2-24-16555/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2025, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16555

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagiavaldus X vastu raha tasumise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Bigbank AS (registrikood 10183757)

Lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja

X (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kohtuistungit pidamata Bigbank AS-i (registrikood 10183757) ja X (isikukood

XXX) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1.

X (isikukood XXX) tasub Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) lepingust

tulenevate kohustuste katteks kokku 14 882 (neliteist tuhat kaheksasada

kaheksakümmend kaks) eurot 83 (kaheksakümmend kolm) senti vastavalt

kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.1 (kompromissi punktis 1.1) ja 1.1.2

(kompromissi punktis 1.2) sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:

1.1.1. X (isikukood XXX) tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi

punktis 1) nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2025.a

(kahe tuhande kahekümne viienda aasta) aprillist kuni 2026.a (kahe tuhande

kahekümne kuuenda aasta) märtsini iga kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks

Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) 300 (kolmsada) eurot;

1.1.2. 10.04.2026.a (kümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) on

X (isikukood XXX) kohustatud tasuma Bigbank AS-ile (registrikood 10183757)

võla jäägi ühekordse maksena.

1.2.

Juhul, kui X (isikukood XXX) täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla

tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne kohtumääruse resolutsiooni punktis

1.1.2 (kompromissi punktis 1.2) nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada

Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja

jooksul.

1.3.

Hagiavalduse esitamisel tasus Bigbank AS (registrikood 10183757) riigilõivu 910

eurot, millest 455 eurot taotleb Bigbank AS tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150

1 (4)

lõike 2 punkti 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda

Bigbank AS-i arveldusarvele nr XXXXXX, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-

16555, X riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 555

(viissada viiskümmend viis) eurot tasub X (isikukood XXX) Bigbank AS-ile.

Nimetatud kulu on juba arvestatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1

(kompromissi punktis 1) välja toodud võlgnevuses.

1.4.

Pooled on leppinud kokku kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi

punktis 1) võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub

X (isikukood XXX) võlgnevuse Bigbank AS-i (registrikood 10183757) arveldusarvele

XXXXXX märkides selgituseks „Ts asi 2-24-16555, X võlgnevus“.

1.5.

Kui X (isikukood XXX) ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.1 ja 1.1.2

(kompromissi punktid 1.1 ja 1.2) nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete

täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on

Bigbank AS-il (registrikood 10183757) õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist

Xlt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on

pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine

(tasumisega viivitamine), on Bigbank AS-il õigus nõuda Xlt edasiulatuvat viivist

lepingu raames 8,8% (kaheksa koma kaheksa protsenti) tagastamata krediidisummalt

alates Kompromissi sõlmimisest.

1.6.

Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled

lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.

1.7.

Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust

rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.8.

Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina võlaõigusseaduse §-i 578

mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning

omandavad kompromissi alusel uued õigused.

1.9.

Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sealhulgas fakt selle sõlmimise kohta

ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele

mistahes isikule või isikutele.

1.10.

Pooled kinnitavad, et Kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele.

1.11.

Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja

otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sealhulgas esindusõigus) Kompromissi

sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.

1.12.

Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt

seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete

kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.

1.13.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõike 4 alusel lepivad pooled kokku

määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani alates määruse

määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-16555.

3. Tagastada Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) riigilõiv 455 (nelisada viiskümmend

viis) eurot ja kanda arveldusarvele XXXXXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-16555, X

riigilõivu osaline tagastamine“.

4. Asendada jõustunud kohtumääruses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada

isikute isiku- ja registrikoode.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2 (4)

5. Jätta kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 märgitud menetluskulud X (isikukood

XXX) kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu

möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-16555, Bigbank AS-i (hageja) hagiavaldus X

(kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohtule on esitatud menetlusdokument, mis sisaldab poolte

sõlmitud kompromissilepingut.

II. Kohtumääruse

põhjendused ja seadus, millest

kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §

430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on sõlminud kompromissilepingu nõuete osas, mis tulenevad hageja kui krediidiandja ja

kostja kui tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Poolte kompromissist ei nähtu hageja ja

kostja kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud võimaluse eest tasuda kokkulepitud

rahasumma osamaksetega graafiku alusel. Seetõttu ei ole poolte kompromiss võlaõigusseaduse

(VÕS) § 401 lg-de 1 ja 2 mõistes krediidilepinguks ning sellele ei kohaldata tarbijakrediidilepingu

kohta sätestatut. Kompromissilepingu kehtivuse eelduseks on nõuete aluseks oleva

tarbijakrediidilepingu kehtivus. Kohus kontrollib seetõttu, kas hagis märgitud asjaoludel on pooled

sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu.

Hagist ja tarbijakrediidilepingust nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga, samuti andmed ja eeldused krediidi kulukuse

arvutamiseks (VÕS §§ 406 ja 4061). Kohus on seisukohal, et krediidi kulukuse määr 10,54% aastas

on arvutatud algandmetest nähtuvalt korrektselt ega ületanud lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda (VÕS § 4062 lg 1). Hagist nähtuvad asjaolud, mille kohaselt on hageja omandanud teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku suuruse, varaliste kohustuste (sh regulaarsete

finantskohustuste suurus, muud kohustused, varasema maksekohustuste täitmise kohta ning saadud

andmeid analüüsinud. Kohtu hinnangul on krediidiandja eeltoodut arvestades järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Kohus

leiab eeltoodut arvestades, et tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldused on täidetud, mistõttu on

pooltel võimalik kehtivalt kokku leppida tarbijakrediidilepingust tulenevatest nõuetest loobumises

ja kompromissilepingu alusel uute õiguste omandamises.

3 (4)

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata

jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

3. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu 910 eurot.

Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

määrab riigilõivu 455 eurot tagastamise hageja arveldusarvele.

4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad hageja

menetluskulud kostja kanda 555 euro ulatuses hagejale makstava rahasumma koosseisus. Kohus

jätab poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude

suuruse kindlaks määramata.

5. Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

6. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-

õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

Pooled on kokku leppinud kompromissi ja selle sõlmimise asjaolu konfidentsiaalsuses. Kohus

määrab omal algatusel isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isiku- ja registrikoodide

mitteavaldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)