3-25-434/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-434

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a

otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks algatada aukohtumenetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus asjas nr 3-25-434.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X.X. (edaspidi kaebaja) esitas taotluse Eesti Advokatuuri aukohtule aukohtumenetluse

algatamiseks Margus Viira suhtes.

2. Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a otsusega (digiallkirjastatud 20. jaanuaril

2025) asjas nr 2-15/852 otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi M. Viira

tegevuse suhtes seoses advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.

3. Kaebaja esitas 20. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2025. a otsus asjas nr 2-15/852 ja kohustada Eesti

Advokatuuri aukohtut uuesti arutama advokaat M. Viira tegevust ning algatama tema suhtes

aukohtumenetluse. Kaebaja selgitab, et talle esitati süüdistus kriminaalasjas nr 21244001052

ja Eesti Advokatuur määras talle riigipoolseks kaitsjaks vandeadvokaat Margus Viira.

Kaebaja on seisukohal, et M. Viira ei kaitsnud teda piisava hoolsusega.

4. Tallinna Halduskohus edastas 26. märtsil 2025 enda 7. märtsi 2025. a määruse alusel X.X.-i

kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a otsust,

millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tegevuses

3-25-434

distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja palub kohtul see otsus tühistada ja kohustada algatama

aukohtumenetlust.

7. HKMS § 44 lõige 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et X.X.-i

kaebus kuulub eeltoodud sätte alusel tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

8. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega

lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Kaebajal kui huvitatud

isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lõike 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu

poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lõige 1 võimaldab huvitatud isikul

aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda

aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid

selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku

teabe saamine. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele

menetlusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a määrus asjas 3-24-146 p 8 ja

seal viidatud kohtupraktika). Kohus selgitab, et kaebuse läbivaatamisel saab halduskohus

kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte aga advokaadi tegevust

huvitatud isikule õigusabi osutamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrus

asjas nr 3-19-362 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu ülesanne on kontrollida, kas

kaebaja on saanud advokatuurile taotluse esitada ja kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud

menetlusreegleid järgides. Seda, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse

käigus teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo

tunnuste mittetuvastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Sisuliselt saab aukohtu

kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat,

kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 15.

september 2023. a määrus asjas nr 3-23-1631).

9. Asja materjalidest nähtub, et aukohus on kaebaja taotluse kolmeliikmelises koosseisus

sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lõige 5).

Aukohus on 12. detsembri 2024. a otsusega asjas nr 2-15/852 kaebaja taotluse vandeadvokaat

M. Viira tegevuse suhtes sisuliselt läbi vaadanud ning teinud otsuse, millega ei tuvastatud

kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

Kohtule nähtub aukohtu otsusest, et aukohus on analüüsinud kaebaja väiteid, kuulanud ära

puudutatud advokaadi ning teinud aukohtule kättesaadava ja teadaoleva info põhjal

põhjendatud otsuse. Kohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi

ja kaebaja ei ole selliste õiguste rikkumist välja toonud ka halduskohtule esitatud kaebuses.

Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada, et vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks

aukohtule esitatud taotluses viidanud 10. novembril 2023 vanglas toimunud kokkusaamisele

vandeadvokaadiga või esitanud kokkusaamise kestvusega seonduvaid etteheiteid. Veelgi

enam, kaebaja on vaidlustatud otsuse kohaselt heitnud vandeadvokaadile ette, et kohtuti vaid

korra ja seda videovahendusel. Seega ei saanud aukohus vastava kaebaja väite (vanglas 10.

novembril 2023 toimunud kokkusaamine vandeadvokaadiga kestis 8 minutit) osas seisukohta

3-25-434

võtta. Kohtul ei ole alust kahelda aukohtu 12. detsembri 2024. a otsuse asjaolude kirjelduse

õigsuses ja täielikkuses.

10. Arvestades eelnevat, ei saa kohtu hinnangul Eesti Advokatuurile praeguses asjas ette heita

kaebaja aukohtumenetluse algatamise taotluse mittenõuetekohast menetlemist. Kohus märgib,

et kaebaja mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse

vaidlustamiseks, sh Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatada aukohtumenetlus.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)