4-10-4133/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-10-4133

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2011. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-4133

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Anni Luua (Luud) kaebus Lõuna Prefektuuri 26.10.2010.

a otsusele väärteoasjas nr 2602,10,004735

Väärteo kvalifikatsioon

Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1; § 7435 lg 1 järgi

(redaktsioon kuni 30.06.2011. a)

Taotluse sisu

Lõuna Prefektuuri 26.10.2010. a otsuse tühistamiseks

väärteoasjas nr 2602,10,004735 ja väärteomenetluse

lõpetamiseks

Kohtumenetluse pooled

kaebuse

esitaja/menetlusalune

isik:

Anni

Luud

(isikukood 48705192716; elukoht XXXX esindaja V.P.

(XXXX)

kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur (registrikood

70008760; asukoht Riia 132, Tartu), esindaja Hillar Leet

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 132 p 3 tühistada

Lõuna Prefektuuri 26.10.2010. a otsus väärteoasjas nr 2602,10,004735 ja lõpetada

väärteomenetlus Anni Luua väärteoasjas LS § 7417 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada

Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud

isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates 07.11.2011. a kella 10.00-st. Kassatsioonkaebus

tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Olulised asjaolu

Lõuna Prefektuuri avariipolitseinik S. Liblik koostas 02.10.2010. a väärteoprotokolli (tlk 18-

20), mille kohaselt 23.07.2010. a kella 17.37 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Rannu

vallas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee 39,6-l kilomeetril, kus mootorratast XXXX

juhtinud juht Anni Luud teostas möödasõitu kohas, kus suunavööndeid eraldab

teekattemärgis 914 (pidev- ja katkendjoone ühend), ei veendunud manöövri alustamisel, et

eespool sõitev sõiduauto XXXX juhtinud juht pole andnud vasaksuunamärku samuti, kui

möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud

õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist ei katkestanud juht Anni Luud möödasõitu, mille

tagajärjel toimus kokkupõrge. LE nõude rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise

kahju sõiduauto XXXX omanikule K.O. sõiduki juhipoolse külje defekti näol ja mootorratta

XXXX omanikule T.V. mootorratta defekti näol ning tervisekahjustuse U.K. ja iseendale.

Lõuna Prefektuuri 26.10.2010. a otsusega (tlk 17) karistati Anni Luuda LS § 7417 lg 1 ja §

7435 lg 1 (redaktsioon kuni 30.06.2011. a) alusel väärteoprotokollis kajastatud rikkumise

toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 4500 krooni. Otsuse põhjenduse

kohaselt rikkus Anni Luud LE § 5, § 91, § 132 p 2; § 133 nõudeid. Väärtegu loeti tõendatuks

sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning teatisega

liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutest. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Vastulause esitamise õigust Anni Luud ei kasutanud.

12.11.2010. a esitas Anni Luua esindaja V.P. kohtule Lõuna Prefektuuri otsuse peale kaebuse

(tlk 1-4), milles palub tühistada Lõuna Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2602,10,004735

26.10.2010 täies ulatuses ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus LS § 7417 lg 1 ja §

7435 lg 1 alusel Anni Luua suhtes.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Anni Luua poolt toime pandud väärteod ei ole tõendatud,

menetleja ei ole hinnanud asja objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid piisavalt.

Kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata, kes oli avariis osalenud sõiduauto roolis,

samuti pole ühegi autos viibinud isiku kohta märget nende esmase joobeseisundi kontrolli

kohta sündmuskohal taadeldud indikaatorvahendiga. Roolisolijaks on küll märgitud K.O. ,

kuid sündmuskoha vaatlusprotokollile pole temalt allkirja võetud. Väärteomenetleja ei ole

järginud VTMS-is sätestatut, st uurinud ja hinnanud igakülgselt ja objektiivselt

sündmuspaigal toimunut, eriti sõiduautole mootorratta poolt tekitatud vigastusi kohas, kuhu

auto vasakpoolsel küljel leidis aset kokkupõrge. Kaebuse esitaja on seisukohal, et avariis

osalenud juht eiras LE § 100 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab juht andma teed

vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile ning LE § 132 nõudeid, kuna ta ei

veendunud, et tema järel sõitnud mootorratas, juhituna kaebuse esitaja poolt, oli juba

alustanud temast möödasõitu ja kaebaja veendumuse kohaselt ka LE § 128 nõuet, mis keelab

juhil põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid.

Kaebuse esitaja ei nõustu kaebuses väärteo menetlejaga LE § 91 nõuete rikkumisega tema

poolt, kuna ta oli enne möödasõidu alustamist veendunud, et tema poolt alustatud manööver

ei takista teisi liiklejaid. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja LE § 132 p 2 nõuete rikkumisega

tema poolt, kuna ta oli veendunud selles, et eelsõitva sõiduki juht polnud andnud vasaksuuna

märku. LE § 133 ei olnud kaebuse esitajal võimalik täita, kuna eessõitev sõiduk Suzuki

Jimmy sooritas vasakpööret ootamatult, selleks märguannet andmata. Ainus, mida kaebuse

esitaja teha sai, oli pidurdada. LE § 5 nõuete rikkumise sisu on kaebuse esitajale aga

arusaamatu.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses

toodud argumendid. Lisaks kaebuses öeldule märkis kaebuse esitaja, et väärteomenetleja ei

selgitanud kaebuse esitajale tema õigusi ja seda, et tal on vastulause esitamise võimalus.

Kaebuse esitaja taotledes enda õigeksmõistmist ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused.

II Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata

ja asjas tehtud otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja jõudis järeldusele, et Anni Luud rikkus LE sätteid. Vaadates faktilisi

asjaolusid, siis on sündmuskoha vaatlusprotokollist näha, et K.O. sõiduk on Tartu-Viljandi

maanteelt ära pööranud ja asub 16,8 m kaugel teel telgjoone keskkohast. Samas on

fikseeritud küllaltki tee keskelt algavad pidurdus- ja lohisemisjäljed. Kui vaadata

sündmuskoha vaatlust ja sündmuskohal käinud politseiametniku ütlusi, olid seal sellised

teekatte märgistused, mis üldse keelavad möödasõidu manöövri.

Tunnistaja U.K. ütluste kohaselt nägi ta ees küllaltki aeglaselt telgjoone lähedal liikuvat

sõidukit. Sama on kinnitanud ka K.O. oma ütlustega. Keskmiselt mõistlikul juhil, nähes ees

aeglaselt liikuvat sõidukit, peaks olema selge, miks sõiduk sõidab tee telgjoone ääres aeglase

kiirusega. Kui võtta arvesse ka seda, et vasakut kätt jäi ristmik, siis oleks pidanud mõistlik

juht eeldama, et ju siis on viimasel kavatsus sinna pöörata. Ei ole tõendatud, et K.O. sõitis

teepeenral või paremal tee ääres aeglaselt.

Ka on K.O. ja tunnistaja U.R. kinnitanud kohtuvälises menetluses ja kohtus, et K. O. näitas

eelnevalt vasakpöördeks suuna märguannet. Pööre oli ettekavatsetud, mitte ootamatu

manööver. Kui vaadata kus kohas mootorratta pidurdusjäljed hakkavad, siis ei saagi K.O.

ette heita, et ta pidi nägema, et keegi on temast möödasõidul. Arusaadav, et möödasõidul on

juht siis, kui ta on vana liikluseeskirja järgi vastassuuna vööndis.

Tunnistajad U.K. ja U.R. on kinnitanud, et K.O. jäi pärast kokkupõrget kohe seisma.

Sündmuskoha vaatlus ühtib U.R. ütlustega, kes ütles, et sõiduk oli teelt ära sõitnud, kui

kokkupõrge toimus. See on vastuolus aga U.K. ütlustega, kes samuti väitis, et sõiduk peatus

kohe peale kokkupõrget. Sel juhul oleks pidanud sõiduk sündmuskoha vaatluse järgi aga

seisma keset teed.

Kohtuväline menetleja leiab, et Anni Luud on toime pannud temale süüks arvatud rikkumise,

mille kohaselt A. Luud juhtides mootorratast, alustas möödasõitu kohast, kus oli teekatte

märgis pidev- ja katkendjoone ühend ning ei veendunud oma tegevuse ohutuses, et eespool

liikuv sõiduk ei ole andnud vasakule suuna märguannet. Sellest tulenevalt ei suutnud vastava

liiklusohu ilmnemisel, s.o vasakpööret sooritav sõiduk, enam möödasõitu katkestada ning

toimus kokkupõrge.

III Kohtu seisukoht

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema esindaja ja kohtuvälise

menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistajad U.K. , K.O. , U.R. ja Ü.P. ning uurinud

väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid

kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb tühistada osaliselt ja teha asjas uus otsus,

mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

LS § 7417 lg 1 näol on tegemist materiaalse ehk tagajärjedeliktiga, mille objektiivse

koosseisu realiseerimiseks on vajalik põhjuslik seos teo ning tagajärjena saabunud varalise

kahju või tervisekahjustuse vahel ehk mootorsõiduki- või trammijuhti saab üksnes siis

karistada, kui juhi poolt rikutud liiklusnõuete tagajärjel on tekitatud varaline kahju või

tervisekahjustus.

Väärteoprotokolli kohaselt tekitati liiklusõnnetuses LE nõuete rikkumise tõttu varalist kahju

sõiduauto XXXX omanikule K.O. ja mootorratta XXXX omanikule T.V. ning

tervisekahjustuse U.K. ja menetlusalusele isikule endale. Varalise kahju ja tervisekahjustuse

tekkimise osas vaidlus puudub. Keskne vaidlus seisneb selles, kas menetlusalune isik on

rikkunud LE § 91, 132 p 2, 133 nõudeid ning seega kas ta saab seeläbi vastutada varalise

kahju ja tervisekahjustuse tekitamise eest ning LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo

toimepanemise eest.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal 23.07.2010. a kehtinud LE § 91 I kohaselt peab juht enne

sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi

liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 132 p 2 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist

veenduma, et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku. LE § 133 sätestab, et kui

möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud

õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu

katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda

võimaldama.

Antud nõuetega on seaduseandja soovinud tagada võimalikult ohutu liikluse, kus liiklejatelt

nõutakse tähelepanelikkust ning vajadusel alustatud manöövri katkestamist, kui esineb

takistus või mingi muu oht. Seadusandja ei ole ammendavalt loetlenud olukordi, kus LE

nimetatud paragrahvid kohaldamisele tulevad, seega tuleb antud nõuet täita kõikides

olukordades, kus sõidukiga liigeldes võib tekkida mingi takistus või esineda oht. Tegemist on

üldnormiga, mis kehtib kõigis liikluses esinevates olukordades, sh eesseisvast aeglasest

sõidukist möödumisel. Samas peab liikluses olev takistus või oht olema juhile etteaimatav.

Seega on normi eesmärk eelkõige panna juht enne manöövri alustamist veenduma, et

liikluses esinev oht võib realiseeruda ning on juhile teadvustatav, et tavapärase lubatud

piirkiiruse korral ei võimalik vähese reageerimisaja või väikse pidurdusmaa tõttu

liiklusõnnetust ära hoida.

Anni Luuale tehtud etteheide seisnes selles, et menetlusalune isik teostas möödasõitu kohas,

kus suunavööndeid eraldab teekattemärgis 914 (pidev- ja katkendjoone ühend), ei veendunud

manöövri alustamisel, et eespool sõitev sõiduauto XXXX juhtinud juht pole andnud

vasaksuunamärku, samuti, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei

saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist ei katkestanud

juht Anni Luud möödasõitu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge.

Seega heidetakse A. Luuale mh ette tegevusetust, mille eest karistusseadustiku (edaspidi

KarS) § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik siis, kui ta oli õiguslikult kohustatud seaduses

kirjeldatud tagajärge ära hoidma. LE § 4 kohaselt on liikleja kohustatud täitma liikluseeskirja

nõudeid ning LS § 7 lg 1 kohaselt on liikleja mh isik, kes osaleb liikluses juhina ning LS § 7

lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit. LE § 11 kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega

või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Seega on sõiduki juht liikluses erisubjekt

ehk garant, kes on kohustatud järgima LE nõudeid ning vastavalt LE põhimõttele liiklema

ohutult ning LE nõudeid järgides ära hoidma kõikvõimalikke ohuolukordi, mh

liiklusavariisid. LE § 92, 132 p 2 ja 133 kohaselt oleks menetlusalune isik A. Luud pidanud

enne möödasõidu manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid

ning et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärguannet; möödasõidu ajal ilmnenud

takistuse ja liiklusohu tõttu ei katkestanud ta möödasõitu.

A. Luud jättis talle seadusest tulenevad kohustused täitmata, ning võimaldas oma

tegevusetusega tekkida tagajärjel ehk saabus varaline kahju ja tervisekahjustus.

A. Luua poolt esitatud kaebuse kohaselt oli ta enne möödasõidu alustamist veendunud, et

tema poolt alustatud manööver ei takista teisi liiklejaid, eelsõitva sõiduki juht ei andnud

vasaksuuna märku ning sooritas vasakpööret ootamatult. XXX poolt tulenev takistus polnud

talle etteaimatav ning seega LE § 92, 132 p 2 ja 133 tulenevad nõuded kohaldatavad, kuna

talle ei saanud olla ette aimatav teise juhi poolt LE § 100, 132, 128 rikkumine.

Käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli

liiklusõnnetuse toimumise ajal hea nähtavus ning ta märkas normaalse ajavaruga, et

pärissuunavööndis tee telgjoone lähedal sõitis aeglaselt sõiduauto XXXX, mille juhi täpsetes

kavatsustes A. Luud kindel ei olnud. Suzukit juhtinud tunnistaja sõnul oli tema kiirus sellel

hetkel mitte rohkem kui 30-40 kilomeetrit tunnis, kuna ta soovis teha vasakpööret. Kui A.

Luud oleks hinnanud eespool loetletud liiklusolusid (pärisuunavööndis ebakindlalt liikuv

aeglane sõiduk) õigesti LE § 92, 132 p 2 ja 133 mõttes, oleks tal olnud võimalik Suzuki

ootamatu manöövri korral peatuda või ohutult mööduda. Seega asus antud väärteoasjas

liiklusõnnetuse põhjustanud tegur A. L. mõjualas ning LE vastava käitumisega oleks A. Luud

saanud liiklusõnnetuse ära hoida.

Anni Luud on avariis süüdlasena püüdnud näidata Suzuki Jimmy juhti K.O. i, loetledes

asjaolusid, mis tema arvates näitavad viimase poolt liiklusreeglite rikkumist. A. Luud on

väitnud, et juhul kui K. O. oleks järginud LE nõudeid ei oleks õnnetust juhtunud.

Kohtule jääb see väide arusaamatuks, kuna A. Luud, nähes eesliikuvat sõiduautot pikemat

aega aeglase kiirusega sõitmas tee telgjoone ääres, võis ja pidi eeldama, et jõudes vasakut

kätt jääva ristmikuni on viimasel kavatsus asuda pöördele. Nimetatud asjaolu näitab selgesti,

et kaebaja ei pööranud piisavalt tähelepanu ees sõitvale sõidukile ega selle

suunamärguandele. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest ja fototabelitest, et nimetatud

teelõigul ei olnud nähtavus piiratud. Anni Luud oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud aru saama, et tema poolt valitud sõidutrajektoori muutmine võib

kaasa tuua liiklusohtliku olukorra, kuid ta ei olnud piisavalt ettevaatlik sellises olukorras

vasakult möödasõitu sooritama asudes. Seega pani menetlusalune isik temale etteheitetava

tegutsemata jätmise toime hooletusest, sest hoolsa käitumise korral oleks ta ette näinud

võimaliku liiklusohtliku olukorra tekkimise.

Asja materjalidest, eelkõige liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde

lisatud fototabelitest nähtub, et vanale sillale viival sõiduteel asuva mootorsõiduki Suzuki

(sõiduki tagumine osa on Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt suunas) parempoolsest

tagaosast kuni sõiduradu eraldava pidev- ja katkendjoone ühendini on mõõdetuna 16,8 m.

Liiklusõnnetuse skeemilt nähtuvalt olid pidurdusjäljed tekitanud vaid A. Luua poolt juhitud

sõiduk, seevastu K. O. sõiduki puhul on skeemile märgitud vaid sõidujälg. Nii skeemilt kui

fotodelt on näha ka see, et K. O. sõiduk oli peale liiklusõnnetust täielikult Tartu – Viljandi

maanteelt ära pööranud. Kohus ei nõustu seega kaebaja esindaja väitega, et kokkupõrke

toimumise koht ei ole täpselt fikseeritud ja kokkupõrge toimus pigem tee telgjoonel, st A.

Luud alustas manöövrit oluliselt ennem kui seda alustas Suzuki juht. Kokkupõrge on

liiklusõnnetuse aktist ja kohtule esitatud fototabelitest nähtuvalt toimunud kohas, kus K. O.

juhitud auto on teinud vasakpöörde nii, et tema auto paikneb vasakul asuva teeotsa alguses.

Kohtul puudub alus kahelda ka tunnistajate ütluses selle kohta, et sõidukite kiirus oli

kokkupõrke hetkel 30-40 km/h. Samuti leiab kohus, et kuivõrd kohtuistungil on tõendamist

leidnud, et A. Luud sooritas manöövri vasakusse sõiduritta ootamatult, siis esineb alus

kahelda tema ütluste usaldusvääruses selles, et ta enne manöövri sooritamist veendus selle

ohutuses.

Seega on varalise kahju tekkimine ja tervisekahjustuse tekitamine põhjuslikus seoses A. Luua

rikkumisega, sest kui A. Luud oleks järginud LE nõudeid, siis oleks tal olnud võimalik

ohutult peatuda või ära hoida liiklusõnnetust.

Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et suunavööndeid eraldava teekattemärgist 914

(pidev- ja katkendjoone ühend) tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib

seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades. Asja materjalidest nähtuvalt,

eelkõige sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelitest nähtuvalt

toimus liiklusõnnetus teekattemärgise 914 mõjualas, mistõttu A. Luud rikkus ta LE § 5

nõudeid ning pani sellega toime LS 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

A. Luua ütluste kohaselt alustas ta möödasõitu katkendliku joonega. Kohus A. Luua sellise

seisukohaga ei nõustu, kuna menetluse käigus on tõendamist leidnud, et teekattemärgist 914

(pidev- ja katkendjoone ühend) mõjuala algas umbes 100-200 meeteri kauguselt

sündmuskohast.

Lisaks märgib kohus järgmist, et vaatamata kaebuse esitaja mitmetele etteheidetele, nagu

oleks kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse õigust, on kohus seisukohal, et

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt rikkumist ei ole. Kohtuvälise menetleja

poolt on järgitud väärteoasja menetlemise korda, menetlustoimingud on teostatud seadusega

vastavuses. Nimetatut tõendavad väärteoasjas olevad materjalid.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on

A. Luud täitnud LS § 7417 lg 1 ja LS § 7435 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui

ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Seega, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud

mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille

tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt eespool viidatud LE § 4, on

kõigil liiklejad kohustatud täitma LE nõudeid, sh enne möödasõidu manöövri alustamist

veenduma, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. Antud kohustusest hoolimata, ei

pööranud A. Luud võimalikule ohule tähelepanu, kuigi ta oleks pidanud sellele tähelepanu

pöörama, ning põhjustas seetõttu kokkupõrke. Seega pani A. Luud käesoleva väärteo toime

hooletusest KarS 18 lg 3 mõttes.

Menetlusaluse isiku teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 27 mõttes ning süüd

välistavaid asjaolusid KarS 32 mõttes ei esine.

LS § 7417 lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni ja § 7435 lg 1 sanktsioon nägi

karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati

Anni Luuda kohaldades KarS § 63 rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4500

krooni. Seega karistati teda alla sanktsiooni keskmise määra.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt on

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja

seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalune isik

vastutab tegevusetuse eest, sest ta oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge

ära hoidma. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja

ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu

tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema.

Anni Luud pani toime temale süüks arvatud rikkumise hooletuse vormis. Ta ei olnud enne

möödasõidule suundumist piisavalt veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu tema poolt

liikluseeskirja nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses teo ja tagajärje vahel. Kohus ei

tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid

või raskendavaid asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab

tuletada kriminaalmenetlusõigusest (RKKKo 3-1-1-146-03, p 8 ja 3-1-1-105-09, p 11). KrMS

§-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on

käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel,

mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04,

p-d 15 ja 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui

menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Kohus leiab, et kohtus tuvastatud asjaolusid arvestades (Anni Luual on õnnetuse tagajärjel

tuvastatud 80 % töövõimetus) ja võttes arvesse, et Anni Luua süü ei olnud suur ning kohtu

arvamuse kohaselt puudub käesolevas asjas ka avalik menetlushuvi, siis juhindudes VTMS

§ 30 lg 1 p 1 on põhjendatud käesoleval juhul väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel.

Kohtunik