2-25-4161/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4161

Tsiviilasi

J.B hagi Z.W-na ja L.R-ina vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi tagamise

taotluse lahendamine

Menetlusosalised

Hageja J.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja I Z.W (isikukood XXX)

Kostja II L.R (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast J.B hagi Z.W-na ja L.R-ina vastu ühisvara

jagamiseks.

2. Lugeda hagiavaldus J.B-le tagastatuks.

3. Jätta J.B hagi tagamise taotlus rahuldamata.

4. Tagastada hagi tagamise tagatis summas 500 eurot J.B arvelduskontole nr XXX.

5. Jätta menetluskulud J.B kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada määrus kätte J.B lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse (resolutsiooni p 1) peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. J.B (hageja) esitas 17. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagi Z.W-na (Z.W, kostja I) ja L.R-

ina (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt I Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2025 tagaseljaotsusega

tsiviilasjas nr 2-24-18512 hageja kasuks välja põhinõue 6500 eurot, viivis ja menetluskulu

1190 eurot. Kostja I võlga ei tasunud, mistõttu algatati hageja taotlusel kohtutäitur Reet

Rosenthali büroos täitemenetlus täiteasjas nr 186/2025/166. Täitemenetluse käigus selgus, et

kostjal ei ole lahusvara, mistõttu saab kohtuotsust täita üksnes kostjate ühisvara kostjale I

kuuluva osa arvelt. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jagada kostjate ühisvara.

Kostjate ühisvara hulka kuulub kaks kinnistut: kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht

XXX-i) ja kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht , XXX-i). Hageja palub jagada

kostjate ühisvara ning müüa ühisvara, jagades vara müügist saadud raha poolte vahel.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise

korras seada kostjate ühisvarasse kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid.

3. Kohus jättis 18. märtsi 2025 määrusega hagi ja hagi tagamise taotluse käiguta ning andis

hagejale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: nõude aluseks olevate asjaolude

täpsustamiseks ja põhistamiseks; nõude suuruse ja kujunemise täpsustamiseks; kinnistute

turuväärtuse täpsustamiseks ja hagi tagamise korras seatavate hüpoteekide suuruste

täpsustamiseks.

4. Hageja esitas 31. märtsil 2025 täpsustatud hagiavalduse, milles palus määrata täiendava

tähtaja kuni 20. aprillini 2025 hagi selgituste täiendamiseks seoses kohtutäituri poolt tehtud

toimingutega, millele tuginedes saab hageja väita, et täitemenetluses on nõude täitmine

võimatu. Hagiavaldusele on lisatud kohtutäitur Reet Rosenthali vastus, mille kohaselt on

hetkel täiteasjas nr 186/2025/166 vabatahtlik täitmisaeg. Kohtutäitur selgitas hagejale, et saab

hakata võlgniku vara arestima alates 10. aprillist ja alles aprilli lõpuks saab kohtutäitur

väljastada teate, et täitmine lahusvara arvelt ei õnnestu. Koos täpsustatud hagiavaldusega

esitas hageja ka täpsustatud hagi tagamise taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus hindab esmalt hagiavalduse õiguslikku perspektiivi. Hageja on esitanud kostjate vastu

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel nõude kostjate ühisvara jagamiseks ja

sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisomandist. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjate

ühisvara hulka kaks kinnistut: kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht XXX-i) ja

kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht , XXX-i ).

TMS § 14 lg 2 järgi on võlausaldajal võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui (1) hagejal on

võlgnikust abikaasa vastu nõue, (2) võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine

ebaõnnestub, (3) võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks

sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada, ja (4) võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise

nõuda ühisvara jagamist (RKTKo 22.01.2025, 2-23-12244, p 13).

Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Reet Rosenthali juures alustatud 10. märtsil 2025

täitemenetlus täiteasjas nr 186/2025/166. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtusse pöördunud

vaid nädal pärast täitemenetluse algatamist. Kohus palus hagejal 18. märtsi 2025. a puuduste

kõrvaldamise määruses selgitada, milliseid toiminguid on kohtutäitur selle aja jooksul

jõudnud teha ning millele tuginedes saab hageja väita, et täitemenetluses on nõude täitmine

võimatu. Hageja esitas 31. märtsil 2025 täpsustatud hagiavalduse, milles palus määrata

täiendava tähtaja kuni 20. aprillini 2025 hagi selgituste täiendamiseks seoses kohtutäituri

poolt tehtud toimingutega, millele tuginedes saab hageja väita, et täitemenetluses on nõude

täitmine võimatu. Hagiavaldusele on lisatud kohtutäitur Reet Rosenthali vastus, mille kohaselt

on hetkel täiteasjas nr 186/2025/166 vabatahtlik täitmisaeg. Kohtutäitur selgitas hagejale, et

saab hakata võlgniku vara arestima alates 10. aprillist ja alles aprilli lõpuks saab kohtutäitur

väljastada teate, et täitmine lahusvara arvelt ei õnnestu.

Asjaolu, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa, saab tõendada vaid

täitemenetluses ning väljaspool seda ei saa võlausaldaja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3

teise lause alusel ühisvara jagamist nõuda. Tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik

pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse

ebaõnnestumise kohta (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.2).

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaoludel veendunud hagi õiguslikus

perspektiivikuses. Nimelt on võlausaldajal võimalik esitada hagi abikaasade ühisvara

jagamiseks, kui täitemenetluses on nõude täitmine võimatu. Täitemenetluses on käimas

vabatahtlik täitmisaeg, mis lõppeb kohtutäitur Reet Rosenthali sõnul 10. aprillil 2025.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I vara käesolevalt veel arestitud ning selgunud ei ole, kas

kostja I suhtes kohaldatavate arestidega hakkab kohtutäiturile laekumisi toimuma. Ennatlik on

teha järeldusi kostja I maksevõimekuse osas olukorras, kus täitemenetluses ei ole möödunud

vabatahtlik täitmisaeg. Ka kohtutäitur on hagejale selgitanud, et hetkel ei ole kohtutäituril

võimalik väljastada teadet, et täitmine lahusvara arvelt ei õnnestu.

PKS § 33 lg 3 teine lause sätestab, et võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt

võimalik väita, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kohus leiab, et TMS § 14 lg 2

kohaldamise teist eeldust (st võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine

ebaõnnestub) praegu ei esine.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagiavaldus on perspektiivitu, st hageja

taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ja hagi tuleb seetõttu jätta menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et hageja saab uuesti pöörduda haginõudega kohtusse, kui TMS § 14 lg 2

kohaldamise eeldused on täidetud.

7. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub seada kostjate

kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid.

Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi

tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on

lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et

põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt RKTKm 21.12.2020, 2-

20-5086,

p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kohus peab hagi õigusliku perspektiivituse korral

jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (vt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.3).

Kuivõrd hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu ja jääb menetlusse võtmata, ei ole alust ka

hagi tagamiseks.

8. Kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tagastab ta selle hagejale koos

lisade ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Tagastamistoimingu tulemusena

loetakse, et avaldust ei ole kohtule esitatud ega kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg-d 4 ja

6).

9. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulusid

tekkinud ei ole, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

10. Hageja on esitanud taotluse hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise summas

500 eurot tagastamiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 195 lõike 1 alusel. Kohus

leiab, et kostjatelt seisukoha küsimine tagatise tagastamise kohta ei vastaks TsMS § 195 lg 2

eesmärgile, kuna käesoleval juhul ei ole kohus hagi taganud, st kohus ei ole teinud

menetlustoimingut, millega seoses hageja tagatise tasus, samuti puudus hagejal kohustus

tagatise tasumiseks.

11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist

(TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida, kelle ja millisele

pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

Kohtunik