2-25-4192/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4192

Tsiviilasi

R.Z. hagi Terviseameti vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.Z. (isikukood XXX)

Kostja Terviseamet (registrikood 70008799)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus hagiavalduse tagasivõtmiseks ja jätta tsiviilasi nr 2-25-

4192 läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R.Z. (hageja) esitas 17. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Terviseameti (kostja)

vastu kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejal diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida

on süstitud nii tahtevastaselt kui sundravi korras. Hagejat on pidevalt represseeritud diagnoosi

alusel, piiratud tema liikumisvabadust juhiloale tervisetõendi mitteandmises ja teatud aladel

töötamist mittevõimaldamisega. Hageja tervis on käesolevalt häiritud sügavast depressioonist

ja tahteaktiivsuse langusest (tekkis sundravil olles), mis on aastaid püsiv koos erinevate

sõltuvushäiretega. Hageja on seisukohal, et kuna 28. veebruaril 2025 teostatud ekspertiis

hageja suhtes ei tuvastanud xxxxxxxxxxxxx, siis on tegu vale diagnoosi ja raviga, mille tõttu

nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist määras 200 000 eurot.

2-25-4192

3. Hageja esitas 30. märtsil 2025 taotluse menetluse ootele panemiseks seoses selguse

saamiseks võimaliku diagnoosi ja valeravi kohta kuna käesoleval aastal toimub hageja puude

tuvastamine. Hageja selgitas, et kui selgub, et diagnoosi pole, siis jätkab hageja protsessi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja võtab hagi

tagasi. TsMS § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. TsMS § 426 lg 1 näeb ette, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse,

et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

5. Kohus ei ole hageja 17. märtsil 2025 esitatud avaldust menetlusse võtnud. Hageja on

esitanud kohtule taotluse menetluse ootele panemiseks ja avaldanud, et peale hageja suhtles

puude tuvastamise osas selguse saamist soovib hageja protsessiga jätkata. Kohus käsitleb

antud taotlust hagiavalduse tagasivõtmise avaldusena enne hagiavalduse menetlusse võtmist.

Kohus rahuldab hageja taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks.

Kohus selgitab, et hagejal on võimalik peale puude tuvastamist või tuvastamata jätmist

pöörduda uuesti kohtu poole kui hagiavalduses toodud väited ja asjaolud on saanud kinnitust.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas

määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole

menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Külli Puusep

kohtunik