3-25-743/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-743

Määruse kuupäev

1. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada tema kambri

koristamine üks kord päevas ja 24. märtsi 2025. a

vaideotsuse nr 1-8/2-25/35-2 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 24. november 2024 kuni 23. märts 2025 kohta.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Tagastada X-ile kaebuse lisade 1-3 originaalid.

7. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla võimaldas alates 2022. a X-ile (kaebaja) kambris märgpesu ühe korra päevas.

Sihtasutuse Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse vanemõde teavitas 19. veebruaril 2025

Tartu Vangla teise üksuse juhti telefoni teel, et kaebajale ei ole vajalik võimaldada

igapäevaselt teise kinnipeetava poolt kambris põranda märgpesu, vaid piisab kaebajale

varrega mopi väljastamisest. Tartu Vangla teise üksuse juhi 20. veebruari 2025. a korralduse

kohaselt ei käi alates samast päevast teine kinnipeetav enam kaebaja kambrit koristamas, vaid

kaebaja peab ise enda kambrit koristama ning talle väljastatakse selleks pika varrega mopp ja

ämber.

3-25-743

2. Kaebaja esitas 21. veebruaril 2025 Tartu Vanglale vaide, milles palub tekkinud probleem

lahendada. Kaebajal on erinevad terviseprobleemid ning ta ei saa ise kambrit koristada.

Kaebaja sai kambri koristamisel mitmeid kordi ka kehavigastusi. Seetõttu on talle alates 2022.

a ette nähtud kambris üks kord päevas märgpesu vangla poolt.

3. Tartu Vangla jättis 24. märtsi 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/35-2 kaebaja vaide

rahuldamata. Kaebaja soovib, et vangla muudaks teise üksuse juhi 20. veebruari 2025. a

korraldust ning et teised kinnipeetavad koristaksid kaebaja kambrit igapäevaselt. Kaebajale ei

ole väljastatud näidustust, mille kohaselt ta ei suuda ise kambrit koristada ning et tema

kambrit peab koristama teine kinnipeetav, vaid ta vajab abi põranda koristamisel ning talle

tuleb selleks lubada varrega mopp või tagada koristaja, kes tema põrandat peseb. Praegu on

kaebajal võimalik küsida endale kambri koristamiseks varrega mopp ehk talle on tagatud

abivahend põranda koristamiseks. Praegune töökorraldus vastab meditsiiniosakonna juhistele.

4. Kaebaja esitas 24. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu

Vangla üksuse juhi 20. veebruari 2025. a korralduse ja 24. märtsi 2025. a vaideotsuse nr

1-8/2-25/35-2 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab, et teised kinnipeetavad aitavad kaebajat

erinevate igapäevatoimingutega, sh koristavad tema kambrit. Praegu kaebaja kambrit üksuse

juhi korraldusel ei koristata, kuigi üksuse juht on kaebaja terviseprobleemidest teadlik.

Kaebaja kambrit tuleks koristada iga päev. Kaebaja ei saa kummardada ning mopiga põrandat

pesta. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist, riigi õigusabi, tõendite kogumist, kaebuse lisade tagastamist ja nendest avalikku

e-toimikusse koopiate tegemist.

5. Sihtasutus Viljandi Haigla ja Tartu Vangla esitasid 31. märtsil 2025 kohtule vastustena

kohtunõudele kaebaja terviseandmed ja kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Tartu

Vangla teise üksuse juht ei andnud 20. veebruari 2025. a korraldust haldusaktina, mistõttu ei

ole kohtul võimalik vastavat korraldust tühistada. Kuna kaebaja eesmärgiks on varasema

praktika jätkamine ning teiste kinnipeetavate poolt tema kambri jätkuv koristamine, siis

mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagada

tema kambri koristamine üks kord päevas. Kohus saab aru, et kaebaja soovib HKMS § 251 lg

1 p 3 alusel sama meetme rakendamist ka esialgse õiguskaitse korras. Samuti nõuab kaebaja

HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla 24. märtsi 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/35-2

tühistamist.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7.1. Asjaolu, et teised kinnipeetavad ei korista enam kaebaja kambrit ning et seetõttu on tema

kamber must ja tolmune, ei saa põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Vangla tegevus

võib põhjustada kaebajale teatud heaolu langust, kuid mitte selliseid ülemääraseid

ebamugavusi, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajal on võimalik

ise oma kambrit korrastada määral, mis on tema terviseseisundist tulenevalt võimalik, ning

3-25-743

sellega endale saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada. Kohtule ei ilmne, et kaebaja jaoks

oleks tema terviseseisundist tulenevalt kambri koristamine täiesti välistatud.

7.2. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine

(vangistusseaduse § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja kambri olmetingimusi, sh puhtust.

Vaidlus puudub selles, et kaebajal esinevad erinevad terviseprobleemid, mistõttu ei ole tal

võimalik kõiki koristamistoiminguid teha samas ulatuses nagu teistel kinnipeetavatel.

Kaebajale 17. novembril 2022, 22. augustil 2023 ja 20. märtsil 2025 väljastatud tõendite

kohaselt on tema jaoks põranda pesemine raskendatud ning ta vajab kambri koristamiseks kas

varrega moppi või teise kinnipeetava abi. Sihtasutus Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse

juht selgitab täiendavalt, et vanglas on esinenud perioode, mil vangla ei ole

julgeolekukaalutlustel varrega moppi kambrisse lubanud, mistõttu on arst toetanud abistaja

kasutamist, kuid kaebajal on võimalik ka ise oma kambrit varrega mopi abil koristada (dtl-d

16-17 ja 31). Käesolevalt on vangla üksuse juht otsustanud, et kaebajale väljastatakse pika

varrega mopp ja ämber (dtl 29) ning seega on kaebajale vastavalt tervishoiuteenuse osutajate

tõenditele kambri koristamiseks vajalikud abivahendid tagatud. Asjaolu, et varasemalt

võimaldati kaebajale vajalike abivahendite asemel teiste kinnipeetavate abi, ei ole asja

lahendamisel määrava tähendusega ega muuda vangla praegust praktikat ebakohaseks. Vangla

ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

7.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis

peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse

tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise

määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).

8.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS

§ 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 24. november

2024 kuni 23. märts 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated

on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada

kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

8.2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

3-25-743

asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Kuigi Tartu Vangla ei võimalda kaebajale kambri koristamiseks teiste kinnipeetavate abi, siis

väljastab vangla talle kambri koristamiseks vajalikud abivahendid ning kaebajal on endal

võimalik piisaval määral kambri puhtus tagada. Kohtule ei ilmne, et kaebaja terviseseisundist

tulenevalt oleks kambri koristamine tema jaoks võimatu. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi

pelgalt asjaolu, et kaebaja peab taluma teatud väheseid ebamugavusi. Kaebaja terviseseisund

ei ole selline, mis välistaks igasuguse enda kambri koristamise võimekuse. Kaebaja võimekust

põrandalt ja mujalt asju kätte saada iseloomustab kasvõi tema praegune tegevus, sest kaebaja

on saatnud koos kaebusega näidisena kambrist väidetavalt pärinenud tolmurullid. Nende

kokku kogumiseks pidi kaebaja paratamatult tegema toiminguid, mida saab ta sama edukalt

rakendada kambri puhastamisel. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

9.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295, 3-25-103, 3-24-2072, 3-24-2001 jne). Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

10. Kohus tagastab kaebajale vastavalt tema taotlusele kaebuse dokumentaalsete lisade 1-3

originaalid ning jätab digitaalsesse toimikusse lisade koopiad. Kohus ei tagasta kaebajale

kaebuse lisa 4, s.o kohtule saadetud tolmu. Eelkirjeldatud füüsiline tõend kuulub hävitamisele.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider