1-24-6905/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-6905

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2025. a, Tallinnas

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

rahvakohtunikud Aire Viro ja Kalle Piksar

Kriminaalasja number

1-24-6905 (kohtueelses menetluses 24230150818)

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Tõlk

Ingrid Oja

Prokurör

Diana Helila

Kaitsja

Kannatanu esindaja

Kannatanu

Sven Sillar

Vladimir Sadekov

B.K

Menetluse liik

üldmenetlus

Süüdistatav:

MAKSIM MAKSIMOV, isikukood: 39002040331; elukoht: kindel elukoht puudub; viibib

vahistatuna Tallinna vanglas; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel, eesti keelt valdab

algtasemel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx.

Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Tõkend: 13.07.2024 peeti kahtlustatavana kinni ning alates 15.07.2024 on kohaldatud tõkend

vahistamine. 11.09.2024 pikendas Harju Maakohus vahi all pidamise tähtaega kuni 13.11.2024.

11.11.2024 pikendas Harju Maakohus vahi all pidamise tähtaega kuni 13.12.2024. 4.12.2024 Harju

Maakohtu kohtu alla andmise määrusega jäetud tõkend muutmata.

süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses

1-24-6905

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Maksim Maksimov KarS § 113 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 12 aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Maksim Maksimovi

kinnipidamisest, s.o 13.07.2024.

3. Tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. Rahuldada kannatanu B.Ki tsiviilhagi osaliselt:

4.1.

Mõista Maksim Maksimovilt välja B.Ki kasuks varalise kahju hüvitamiseks 1341,79 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates tsiviilhagi

esitamisest, s.o 6.11.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

4.2.

Jätta rahuldamata B.Ki hagi mittevaralise kahju nõudes.

5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Maksim Maksimovilt riigituludesse:

5.1.

sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot;

5.2.

surnu kohtuarstliku (ekspertiisiakt nr 24E-AOS00710-01/TLN335) ekspertiisi kulu 511 eurot;

5.3.

DNA- ekspertiisi kulu (põhistamata DNA-ekspertiisakt nr 24E-GE00659-01, 25.07.2024) 840

eurot;

5.4.

DNA- ekspertiisi (põhistamata DNA-ekspertiisiakt 24E-GE00898-01, 01.10.2024) kulu 140

eurot;

5.5.

määratud kaitsja tasu kokku 2538,82 eurot.

5.6.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 6244,82 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK,

EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või

EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700009549

.

5.7.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Mõista Maksim Maksimovilt välja B.Ki kasuks esindajaga seotud kulu 2375,95 eurot.

7. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid:

7.1.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Maksim Maksimovi

mobiiltelefoni iPhone 13 vaatlusega tuvastatud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas;

7.2.

KrMS § 126 g 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Xile kuuluvad musta värvi

spordijalatsite paar (pakend 1), tumesinist värvi dressipüksid (pakend 4), halli värvi T-särk

(pakend 5), sokid (pakend 2) ja aluspüksid (pakend 3), millised on antud 16.08.2024 ja

12.09.2024 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise aktidega nr-ga 24ATH31192 ja 24ATH31515

asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6;

7.3.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada Maksim Maksimovile või

tema poolt nimetatud isikule Maksim Maksimovile kuuluv roheline dressipluus (pakend 1),

tumesinist värvi püksid (pakend 2), hallikasrohelist tooni musta värvi varrukatega dressipluus

(pakend 3), musta värvi dressipüksid (pakend 4), halli värvi seljakott (pakend 6), jalatsid (pakend

3 ja 3.1) ja musta värvi kaasaskantav kõlar JBL (pakend 4), millised on antud 16.08.2024 ja

12.09.2024 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise aktidega nr-tega 24ATH31192 ja 24ATH31515

asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6;

7.4.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse

jõustumist nuga (pakend 1), mis on antud 12.09.2024 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise aktiga

nr 24ATH31515 asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6;

7.5.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist tühi õllepurk AleCoq

(pakend 2), tulemasin (pakend 4), sigaretikonid 4 tk (pakendid 5, 8, 9, 11), sigaretipakend

1-24-6905

Rothmans (pakend 6), 2-sendine münt (pakend 10); närimiskumm (pakend 3), mis on antud

12.09.2024 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise aktiga nr 24ATH31515 asitõendite hoidlasse

aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6;

7.6.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Xi küüntealuste

kaapeproovid (pakend 1), puuteproovid paremast ja vasakust peopesast (pakendid 2, 3),

puuteproovid (pakendid 7, 12 – 32, pakend 1.1, pakendid 6.1 – 6.4.

8. KrMS § 38 lg 5 p 2 ja 4 alusel teavitada kannatanut B.Ki Maksim Maksimovi ennetähtaegsest

vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning võimaldada anda arvamus süüdlase

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad prokuratuur, kaitsja, süüdistatav, kannatanu ja tema esindaja edasi kaevata

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni

2.05.2025 (k.a). Vahistatud süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10

lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi

saamisest arvates.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, s.o kuni 17.04.2025 (k.a).

SÜÜDISTUS

Maksim Maksimovit süüdistatakse selles, et tema 12.07.2024 kella 23:57-23:58 ajal, viibides Tallinnas

Mere pst 4 hoone lähedal asuvas ühistranspordipeatuses, lõi Xit kõhu piirkonda noaga, mille noatera

pikkus on 8,5 cm ja laius on 2,5 cm, mille tagajärjel 13.07.2024 kell 00.52 X suri SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna intensiivravisaalis aadressil Tallinn, Sütiste tee 19.

Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 24E-AOS00710-01/TLN335, 26.09.2024, on Xi

surma põhjuseks ülakõhupiirkonna torke-lõikehaav maksa, mao, kõhunäärme ja veresoonte

vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega.

Seega Maksim Maksimov teise inimese tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

1. 25.11.2024 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt Maksim Maksimovi süüdistuses KarS § 113

järgi üldmenetluses.

2. 28.11.2024 saabus kaitseakt (K 1 lk 13).

3. 4.12.2024 toimus eelistung (K 1 lk 15-17).

4. Harju Maakohtu 4.12.2024. a määrusega anti Maksim Maksimov kohtu alla, tõkend vahistamine

jäeti muutmata ja määrati arutada kriminaalasja avalikul kohtuistungil 18.02.2025, 19.02.2025,

10.03.2025 ja 13.03.2025 (K 1 lk 33-34)

5. 10.01.2025 esitas prokurör taotluse Maksim Maksimovile lisapiirangute kohaldamiseks (K 1 lk

42).

6. 20.01.2025 määrusega jättis kohus prokuröri taotluse lisapiirangute kohaldamiseks rahuldamata (K

1 lk 65-66).

7. Kohtuistungid toimusid 18.02.2025, 19.02.2025 ja kohtuvaidlused 10.03.2025. (K 1 lk 71-81, K 3

lk 104-126, K 4 lk 34-40).

1-24-6905

8. Prokurör leiab, et Maksim Maksimovi süü on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ja palub ta süüdi

mõista. Tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada, mittevaralise kahju nõude jätab kohtu

otsustada (K 4 lk 59-59pö).

9. Kaitsja palub kaaluda tegu ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Tsiviilhagi varalise

kahju osas on süüdistatav omaks võtnud, kuid mittevaralise kahju osas palub jätta hagi

rahuldamata.

10. Kannatanu esindaja taotleb tsiviilhagi rahuldamist täielikult (K 4 lk 34pö-35).

11. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 2.4.2025 kell 13.30.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tõendatus

12. Maksim Maksimov on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust toimepandu suhtes (K 1 lk

71pö). Ta on järjepidevalt avaldanud, et ta ei teinud seda meelega ega soovinud kannatanu surma.

13. Maksim Maksimov keeldus kohtuistungil süüdistatavana ütluste andmisest. 19.02.2025

kohtuistungil avaldati tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ja ütluste

olustikuga seostamise protokoll (K 3 lk 119 pö- 120, K 4 lk 1- 148).

14. Tema kahel korral kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused ja ütluste olustikuga seostamisel

selgitatu on kokkulangevad selles, et 12.07.2024 oli tema koos enda xxx Yi ja xxx Qga Tallinnas,

Tartu mnt 31-16 hostelis. Kella 23.00 ajal läksid nad kolmekesi jalutama. Temal oli seljas

tumeroheline pusa kapuutsiga, sinist värvi püksid ja jalas tumerohelist värvi Adidase spordijalatsid,

kandis halli värvi seljakotti ja musta värvi JBL kõlarit. Pükste tagataskus oli tal kaasas

kokkupandav nuga, noatera pikkusega umbes 10 cm. Noa võttis kaasa igaks juhuks. Nad jõudsid

trammipeatusesse, kus nägid kahte meest, kes tundusid olevat joobes. Nad suhtlesid meestega

omavahel vene keeles, tema pakkus neile viina. Mingil hetkel hakkas X etteheiteid tegema, et ta

(Maksim Maksimov) ei suuda enda naist ja last kaitsta. Xil oli seljas heledat värvi T-särk. Tema ja

kannatanu seisid vastastikku, umbes 1, 5 m kaugusel teineteisest. Kokkupuute hetkel olid

kannatanu käed külje peal.

15. Xi noaga torkamist on Maksim Maksimov selgitanud järgmiselt.

16. 14.07.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Maksim Maksimov, et peale seda, kui X ütles

talle, et ta ei suuda enda naist ja last kaitsta, pani ta enda käes olnud kõlari maha, võttis paremast

tagumisest püksitaskust välja noa, avas selle ja küsis, kas ta (X) arvab, et ta (Maksim Maksimov) ei

suuda enda naist ja last kaitsta, astudes samal ajal Xi poole. Ta hoidis nuga enda ees, paremas käes,

noatera oli Xi poole suunatud. Ta arvas, et kannatanu kohkub sellest ja astub tagasi, kuid

kannatanu astus hoopis tema poole. Võimalik, et kannatanu ei näinud nuga, kui nad astusid

mõlemad samal ajal üksteise poole. Sedasi arvab ta, kuna väljas oli pime ja nuga oli musta värvi.

Liikumise hetkel kannatanu kõndis noale otsa, nuga läks kannatanu kõhtu. Tema ei löönud noaga,

lihtsalt hoidis nuga enda ees ja liikus kannatanu suunas. Kannatanu seisis püsti ja tema haaras noa

kannatanu kõhust välja (K 4 lk 4,5).

17. 4.9.2024 ütluste olustikuga seostamisel selgitas Maksim Maksimov, et kui kannatanu ütles, et ta ei

suuda enda last ja naist kaitsta, siis ta väga kartis, sest kannatanu oli ka tugevasti purjus ja tema

sõber liikus kuskil selja taga. Maksim Maksimov näitab ette liigutuse, kuidas ta võtab noa ehk

suunab käe, milles hoiab noamaketti, sirgelt ette, ülakehaga veidi ettepoole kummardudes,

kannatanu kõhu keskosa suunas, kirjeldades, et astus ühe sammu kannatanu poole, kes tegi samuti

enda parema jalaga sammu tema poole. Kannatanu sai pihta kuhugi kõhu piirkonda. Ettenäitamisel

teeb ta käega kaarega liigutuse ettepoole, kannatanu suunas, näidates kannatanu alakõhu piirkonda

(K 4 lk 18- 21).

18. 4.10.2024 antud ütlustes kirjeldab Maksim Maksimov, et ta ei tahtnud kannatanut lüüa, astus

sammu ette poole, et hirmutada. Kannatanu astus või pööras ennast kehaga tema suunas (K 4 lk

10).

19. Peale seda hakkas kannatanu kõhust verd voolama ja seejärel kukkus kannatanu kõhuli maha. Noa

võttis Maksim Maksimov kohe kannatanu kõhust välja ja pani taskusse. Q ja Y seisid sel hetkel

tema selja taga. Ta pööras ümber, et paluda kannatanu sõbral kiirabi kutsuda, viimane nägi tema

1-24-6905

käes nuga, ja jooksis ära. Seejärel helistas ta xxx telefonilt kiirabisse, liikudes samal ajal mööda

teed sündmuskohalt ära. Ta märkas lähedal kiirabi, läks nende juurde ja ütles kiirabitöötajatele, et

trammipeatuses lamab inimene, kes on haavatud. Seejärel läksid nad Q ja Yga ära, omavahel lahku

minnes. Tema läks Maneeži tn asuva Lombard 24 hoovi, kuhu põõsa alla pinnase sisse peitis noa.

Seejärel läks tagasi hostelisse, kus sai kokku Q ja enda xxxga. Tema riietel ja kätel verd ei olnud.

Tal ei olnud plaanis põgeneda. Sai aru, et igal pool on kaamerad, ja arvas, et varsti tuleb politsei.

Kuna neil hostelis pesumasinat ei olnud, siis läksid nad 13.07.2024 xxx juurde pesu pesema (xxx).

Nendega oli kaasas E.T. Pessu viisid nad ka 12.07.2024 seljas olnud riided. Ta oli 12.07.2024

tarvitanud õlut, viina, kanepit, metadooni, Xanaxit, Nitazeni. Ta oli sündmuse ajal purjus ja

narkootikumide mõju all.

20. Maksim Maksimovi ütlused on valdavas osas usaldusväärsed, kuid ei ole usaldusväärsed noaga

torkamise osas. Selles osas jätab kohus tema ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.

Kohtu taoline seisukoht põhineb teistel asjas kogutud tõenditel, mis ei riimu Maksim Maksimovi

ütlustega noaga torkamise asjaolude suhtes. Kohtu veendumus kujunes järgmiselt.

21. Maksim Maksimovi lahkus koos xxx Q ja Yga Tartu mnt 31, Tallinn hostelist kella 22.56 ajal. See

on tõendatud lisaks Maksim Maksimovi enda ütlustele ka asitõendite vaatlusprotokolliga

turvakaamerasalvestiste kohta, millistest nähtub Maksim Maksimovi, Q ja Yi teekond kuni Mere

pst bussipeatuseni. Videosalvestised kinnitavad, et Maksim Maksimovil oli seljas roheline pusa,

tumedad püksid, jalas spordijalatsid, kaasas kõlar (K 2 lk 66- 88, 112- 121). Tähele tuleb panna, et

ta oli juba joobes, üks konflikt tema ja Q vahel oli samal õhtul juba toimunud, samuti tal oli nuga

kaasas.

22. 12.07.2024 pea südaööl toimunud sündmus on jäänud möödasõitnud Toyota Land Cruiser riikliku

registreerimise numbriga XXX pardakaamera videosalvestisele. Salvestiselt on näha Maksim

Maksimovit, Qd ja Xit ühistranspordipeatuses lähestikku seismas. Kell 23.58.52 teeb Q parema

käega lükkamise sarnase liigutuse Maksim Maksimovi suunas (foto 3), kes on Xi poole näo ja

kehaga, 50 cm- 1 m kaugusel. Kell 23.58.53 X kummardub ülakehaga ettepoole, Maksim

Maksimovi poole, ja kukub ootepaviljonis oleva pingi ette pikali maha (foto 5, K 2 lk 103-111, lk

122- 126).

23. Q kirjeldas, et tema ise palus nende juurde rääkima tulnud Xil neist eemale minna ning Maksim

Maksimov läks seejärel tema järsu käitumise pärast vabandama. Ühel hetkel ütles X Yile, et kui sul

abi vaja, siis pöördu. Selle peale vastas Maksim Maksimov, et tal (Yil) on kelle poole pöörduda,

millele X vastas, et ta kahtleb selles. Siis Maksim Maksimov suskas Xit noaga. Oli verd. See oli

ootamatu (K 3 lk 108- 113pö).

24. xx- aastane Y selgitas, et onu ise astus ligi, kasutas väga inetut sõna nende pere ja tema kohta. xxxl

oli nuga pükste tagataskus. Ta nägi, kuidas xxx torkas noaga onule kõhtu (osutas kõhule). xxx lõi

parema käega, tõmbas noaga üle kõhu. Onul jooksis kõhust verd välja, onu kukkus (K 3 lk 26-66).

25. Xga kaasas olnud D.B noaga torkamise hetke ei märganud, kuid ta selgitas, et see toimus väga

ootamatult. Tüli ei olnud. Ta märkas külgvaates järsku liigutust- Maksim Maksimovi kiiret sammu

Xi suunas ja hetke pärast kukkus X maha. Ta nägi verd ja sai aru, et tegemist võis olla noaga, kuid

ei näinud nuga. Teda haaras hirm. Maksim Maksimov pöördus ka tema poole, kuid ta kartis, ja

jooksis ära. Mõne hetke pärast tagasi tulles X küll hingas, kuid ei olnud kontaktne (K 3 lk 104-

108).

26. Tunnistaja V.E ütluste kohaselt nägi tema autos, 12.07.2024 kella 23.55 paiku Tallinnas, Mere pst

trammipeatusest mööda sõites, et seal seisis mees, kellel tuli kõhupiirkonnast väga palju verd.

Mees suutis astuda 1, 5 sammu ja siis hakkas kukkuma. V.E helistas häirekeskusesse (K 3 lk 70-

74). Tema kõne on laekunud Häirekeskusesse 12.07.2024 kell 23.59. Kõne kohaselt annab V.E

teada, et inimest pussitati, inimene jookseb trammipeatuses kõvasti verd, kukkus kokku ja

pussitajad läksid ära (helistaja 1, vt K 1 lk 82-89).

27. Teine kõne Häirekeskusesse järgneb vahetult ja seal väljendub helistaja, et: “inimene nagu lihtsalt

kõrval teda suskas“. Palub kiirabi ja selgitab samas, et kiirabi jõudis juba kohale. Kolmas helistaja

kirjeldab, et: „et seal on nuga ja tal jookseb verd seal“. Samas täpsustamata, kus trammipeatuses

abivajaja on, kõne katkestatakse (K 1 lk 82-89).

1-24-6905

28. Tunnistaja J.F, sõites sündmuskohast mööda, nägi kella 23.57-23.58 ajal trammipeatusest kiirel

sammul ärakõndivaid meest, xxx ja xxx, kes nuttis. Ta kuulis, et mees karjus xxxle: „kiiremini“.

Tundus, et xxx tahtis tagasi trammipeatusesse minna, kuid mees takistas tee. Kui ta oli

edasisõitnud, nägi trammipeatuses vereloigus lamamas meest. Vereloik oli lamaja kõhu pool (K 3

lk 79- 83).

29. Kiirabibrigaadis tööl olnud R.L kirjeldab, et 12.07.2024 olid nad kell 23.56-57 väljakutsel Mere pst

4, kus kohapeal selgus, et too isik abi ei vaja. Siis kuulsid nad eemalt, Mere pst poolt, kiirabi appi

hüüdmist. Nende juurde tulid ärevad mees ja naine. Mees selgitas, et üks mees lamab pikali maas,

on verine ja on palju verd. Kui tema hakkas abivajaja poole minema, kõndisid need mees ja naine

minema Coca- Cola Plaza suunas. Abivajaja oli pikali, aeglase hingamisega. Tema ümber oli palju

verd, u 1, 5-2 liitrine vereloik. Vigastus oli vasakul kulmul. Kannatanut selili pöörates nägi, et külg

ja kõht on verised, kõhu keskel torkehaav u 5 cm. Kannatanu oli näost hall, kontakti ei saanud.

Osutasid abi ja toimetasid isiku haiglasse, koheselt operatsioonile. Isik jäi nende poolt tuvastamata.

Kannatanu riided lõigati katki ning tema õlakott jäi sündmuskohale. Elustati vähemalt 20 minutit,

kuid see ei andnud tulemust (K 3 lk 74- 78).

30. Kiirabi pardakaamerasalvestisel on kajastatud kell 23.59 appi-hüüded ja Maksim Maksimovi

suhtlemine kiirabitöötajatega. Maksim Maksimov näitab Mere pst ühistranspordipeatuse suunas

ning jookseb ise minema. Peale seda on näha peatuses lebavat inimkogu, kelle juures on teine

kiirabitöötaja (K 2 lk 98- 102).

31. Xi noaga löömist ühistranspordipeatuses tõendab ka ühistranspordipeatuses tuvastatud

verekahtlane määrdumus ning õlakott (K 1 lk 90-95).

32. Tunnistaja M.V ütluste kohaselt nägi ta 12.07.2024 kella 23 paiku Nordic Hotel Forum ja Pokkeri

Club vahelisel alal neljaliikmelist seltskonda- kahte meest, naist ja last, kui mehed omavahel

tõuklesid ja kätega lükkasid teineteist. Agressiivsema mehega kaasas olnud laps, umbes xx-xx

aastane xxx nuttis ja oli endast väljas, hüüdis vene keeles, et isa pole vaja. (K 3 lk 84- 87).

Nimetatud tunnistaja ütlusi prokurör kohtvaidlustes ei kasutanud, ehk sündmusega ei seostanud, ja

seda ei oska teha ka kohus. Ütlustest nähtuvalt toimus vahejuhtum 23 paiku, mistõttu ei saa kohus

seda Xi tapmisega seostada. Küll aga tõendab see asjaolu, et Maksim Maksimov oli konfliktses

meeleolus ning tema alaealine laps kartis.

33. Prokurör suhtub kriitiliselt Q, D.B ja Yi ütlustesse. Kohus arvestab nende ütluste usaldusväärsuse

hindamisel sellega, et Q ja V.S on Maksim Maksimovile lähedased isikud (xxx ja xxx), mistõttu

neil mõlemal võib olla sisemine põhjus Maksim Maksimovit soosivaid ütlusi anda. Samuti, et

esimene oli joobes ja teine on xx- aastane laps ehk tema arusaamisvõime ja väljendusoskus on

piiratud. D.B oli joobes ja hirmunud, mistõttu ei pruugi ta kõike juhtunut adekvaatselt mäletada.

34. Hinnates neid asjaolusid ja teisi kogutud tõendeid, leiab kohus, et alused märgitud isikute ütluste

tõendikogumist väljajätmiseks puutuvad. Erinevused detailides ei mõjuta nende usaldusväärsust.

On loomulik, et inimesed tajuvad (nii täiskasvanud kui lapsed) juhtunut enda elukogemusest ja

teadmistest lähtuvalt.

35. Nii on Q ja Yi ütlused kooskõlas selles, et just Maksim Maksimov torkas tol ööl Xit noaga kõhtu.

Nende ütlustest ei tulene, et X oleks ise astunud noa otsa, et X rünnanuks Maksim Maksimovit

vms. Mõlemad väljenduvad selgelt, et Maksim Maksimov torkas Xit noaga kõhtu. Samamoodi on

Q peale juhtunut rääkinud xxx V.Sle. V.S ütlusest nähtub, et vahetult peale kinnipidamisasutusest

vabanemist tema xxx Q avaldas talle, et tema ja Maksim Maksimov olid alkoholi tarbinud. Neil

tekkis (tänaval) sõnavahetus. Keegi kõrval seisnud mees tuli Qd ja last kaitsma, kutsudes Maksim

Maksimovit korrale, ja kutsudes Qd lapsega eemale. See ei meeldinud Maksim Maksimovile, kes

lõi meest kaasasolnud noaga (K 3 lk 88-92). Juhtunust kuulis B.K samuti Qlt, kes ise talle helistas

ja rääkis, kuidas xxx ja Maksim Maksimovi laps nägid pealt, kuidas Xi ja Maksim Maksimovi

vahel tekkis tüli. Laps nuttis ja Maksim Maksimov riidles temaga (Q). Maksim Maksimov ütles, et

ei ole sinu (Xi) asi kuidas ma oma last kasvatan, võttis välja noa ja lõi noaga (K 3 lk 117 pö).

Seega on Q peale juhtunut kahele erinevale inimesele tunnistanud, et Maksim Maksimov torkas Xit

noaga kõhtu.

36. D.B tajus, et võis toimuda noaga torkamine, kuid ei mäleta nuga. See on eluliselt usutav, kuna ta

oli joobes ja hirmunud. See ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks.

1-24-6905

37. Samuti lähevad tunnistajate ütlused kokku kohtuarstlikus ekspertiisi aktis antud ekspertarvamusega

surma põhjustanud vigastuse tekitamise kohta.

38. Ekspertiisiaktis nr 24E-AOS00710-01/TLN335 antud ekspertarvamuse kohaselt on surma

põhjuseks ülakõhupiirkonna torke-lõikehaav maksa, mao, kõhunäärme ja veresoonte vigastusega,

mis tüsistus ägeda verekaotusega. Torke-lõikehaav ja sellega kaasuvad vigastused on elupuhused.

Surma põhjustanud vigastused on tekitatud ühekordsest torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise ja

-servalise esemega. Torke-lõikehaav võib olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Kannatanu

kehaasend võis olla püstine ja lööja paiknes kannatanu ees näoga kannatanu poole, löögi suund on

eest taha paremalt veidi vasakule ja alt üles. Tekitatud vigastused olid eluohtlikud (K 1 lk 151-

158).

39. Xi mahakukkumine peale noaga torkamist leiab samuti kohtuarsti arvamusest kinnitust. Nimelt

kaasuvad vigastused - nahaalused verevalumid vasaku õla piirkonnas ja paremal jalalabal ning

nahamarrastus paremal küünarvarrel - võivad olla kukkumisest. Kannatanul tuvastati joove (K 1 lk

151- 158), mis kinnitab tunnistajate ütlusi, et ka kannatanu oli joobes.

40. Samuti on ekspert eraldi väljatoonud, et Maksim Maksimovi ütlustes kirjeldatud viisil (kannatanu

astus ise noa otsa) vigastuste saamine on ebatõenäoline (K 1 lk 151- 158). Ekspert kinnitas ja

selgitas enda arvamust ka kohtuistungil (K 3 lk 122-123pö). Kannatanul tuvastatud vigastuse

saamine on ebatõenäoline selliselt, et ta ise teise inimese käes oleva noa otsa astub. Oleks

tõenäoline, et kehamass lükkaks taoliselt käe (noaga) eest ära, mitte ei tungiks kehaga noa sisse.

Isegi kui mõlemad (teineteise suunas) liikusid, jääb eksperdi arvamus samaks, et nuga tungiks teise

kehasse, on vaja jõudu ehk torkamist.

41. Eeltoodu alusel on tunnistajate Q, Yi ja D.Bi ütlused usaldusväärsed ja puudub alus nende

tõendikogumist väljajätmiseks.

42. Seega on kohus tuvastanud, et Maksim Maksimov torkas jõuliselt noaga Xit ülakõhtu, misjärel

viimane koheselt maha kukkus ja ohtralt verd kaotades jäi maas lamama, olles elus, kuid

kontaktivõimetu.

43. Tallinna Kiirabi vastusest nõudekirjale selgub, et kiirabi oli kohal kell 00.02. Xile hakati koheselt

osutama arstiabi, vähemalt 2l verd maas (K 1 lk 147- 150). Märgitu läheb kokku ka tunnistajate

ütluste ja sündmuskohavaatluse protokolliga sellest, et Xil oli koheselt peale noaga torkamist suur

verejooks ning hulgaliselt verd oli ka sündmuskohal maas (K 1 lk 90-95).

44. 13.07.2024 kell 1.02 häirekeskusesse tehtud kõnes teatab haigla töötaja patsiendi surmast (K 1 lk

82-89). Surm saabus 13.07.2024 kell 00.52 raviasutuses (K 1 lk 151- 158). Sellest tulenevalt

teostati ka surnukeha vaatlus erakorralise meditsiiniosakonna saalis (K 1 lk 111-132). Vaatlusega

tuvastatud vigastused ja ekspertarvamus vigastuste kohta on kokkulangevad.

45. Xil oli noaga torkamise ajal seljas T-särk NASA, millisel on kõhu piirkonnas lõikejälg, mis ühtib

surnukehal tuvastatud vigastuse suuruse ja asukohaga ning noa tera suurusega. Jalas olnud

tumedad dressipüksid on kõhupiirkonnast ja spordijalatsite tallad verekahtlase määrdumisega koos.

Taolised vigastused ja asend tõendab noaga kõhtu löömist (särgi haav, veri) ja kukkumist asfaldile

ning suurt verekadu (püksid, spordijalatsid verega koos, K 1 lk 133-146).

46. Kuigi X viidi haiglasse dokumentideta, siis vaidlust ei ole selles, et ühistranspordipeatuses noaga

pussitatud ja surnud isikuks on X, kelle tundis ära ka B.K (K 1 lk 159-162). Juhtunu kohta B.K

ütlusi anda ei oska (K 3 lk 114- 118pö).

47. Maksim Maksimovi tahtluse hindamise seisukohast on oluline ka tema teojärgne käitumine.

48. Yi ütluste kohaselt jooksid nad trammipeatusest ära ja isa rääkis pärast, et peitis noa ära. Isa

seletas, et kaevas augu ja pani noa sinna, sest ei tahtnud sõrmejälgi jätta. Nad läksid tagasi

hostelisse (K 3 lk 26-66). Märgitu on oluline, sest olles vahetult veel sündmuse mõju all, tunnistas

Maksim Maksimov xxxle, et soovis vabaneda mõrvarelvast ja tõenditest enda vastu- mõrvarelv,

enda sõrmejäljed sellel.

49. Samas, peale enda kinnipidamist kohtueelses menetluses ütlusi andes ja juhtunut ettenäidates,

andis Maksim Maksimov välja peidetud mõrvarelva asukoha ning politsei leidis noa. Nimelt,

Maksim Maksimovi poolt ettenäidatud Maneeži 5 juures oleva haljasalal oleva kõrgema põõsa alt

on leitud muruhunniku kõrvale tõstmise järgselt mullaga kaetud nuga. Noa tera on pikkusega 8, 5

cm, laiusega 2, 5 cm ja käepideme pikkusega 11 cm (K 1 lk 96-110).

1-24-6905

50. 25.07.2024 DNA-ekspertiisaktis nr 24E-GE00659-01 antud ekspertarvamusest nähtub, et Maksim

Maksimovi ütluste alusel leitud noa käepidemelt on leitud Maksim Maksimovilt pärinev DNA-

profiil ning noateralt on leitud Xilt pärinev DNA-profiil (K 2 lk 48- 65). Seega on tegemist noaga,

millega Maksim Maksimov Xit torkas.

51. Maksim Maksimovi, Q ja Yi põgenemine sündmuskohalt on samuti videokaamerate vaatevälja

jäänud. 13.07.2024 kell 00.00.04 nähtub nende jooksmine Rotermanni kvartalisse (K 2 lk 89-97) ja

Maksim Maksimovi pöördumine läheduses olnud kiirabi poole. Maksim Maksimov, Q ja Y jõudsid

tagasi hostelisse 13.07.2024 kell 00.15, kuhu nad ka jäid.

52. 13.07.2024 kell 20.19 väljuvad Maksim Maksimov, üle õla suur tume kott, Q, hostelist.

53. E.Ti ütlustest nähtub, et tema kohtus 13.07.2024 nõo Maksim Maksimovi ja Qga, käis neil hostelis

külas. Maksim Maksimov ja Q palusid, et tema juures pesu pesta ja nad läksidki tema juurde (elab

ühise ehk ka Maksim Maksimovi xxx juures). Ta andis vabatahtlikult pessu toodud esemed

politseile üle (K 3 lk 93- 99).

54. E.Ti ütlustega kooskõlas on tema korterist, mh pesumasinast leitud ja äravõetud Maksim

Maksimovil 12.07.2024 seljas olnud riided (K 2 lk 1- 6), millised on ka vaadeldud (K 2 lk 7- 47).

Roheline dressipluus ja tumedad püksid lähevad kokku videosalvestiselt nähtuva riietusega, mis

12.07.2024 sündmuse ajal Maksim Maksimovil seljas olid. Vaadeldud on ka Maksim Maksimovil

jalas olnud spordijalatsid ja kaasas olnud kõlar.

55. Maksim Maksimov on kahtlustatavana kinnipeetud 13.07.2024 kell 22.23 Tartu mnt 31, Tallinn

läheduses, ta on koheselt avaldanud toimepandu suhtes kahetsust (K 2 lk 127- 139). 14.07.2024

võeti läbiotsimisel tema viibimiskohast Tartu mnt 31- 6, Tallinn ära kõlar ja Maksim Maksimovi

jalanõud (K 2 lk 140- 153). Makim Maksimovi telefonivaatlusest nähtub, et ta on peale

toimepandut uurinud andmeid torkehaava kohta (K 3 lk 1- 25).

56. Kohtuasjas on eeltoodu alusel tõendatud, et 12.07.2024 kella 23.57 kuni 23.58 viibis Maksim

Maksimov Tallinnas Mere pst 4 hoone lähedal asuvas ühistranspordipeatuses, kus ta torkas

jõuliselt noaga Xit kõhupiirkonda. X suri 13.07.2024 kell 00.52 (s.o tunni aja jooksul) SA Põhja-

Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna intensiivravisaalis, asukohaga Sütiste tee

19, Tallinn.

Kvalifikatsioon

57. KarS § 113 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tapmine. X on Maksim Maksimovi suhtes teine

inimene. Kohus tuvastas eelnevalt, et X suri veidi vähem kui ühe tunni jooksul Maksim

Maksimovilt saadud noa torke tagajärjel kõhtu. Xile sai osaks loetud minutite jooksul

meditsiiniline abi ning ta suunati koheselt operatsioonile, kuid tema elu päästa ei õnnestunud.

Surma põhjuseks on ülakõhupiirkonna torke-lõikehaav maksa, mao, kõhunäärme ja veresoonte

vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega.

58. Seega on kohus tuvastanud, et Maksim Maksimovi teo- kannatanu noaga kõhtu torkamise -

tagajärjel on X saadud vigastustesse surnud. Taoliselt on Maksim Maksimov tapnud teise inimese,

ehk täitnud KarS § 113 kuriteo objektiivse koosseisu.

59. Käesolevas asjas on keskseks vaidluseks KarS § 113 lg 1 subjektiivse koosseisu täitmine.

60. Maksim Maksimov on väitnud, et ta ei soovinud kannatanu surma. Ta soovis kannatanut

hirmutada. Selleks võttis noa välja ja kannatanu astus ise tema poole, astudes sedasi noa otsa.

Taolise väite on kohus eelnevalt ümberlükanud. Tunnistajate ütluste, ekspertarvamuse ja

videosalvestiselt nähtuva koosmõjus tuvastas kohus, et Maksim Maksimov torkas Xit noaga kõhtu.

Ekspertarvamusest tuleneb, et torge pidi olema jõuline, mida kinnitab ka haava sügavus (vähemalt

8 cm) ja noatera pikkus (8, 5cm).

61. Seega on kohus tuvastanud, et Maksim Maksimov torkas kannatanut jõuliselt noaga kõhtu.

62. Kaitsja rõhutab kohtupraktikale tuginedes, et Maksim Maksimovi poolt kiirabi poole pöördumine

on indikatsioon sellest, et tal puudus tapmise tahtlus ja see välistab tema vastutusele võtmise

tapmise eest.

63. Kohus kaitsjaga ei nõustu.

64. Kohus ei ole tuvastanud Maksim Maksimovi tõsimeelset lootust, et tema poolt Xi noaga kõhtu

torkamise tagajärjel, ei saabu kannatanu surma.

1-24-6905

65. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

66. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne

element − tagajärje ettenägemine − kokku ning kaudset tahtlust ja kergemeelsust saab eristada

üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt

tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga

loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui ka kergemeelsuse korral tunneb

toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku

tagajärje heaks, s.t soostub sellega, kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele

(RKKK 3-1-1-4-08, p-d 19 ja 24; RKKK 3-1-1-50-13, p 13.4). Tagajärje saabumata jäämise lootus

peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema

loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis

tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt

mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kannatanule kohene abi osutamine või abi kutsumine võivad

kujutada endast ajaolusid, mis annavad süüdlasele aluse loota, et kannatanu surm ei saabu (RKKK

3-1-1-40-13, p-d 10 ja 12).

67. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele

teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda nt ka ühekordse teo

ohtlikkuse korral (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda, RKKK 3-1-1-102-16, p 17; RKKK 3-1-

1-111-16, p 17).

68. Kohus eelnevalt tuvastas, et Maksim Maksimov torkas äärmiselt väikese vahemaa pealt Xit

jõuliselt noaga kõhtu ning vigastas elutähtsaid organeid. X kukkus koheselt saadud löögist kokku,

tema verekaotus oli silmapilkselt suur ning mõne hetke pärast sündmuskohal ei olnud ta juba

kontaktne. Paari minutiga kohal olnud kiirabi tegevus sündmuskohal ega tema kohene

hospitaliseerimine ei suutnud tema elu päästa.

69. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega kehtestatud tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise korra § 7 lg 2 p 9 kohaselt on kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus.

70. Tunnistajate ja süüdistatava ütluste koosmõjus järeldab kohus, et Maksim Maksimov torkas Xit

teadlikult ja tahtlikult noaga kõhtu. Ta oli ärritunud ja vihastas selle peale, kui X viitas, et ta ei

suuda enda pere kaitsta. Ta pani endal käes olnud kõlari maha, võttis tagataskust noa (mh Maksim

Maksimovi enda ütlused) ja tegi koheselt torke liigutuse (Q, Yi ja kaudselt D.Bi ütlused,

videosalvestiselt nähtuv). Samal ajal seisis ta Xi ees (mõlemad seisid), alla 2 m kaugusel viimasest,

näoga Xi poole, Xi käed olid külje peal (mitte nt ees kaitseks, ründamas vms). Selliselt valitses

Maksim Maksimov oma tegu ja sai otsustada, kuhu ta noaga torkab. Tema tegevus Xi noaga

torkamisel ehk tervisekahjustuse tekitamisel oli teadlik ja kavatsetud. Alaealise Yi ütluste kohaselt

isa kannab alati nuga, et „kui keegi nimetab teda halvustavalt“. Seega oli Maksim Maksimovil

sisemine valmisolek konfliktiks ja noa kasutamiseks juba eelnevalt olemas. Tema liigutus- noaga

torkamine- oli kiire ja jõuline. Noa vaatlusest on teada, et noa terapikkuseks on 8, 5 cm ja laiuseks

1, 8 cm, seega on tegemist arvestatavalt pika ja laia noa teraga. Kohus möönab, et tol ajahetkel

Maksim Maksimovi teadliku tegevuse eesmärgiks ehk sihiks ei pruukinud olla Xi surma

põhjustamine, kuid taolise torke tegemisel pidi ta möönma ka surma saabumist. Tema teo väline

pilt – kiire, jõuline ja sügav torge noaga kõhuõõnde kui elutähtsate organite alasse- ei anna alust

rääkida kergemeelsusest põhjustatud surmast.

71. Kohus ei ole antud asjas tuvastanud Maksim Maksimovi adekvaatset lootust, et peale taolist torget

oht Xi elule ei realiseeru, st et kannatanu ei sure. Arvestades, et X kukkus koheselt maha, oli

kontaktivõimetu ja verekaotus oli noa väljatõmbamise järgselt suur, ei olnud Maksim Maksimovil

adekvaatset lootust arvamiseks, et kannatanu ellu jääb, ka mitte sel hetkel kui ta kiirabisse helistas

või möödaminnes juhuslikult läheduses olnud kiirabi töötajat abivajajast teatas.

72. Maksim Maksimov on xxxharidusega, 34- aastane (teo toimepanemise ajal 33 aastane) tavaline,

terve mõistusega mees (puuduvad alused kahelda tema vaimses võimekuses). Torgates teist inimest

jõuliselt vähemalt 8 cm teraga noaga ülakõhtu, jõuga ja ulatuses, mis põhjustas umbes 8 cm haava,

tuleb pidada tema teadmisi piisavaks sellest, et selles piirkonnas asuvad elutähtsad organid, mille

vigastamine võib kaasa tuua teise inimese surma. Taoliselt Xit noaga torgates kiitis Maksim

1-24-6905

Maksimov heaks ükskõik millise tagajärje saabumise, sh kannatanu surma. Üldteadaolevalt on

kõhuõõs elutähtsate organite piirkond. Maksim Maksimovil ei olnud kuidagi võimalik kontrollida

Xile tekitatud sisemiste vigastuste kulgu ehk tema tekitatud vigastused kulgesid tema poolt

mittekontrollitavast juhuslikkusest. Sealjuures tuleb meeles pidada, et vigastuste ulatus oli taoline,

millega kaasnes kannatanu kohene teadvusekadu, ülimalt suur verekaotus samas sündmuskohal ja

surm vähem kui tunni jooksul. Teisisõnu, Maksim Maksimov tekitas tahtlikult vigastuse, mille

iseloomust tulenevalt ei olnud adekvaatset lootust, et selle tagajärjeks ei ole kannatanu surm.

Tõepoolest oli Maksim Maksimov teo toimepanemise ajal joobes, kuid tema enda ütlustest tuleneb,

et ta mäletab juhtunut, ta sai aru toimuvast ja reageeris sellele. Tema arusaamisvõime tuleneb ka

tunnistajate ütlustest. Seega ei ole ka tema esinenud joobe seisund kuidagi võimendanud tema

arusaamisvõimetust võimalikust tagajärjest.

73. Seistes niivõrd väikeses kauguses Xist ja teda jõuliselt noaga ülakõhtu torgates, pidi Maksim

Maksimov ka enda elukogemuse ja üldiste teadmise pinnalt möönma mistahes tagajärje, sh surma

saabumist.

74. Kohtu taolist järeldust Maksim Maksimovi sisemise tahtluse tuvastamisel toetab ka Maksim

Maksimovi teojärgne käitumine. Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks

kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine,

kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetsest kriminaalasja

silmas pidades (RKKK 3-1-1-128-06, p 9).

75. Maksim Maksimov, torgates kannatanut kaasas olnud noaga kõhtu, põgenes koheselt

sündmuskohalt, samuti peitis mõrvarelva. Seega, taibates enda teo lõplikkust, lahkus Maksim

Maksimov sündmuskohalt, mis näitab tema ükskõiksust saabunud tagajärge.

76. Ta ei jäänud sündmuskohale, ei püüdnud verejooksu peatada, kannatanule esmaabi osutada vms, ta

lahkus. Maksim Maksimovi tahtluse hindamise seisukohast ei oma tähtsust see, et ta juhuslikult

lähedal viibinud kiirabitöötajast möödudes viitas kannatanule kui abivajajale. Enne tema

pöördumist juhuslikul möödumisel kiirabist, hüüdsid teised sündmuskohal olnud inimesed kiirabi

appi. Maksim Maksimov ei andnud kiirabitöötajale adekvaatset infot juhtunu kohta. Ta ei

märkinud noaga torkamist, ega läinud ka kiirabiga tagasi sündmuskohale, vaid jätkas põgenemist.

Sellest järeldab kohus tema sisemist ükskõiksust saabuva/saabunud tagajärje suhtes. Lahkudes

sündmuskohalt hetkel, kui peale noaga torkamist kannatanu oli maha kukkunud, ei saanud Maksim

Maksimov tegelikkuses enam teada, kas kannatanu oli veel elus või juba surnud. Tal ei olnud ega

saanud olla tõsimeelset lootust, et kannatanu elu saab päästa. Tema nö abipalumine oli formaalne,

mitte sisuline. Samuti ei ole kaitsja ega Maksim Maksimov kuidagi põhjendanud ega selgitanud,

milles seisnes Maksim Maksimovi adekvaatne lootus, et taolise vigastuse tekitamisel- jõuline

sügav noahaav ülakõhtu, noa väljatõmbamine, kannatanu kohene kukkumine ja suur verekadu-

kannatanu ellu jääb. Kiirabi oli mõne minutiga kohal, kuid kannatanu elu ei suudetud päästa.

77. Kiirabisse helistamist ei saa ka kuidagi lugeda adekvaatseks lootuseks tagajärje

mitterealiseerumiseks. Möödaminnes abivajajast teatamine (kõne nr 3), nimetamata vigasuste

iseloomu ja abivajaja asukohta, kuid eelkõige jäämata ootamata juhiseid vms vajaliku abi

osutamiseks ning kõne katkestamine, ei viita kuidagi sellele, et Maksim Maksimov teinuks kõik

endast oleneva, et tagajärge ei saabu.

78. Kokkuvõtvalt, puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt keskmisest

inimesest ei saaks aru, et lüües teist inimest arvestatavalt laia ja pika teraga noaga elutähtsate

organite piirkonda (maksa, mao, kõhunäärme ja veresoonte piirkonda või üldiselt kõhuõõnde),

kannatanu noaga löömise tagajärjel saadud vigastuste tõttu sureb. Pigem saab asuda seisukohale, et

elutähtsasse piirkonda sellise iseloomuga vigastuste tekitamisel ja sellist riista kasutades ei ole

kuidagi võimalik arvata, et kannatanu võiks jääda ellu.

79. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Maksim Maksimov on teo toime pannud vähemalt kaudse

tahtlusega.

80. Kohus arvestab Maksim Maksimovi kiirabi poole pöördumist teojärgse sisemise

kahetsusväljendusena.

81. Maksim Maksimov on viidanud rünnet õigustades, et X ja D.B olid suuremad kui tema ja ta kartis.

D.B liikus tema selja taga, mis põhjustas hirmu, ja suurendas tunnet, et ta peab oma pere kaitsma.

1-24-6905

82. Kohus ei ole tuvastanud Maksim Maksimovi enda, Yi, Q ja D.Bi ütlustest ning videosalvestistest

mitte ühtegi sellist asjaolu, mis annaks aluse arvata, et kannatanu ja/või tema sõber põhjustanuks

ohtu Maksim Maksimovile või tema lähedastele. Kannatanu kõne võis olla ebaviisakas, kuid

ütlustest ei tulene, et see olnuks ähvardav. Ühtegi ähvardavat liigutust kannatanu ja tema sõber

teinud ei ole. Samuti ei ähvardanud nad Maksim Maksimovi või tema pere. Seega ei ole kohus

tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks Maksim Maksimovile aluse kannatanu oletatavat rünnet

tõrjuda. Maksim Maksimov oli joobes, vihane ja sellest tulenevalt ilma vahetu eelseisva või

olemasoleva ohuta torkas kannatanut noaga. Maksim Maksimovi sisemist valmisolekut nuga

kasutada iseloomustab ka Yi poolt väljatoodu, et isa kannab nuga kaasas juhuks kui keegi halvasti

ütleb. Seega oli Maksim Maksimovil juba eelnev meelestatus noa kasutamiseks olemas.

83. Ülalmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et

Maksim Maksimov torkas (lõi) 12.07.2024 kella 23.57- 23-58 ajal Tallinnas Mere pst

ühistranspordipeatuse juures Xit noaga kõhtu, mille tagajärjel viimane suri. Selliselt pani Maksim

Maksimov toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

84. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

KARISTUS

85. Maksim Maksimovi karistusregistriväljavõttest nähtub, et tal kohtuotsuse seisuga kehtivaid

kriminaalkaristusi ei ole. Iseloomustavalt arvestab kohus, et teda ei ole varem süüdi mõistetud

isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Tal on seitse arhiveeritud karistust varavastaste

kuritegude toimepanemisega seoses (K 3 lk 100-103).

86. V.S ütlused iseloomustavad Maksim Maksimovit negatiivselt. Tunnistajale ei meeldi, et tema tütar

endast sedavõrd vanema mehega suhtleb, sellest tingitult kooli pooleli jättis, alkoholi ja

narkootikume tarvitama hakkas. Tunnistaja väidab, et Maksim Maksimov on Q suhtes olnud

vägivaldne.

87. Alaealise Yi ütluste kohaselt samal päeval sai Q eelnevalt tüli käigus isalt kõrvakiilu. Q kinnitab

viimast, lisades, et see oli tema rahustamiseks ja ei teinud haiget. Olenemata sellest, saab teha

järelduse, et Maksim Maksimov on käitunud ka eelnevalt vägivaldselt, sealjuures alaealise lapse

juuresolekul.

88. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

89. KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuue- kuni

viieteistaastane vangistus.

90. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud.

91. Maksim Maksimovi teosüü suurust mõjutab see, et ta on teo toimepannud impulsiivselt, sealjuures

tervisekahjustuse ühekordse noalöögiga tekitanud kavatsetult, kuid tagajärje ehk surma saabumise

kaudse tahtlusega. Kannatanu surm saabus ühe tunni jooksul ja kuivõrd kannatanu sai kohest

meditsiinilist abi, saab asuda seisukohale, et ta ei pidanud selle aja jooksul oluliselt kannatama.

Tegu ise on väheintensiivne- ühekordne noahoop, mis vähendab teosüüd. Teosüüd suurendab

asjaolu, et Maksim Maksimov ründas temale võõrast inimest, juhututtavat avalikus kohas teiste, sh

temale võõraste inimeste juuresolekul. Alaealise lapse juuresolekut käsitleb kohus eraldi.

Sündmuse pealtnägijad olid sellest häiritud, ehmunud, hirmunud. Taoliselt rikkus Maksim

Maksimov nende inimeste turvatunnet. Ükski inimene ei pea kartma ega arvama, et ta avalikus

kohas ründe alla satub või teise inimese surmaga lõppevat noaga torkamist pealt näeb. Avalikus

kohas ja teiste inimeste ees tapmine on teosüüd suurendav tegur. Iseloomustavana tuleb arvesse

võtta ka seda, et Maksim Maksimov sündmuskohalt põgenes ja peitis noa. Taoliselt on Maksim

Maksimovi teosüü kokkuvõttes keskmäärast mõnevõrra suurem.

92. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kuigi Maksim

Maksimov esialgu põgenes, siis alates enda kinnipidamisest on Maksim Maksimov avaldanud

kahetsust toimepandu suhtes. Ta on tunnistanud noaga torkamist, kuid on väitnud, et ei soovinud

kannatanu surma. Samuti teavitas ta formaalselt kiirabi abivajajast (kuigi seda tegid ka teised).

1-24-6905

Tema teojärgset kahetsusavaldust kinnitab ka politseile mõrvarelva asukoha ettenäitamine.

Viimases sõnas avaldas ta ka kahetsust Xi õele põhjustatud kannatuste eest, selgitades, et enda

lapse bioloogilise ema surmaga seoses ta mõistab, mis tähendab lähedase kaotus. Samuti kinnitas

ta, et elab ise juhtunut väga üle. Neil asjaoludel on Maksim Maksimovi kahetsusavaldus teise

inimese noaga torkamises, mille tagajärjel saabus surm, siiras ning kohus arvestab seda karistust

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

93. 25.11.2024 koostatud süüdistusakti punktis 13 ei ole märgitud karistust raskendavaid asjaolusid.

Prokurör enda kõnes neile ei viidanud, kuid kannatanu esindaja viitas. Kaitsja leiab, et kuivõrd

süüdistusaktis ei ole karistust raskendavaid asjaolusid märgitud, ei saa neile tugineda.

94. Kohus taolise arvamusega ei nõustu.

95. KrMS § 268 lg 6 kolmanda lause kohaselt peab kohus andma pooltele võimaluse oma seisukoha

avaldamiseks mh juhul, kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud.

Süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutab kohus kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja.

96. Küsides süüdistatava ja kaitsja seisukohta kohtuvaidluste käigus asjaolu kohta, mis on läbivalt

menetluse käigus kõne all olnud, on kohus täitnud KrMS § 268 lg 6 sätestatud nõude.

97. Süüdistataval ja kaitsjal on võimalus olnud ennast selle asjaolu vastu kaitsta, mistõttu võib kohus

tapmise toimepanemist alaealise juuresolekul käsitleda karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p

13 mõttes. Taolist arusaama toetab ka kohtupraktika (RKKK 1- 21- 1421, p 135).

98. Prokurör on avakõnes märkinud, et tapmine on toime pandud alaealise Yi pealtnägemisel (K 1 lk

71pö). Märgitud asjaolu on läbivalt olnud kohtuasjas tõendite uurimisel kõne all- tuleneb

tunnistajate ütlustest, videosalvestistest, süüdistatava enda ütlustest-, mistõttu ei ole selle esinemine

kaitsjale ja süüdistatavale üllatuseks ning kohtuvaidluste käigus palus kohus selles osas ka kaitsjal

seisukoha avaldada. Vaheaga kohtult ei taotletud.

99. Nii videotest kui tunnistajate ütlustest, sh Maksim Maksimovi ja Yi ütlustest nähtub, et kuriteo

toimepanemist nägi algusest lõpuni pealt Maksim Maksimovi xx- aastane xxx Y, kes seisis

Maksim Maksimovi juures. Y on kirjeldanud, et ta tundis hirmu, tal hakkas väga halb, ta värises

ehk nii emotsionaalseid kui füüsilisi üleelamisi seoses sellega, et ta nägi isa teist meest noaga

torkamas ja selle mehe mahakukkumist. Seega on tuvastatud, et xx- aastane Y mõistis isa poolt

tema silme all toimepandut ehk teise inimese noaga torkamist, tajus selle teo julmust ja lõplikkust,

mis teda tõsiselt hirmutas (hirm, judinad, nuttis). Taoline kogemus on iga lapse jaoks traumeeriv ja

rikub lapse turvatunnet. Seega esineb KarS § 58 p 13 märgitud raskendav asjaolu ehk tapmise

toimepanemine alaealise juuresolekul, mis annab aluse Maksim Maksimovi karistuse

suurendamiseks.

100.

Maksim Maksimovil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid tal on arhiveeritud

kriminaalkaristusi, mistõttu eripreventiivsetest vajadustest tulenevalt karistuse korrigeerimiseks

(vähendamiseks ega suurendamiseks) alust ei esine.

101.

Maksim Maksimov on toime pannud rängima isikuvastase süüteo. Igal inimesel on

põhiseaduslik õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Otsese kannatanu ees

vabandada ega tegu heastada ei ole võimalik, kuna X on surnud. Teise inimese elu võtmine, eriti

avalikus kohas ja teiste inimeste silme all on tegu, mis mõjutab kõigi seda vahetult tajunud

inimeste turvatunnet, kuid ka turvatunnet üldiselt. Avalikkusele tuleb anda signaal, et tapmine

üldse, veel enam avalikus kohas teiste ees, ei ole aktsepteeritav käitumine, see on rangelt

karistatav, mistõttu esinevad üldpreventiivsed kaalutlused karistuse korrigeerimiseks suurema

poole.

102.

Võttes arvesse, et Maksim Maksimovi teosüü on keskmisest määrast suurem, esineb karistust

kergendav asjaolu ja karistust raskendav asjaolu, üldpreventiivsed kaalutlused karistuse

suurendamiseks, peab kohus kohaseks karistuseks vangistuse 12 aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt

tuleb karistuse kandmise alguse ajaks lugeda Maksim Maksimovi kinnipidamine 13.07.2024 (K 2

lk 127-139).

103.

Kohtumenetluses on tuvastatud, et Maksim Maksimovi vahistamisega seoses paigutati tema

alaealine laps Y turvakodusse, mistõttu tuli kohtul välja selgitada, kas esinevad KrMS § 306 lg 1 p

10 asjaolusid.

1-24-6905

104.

Alaealise Yi suhtes on Harju Maakohus teinud 3.12.2024 otsuse asjas xxx, milles on Maksim

Maksimovilt võetud täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus Yi suhtes, kelle eestkostja ülesandeid

on täitma määratud Tallinna Linnavalitsus kuni tema täisealiseks saamiseni. Y asub XXX

turvakodus ( K 4 lk 41-56). Eeltoodu alusel on vajalikud meetmed juba rakendatud.

TÕKEND

105.

Maksim Maksimov vahistati Harju Maakohtu 15.07.2024 määruse alusel ja vahistust on

pikendatud kahel korral, s.o 11.09.2024 ja 11.11.2024. 4.12.2024 kohtu alla andmise määruses

leidis kohus, et Maksim Maksimovi jätkuv vahistatus on põhjendatud ja seaduslik ja jättis tõkendi

muutmata.

106.

Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte:

kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise

jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust,

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi

kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada

vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse

täitmine.

107.

Maksim Maksimov ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid iseloomustava asjaoluna arvestab

kohus, et ta omab seitset arhiveeritud kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise

eest. Praegusel juhul on ta toime pannud raske isikuvastase I astme kuriteo, mille eest kohus on

mõistnud pika reaalse vangistuse. Maksim Maksimovil puudus kindel alaline elukoht ja töökoht.

Alaealise xxx eest hoolitsemise kohustus ja xxx olemasolu ei hoidnud kuriteo toimepanemist ära

ega takistanud Maksim Maksimovi alkoholi ning narkootikume tarbimast, mis üldteadaolevalt on

kuritegude toimepanemise riski suurendav asjaolu. Vahetult peale tapmise toimepanemist Maksim

Maksimov põgenes sündmuskohalt, mis näitab, et ta ei soovinud võtta enda poolt toimepandu osas

vastutust ning loob põhjendatud kahtluse, et ta asub kõrvale hoiduma ka kohtuotsuse täitmisest.

Koostööd hakkas ta tegema (andis ütlusi, näitas noa asukoha) peale enda kinnipidamist.

108.

Maksim Maksimovi elukohaks on märgitud mh süüdistusaktis xxx, kuid kohus on tuvastanud,

et antud aadressil Maksim Maksimov igapäevaselt ei elanud. Tegemist on tema xxx elukohaga.

Samal ajal nähtub Maksim Maksimovi enda, Q, V.S ja ka V.S ütlustest, et Maksim Maksimov elas

erinevates hostelistes, viimati Tartu mnt 31-16, Tallinn. Antud aadressilt peeti ta ka kinni. Seega ei

ole Maksim Maksimovi tegelik elukoht xxx, vaid ta elas erinevates hostelites. Kindla elukoha

puudumine viitab aga sellele, et vabaduses ei ole Maksim Maksimovil kohta, kus elama asuda.

Samuti suurendab see riski kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumiseks ning raskendaks oluliselt

tema otsimist ja tabamist.

109.

Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid siiski tuleb tähele panna, et

need ei ole süüdistatava puhul käesoleval juhul ära langenud. Käesolevas asjas ei ole õiguslikult

talumatut valuläve ületatud. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul tuleb pidada

kohtuotsuse kuulutamisel üheksa kuud vahi all viibimist täiesti aktsepteeritavaks. Kohtueelset

menetlust ja kohtumenetlust on toimetatud aktiivselt ja mõistliku aja jooksul. Arvestades, et

süüdistatavale on mõistetud pikemaajaline reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka

selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

110.

Maksim Maksimovi süüdistuse- tapmine- kontekstis on tõkendi vahistamise jätkuv

kohaldamine vältimatult vajalik ka ühiskonna põhiväärtuste (elu) ja kehtivate õigushüvede

vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive, mistõttu on täidetud

ka ultima ratio põhimõte. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse

jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.

111.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vahistamise alused ei ole äralangenud, Maksim

Maksimovi vahistamine on jätkuvalt põhjendatud ja tõkend vahistamine jääb muutmata kuni

kohtulahendi jõustumiseni.

TSIVIILHAGI

1-24-6905

112.

6.11.2024 esitas Kannatanu B.K (K 3 lk 67) tsiviilhagi varalise kahju nõudes 2 161, 79 eurot

(K 1 lk 8-11), mida ta 19.02.2025 kohtuistungil vähendas Sotsiaalkindlustusametilt saadud matuse

toetuse, 820 euro võrra, esitades hagi 1341,79 eurot (K 3 lk 119 ) ning mittevaralise kahju osas

25000 euro suuruses summas (K 1 lk 8- 11).

113.

Süüdistatav esimesel kohtuistungil ei tunnistanud tsiviilhagi nii varalise kahju kui ka

mittevaralise kahju nõudes (K 1 lk 72pö). 19.02.2025 kohtuistungil, peale varalise kahju hagi

vähendamist, võttis Maksim Maksimov varalise kahjunõude hagi täielikult omaks summas 1341,

79 eurot ning eitas täielikult mittevaralise kahju nõuet (K 3 lk 124).

Varalise kahju nõue

114.

Hagi tõendamiseks on kannatanu esitanud matusebüroo MT Memoris OÜ arve hauamatusega

seoses summas 1623 eurot (matusekulud), 343.34 eurot (Trahter Mimino peielaud ehk

mälestuskulud) ja surnu X’i riietuskulud (matuserõivad) summas 195.45 (155.50+39.95). Kokku:

2161,79 eurot (tl K 3 lk 132- 134). B.K kinnitas, et riik kompenseeris 860 eurot. Tegelikult on

Sotsiaalkindlustusamet hüvitanud 820 eurot, millest tuleneb ka allesjäänud hagisumma 1341,79

eurot (K 3 lk 116 pö, 118 pö119, 130, 131).

115.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale on süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud

tegu alati õigusvastane.

116.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud,

eelkõige mõistlikud matusekulud. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule,

kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud

hüvitada temale. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

117.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Maksim Maksimovi süü Xi surmas.

Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi varalise nõude osas, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1

sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga

seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse

osas ning rahuldab hagi. Seetõttu rahuldab kohus esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes täies

ulatuses ja mõistab selle süüdistatavalt kannatanu kasuks välja.

118.

Kannatanu nõuab veel viivise väljamõistmist täitmisega viivitamise eest seadusjärgses määras

alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

119.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

120.

Kuivõrd süüdistatav võttis tsiviilhagi varalise kahju nõude osas õigeks, siis kohtu hinnangul

kohaldub TsMS § 440 lg 1 põhimõtted hagi õigeksvõtu osas ka viivise nõudele. Kohtu hinnangul

on viivisenõue põhjendatud ja rahuldab viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Mittevaralise kahju nõue

121.

VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske tervisevigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu

või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist

1-24-6905

õigustavad erandlikud asjaolud. Esmalt on oluline kindlaks määrata lähedaste ring, kellel on õigus

mittevaralise kahju hüvitamist nõuda.

122.

Vaidlust ei ole selles, et B.K oli Xi õde, kes tegelikkuses viimase üles kasvatas ehk täitis venna

suhtes vanema kohustusi. Selliselt tuleb B.K lugeda Xi lähedaseks, kellel on õigus nõuda

mittevaralise kahju hüvitist.

123.

25 000 euro suuruses summas mittevaralise kahju hüvitamise osas on süüdistatava kaitsja

viidanud VÕS § 134 lg 3, mille kohaselt peavad esinema erandlikud asjaolud. Kaitsja hinnangul

käesoleval juhul erandlikke asjaolusid ei esine ning seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise

nõue jätta rahuldamata.

124.

Selleks, et lähedasel tekiks õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, peavad esinema

erandlikud asjaolud. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustab eelkõige isiku ruumiline

lähedus hukkunuga kahju tekkimise ajal, lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest

saadud hilisemad üleelamised.

125.

B.K on ütlustes kinnitanud, et X oli tema vend, keda tema üleskasvatas, kuna nende

bioloogiline ema ja isa nende eludes ei osalenud. Nende ema on juba ammu surnud. Nad olid väga

lähedased, kuid ei ole aastaid enam koos elanud ega teineteisest majanduslikult sõltunud, nende

side oli emotsionaalne. X elas iseseisvat elu.

126.

B.K oli Hispaanias töö asjus, kui sai kõne venna surmast. Saabus planeeritust varasema lennuga

tagasi koju. Pidi surnukuuris venna isiku tuvastama. Peale Xi surma algasid tal tohutud peavalud.

Arsti poole talle ei meeldi pöörduda, käis siiski uuringul. Tal tuvastati paanikahood. Ta ei saanud

magada, talle kirjutati välja unerohi. Juhtunust kuulis ta politseilt ja Qlt. Q helistas ise talle ja

rääkis, kuidas tema ja Maksim Maksimovi laps nägid pealt, kuidas Xi ja Maksim Maksimovi vahel

tekkis tüli, sest laps nuttis ja Maksim Maksimov riidles temaga (Q). Maksim Maksimov ütles, et ei

ole sinu (Xi) asi kuidas ma oma last kasvatan, võttis välja noa ja lõi noaga. Tema (B.K) katkestas

kõne. Matustega tegeles tema ise. Surnukeha tuvastamas käies nägi ta ainult Xi nägu, keha oli

kinni kaetud, ta ei läinud ka sinna ruumi (täiesti) sisse. Talle helistasid väga paljud seoses Xi

surmaga, kuid tema tahtis ainult üksi olla ja mõtles ka endalt elu võtta. Talle kirjutati ravimid,

pearingluse vastu võtab neid (K 3 114- 118pö).

127.

B.K on esitanud kogu perioodi kohta (sündmus kuni kohtuistungid) väljavõtte haigusloost,

millest nähtub, et ta on 14- 17.01.2025 käinud uuringul seoses peavalusündroomi ja ärevushäirega.

Ravimina on määratud betahistinum üheks kuuks ja edasine jälgimine perearsti poolt. Patsient on

ise kirjeldanud, et on kolm kuud haige tugeva stressi pärast (K 3 lk 68- 69). Avaliku info kohaselt

kasutatakse ravimit betahistinum pearingluse korral.

128.

Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kannatanu ei tarvita(nud) enda ütluste kohaselt kõiki talle

määratud ravimeid, vaid võttis neid oma äranägemise järgi osaliselt (ainult pearingluse vastu).

Lisatud tõendist ei tulene ka otsest seost- arsti tuvastatut- venna surmaga seoses, kõne all on tugev

stress. Kohus usub siiski, et arsti poole on kannatanu pöördunud seoses leinaga toimetulekuga.

129.

Kannatanu põhjendused mittevaralise kahju nõude osas ei ole kohtu hinnangul erandlikud ning

sellised, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitise maksmist. Nagu eelpool sai juba öeldud,

õigustab mittevaralise kahju hüvitamist näiteks ruumiline seos lähedase inimese hukkumise ajal

või lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need

üleelamised peavad olema isiklikud ja vahetud, mitte kolmandate isikute vahendatud.

130.

Käesoleval juhul ei näinud B.K enda venna tapmist pealt ega olnud sündmuskohal, ei näinud

seal venda vigastatuna vms. Tõepoolest käis B.K hukkunu isikut tuvastamas, kuid tunnistas ka ise,

et nägi vaid venna pead, keha oli kaetud. Seega ei näinud ta ka venna surnukehal olevaid vigastusi.

Lähedase surnu näo nägemist ei saa pidada erandlikuks, sest seda tuleb ette ka tavakorras isiku

surma korral. Toimunud sündmuse asjaolusid ei tajunud ta isiklikult, vaid politseinike ja Q

vahendusel. Vaatamata sellele, et Maksim Maksimovi tegu on B.Kile kaasa toonud väga suuri

kannatusi- milles kohus ei kahtle-, ei ole lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein selline

erandlik asjaolu, sest see kaasneb paratamatult iga inimese surmaga. Ühtegi seaduse mõttes

erandlikku asjaolu ei esine.

131.

Lähedase kaotusega kaasnev valu on midagi, mida ei saa otseselt mõõta ja kohtul puuduvad

igasugused kahtlused, et B.K venna surma väga raskelt seniajani üle elab, kuid paraku ei too

1-24-6905

mittevaraline kahju venda tagasi elavate sekka ega aita ka emotsionaalse valuga toime tulla.

Kindlasti tundub lähedase kaotamine tapmise läbi ebaõiglasem ja seda on raskem taluda, kui nt

vanadussurma puhul. Samas on üldteada, et nt ka haiguste tagajärjel surma saabumist peetakse

ebaõiglaseks ja raskesti talutavaks. Ütluste kohaselt peab B.K venna taoliselt elust lahkumist

ebaõiglaseks, talumatuks ja selle põhjustajat mitteinimeseks, kuid erandlikuks taolist mõttekäiku

pidada ei saa.

132.

Kohtupraktika muutmine eeldab seadusandluse muutumist, mingite uute asjaolude

esinemist/teadvustamist, varasema kohtupraktika analüüsi koosmõjus mingite uute asjaoludega,

mis annaksid aluse senist praktikat muuta, kuivõrd nt varasem praktika käesoleval ajal ei ole enam

õiglane vms. Taolisi asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

133.

Kohtupraktika, nagu eelnevalt viidatud, jaatab teatud juhtudel mittevaralise kahju hüvitamist

tapmise läbi lähedase kaotanule ning selle praktika muutmiseks käesoleva juhtumi pinnalt alust ei

esine.

134.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kannatanu B.Ki esitatud tsiviilhagi 25 000 eurot mittevaralise

kahju nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUD

135.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, ekspertiisi kulud, kaitsjakulud ning kannatanu esindaja

kulud.

136.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KarS § 4 lg 2 arvestades on esitatud süüdistus esimene astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1

kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtotsuse tegemise ajal ehk 2.04.2025 kehtib

Vabariigi Valitsuse 16.12.2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1

kohaselt kehtestati alates 1.01.2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

137.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

138.

Seega tuleb Maksim Maksimovil KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 9 alusel

tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas

2215 eurot.

139.

Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksim Maksimovile on riigi õigusabi korras

osutatud määratud kaitsjana õigusabi kohtueelses ja kohtumenetluses Sven Sillar. Kohtueelses

menetluses on määratud kaitsja kulud kokku 1045,54 eurot (K 3 lk 142, 145,150,153, 156, 159,

162). Kohtumenetluses on määratud kaitsja kulud kokku 1493,28 eurot (K 1 lk 38, 64, K 4 lk 33,

65).

140.

Nende kulude osas on tasu määramisel arvestatud juba määratud kaitsja esitatud taotlustes

märgitud toimingute ning ajakulu põhjendatust. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on

tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused

vastavuses kohtumenetluse ajakuluga. Üldmenetluses on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest

kohustuslik. Kaitsja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et

määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

141.

Arvestades, et Maksim Maksimov tunnistatakse süüdi täies mahus, on põhjendatud KrMS §

175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel see menetluskulu täielikult jätta Maksim Maksimovi kanda. Seega

kuulub Maksim Maksimovilt väljamõistmisele 2538,82 eurot.

142.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud, s.o

ekspertiisikulud.

143.

Ekspertiiside kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis

menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis

1-24-6905

määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja

tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus, ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava

kriminaalasja lahendamisele (RKKK 3-1-1-120-12).

144.

Kriminaalasjas on teostatud kokku kolm ekspertiisi. Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 24E-

AOS00710-01/TLN335, 26.09.2024), tekkinud kulud summas 511 eurot (K 1 lk 151-158);

põhistamata DNA-ekspertiisakt nr 24E-GE00659-01, 25.07.2024) tegemisega tekkinud kulud

summas 840 eurot (K 2 lk 54-57) ja põhistamata DNA-ekspertiisiakt 24E-GE00898-01,

01.10.2024) tegemisega tekkinud kulud summas 140 eurot (K 2 lk 62-64). Kokku on

ekspertiisikulud 1491 eurot.

145.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi 24E-AOS00710-01/TLN335, DNA- ekspertiisi 24E-GE00659-

01 ja DNA- ekspertiisi 24E-GE00898-01 teostamise kulud olid kuriteo avastamise seisukohalt

vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava Maksim Maksimovi süüd tõendavaid

tõendeid ning tuvastati süüdistatava käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus

seisukohale, et kuna ekspertiisitulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat

tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda.

146.

Seega on kõigi eelmärgitud kulude tekkimise põhjuseks süüdistatava käitumine, mis põhjustas

menetluse ja sellega kaasneva kulu. Kohus leiab, et menetlusega tekkinud kulud on olnud

põhjendatud ja vajalikud ning on hinnatavad menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 mõttes,

mis vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele peab hüvitama süüdimõistetu.

147.

Puutuvalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise mahtu peab kohus vajalikuks märkida,

et KrMS § 180 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kohus võib jätta osa

menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu.

148.

Praegusel juhul ei ole süüdistatav esitanud taotlust osaliselt menetluskulude riigi kanda

jätmiseks ega ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline.

149.

Kuigi süüdistataval puudub käesoleval hetkel töökoht, ta on olnud juba üle 8 kuu vahi all ning

kohus mõistab süüdistatavale pikaajalise vangistuse, ei ole nimetatud asjaoludel põhjust jätta

menetluskulusid riigi kanda. Vastasel korral peaks kohus alati isikut pikaaegse reaalse

vangistusega karistades jätma menetluskulud mingis osas riigi kanda. Kohus seda põhjendatuks ei

pea. Süüdistatava vanust arvestades, Maksim Maksimov on 35. aastane, ei ole temal kohtule

teadaolevalt ühtegi takistust töötamaks juba vangistuse ajal. Rääkimata sissetuleku teenimisest

pärast karistuse ärakandmist. Arvestades isiku vanust, on isegi pärast vanglast vabanemist nii

töötahte kui ka kohustuste täitmise tahte olemasolu korral võimalik süüdistataval mõistliku aja

jooksul kõik riigile tekitatud menetluskulud tasuda. Samuti on võimalik teatud juhtudel vangistuses

viibides töötada.

150.

Arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetava

tsiviilhagi näol, samuti vangistuses viibides piiratud võimalusi sissetuleku teenimiseks, siis

esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuses

jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul.

Kannatanu esindaja kulud

151.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks ka kannatanu valitud esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud kriminaalmenetluses. KrMS § 182 lg 3 alusel tsiviilhagi

osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid

arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel.

152.

Kannatanu esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov esitas taotluse kannatanu B.Ki

õigusabikulude kokku summas 5000 (sisaldab käibemaksu) eurot hüvitamiseks. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt kulutas esindaja kliendiga esialgsele konsultatsioonile, menetlejale info

edastamisele, prokuratuurile avalduse koostamiseks lisapiirangute seadmiseks, teatisele

1-24-6905

prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise jätmise kohta, materjalidega tutvumisele, hagi

koostamisele, istungitel osalemisele, kohtunõudele vastamisele, prokuratuuris ülekuulamisele,

kliendiga suhtlemisele ja tõendite kogumisele, menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 27

tundi ja 35 minutit, tunnihinnaga 172,13 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, summas 4 707,76

eurot, millele lisandub käibemaks 22%, kokku 5743,46 eurot. Avaldusele on lisatud kaks arvet-

ettemaks lepingu alusel, kokku summas 5000 eurot. Vaidlustes, s.o 10.03.2025 kohtuistungil, palus

kannatanu esindaja ajakulu osas lähtuda tegelikust ajakulust.

153.

Kohtule esitatud avalduses koos menetluskulude nimekirjaga ei ole kannatanu esindaja

eristanud süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisega seotud kulusid. Kannatanu esinduskulud ei

pruugi alati olla seotud vaid tsiviilhagiga. Mõeldav on ka kannatanu muu õigusnõustamine

kriminaalmenetluses.

154.

Tulenevalt menetluskulude nimekirjast ja kohtuistungi protokollidest loeb kohus süüküsimuse

lahendamisega seotud kuludeks prokuratuurile lisapiirangute seadmise avalduse koostamist,

prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise jätmise teatise esitamist ja materjalidega tutvumist.

Tsiviilhagiga seonduvateks kuludeks kliendiga esialgset konsultatsiooni, menetlejale info

edastamist, hagi koostamist, istungitel osalemist, prokuratuuris ülekuulamist 17.02.2025

(ristküsitluseks ettevalmistamine), kohtunõudele vastamist, kliendiga suhtlemist ja tõendite

kogumist, menetluskulude nimekirja koostamist.

155.

Kohus ei pea põhjendatuks Maksim Maksimovi kanda jätta süüküsimuse lahendamisel

5.09.2024. a teatist prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise jätmise kohta (1,0 t). Nimelt on

kannatanu kohtueelses menetluses juba üle kuulatud. Kohus ei saa hinnata, kas 5.09.2024 teatise

prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise jätmise koostamiseks kulunud ajamaht on

põhjendatud ning kas seda saab üldse pidada vajalikuks toiminguks kannatanu esindaja poolt.

Antud kriminaalasjas oli kriminaalasi algatatud juba enne 5.09.2024 ja Q suhtes lõpetati menetlus

15.07.2024 määrusega (K 3 lk 127-128). Seega kohus ei arvesta 1 tundi vajalikuks ajakuluks.

156.

Samuti vähendab kohus 10.03.2025 kohtuistungile kulunud ajamahtu. Tegelik ajakulu on 1

tund 41 minutit. Ülejäänud toiminguteks kulunud ajakulu loeb kohus põhjendatuks.

157.

Seega loeb süüküsimuse lahendamisel mõistlikuks ajakuluks 6 tundi ja tsiviilhagiga seonduvalt

19,16 tundi.

158.

Samas ei ole tõstatatud õigusküsimused sellised, mis õigustaksid keskmisest suurema

õigusteenuse tunnihinna maksmist. Nii süüküsimuse kui ka tsiviilhagi lahendamisega seotud asja

mahtu arvestades on mõistlik tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks (27,50 eurot), kokku

152,50 eurot.

159.

Menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS

§ 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (RKKK 3-1-1-67-13,

p 11). Seega tuleb Maksim Maksimovil hüvitada B.Kile esindaja tasu süüküsimuse lahendamises

summas 915 eurot (koos käibemaksuga).

160.

Tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus menetlemisest tingitud kulud kõiki

asjaolusid arvestades antud kriminaalasjas kannatanu ja süüdistava vahel (KrMS § 182 lg 3).

161.

Kuivõrd kohus jätab tsiviilhagi mittevaralise kahju nõude osas rahuldamata, s. t rahuldab

tsiviilhagi mõtteliselt esitatud kahest osast ühes osas, siis mõistab kohus Maksim Maksimovilt

B.Ki kasuks välja tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskuludest (19,16x152,50= 2921,90

eurot) pool, st 1460,95 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud kulud jäävad kannatanu kanda.

162.

Seega kuulub Maksim Maksimovil B.Kile hüvitamisele 915 eurot (süüküsimuse lahendamine)

ja 1460,95 eurot (tsiviilhagi lahendamine), kokku 2375,95 eurot (sh käibemaks).

ASITÕENDID JA SALVESTISED

163.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka sellest,

kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega.

164.

Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud eraldi asitõendid ja teabekandjad, mille suhtes

tuleb võetavad meetmed otsustada. Kohtuvaidlustes esitas prokurör asitõendite osas seisukoha.

1-24-6905

165.

Käesolevas kriminaalasjas on 11 CD- ja DVD- plaati heli-ja videosalvestistega (K 1 lk 89, K 2

lk 71,78, 83, 88, 93, 97, 102,111,121,126) ning 2 CD-plaati fototabelitega 13.07.2024

sündmuskohast Tallinn, Viru väljak 2 ning kannatanu Xi riideesemetest (K 1 lk 95, 137). Ühele

CD-plaadile salvestatud Maksim Maksimovi mobiiltelefoni iPhone 13 vaatlusega tuvastatud

koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (K 3 lk 25). Ühele CD-

plaadile on talletatud Yi alaealise tunnistajana ülekuulamine (K 3 lk 66) ja ühele DVD-plaadile

videosalvestus ütluste ja olustiku seostamisest (K 4 lk 30a).

166.

Kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule esitatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul

ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest

valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära

võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende

kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi sellekohast otsustus (RKKK 1-18 -

5732/226, p 125). Seega ei võta kohus nende osas otsustust ja nimetatud andmekandjad jäävad

kriminaaltoimikusse.

167.

Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks Maksim Maksimovi mobiiltelefoni iPhone 13

vaatlusega tuvastatud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis

asuvad Politsei-ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. Need tuleb peale

kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Seda põhjusel, et neil andmetel

puudub edaspidine tõendamisväärtus.

168.

Asitõenditena kriminaalasja juures olevad kannatanu Xile kuulunud riided: musta värvi

spordijalatsite paar, tumesinist värvi dressipüksid, halli värvi T-särk ning sokid ja aluspüksid, mis

asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas vastuvõtmise akti nr 24ATH31192 ja nr

24ATH31515 alusel, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Prokuröri selgituse

kohaselt ei soovi kannatanu verekahtlase määrdumisega esemeid tagasi.

169.

Asitõenditeks on ka 14.07.2024 aadressil xxx sündmuskohal vaatluse käigus kaasa võetud

süüdistatava Maksim Maksimovi riideesemed: roheline dressipluus, tumesinist värvi püksid,

hallikasrohelist tooni musta värvi varrukatega dressipluus, musta värvi dressipüksid ja halli värvi

seljakott. Need esemed on antud asitõendite hoidlasse vastuvõtmise aktiga nr 24ATH31192.

Samuti 14.07.2024 aadressil Tartu mnt 31-16, Tallinn asuva hosteli toa läbiotsimisel kaasa võetud

Maksim Maksimovi jalatsid ja musta värvi kaasaskantav kõlar JBL. Need esemed on antud

asitõendite hoidlasse vastuvõtmise aktiga nr 24ATH31515. Need esemed tuleb tagastada Maksim

Maksimovile peale kohtuotsuse jõustumist, kuivõrd tegemist ei ole asitõenditega ega esemetega,

mida peaks konfiskeerima.

170.

Asitõendiks on kuriteo toimepanemise vahend nuga, mis sündmuskoha vaatlusprotokolli

kohaselt võeti kaasa Maneeži 5, Tallinn asuvalt haljasalalt, ja on vastuvõtmise aktiga nr

24ATH31515 antud asitõendite hoidlasse. Tegemist on noaga, millega süüdistatav ründas

kannatanut. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi, kui

see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kuriteo toimepanemise vahend kuulub

konfiskeerimisele ja pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele, kuivõrd peal ejõustunud

kohtuotsust puudub selle alleshoidmise vajadus.

171.

Sündmuskohalt Viru väljak 2, Tallinn leitud tühi õllepurk AleCoq, tulemasin, sigaretikonid 4

tk, sigaretipakend Rothmans, närimiskumm (vastuvõtmise aktiga nr 24ATH31515 antud

asitõendite hoidlasse), mis pärast kohtuotsuse jõustumist ei oma tõenduslikku tähendust, tuleb

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

172.

Eelnimetatud sündmuskohalt ootepaviljoni esiselt maapinnalt on kaasa võetud ka 2-sendine

münt. Prokurör on leidnud, et 2-sendine münt tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

13.07.2024 sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelis olevatelt fotodelt nähtuvalt on münt leitud

sündmuskohalt Viru väljak 2, Tallinn, veidi eemal veremäärdunud kohast (fotod nr 53, 54, 55, 66).

Mündi omanikku ei ole tuvastatud. Seega tegemist on 2-sendise ehk raharingluses oleva mündiga,

st kaubandusliku väärtusega esemega, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud

ning mis tuleks anda riigi omandisse KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel. Kulud mündi riigi omandisse

andmiseks oleksid aga suuremad kui 2 senti, mistõttu on otstarbekam KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

2-sendine münt hävitada.

1-24-6905

173.

Asitõenditeks on Xi küüntealuste kaapeproovid (pakend 1), puuteproovid surnukeha paremast

ja vasakust peopesast (pakendid 2, 3) ning puuteproovid pakendid 7, 12 – 32, pakend 1.1, pakendid

6.1 – 6.4). Puuteproovid ei oma pärast kohtuotsuse jõustumist tõenduslikku tähendust, mistõttu

tuleb need hävitada KrMS § 126 g 3 p 4 alusel.

Kohus juhindub KrMS § 38, § 126, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1 ja

3, § 182 lg 3, § 310, §-dest 311, §-st 313, 315, § 318, KarS § 83, TsMS § 440 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunikud Aire Viro ja Kalle Piksar

Eesistuja, kohtunik Kristina Väliste

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025. a otsusega nr 1-24-6905.