2-24-6541/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

01. aprill 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-6541

Tsiviilasi

N.A hagi F.R-i vastu elatise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.A (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: G.S (isikukood XXX)

Kostja: F.R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista F.R-ilt N.A ülalpidamiseks igakuine elatis alates 26.04.2024.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o 23.01.2041.a summas 287,72 eurot kuus (272,76 eurot

baasumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. F.R-il tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 15. kuupäevaks

G.S-i arvelduskontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „N.A elatis“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 24.04.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb hagis

elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 26.04.2024.a. Hageja

elab emaga ja kostjaga koos ei viibi kuus ühtegi päeva. Kostja andis hageja turvatooli

ostmiseks 35 eurot, kuid ei ole pidanud kinni esialgsest kokkuleppest, et ostab mähkmeid

ja niisuteid. Kostja ei ole tasunud hagejale igakuiselt 100 eurot. Kostja on kandnud peale

hagi esitamist 08.05.2024.a hagejale 150 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kulusid tõendanud. Kostja on

töötu ja saab töövõimetustoetust 281 eurot kuus kuni 04.06.2024.a. Kostjat takistas tööle

minemast tervis (silmanägemine). 22.10.2024.a vastuses on kostja märkinud, et saab

töötasu 825 eurot. Kostja on pakkunud, et ostab lapsele vajalikud asjad ja on ka ostnud.

Kostja on tasunud igakuiselt või tagantjärgi hagejale 100 eurot kuus. Kostja palub

vähendada elatist ning määrata elatise suuruseks 100 eurot kuus (dtl 13).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

6. Kohus tegi pooltele 17.09.2024.a kompromissettepaneku (dtl 70-72). Hageja nõustus

kompromissettepanekuga (dtl 73-75). Kostja sellega ei nõustunud ja ei vastanud kohtule.

07.10.2024.a tegi kohus pooltele veelkord ettepaneku kompromissläbirääkimisteks (dtl

77-78). Hageja vastas kohtule, et on jätkuvalt nõus kohtu pakutud kompromissiga (dtl 79).

Kostja kompromissiga ei nõustunud (dtl 88).

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 26.04.2024.a miinimummääras (dtl

16).

8. Kostja palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub hagejale elatist 100 eurot

kuus. Kostja sai kuni 04.06.2024.a töövõimetustoetust 281 eurot kuus ning peale seda on

kostja töötasu 825 eurot kuus. Kuivõrd kostja peab tasuma ka enda elamiskulude eest, siis

pole ta võimeline elatist miinimumsummas tasuma (dtl 23, 63, 88).

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 26.04.2024.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

12. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

13. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

punkt 15).

14. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

15. Hageja emal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps, s.o hageja. Hageja ema

saab (sai) vanemahüvitist ja hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 15).

16. Kostjal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps s.o hageja. Kostja saab igakuist

töötasu 825 eurot kuus (dtl 88). Kostjale kuulub mootorsõiduk BMW xxx (dtl 143).

17. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse,

kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et nii hageja emal kui ka

kostjal puuduvad kinnisvara ning osalused äriühingutes.

18. Kohus palus 17.09.2024.a kirjaga esitada kostjal kohtule tõendid, mis tõendaks, et kostja

on võimeline tasuma hagejale elatist üksnes 100 eurot kuus. Kohus palus esitada arsti

tõendi, kõikide olemasolevate pangakontode viimased 6 kuu väljavõtted ja tõendid

sõidukite, kinnisvara ja äriühingute kohta (dtl 70). 07.10.2024.a kohtumäärusega andis

kohus korduva tähtaja vastavate tõendite esitamiseks.

19. Kostja ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes

maksuandmete tõendi, millest nähtub, et november 2023.a kuni mai 2024.a töötasu

väljamakseid kostjale ei tehtud (dtl 64). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit (nt

arstitõend), et oli töövõimetu sellel ajal ja ei saanud tööle asuda. Kostja on kohtule ka

22.10.2024.a kinnitanud, et saab töötasu 825 eurot kuus. Kostja väiteid töötasu osas

kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti esitatud tõend.

20. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja

varaline seis oleks kehvem kui hageja ema oma. Pigem on see parem, sest kostja saab

töötasu 825 eurot kuus ning omab sõidukit.

21. Kohus võib seaduse kohaselt ka mõjuval põhjusel vähendada elatist. Kuid seda üksnes

konkreetsete tõendite olemasolul. Kostja on esitanud paljasõnalised väited, et ta oli tervise

pärast töötu. Ühtegi tõendit esitatud ei ole, kuigi kohus andis korduvalt selleks võimaluse.

Seega puudub kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

22. Kostja on märkinud, et kannab hagejale igakuiselt 100 eurot (dtl 22). Kuivõrd ühtegi

tõendit kohtule selle kohta esitatud pole, siis on kostja väited tõendamata.

23. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 26.04.2024.a vastavalt

PKS §-le 101.

24. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks.

25. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust

pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse

muutmiseks taas kohtu poole.

26. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 26.04.2024.a

juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat

elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida

alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

28. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

29. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik