2-23-13152/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13152

Kohtuasi

E.U avaldus Tallinn, A. H. Tammsaare tee 113

korteriühistu vastu dokumentidega tutvumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.U 18.03.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja E.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Puudutatud isik Tallinn, A. H. Tammsaare tee 113

korteriühistu (registrikood 80106942), seaduslikud

esindajad Q.P , G.K, J.G, I.Y, T.P, V.N , W.J, J.A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja nr 2-23-13152 materjalide juurde E.U määruskaebuse lisana 1

esitatud 08.03.2024 e-kinnistusraamatu päring Tammsaare 113 liikmete kohta.

2. Jätta Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus muutmata.

3. Jätta E.U määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud E.U kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-13152

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.U (avaldaja) esitas 16.09.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada

Tallinn, A. H. Tammsaare tee 113 korteriühistut (puudutatud isik, korteriühistu) esitama

avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest tutvumiseks

korteriühistu AS-s SEB Pank ja AS-s Swedbank pangakontode väljavõtted ajavahemikus

01.01.2021–31.12.2022.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja A. H. Tammsaare tee 113–4 omanik ning A. H. Tammsaare

tee 113 korteriühistu liige. Avaldaja küsis 09.06.2023 korteriühistu juhatuselt 01.01.2021–

31.12.2022 perioodi kontoväljavõtteid. Korteriühistu palus avaldajal 11.06.2023 põhjendada,

milleks ta neid vajab. Avaldaja vastas samal päeval, et tutvumiseks. Korteriühistu juhatus

keeldus 12.06.2023 kontoväljavõtete esitamisest. Avaldaja küsis 03.08.2023 juhatuselt uuesti

01.01.2021–31.12.2022 kontoväljavõtteid. Juhatuse liige vastas 02.09.2023, et

kontoväljavõtteid ei esitata.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik oli nõus Harju Maakohtu 31.10.2023 määruses tehtud ettepanekuga

kompromissi sõlmimiseks, kuid selliselt, et korteriühistu saadab viie tööpäeva jooksul peale

kohtumääruse jõustumist filtreeritud pangaväljavõtte ainult väljaminekute kohta kohtu poolt

määratud elektronposti aadressile.

4. Puudutatud isik selgitas, et 27.05.2023 kuulutas korteriühistu juhatus välja korteriühistu

üldkoosoleku toimumise 12.06.2023. Koosoleku toimumise teade avaldati korteriühistu

trepikodades asuvatel infostendidel ja korteriühistu kodulehel. Lisaks saadeti teade koos 2022.

a majandusaasta aruande, revidendi aruande ja muude koosolekut puudutavate dokumentidega

kõigile juhatusele teadaolevatele meilidele ja pandi korteriomandite postkastidesse.

09.06.2023 ehk kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist saatis avaldaja e-kirja sooviga

tutvuda korteriühistu pangakontode väljavõtetega ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2022 kohta.

Korteriühistu keeldus pangakonto väljavõtteid väljastamast KrtS § 45 lg 2 alusel põhjusel, et

avaldaja ei esitanud mõistlikku põhjendust väljavõtete saamiseks.

4.1. 12.06.2023 toimus üldkoosolek, millel osales ka avaldaja. Kuna avaldaja ei

informeerinud juhatust õigeaegselt oma soovist pangakonto väljavõtete saamiseks, siis ei

olnud võimalik seda küsimust üldkoosoleku päevakorda lisada ning hääletamise teel otsust

vastu võtta. Seda küsimust arutati 2023. a majandusaasta aruande kinnitamisel. Avaldajale

selgitati, et juhatus keeldus pangakontode väljavõtete väljastamisest, kuna sealt on näha

korteriomanike isiku- ja pangakontode andmed. Koosolekul tekkis aktiivne arutelu selle üle,

miks on avaldajal neid andmeid vaja ja ühiselt leiti, et pangakontode väljavõtete esitamine

läheb vastuollu isikuandmete kaitsega ja seetõttu ei antud selleks nõusolekut. Kuna

üldkoosolek oli arvamusel, et avaldajale andmeid ei väljastata, siis järelikult juhatusel puudub

õigus nende väljastamiseks, sest teadaolevalt on korteriühistu üldkoosolek kõrgeimaks

juhtorganiks ja selle otsused on juhatusele mõeldud täitmiseks. Üldkoosolekul jäi

arusaamatuks, milleks on avaldajal vaja saada korteri eest tasuvate inimeste nimesid, eelkõige

kui korteriühistule teeb makseid kolmas isik (nt pereliige või üürnik), nende isikukoode ja

nende arveldusarvete numbreid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, IKÜM) art 5 p f sätestab, et

2-23-13152

isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb

loata või ebaseadusliku töötlemise eest.

4.2. 16.09.2023 sai korteriühistu avaldaja esindajalt avalduse teabe saamiseks. Avaldusest on

võimalik välja lugeda, et avaldaja teabenõude eesmärgiks on saada teada, kas korteriühistu

2022. a majandusaasta ja revidendi aruanded on õiged, kas need vastavad faktilistele

asjaoludele ja raamatupidamisdokumentidele, sh pangakontode väljavõttele kulude ja tulude

osas. Avaldajal tekkisid kahtlused seoses üldkoosoleku kokkukutsumise teatele lisatud

dokumentidega. Selle kahtluse põhjendatust võib kontrollida kõigepealt tutvudes pangakonto

väljavõtetega ja kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle

saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 29.02.2024 määrusega avalduse osaliselt ning kohustas

korteriühistut esitama avaldajale ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest

tutvumiseks korteriühistu AS SEB Pank ja Swedbank AS pangakontode väljavõtted

ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.12.2022 kohta. Kontoväljavõtetel tuleb kinni katta füüsiliste

isikute andmed (nimi, pangakonto number, isikukood) kontodele laekunud maksete osas.

Kontodelt tehtud väljamaksete andmeid kinni ei kaeta. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda ning nende rahalise suuruse hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt olid praegusel juhul täidetud KrtS § 45 lg-st 3

tulenevad eeldused. Avaldaja küsis korteriühistu juhatuselt 09.06.2023 ja 03.08.2023

vaidlusaluseid kontoväljavõtteid. Korteriühistu juhatus keeldus 02.09.2023 kontoväljavõtteid

väljastamast. Avaldaja pöördus 16.09.2023, s.o KrtS § 45 lg 1 tähtaega järgides Harju

Maakohtu poole. Korteriomanik ei pea täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi

korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmelisusest

korteriühistus.

7. Maakohus leidis, et KrtS § 45 lg 2 alusel dokumentidega tutvumisest keeldumiseks ei piisa

üksnes spekulatiivsetest väidetest ohu esinemise kohta, vaid korteriühistul tuleb kahju

tekkimise ohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 mõttes põhistada.

Korteriühistu liige peab teabe taotlemisel käituma heauskselt ja ta peab saadud teavet ka

heauskselt kasutama. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks korteriühistule aluse

KrtS § 45 lg-le 2 tuginevalt kontoväljavõtete esitamisest keelduda. Ainuüksi asjaolu, et

avaldaja ei ole põhjendanud, miks tal neid andmeid vaja on ning et hüpoteetiliselt saab neid

andmeid kuritarvitada, ei anna alust KrtS § 45 lg 2 kohaldamiseks.

8. Samas leidis maakohus, et korteriühistu liikme õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega

on piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. Ehkki korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel

esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega

tutvumiseks, peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski

põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega

(RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 13.5). Korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate

dokumentidega tutvuda võimaldamine on käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud

või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine IKÜM art 4 p-de 1 ja 2

mõttes. Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (IKÜM

art 5 lg 2), kes on KrtS § 45 lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise

puhul korteriühistu (IKÜM art 4 p 7).

2-23-13152

8.1. Korteriomaniku teabeõiguse (KrtS § 45) puhul võib korteriühistul olla teiste

korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt IKÜM art 6 lg

1 p-st c koostoimes KrtS § 45 lg-ga 1. Isikuandmete töötlemine on piiratud selle eesmärgiga,

milleks isikuandmeid algselt koguti (IKÜM art 5 lg 1 p b). Korteriühistu eesmärk on eelkõige

korteriomanike ühistes huvides korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (KrtS § 34 lg

2), mistõttu kogub ja töötleb korteriühistu üldjuhul ka isikuandmeid üksnes eelnimetatud

eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemine muul eesmärgil, kui see, milleks isikuandmeid

algselt koguti, on lubatav IKÜM art 6 lg-s 4 sätestatud juhtudel, mh siis, kui selline õigus

tuleneb riigisisesest õigusest. Kõnealuse korteriomaniku teabenõude puhul on selliseks

õiguslikuks aluseks KrtS § 45 lg 1.

8.2. Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja

piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõte, IKÜM art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava

töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest

nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida

korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib. Samuti tuleneb IKÜM art 5 lg 1

p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise

eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele,

kui see ei ole vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna

kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks.

8.3. Maakohus oli seisukohal, et ainuüksi usaldamatus korteriühistu juhatuse liikmete vastu ei

anna korteriomanikule õigust tutvuda kontoväljavõtetest nähtuvate isikuandmetega

(sissetulevate maksete osas). Kuna avaldaja ei konkretiseerinud avalduses ega 16.02.2024

kohtuistungil oma eesmärki, mida ta isikuandmetega saavutada soovib, ei olnud maakohtul

võimalik hinnata selle kooskõla isikuandmete töötlemise eesmärgiga (s.o eesmärgiga, milleks

isikuandmeid algselt koguti).

8.4. Käesoleval juhul on eesmärgipärane võimaldada avaldajal tutvuda pangakonto

väljavõtetega viisil, kus neis on füüsiliste isikute isikuandmed kinni kaetud (sissetulevate

maksete osas) (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 13.5). Maakohus nõustus korteriühistuga,

et kontoväljavõtetelt võivad nähtuda kolmandate isikute andmed, mille edastamise õigus

korteriühistul puudub. Nii võib väljavõtetelt nähtuda, et korteriühistule tasub korteriomaniku

eest kolmas isik (nt pereliige või üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi

saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on seos korteriomanikuga.

Täiendavalt oli maakohus seisukohal, et teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi

saada teada, kes korteriomanikest tasuvad ise arveid korteriühistule, kelle eest teevad seda

kolmandad isikud ning missuguseid pangakontosid maksete tegemiseks kasutatakse. Seetõttu

leidis maakohus, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni

kaetud kõigi füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja isikukood, kui see peaks

kontoväljavõttelt nähtuma).

8.5. Maakohtu hinnangul kehtib eelnev siiski üksnes ühistu kontole sissetulevate maksete

osas. Korteriomanikel on õigustatud huvi teada, kellele tehakse korteriühistu rahaliste

vahendite arvelt väljamakseid ning seda isegi siis, kui saajaks on füüsilised isikud. Kuna

rahalised vahendid kogutakse korteriomanikelt ning neid tuleb kasutada korteriomanike

ühistes huvides, on korteriomanikul õigus teada, kellele väljamakseid tehakse.

9. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi

kanda. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Nii kohtueelselt kui ka kohtusse pöördumise

2-23-13152

avalduses nõudis avaldaja piiramatut ligipääsu pangakontode väljavõtetele. Selle juurde jäi

avaldaja ka kohtuistungil pärast seda, kui maakohus oli selgitanud isikuandmete kaitsega

seonduvat. Ka kohtueelselt oli korteriühistu keeldumise aluseks eeskätt isikuandmete kaitse.

Kuna kohus piirab avaldaja õigust pangakontodega väljavõtetega tutvumisel, ei rahulda

maakohus avaldust täies ulatuses. Kuna korteriühistu vaidles osaliselt avaldusele edukalt

vastu, ei oleks õiglane jätta avaldaja menetluskulusid korteriühistu kanda. Maakohus arvestas

sedagi, et kohtu pakutud kompromissile (mis on sarnane avalduse rahuldamise ulatusele) ei

olnud korteriühistul 16.02.2024 kohtuistungil vastuväiteid. Korteriühistu andis kompromissi

saavutamise eesmärgil ning omapoolse vastutulekuna avaldajale üle juhatuse koosoleku

protokolli, mida avaldaja tegelikult ei nõudnud. Korteriühistu oli täiendavalt valmis

kompromissi korras avaldajale üle andma nõude piiridest väljuvalt pangakontode 2023. a

filtreeritud väljavõtte, kui menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda jäävad. Avaldaja

sellega ei nõustunud.

Avaldusega taotletud tulemuse osaliselt saavutamine ei tähenda ilmtingimata, et kulud tuleb

jätta korteriühistu kanda. See on kooskõlas ka varasema kohtupraktikaga (TlnRnKm

27.05.2022, 2-21-14509, p 8). Sarnaselt viidatud tsiviilasjale ei olnud ka käesolev asi

õiguslikult keeruline. Maakohus ei ole menetluses seotud menetlusosaliste poolt avaldatuga.

Avaldajal oli menetluses üksnes kohustus kohtu ette tuua asjas tähtsust omavad faktilised

asjaolud (et ta on korteriomanik ja tulemuseta pöördunud juhatuse poole teabenõudega) ning

selgitada oma huvi isikuandmetega tutvumise vastu.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistamist

osas, millega on puudutatud isik kohustatud esitama pangakonto väljavõtted piiratud ulatuses

ning jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning teha uue määruse, millega

kohustada puudutatud isikut esitama A. H. Tammsaare tee 113 korteriühistu AS SEB Pank ja

Swedbank AS pangakontode väljavõtted ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.12.2022 kohta täies

ulatuses katmata, mõista puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud täies ulatuses,

määrata menetluskulude suuruseks 705,20 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kõik

apellatsioonimenetluse menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

11. Maakohus jõudis määruse p-s 22 väärale järeldusele, et avaldaja ei ole nii kohtueelselt kui

ka kohtumenetluses põhjendanud oma huvi isikuandmete vastu. Avaldaja kinnitas kohtule

16.09.2023 esitatud avalduse p-s 2.6, et soovib tutvuda mh korteriomanike võlgadega

korteriühistule ning võttes arvesse, et korteriomanike nimed ja isikukoodid on avalikult

kättesaadavad e-kinnistusraamatu või e-äriregistri kaudu, siis ei ole õiguslikku tähendust neid

kinni katta pangakontode väljavõtete tutvumiseks väljastamisel. Kuna vastavalt KrtS § 34 lg 2

kohaselt on korteriühistu eesmärk eelkõige korteriomanike ühistes huvides korteriomandite

kaasomandi osa eset valitseda, sh osas, kas rahalised vahendid kaasomandi osa hooldamiseks

on laekunud õigel ajal ja täies ulatuses. Seega avaldaja eesmärk vastab IKÜM art 5 lg 1 p-s b

toodud nõuetele. Selleks on olulised ka kolmandate isikute isikuandmed ja pangakontod, kes

maksavad korteriühistu liikmete asemel majanduskulusid. Vastasel juhul ei saa selgeks teha,

kelle eest on tehtud ülekanne ja kas korteriühistu liikmetel tekkis võlgnevus või mitte.

Seetõttu on maakohtu järeldus määruse p-s 25 väär. Maakohus ei ole nimetatud põhjendustele

hinnangut andnud, piirdudes 23.02.2024 kohtuistungil öelduga ja rikkudes sellega TsMS §

442 lg-s 8 ja § 463 lg-s 2 koosmõjus.

2-23-13152

12. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et füüsilise isiku pangakonto number kuulub

isikuandmete hulka. Iseenesest ei võimalda pangakonto number tuvastada füüsilist isikut.

Seega ei vasta pangakonto number isikuandmete mõistele, mis on toodud IKÜM art 4 p-s 1.

13. Avaldaja hinnangul on väär ka maakohtu järeldus, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta

tema enda kanda. Avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse teabenõudega ja kandma

menetluskulusid üksnes seetõttu, et puudutatud isik järjepidevalt ei soovinud täita oma

seadusjärgset kohustust. Tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab sisuline vaidlus

menetlusosaliste vahel ning kus kohus teeb lahendi ühe menetlusosalise kahjuks. Sel juhul

tuleb sellises vaidluses jätta menetluskulud selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks kohus

lahendi teeb. Praeguses asjas rahuldas maakohus avalduse, ehk tegi lahendi puudutatud isiku

kahjuks, mistõttu tulnuks maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Asjaolu, et

maakohus rahuldas avalduse osaliselt võiks mõjutada üksnes hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude suurust. Kui maakohus pidas avaldust põhjendatuks ja rahuldas selle osaliselt,

oleks poolte huve kaaludes õiglane jätta menetluskulud ikka puudutatud isiku kanda. Võttes

arvesse, et tegelikult tulnuks avaldus rahuldada täies ulatuses teeb maakohtu otsustuse

menetluskulude jaotamise avaldaja jaoks veelgi ebaõiglasemaks. Kuna puudutatud isik ei ole

esitanud vastuväiteid avaldaja menetluskulude suurusele, siis kuuluvad need väljamõistmisele

täies ulatuses.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Puudutatud isik nõustub maakohtu määrusega osaliselt ja on nõus esitama avaldajale ühe

nädala jooksul alates kohtulahendi jõustumisest AS SEB Pank ja Swedbank AS pangakontode

elektroonilised väljavõtted ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2022 ainult väljaminekute osas.

Samas palub puudutatud isik üle vaadata lahendi kontole tehtud laekumiste osas ja selle

vastavuse isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisaks on puudutatud isik nõus väljastama

kontoväljavõtted väljaminekute osas ajavahemikus 01.01.2023–31.12.2023. Puudutatud isik

nõustub sellega, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

15. Puudutatud isik kasutab pangaväljavõtetel olevaid andmeid seaduslikult ja ainult selleks,

milleks need on edastatud ehk kommunaalteenuste eest esitatud arvete tasumise

kontrollimiseks ning neid ei töödelda hiljem mingil muul eesmärgil. Kuna ei ole teada, mis

otstarbel avaldaja neid tahab kasutada, siis korteriühistul on seadusest tulenev kohustus kaitsta

neid nende algsetest eesmärkidest vastuolevate eesmärkide või ebaseadusliku töötlemise eest.

Lisaks on IKÜM-s selgelt öeldud, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab

andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks

isikuandmeid töödeldakse.

16. 2021. a majandusaasta aruanne ja revidendi aruanne kinnitati 01.05.2022–18.05.2022

kirjalikul üldkoosolekul, kus ka avaldaja hääletas 2021. a majandusaasta aruande ja revidendi

aruande kinnitamise poolt ning antud otsuse suhtes tal eriarvamusi ei olnud. 2022. a

majandusaasta aruanne ja revidendi aruanne kinnitati 12.06.2023 üldkoosolekul 34 poolt, 1

vastu ja 4 erapooletu häälega. Sellel üldkoosolekul osales ka avaldaja, kes ei avaldanud soovi

oma eriarvamuste protokollimiseks. Kuna avaldaja soovib pangaväljavõtteid vahemikus

01.01.2021–31.12.2022, siis tal puudub õigus nende väljavõtete saamiseks, sest

pangaväljavõtteid on vaja selleks, et kontrollida arvete laekumist seni, kuni üldkoosoleku

poolt on majandusaasta aruanded kinnitatud. Järelikult on nendel olev info oma vajalikkuse

täitnud selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nende isikuandmete töötlemine oli korteriühistu

poolt vajalik. Kui on kahtlusi, et korteriühistu rahasid on valesti kasutatud, siis tuleb pöörduda

2-23-13152

vastavate õiguskaitse organite poole, kellel on õigus nõuda korteriühistult selgitusi ja

vastavaid dokumente.

17. Erinevatel ajahetkedel on avaldaja põhjendused väljavõtete kasutamiseks muutunud.

Avaldaja on kohtuistungil soovinud nõuet täiendada ka 2023. a kontoväljavõtetega

tutvumiseks. Selle tõttu jääb arusaamatuks, mida taotletakse ja kuidas on võimalik kontrollida

korteriomanike võlgnevust, kui avaldajal puuduvad arvete koostamise alusdokumendid. Kui

avaldajal on huvi teada, kes korteriomanikest on võlgu, siis igakuine suuremate võlgnike

nimekiri on leitav korteriühistu kodulehelt. Avaldajal on õigus teada, kes on nende võlgu

olevate korterite omanikud, kuid avaldaja ei ole kordagi küsinud infot võlglaste kohta. See

soov sai korteriühistule teatavaks alles avaldaja 16.09.2023 avalduses.

18. Puudutatud isik ei ole keeldunud kontoväljavõtete esitamisest. Puudutatud isik oli nõus

sõlmima kompromissi ja esitama konto väljavõtte selliselt, et laekumiste osas oleks kinni

kaetud makse tegijate isikuandmed. Kompromiss jäi 16.02.2024 kohtuistungil sõlmimata.

Puudutatud isik jääb oma seisukoha juurde ja ei ole nõus väljastama väljavõtteid laekumiste

osas. Puudutatud isik on nõus väljastama filtreeritud väljavõtte väljaminekute kohta.

19. Puudutatud isik nõustub sellega, et e-kinnistusraamatust on võimalik saada päringu

tegemise hetkeseisuga korteriomanikeks olevate isikute andmed ja nende isikukoodid, kuid

mitte nende isikute nimesid ja isikukoode, kes olid korteriomanikud varasemal ajal. Väga

palju kortereid on vahepeal omanikke vahetanud. Samuti ei ole võimalik sealt saada

korteriomanike pereliikmete ja teiste maksete tegijate nimesid ega nende pangakontode

andmeid. Seega need isikuandmed ei ole avalikud ja avaldajal puudub vajadus nende

teadmiseks.

20. Avaldaja seisukoht on väär, kuivõrd pangakonto number eraldiseisva numbrina ei ole

isikuandmed, kuid pangakonto number koos omaniku nime ja isikukoodiga on isikuandmed.

Pangakonto number kuulub selle omaniku poolt avaldamisele ainult rahaliste tehingute läbi

lepingupartnerile, mitte kolmandatele isikutele. Kuna rahaline tehing toimub korteriomaniku

ja korteriühistu vahel, mida vahendab pank, siis puudub avaldajal vajadus teada korteriühistu

liikmete pangakontode andmeid. Korteriühistu poolt korteriomanikele esitatud arvete

õigeaegse maksmise eest vastutab korteriomanik. Kui korteriomanikul on üürisuhe

kolmandate isikutega ja kolmandad isikud on maksnud või jäänud võlgu, siis vastutab

korteriühistu ees oma võlgnevusega korteriomanik, mitte üüriline. Avaldajal puudub vajadus

teada, kes korteriühistu liikmetest üürib oma korterit välja ja kuidas toimub nende korterite

eest tasumine. Avaldaja eesmärk ei vasta IKÜM art 5 lg 1 p-le b.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-23-13152

23. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659

ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu

määrust osas, millega on puudutatud isik kohustatud esitama pangakonto väljavõtted piiratud

ulatuses ning määratud menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS §

659 ja § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

24. Avaldaja esitas määruskaebuse lisana täiendava tõendi (08.03.2024 e-kinnistusraamatu

päring Tammsaare 113 liikmete kohta). TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendi

toimiku materjalide juurde.

25. Avaldaja taotleb ka määruskaebuses pangakontode väljavõtete esitamist katmata, s.o täies

ulatuses, sest korteriomanike nimed ja isikukoodid on avalikult kättesaadavad e-

kinnistusraamatu või e-äriregistri kaudu ning füüsilise isiku pangakonto number ei kuulu

isikuandmete hulka. Kolleegium sellega ei nõustu. E-kinnistusraamatust on võimalik küll

saada korteriomanike andmeid (nimi ja isikukood) päringu tegemise seisuga, kuid mitte

kolmandate isikute, nt pereliikmete, kes võivad korteriomanike eest makseid teostada ega

üldjuhul üürnike isikuandmeid. Seega on avalikud korteriomanike andmed, kuid

korteriomanik ei pruugi ise olla maksete teostajaks. Siiski ei muuda see asjaolu, et nime ja

isikukoodi näol on tegemist isikuandmetega IKÜM art 4 p 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul

võib olla teatud juhtudel ka pangakonto numbri näol tegemist isikuandmetega IKÜM art 4 p 1

mõttes, kui selle järgi on võimalik füüsilist isikut tuvastada. Ringkonnakohus lähtub

varasemast kohtupraktikast, milles on analoogsetes vaidlustes peetud põhjendatuks

pangakonto numbri ning isegi maksete selgituste kinni katmist (TlnRnKm 07.04.2021, 2-19-

4171, p 19.6; TlnRnKm 08.11.2021, 2-21-2788, p 13.7; TlnRnKm 11.12.2024, 2-21-15896, p

11.2).

26. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti lähtunud Riigikohtu kujundatud

praktikast, mille kohaselt tuleb korteriomanikul põhjendada oma huvi isikuandmetega

tutvumise vastu. Kui korteriomanik seda ei tee, siis tuleb korteriomanikul võimaldada tema

nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud

(RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 13.5). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja

ei ole põhjendanud oma huvi isikuandmete vastu olenemata sellest, et on nii kohtueelselt kui

ka kohtumenetluses nõudnud pangakontode väljavõtetega tutvumist viisil, kus ta saab tutvuda

isikuandmetega. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi usaldamatus korteriühistu juhatuse

liikmete vastu ei anna korteriomanikule õigust tutvuda kontoväljavõtetest nähtuvate

isikuandmetega (sissetulevate maksete osas). Avaldaja on määruskaebuses täiendavalt

selgitanud, et isikuandmed on vajalikud, et selgeks teha, kelle eest on tehtud ülekanne ja kas

ühistu liikmetel tekkis võlgnevus või mitte. Korteriühistu on selgitanud, et võlgnike nimekiri

on leitav ühistu kodulehelt https://tammsaare113.ee/volgnikud/ ning avaldaja ei ole küsinud

kordagi infot korteriühistu võlglaste kohta. Kolleegium leiab, et kuivõrd on olemas muud

võimalused avaldaja soovitud andmete saamiseks, siis puudub avaldajal põhjendatud huvi

pangakontode väljavõtetelt tuvastatavate isikuandmetega tutvumiseks. Sealhulgas märgib

kolleegium, et nendel põhjendustel puuduks avaldajal põhjendatud huvi tutvuda ka nende

korteriomanike isikuandmetega, kellel korteriühistu ees võlgnevusi ei ole, kuid kelle andmed

nendest väljavõtetest lisaks võimalikele võlglastele nähtuvad.

27. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda

jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

2-23-13152

piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire

ületanud. Vaidlustatud määruses on piisavalt põhjendatud, miks on õiglane jätta praeguses

asjas menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Asi lahendati avaldaja huvides

ning kohus piiras avaldaja õigust pangakonto väljavõttega tutvumisel. Maakohus võttis

arvesse sedagi, et kohtu pakutud kompromissile (mis on sarnane avalduse rahuldamise

ulatusele) ei olnud puudutatud isikul 16.02.2024 kohtuistungil vastuväiteid ning puudutatud

isik oli täiendavalt valmis avaldajale üle andma nõude piiridest väljuvalt pangakontode 2023.

a filtreeritud väljavõtte, kui menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda jäävad. Seega

olid kõik maakohtu põhjendused asjakohased. Avaldusega taotletava tulemuse suures osas

saavutamine ei tähenda käesoleval juhul, et kulud oleks tulnud jätta korteriühistu kanda.

28. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks

selliselt, et pangakontode väljavõtetel ei tuleks kinni katta füüsiliste isikute andmeid (nimi,

pangakonto number, isikukood) kontodele laekunud maksete osas. Samuti ei ole alust

maakohtus tekkinud menetluskulude jaotuse muutmiseks.

29. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti

rahuldamata. Kuivõrd puudutatud isik on teatanud, et ei esita käesolevas tsiviilasjas

menetluskulude nimekirja, siis rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)