2-24-140641/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-140641

Tsiviilasja hind

5707,25 eurot

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.-M. L.-i vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046;

asukoht XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

(e-post: XXX);

Kostja: F.-M. L. (isikukood XXX; tegelik elukoht

teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt F.-M. L. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3990

eurot, intress 108,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 394,61 eurot.

3. Mõista kostjalt F.-M. L. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 19.12.2024

kuni põhivõlgnevuse 3990 euro täitmiseni.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud kostja F.-M. L.-i kanda.

7. Mõista kostjalt F.-M. L. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu summas

615 eurot (riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

8. Mõista kostjalt F.-M. L. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

2-24-140641

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi F.-M. L. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 03.12.2023 kostja ja E AS krediidilepingu nr xxxx, mille

järgi on kostja sai kasutusse 500 eurot. 03.12.2023 kostja suurendas krediilimiiti ning sai

kasutusse krediidikonto lepingu lisa 1 alusel veel 4000 eurot. Perioodil alates lepingu

sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku

3990 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,22% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad ja muid tasusid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,7% aastas. Viivisemääraks on

intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest,

kumb on kõrgem.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

3. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja

rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega alates 01.03.2024.

2-24-140641

4. Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping

ülesöelduks 16.07.2024. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning

lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale

5. Põhivõlgnevuse suurus on 3990 eurot, kuivõrd kostja tagasimakseid ei teinud.

6. Kostjal on intressivõlgnevus krediidi väljamaksmisest alates kuni lepingu ülesütlemiseni,

so 16.07.2024 summas on kokku summas 986,48 eurot.

7. Sissenõudmiskulude hüvitis on 35 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt

kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja

võlgnevust likvideerinud.

8. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 206,99 eurot, mis on arvestatud alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 17.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.12.2024 seaduses sätestatud määras.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 19.12.2024

seadusjärgses viivisemääras.

9. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 3990 eurot ning tagasimakseid teinud ei

ole. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt laenusummalt 3990 eurot kogunes intress

kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 108,83 eurot. Viivise summa on 394,61

eurot ning see kujunes alates 01.03.2024 kuni 18.12.2024 põhivõlgnevuselt 3990 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt alates 19.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 06.03.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

11. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

12. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

2-24-140641

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid E AS ja kostja krediidilepingu nr xxxx, mille

alusel andis E AS kostjale laenu kokku summas 3990 eurot. Kostja pidi tasuma

krediidiandjale krediidi eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et

kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

Kohtu hinnangul vastab leping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et E AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis E AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

2-24-140641

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul E AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et E AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS

§ 4034 lg-t 6.

15. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

16. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ümberarvestust ei teinud ja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja:

-

põhivõlgnevuse 3990 eurot;

-

intressi 108,83 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 394,61 eurot;

-

edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 19.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

2-24-140641

17. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja

täiendava tähtaja määramine.

18. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

19. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 3990 eurot ning on kohustuste katteks

tagasimakseid teostanud ei ole. Seega kostja põhivõlg on 3990 eurot.

20. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 3990 eurot intress kuni

laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 108,83 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1

kohaselt põhjendatud.

21. Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt summas 3990 eurot alates 01.03.2024

kuni 18.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 394,61 eurot.

Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

22. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt summas 3990

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.12.2024 kuni põhinõude

rahuldamiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

23. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse

nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

-

põhivõlgnevuse 3990 eurot;

-

intressi 108,83 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 394,61 eurot;

-

edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

2-24-140641

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 615 eurot (riigilõiv 595 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on

vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 615 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik