetud

menetlusse nõuetega tühistada Transpordiameti 21.04.2023 korraldus ja 28.06.2023

vaideotsus.

2(6)

3-23-1676

8. Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Undla sild ei ole ohutult kasutatav ning vajas rekonstrueerimist. Undla paisul puudub veeluba.

Halduskohus ei hinnanud kaebaja väiteid seoses projekteerimistingimuste, Keskkonnaameti

ettekirjutuse ega Veskijärve katastriüksuse omandiküsimusega. Projekteerimistingimused on

jõustunud ning planeerimisseaduse (PlanS) § 125 kohaselt ei ole tegemist detailplaneeringu

kohustusega alaga. Kui ettekirjutus osutub haldusasjas nr 3-23-834 õigusvastaseks ja kaebajal

esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise osas,

mis tuleb silla ehitamiseks likvideerida. Ehitusloa kõrvaltingimusena toodud vajaduse üle

võõrandada silla rekonstrueerimiseks osa riigiteega piirnevast Veskijärve katastriüksusest

otsustatakse kinnisasja omandamise menetluses. Vaidlustatud korraldusega ei ole lahendatud

omandiküsimust.

Vastustaja jättis keskkonnamõju hindamise põhjendatult algatamata. Kaebaja väited

vaadeldava ala veerežiimi rikkumise kohta ei ole tõendatud. Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangus (edaspidi eelhinnang) on toodud, et

Loobu jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Samuti kuulub jõgi riigi korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Undla sild asub Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskava alusel kaitstaval veekogumil, mille seisund on 2017. aasta

seisuga hinnatud koondhindega „kesine“. Kesist seisundit põhjustavad kalade rändetingimuste

takistajatena paisud ja pikaajaline reostuskoormus. Uue silla rajamine ei ole vastuolus

veemajanduskavaga, sest see ei muuda Loobu jõe ökoloogilist seisundit. Lähim Natura 2000

võrgustiku ala asub sillast ca 2,5 km kaugusel ja eeldatavasti ei mõjuta kavandatav tegevus

Natura 2000 võrgustiku ala. Eelhinnangus asuti ka järeldusele, et eeldatavasti ei põhjusta

kavandatav tegevus olulist keskkonnamõju, võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende

ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Korrektsete ehitusvõtete järgimisel on avariiolukordade

esinemise tõenäosus väike ja negatiivse mõju vältimiseks on ehitajale pandud kohustus võtta

eelhinnangus loetletud meetmeid.

Silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks faktilist ega õiguslikku olukorda. Kaebaja oli

tema ja Maanteeameti vahel 22.05.2017 sõlmitud notariaalse reaalservituutide seadmise

lepingu p 2.4.5 kohaselt kohustatud nõustuma silla ümberehitamisega. Paisutamistegevuseks

puudub kaebajal luba, mistõttu ei muutu selles osas kehtiv olukord. Kaebajale on ka

ehitusperioodi ajaks tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsud riigiteega

külgnevale alale säilitatakse praegusega samaväärsel kujul. Silla rekonstrueerimine ei takista

kalapääsu ja paisu rajamist. Väär on kaebaja hinnang, et planeeringus puudub viide

liiklustiheduse kohta. Silla plaanilahendus ei järgi otseselt projekteerimisnorme, kuna silla

asukoht ning olemasolev väljakujunenud keskkond on erandlik ja unikaalne. Ehitusprojekt ei

vaja rahvatervise seaduse alusel Terviseameti kooskõlastust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. OÜ Metalldetail esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 03.05.2024 otsus ja Transpordiameti väljastatud Undla silla ehitusluba.

Keskkonnaameti ettekirjutus kohustab kaebajat rikkuma Undla mõisa pargi kaitsekohustust.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 2 p 2 kohaselt on piiranguvööndis keelatud muuta

veekogude veetaset. Teha tuleb keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine, et selgitada välja mõju ümbritsevale keskkonnale, sh hoonestusele. Puuduvad

mürauuring, vibratsiooniuuring ja õhukvaliteedi uuring ning mõjuanalüüs. Silla projektis ei

3(6)

3-23-1676

ole tehtud keskkonnamõju eelhinnangut veetaseme alandamise küsimuses. Hinnang tuleb

anda enne veetaseme muutmist, et selgitada välja riskid ja vastutus, kuna tegevus toimub

survelise põhjaveega karstialas. Ilma loata on langetatud veetaset, süvendatud Loobu jõge ja

eemaldatud setendit. Jõkke on paigaldatud betoonplaadid, mis takistavad rändeajal kalade

rännet. Töid teostatakse siirdekalade rände ajal. Ilma planeeringuta ja mõjuhinnanguteta

suunatakse liiklus tootmiskompleksi hoovi, mis tekitab ohu kaebajate töötajate ja rentnike

elule. Transpordiamet peab osasid veelaskme elemente silla osaks, mistõttu tuleb välja

selgitada omandi piirid. Veskivõlv ehk teine sillaava on kaebaja omand ja ehituslikult seotud

veskihoonega, kuid on projektis lahendamata. Teise sillaava puhul ei ole arvestatud selle

kandevõimega. Kuna uus sild on ehitatud koormuspiiranguteta, tekib ohtlik olukord, kus teine

sillaava võib variseda. Kaebajale kuulunud treppveelase on lammutatud omaniku loata.

Tegelikkuses ehitatakse ehitusloata projekti alusel.

11. Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Juhul, kui haldusasjas nr 3-23-834

rahuldatakse kaebaja kaebus ja tühistatakse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818,

on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise ulatuses, milles see tuleb silla ehitamisel

likvideerida. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda silla rekonstrueerimise käigus osade paisu

likvideerimiseks vajalike tööde teostamine, kui paisu likvideerimine on kaebajale kehtivast

ettekirjutusest tulenev kohustus. Reaalservituudi lepingu kohaselt on vastustajale

reserveeritud õigus silda ehitada või remontida. Silla rekonstrueerimine on selle äärmiselt

kehva seisukorra tõttu avalikes huvides. Projekteeritud on lahendus, kus kaebajale on

säilitatud juurdepääsud riigiteega külgnevale alale tänasega samaväärsel kujul. Põhiprojekti

seletuskirja kohaselt on lubatud muuta vundamendi lahendust, mistõttu ei pidanud andma uut

ehitusluba. Tööprojektis muudeti väljakaeve sügavust ja vundamendi lahendust, kuna sooviti

vältida ehitada nii, et ei väljutaks riigimaa piiridest.

KMH eelhinnangus on leitud, et tegevuse mahtu arvestades ei ole olulist mõju Loobu jõe

veekeskkonnale ning tegevusega ei kaasne kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade

kahjustamist, mida ei ole võimalik viia leevendavate meetmetega miinimumini.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab rahuldamata pärast kohtuistungit 17.03.2025 kaebaja esitatud

taotluse peatada juhatuse liikme A.A haigestumise tõttu asja menetlus. Selleks ei ole mõjuvat

põhjust. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole enam võimalik tegeleda menetluse peatamise

taotluses viidatud kahju hüvitamise küsimustega, sest kohtu menetluses on ehitusloa

tühistamise nõue ja kaebuse muutmise avalduse jättis ringkonnakohus 05.03.2025

protokollilise määrusega läbi vaatamata.

13. Kaebaja esitas menetluse peatamise taotluse juurde 17.03.2025 ja 18.03.2025 tõendid, mis

sisaldavad kaebaja seadusliku esindaja terviseandmeid. Kaebaja lisas tõendite esitamisel

märke Juurdepääsupiirang: Terviseandmete kaitse. Samas ei ole kaebaja esitanud selge

sõnaga taotlust varjata terviseandmeid vastustaja eest. Praeguses menetlusstaadiumis puudub

vajadus peatada menetlus, sõltumata seadusliku esindaja terviseseisundist. Ka juhul, kui

seaduslik esindaja oleks saanud tal oleva teabe esitada, ei ole nii hilises menetlusstaadiumis

kahju hüvitamise küsimustega tegelemine võimalik. Seega ei oma seadusliku esindaja

terviseseisundi tõendamine menetluse peatamise taotluse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62

lg 2). Eelnevale tuginedes jätab ringkonnakohus kaebaja 17.03.2025 ja 18.03.2025 esitatud

tõendid vastu võtmata. Tõendite tagastamise tõttu ei ole vajalik otsustada, kas oleks alust

piirata vastustaja ligipääsu nimetatud tõenditele (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi

18.02.2025 määrus asjas nr 3-24-857, p 2 (avaldamata)).

4(6)

3-23-1676

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi,

ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

15. Ehitusloa andmisest EhS § 44 p 4 alusel keeldumine eeldab, et ehitise või ehitamisega

kaasneb kaebaja õigustele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega saaks praeguses asjas tühistamiskaebuse

rahuldada juhul, kui haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 3 lg 1; RKHKo 3-17-2023, p 20). Kaebaja keskkonnaalased väited

(keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine,

veetaseme alandamise mõju hindamata jätmine, Loobu jõest setendi eemaldamine, kalade

ränne) ei puuduta tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 2 ja § 31 mõttes keskkonnaorganisatsioon,

mistõttu ei ole tal võimalik pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks. Silla

rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba ei ole keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-de 31 ja 32 mõttes strateegiline planeerimisdokument,

mille elluviimiseks tuleks korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

16. Kohus teeb haldusakti õiguspärasuse kindlaks selle andmise aja seisuga (HKMS 158 lg 2).

Hilisemad projektimuudatused ja ehitusloa nõuete võimalik mittejärgimine ei mõjuta

ehitusloa õiguspärasust selle andmisel, mistõttu jätab ringkonnakohus kõrvale kaebaja väited

ehitusloa mittesaanud projekti alusel ning lubadeta ehitamise kohta. Nagu ringkonnakohus

16.12.2024 määruses selgitas, oleks selliste etteheidete puhul kohane ehitusjärelevalve

tegemiseks kohustamise nõue. Kaebaja jättis kaebuse muutmise taotluse puudused

kõrvaldamata, mistõttu ringkonnakohus jättis 05.03.2025 kohtuistungil taotluse HKMS § 55

lg 2 alusel läbi vaatamata (istungil alates 00:02:24, dtl 401–402). Ka kaebaja etteheited, et

ehitustegevus toimub ilma tema loata, ei oma ehitusloa õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

17. Ehitusloa andmise ajal ei pea ehitamiseks olema saadud kinnisasja (piiratud asjaõiguse)

omaniku nõusolekut, kuid ta tuleb menetluses ära kuulata ja tema huve kaaluda (RKHKo 3-

18-2022, p 19). Kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt ära kuulatud (dtl 63–64).

18. Ehitusloa üheks kõrvaltingimuseks on, et silla rekonstrueerimiseks on vajalik võõrandada

osa riigiteega piirnevast eraomandis olevast Veskijärve katastriüksusest ning enne ehitustööde

alustamist Veskijärve katastriüksusel tuli teha maakorraldustööd ja ehitustööde teostamiseks

pidi õigus olemas olema (p 2, dtl 55). Need tingimused ei pidanud olema täidetud ehitusloa

andmise ajaks ega mõjuta seega vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust.

19. Kaebaja väidetest nähtuvalt riivab tema huve esmajoones paisutuse likvideerimine, selle

tulemusel Veskijärve katastriüksusel veetaseme alanemine ning veetaseme alanemise mõju

kaebaja kinnistule ja hoonetele. Eespool selgitas ringkonnakohus, et ehitusloa andmise ajal ei

pidanud olema saadud asja omaniku nõusolekut lammutada pais. Eraõiguslikud vaidlused, sh

servituudist tulenevate õiguste ja kohustuste üle, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras.

Vaidlustatud ehitusloa kohaselt ei tohi Keskkonnaameti seatud tingimusest tulenevalt pärast

ehitamist paisu taastada (dtl 52 ja 406). Kuigi kaebaja on ettekirjutuse haldusasjas nr 3-23-834

vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga ja seda tuli vastustajal järgida

(haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 esimene lause). Vastustaja on kohtumenetluses olnud

kogu aeg seisukohal, et haldusasjas nr 3-23-834 vaidluse all oleva ettekirjutuse tühistamise

korral paisutus taastatakse.

20. Kaebaja väited liiklustiheduse olulise kasvu kohta ei pea paika. Ehitusloa seletuskirja

kohaselt oli 2020. a seisuga liiklussagedus 661 autot ööpäevas, mis projekti raames teostatud

liiklusprognoosi kohaselt suureneb 2042. a-ks 900 autoni ööpäevas (p 3.1, dtl 40; p 2.2, dtl

420). Kuigi prognoosi kohaselt suureneb piirkonnas liikluskoormus, toimub see pika aja

5(6)

3-23-1676

jooksul. Arvestades projektkiirust 30 km/h (p 3.1, dtl 41), ei nähtu ringkonnakohtule, et

piirkonnas kasvaks liiklustihedus, müra ja vibratsioon ning halveneks õhukvaliteet sedavõrd,

et kaebajal ei oleks pärast silla rekonstrueerimist võimalik talle kuuluvaid hooneid

eesmärgipäraselt kasutada või hoonete kasutamine oleks oluliselt häiritud. Pelgalt silla

rekonstrueerimine ei tähenda liikluskoormuse kasvu, kui muud hoonestust, mis

liikluskoormust suurendaksid (elamud, ärihooned, turismiga seotud hooned ja paigad vms), ei

lisandu. Ebausutav on ka oluliselt suurema transiitliikluse lisandumine pelgalt uue silla tõttu.

KMH eelhinnangus (dtl 7–25) on hinnatud nii liiklusohutust, müra, õhukvaliteeti kui ka

vibratsiooni ja leitud, et püsivad negatiivsed mõjud puuduvad (p 4.6 ja 4.8). Kaebaja

paljasõnalised väited neid järeldusi ümber ei lükka.

21. Kaebaja väidab, et liiklus suunatakse temale kuuluva tootmiskompleksi hoovi ning silla

rekonstrueerimise tulemusena võib variseda teine sillaava, mis on kaebaja omand ja

ehituslikult veskihoonega seotud. Need väited esitas kaebaja alles apellatsioonimenetluses

ning väited on tõendamata. Võimalikud liikluskorralduse muudatused võivad kaebaja õigusi

mõjutada vaid ajutiselt ehitamise ajal. Teine sillaava asub ehitusprojekti kohaselt teekatte all

(dtl 405, 406 – vt olemasolevat maapinda tähistav roheline joon) ega ole ringkonnakohtule

nähtuvalt maapinnale avatud (vt fotod dtl 14, 35, 80).

22. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulu hüvitamist, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1

alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)