1-24-5936/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tartu

Kohtuasja number

1-24-5936

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Alvar Valdre süüdistus KarS § 4231 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

Alvar Valdre kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas

Süüdistatav

Alvar Valdre. Isikukood: 39108142233; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht XXX; töökoht Fellin Invest OÜ,

ehitustööline; tõkendit ei ole kohaldatud; varem 7 korda

kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 28.

septembri 2023 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, §

184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-

Liina Talimaa

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud

apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaat Eve Jundase poolt Alvar

Valdrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

366 eurot, sealhulgas käibemaks 66 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Alvar Valdrelt Eesti

Vabariigi kasuks välja 366 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on

võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse

ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus

üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Alvar Valdre anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi. Süüdistuse

kohaselt juhtis varem juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest väärteokorras karistatud

A. Valdre uuesti:

-

24. jaanuaril 2024 kell 9.55 Viljandi linnas Koidu 5 juures mootorsõidukit BMW 530D

(reg-nr XXX );

-

14. veebruaril 2024 kell 11.20 Viljandi linnas Tartu 38 juures mootorsõidukit Mercedes-

Benz GL 320 (reg-nr XXX ) ja

-

14. märtsil 2024 kell 17.20 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Paistu-Sultsi tee 1.

kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D (reg-nr XXX ).

Kirjeldatud tegevusega rikkus A. Valdre liiklusseaduse (LS) § 94 lg-st 1 tulenevat nõuet,

mille järgi võib mootorsõidukit juhtida üksnes isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või

kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 otsusega tunnistati A. Valdre süüdi ja teda karistati KarS

§ 4231 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele Tartu Maakohtu 28.

septembri 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, saades liitkaristuseks 3 aastat 2

kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud 2 päeva, mille tulemusena mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 20

päeva vangistust. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

3. Vaidlust ei ole selles, et A. Valdrel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigus. Teda on 2. augustil 2023 ja 30. oktoobril 2023 väärteokorras juhtimisõiguseta

mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. A. Valdre juhtis nii 24. jaanuaril 2024 kell 9.55, 14.

veebruaril 2024 kell 11.20 ja 14. märtsil 2024 kell 17.20 uuesti mootorsõidukit.

4. A. Valdre käitumine on süstemaatiline. Olles eelnevalt kahel korral LS § 201 lg 1 järgi

karistatud, juhtis ta kolmel korral mootorsõidukit ilma selleks juhtimisõigust omamata. Need

üksikteod moodustavad sisulise süsteemi. A. Valdre teos on täheldatav teatav harjumuslikkus:

ta on põhjendanud juhtimisõiguseta sõitmist vajadusega. Harjumuslikkusele viitab seegi, et A.

Valdre on kahel korral kasutanud sama mootorsõidukit. Järelikult realiseeris A. Valdre KarS §

4231 objektiivse koosseisu. A. Valdre tegutses tahtlikult.

5. KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. A.

Valdre süü suurus on keskmine. Vaatamata varasematele väärteokaristustele jätkas ta

järjepanu mootorsõiduki juhtimist. Viimasel korral põhjustas ta liiklusõnnetuse, mille

tagajärjel sai tema sõidukis viibinud kaasreisija tervisekahjustusi. See näitab, et A. Valdre

kuritegelik käitumine on kaasliiklejate jaoks ohtlik. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi saab A. Valdre

puhtsüdamlikku kahetsust käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Raskendavaid asjaolusid

ei esine. Neil kaalutlustel tuleb süüdistatavale mõista karistus, mis jääb sanktsiooni

keskmisest määrast allapoole. A. Valdret tuleb karistada vangistusega. Teda on korduvalt

kriminaalkorras karistatud: tal on 7 kehtivat kriminaal- ja 7 väärteokaristust. A. Valdret on

varemgi vangistusega karistatud, 2 korral on see üldkasuliku tööga asendatud. Vangistuse

mõistmist toetab see, et A. Valdre pani uue kuriteo toime katseajal. Sealjuures on ta varemgi

kuritegusid katseajal toime pannud (vt Pärnu Maakohtu otsus nr 1-16-1615 ja Tartu Maakohtu

otsus nr 1-16-6057). Väärib tähelepanu, et osa väärteotrahve on tasumata: ta pole ära maksnud

21. aprillil 2023 määratud 160-eurost, 2. augustil 2023 määratud 700-eurost ja 30. oktoobril

2023 määratud 800-eurost rahatrahvi. A. Valdre keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot.

Niisiis on kaheldav, kas A. Valdre on motiveeritud ja suuteline rahalist karistust kandma.

Toodud asjaoludel on A. Valdret põhjendatud karistada 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg

2 alusel tuleb sellele liita Tartu Maakohtu 28. septembri 2023 otsusega mõistetud karistuse

kandmata osa (2 aasta 9 kuu 22 päevane vangistus). KarS § 68 lg 1 järgi tuleb sellest maha

arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Apellatsioonimenetlus

6. A. Valdre kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni,

milles palub karistust kergendada: mõista süüdistatavale rahaline karistus. Kaitsja leiab, et

esimese astme kohus on alahinnanud A. Valdre siirast kahetsust. Süüdistatava elus on

toimumas oluline pöördepunkt, millest sõltub tema tuleviku kujunemine. Rahalise karistuse

mõistmine tagaks A. Valdrele võimaluse olla vabaduses pere kõrval – see sunniks teda

rohkem pingutama. A. Valdrel sündis hiljaaegu väike laps. Isa eraldamine perekonnast

karistaks tema last. Üldpreventiivsed huvid ei kaalu üles A. Valdrest lähtuvaid

eripreventiivseid kaalutlusi. Süüdistatav on lubanud järk-järgult väärteotrahvid ära maksta.

Pingutamise korral suudab ta tasuda ka rahalise karistuse.

7. Prokuratuur palub kaitsja apellatsioon rahuldamata jätta.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. A. Valdre süüditunnistamist puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ka

ringkonnakohus ise leiab, et see on seaduslik.

9. Edutuks jääb apellatsioonis esitatud taotlus kergendada A. Valdrele mõistetud karistust.

Pidades silmas seda, et maakohtul on karistust mõistes küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11), ei saa apellatsioonikohus

muuta maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse

ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust

kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.

10. Esimese astme kohus tegi veatult kindlaks, et A. Valdre teosüü on keskmise suurusega.

Tulenevalt varasematest väärtegudest oli süstemaatiline juba esimene praeguse menetluse

esemeks olev tegu – BMW juhtimine 24. jaanuaril 2024. Sellele teole lisandus aga veel kaks

sõidukijuhtimist. Viimasel korral põhjustas A. Valdre suisa liiklusõnnetuse, sõites

politseipatrullist eemaldudes maanteekraavi (tl 24). Selle tagajärjel sai A. Valdre sõidukis

viibinud kaassõitja viga. Niisiis pole A. Valdre õiguskuulekusest hälbiv käitumine kätkenud

endas pelgalt abstraktset liiklusohtu, vaid see oht on ka liiklusavarii näol realiseerunud.

11. Kohtukolleegiumi hinnangul talitas maakohus veatult, kui otsustas rahalise karistuse

asemel vangistuse mõistmise kasuks. A. Valdre sooritas etteheidetavad juhtimisteod

käitumiskontrolli kestel. A. Valdret on varem üritatud mõjutada nii üldkasuliku töö,

vangistuse kui koos käitumiskontrolliga katseajaga, kuid ükski karistuse kandmise viis

soovitud tulemust andnud ei ole – A. Valdre on jätkanud eriliigiliste kuritegude

toimepanemist. Seetõttu on põhjust kahelda, kas rahaline karistus oleks leebema

põhikaristusena tema mõjutamiseks tõhus. Tõik, et A. Valdret on Politsei- ja Piirivalveameti

2. augusti 2023 ja 20. oktoobri 2023 otsusega juhtimisõiguseta sõitmise eest väärteokorras

karistatud ning et kummagi otsusega määratud rahatrahvi pole ta senini ära maksnud, seab aga

tõsiseltvõetava kahtluse alla A. Valdre (tegeliku) võimekuse või tahte apellatsioonis

taotletavat rahalist karistust kanda.

12. Argument, justkui oleks kohtuotsuses A. Valdre kahetsust alahinnatud, jääb karistuse

mõistmist puudutavate kaalutluste ümberlükkamise seisukohast sisutühjaks. Esimese astme

kohus on otsesõnu A. Valdre puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust

kergendava asjaoluna arvesse võtnud, mõistes A. Valdrele vangistuse sanktsiooni keskmisest

mõnevõrra madalamas määras. Ringkonnakohut ei veena ka argumentatsioon, mis puudutab

A. Valdre pereelu. Kohtule esitatud sünnitõendist ilmneb, et A. Valdre tütar sündis juba üle-

eelmisel aastal, s.o 9. veebruaril 2023 (tl 129). Sellele järgneval ajal pole A. Valdre enda

käitumises korrektiive teinud, jätkates süütegude toimepanemist. Ühtlasi pole talle alust ette

heita juhuslikku eksimust, kuivõrd A. Valdre sooritas üsna pea pärast lapse sündi lausa kaks

liiklusalast väärtegu (6. juulil 2023 ja 28. septembril 2023). Talle pole heidutavalt mõjunud ka

kummagi teo eest määratud rahatrahvid – pigem on tema normikuulekuse defitsiit ajas

süvenenud. Viimasel korral täheldati A. Valdre väljahingatavas õhus mõningast alkoholi: 14.

märtsi 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märgitud, et A. Valdre suust tuli

alkoholilõhna (tl 37). Patrullpolitseiniku sõnul tuvastati tema väljahingatavast õhust 0,12 mg/l

alkoholi (tl 24). Sedavõrd hoolimatu käitumine muudab ainetuks kaitseväite, justkui oleks A.

Valdre võimeline enda käitumist lähedaste nimel muutma.

13. Toodud põhjustel jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 otsuse

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale

esitatud apellatsiooni rahuldamata.

14. Vandeadvokaat E. Jundas esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamisteks ja apellatsiooni vormistamiseks kokku 250

minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 366 eurot KrMS § 185 lg 2

alusel A. Valdrelt riigi kasuks välja mõista. A. Valdre peab selle raha maksma ära 30 päeva

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)