2-24-143397/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K. V. vastu 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 69% ulatuses K. V. kanda ja 31% ulatuses B2
Legislator headnote
AI generated2-24-143397/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: V. vastu 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 69% ulatuses K. V. kanda ja 31% ulatuses B2
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ann Meriluht
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. aprill 2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-143397
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi K. V. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin
Kostja: K. V. (isikukood xxxx)
Hagihind
483,50 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista K. V.lt B2 Impact OÜ kasuks 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud
krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 297,88 eurot ja viivis võlgnevuselt
(297,88 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates
26.11.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K. V. vastu 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud
krediidilepingust nr xxxx tuleneva intressi nõude 44,80 euro, viivise nõude 57,48 euro,
meeldetuletuskirja tasu nõude 15 euro ja sissenõudmiskulude nõude 35 euro
väljamõistmiseks.
4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 69% ulatuses K. V. kanda ja 31% ulatuses B2
Impact OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).
5. Välja mõista K. V.lt menetluskulu summas 96,60 eurot, s.o tasutud riigilõiv B2 Impact
OÜ kasuks.
6. Välja mõista K. V.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (96,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud määras.
7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1 (2)
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab
vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada
kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja
riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega
apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub
ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,
tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks
muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus
tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel
kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).
Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjale maksis iga kuu toetust Eesti Töötukassa. Lisaks
sai kostja sotsiaaltoetust. Kostjal puudus töötasu. Kostja pangakontolt nähtub veel, et kostjal olid
juba erinevad laenud, mis tähendab, et kostja on sattunud nö laenuorjusesse (Riigikohtu 19.
veebruari 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt 21). Seega ei ole järgitud vastutustundliku
laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud krediidilepingu nr xxxx
alusel võlgnevus 297,88 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht
Kohtunik
2 (2)