2-16-19608/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2025.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-19608

Tsiviilasi

V V hagi Z.U vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks, hüvitise ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V V (isikukood XXX)

Hageja esindaja: advokaat O.F (e-post xxx)

Kostja: Z.U (isikukood XXX, e-post xxx)

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja taotlus kompromissi kinnitamiseks rahuldamata.

2. Jätta V V hagi Z.U vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks, hüvitise ja viiviste nõudes läbi vaatamata.

3. Menetluskulud jätta V V kanda.

4. Z.U-l esitada soovi korral menetluskulude nimekiri 7 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.

5. Tagastada V Vle hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 750 eurot V.V

kontole xxx.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse

tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

V V esitas 31.12.2016 Harju Maakohtule hagi G.E vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks, hüvitise ja viiviste nõudes. Menetlus oli 20.03.2018 - 20.10.2023 peatatud seoses

teise menetlusega ning 27.11.2023 - 25.11.2024 seoses G.E surmaga. Kohus tegi 26.11.2024

määruse, milles märkis, et G.E üldõigusjärglasena jätkab menetlust Z.U ning määras hagejale tähtaja

kuni 18.12.2024, et esitada hagiavalduse terviktekst. Kohus selgitas, et tervikteksti esitamine on

vajalik seoses asjaolude muutumisega menetluse kestel. Hagi on esitatud mh xxx asuva

korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning hüvitise välja mõistmiseks kuni

valduse taastamiseni. Hageja teatas 17.01.2023, et sai valduse 4.07.2022; seoses esialgse kostja

surmaga langes ära väljatõstmise nõue ja alles jäi ainult rahaline nõue. Kohus leidis, et hagi on

muutunud seoses asjaolude muutumisega ebaülevaatlikuks ning nõuded on ebaselged. Kohus

selgitas, et terviktekstis tuleb kajastada ammendavalt asjaolud, millele hageja tugineb, ning esitada

tervikresolutsioon kõigi hageja nõuetega. Korteriomandi väljanõudmise nõude osas tuleb

selgesõnaliselt märkida, kas hageja loobub vastavast nõudest või võtab selle tagasi. Kui hageja on

valduse käesolevaks ajaks saanud, on kõik rahalised nõuded võimalik väljendada konkreetsete

summadena. Hagejal tuleb täpsustada, millises kogusummas nõuab ta hüvitist seoses XXX korteri

kasutamisega (esialgse hagi resolutsiooni p 4) ning esitada ka vastava summa arvestuskäik.

Hageja tervikteksti ei esitanud. 03.02.2025 teatas hageja vastusena kohtu korduvale nõudele

tervikteksti esitamiseks, et soovib kompromissi kinnitamist. Kompromisskokkulepet pooled kohtule

esitanud ei ole. 18.02.2025 vastas hageja kohtu taaskordsele järelepärimisele, et ei saa kompromissi

vormistada, kuna ei saa kostjaga kontakti, kuid hageja palub kompromissi kinnitada vastavalt kostja

kompromissettepanekule, millega hageja nõustub. Hageja ei ole menetluse jätkamisest huvitatud,

mistõttu uue tervikteksti esitamine ei oleks otstarbekas, hageja taotleb poole hagilt tasutud riigilõivu

tagastamist.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Kuivõrd kompromissilepingut kohtule esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik ka kompromissi

kinnitada.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või

kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvale nõudmisele esitanud hagiavalduse tervikteksti ning on

avaldanud, et ei ole menetluse jätkamisest huvitatud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja esitatud

hagi menetlemist enam ei soovi, on tema õiguskaitsevajadus ära langenud. Kohus jätab hagi TsMS §

423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus määrab kostjale tähtaja soovi

korral menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.

Kui menetluskulude nimekirja ei esitata, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Kohus rahuldab hageja taotluse hagi esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3

alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik