3-25-540/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-540

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Siim Grossbergi (Grossberg) kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

polariseeritud

toonklaasidega päikeseprillide ära võtmisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta praeguse asja juurde haldusasja nr 3-25-458

materjalide hulgast Tartu Vangla 10. märtsi 2025. a vastuse

lisa 3 (Tartu Vangla 27. veebruari 2025. a otsus nr 1-9/2-

25/107-1).

2. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-540.

3. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta Siim Grossbergi taotlus menetlusdokumentide

paberkandjal saamiseks rahuldamata.

5. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (edaspidi kaebaja) esitas 5. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning mittevaralise kahju

summas 3000 eurot hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.

Kaebaja osutab, et Tartu Vangla jättis tema kahjunõude rahuldamata, kuid ta jääb vanglale

esitatud kaebuse juurde ning viitab seejuures Tartu Vangla 27. veebruari 2025. a otsusele nr 1-

9/25/107-2 (kaebuses ekslikult märgitud 1-9/25/107-1). Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla

ametnik võttis temalt 12. novembril 2024 ära isiklikud Emporio Armani polariseeritud

toonitud klaasidega päikeseprillid. Tegemist oli kaebaja jaoks igapäevaselt hädavajaliku

meditsiinilise abivahendiga, mille valis talle välja spetsialist ning need on kohandatud kaebaja

silmadele (klaaside värvus, polariseeritus). Kaebajal on diagnoositud põhidiagnoosina H52.2

+ Astigmatism ja kaasneva diagnoosina H04.2 + Epifoor e pisaravool. Kaebaja vajab

abivahendit igapäevaselt nii õues kui ka siseruumides. Vastav tõend on uuendatud silmaarsti

3-25-540

poolt 9. juunil 2023 (haigusjuht nr. A9109 2023) ning abivahendi kasutamiseks on olemas

kehtiv luba Tartu Vangla direktori käskkirja nr 6-43/673-1 alusel. Tartu Vangla on seega

sekkunud ebaseaduslikult kaebaja raviplaani ja seeläbi langetab kaebaja elukvaliteeti ja

kahjustab tervist. Vangla tegevus on õigusvastane. Mittevaraline kahju tekkis siis, kui vangla

hakkas 2024. aastal omaalgatuslikult vahetama meditsiinilisi abivahendeid (toonitud

klaasidega prillid) vangla omadega ning vangla väljastas enda toonitud klaasidega prillid.

Kaebajale need aga ei sobi, sest need ei ole mõeldud tema silmadele. Asendusprillide klaasid

on polariseerimata ning nende toon on vale (must). Kaebuses on esitatud riigi õigusabi ja

riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.

2. Kaebaja esitas 10. märtsil 2025 kohtule avalduse, milles selgitas, et Tartu Vangla

takistab tal alates 2024. a novembrist e-toimiku kasutamist. Kaebaja vajab igapäevaselt e-

toimikule ligipääsu. Kaebaja ei saa osaleda menetlustes e-toimiku vahendusel. Kõik kaebaja

menetlusdokumendid asuvad e-toimikus. Kaebajale tuleb väljastada kõik

menetlusdokumendid paberkandjal. Kaebajale peab vajalikuks määrata talle riigi õigusabi

korras advokaat, kes esindaks kaebajat menetlustes, millele kaebajal endal ligipääs puudub.

3. Kaebaja esitas 22. märtsil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et vangla

poolt määratud prillid ei ole samaväärsed ja kvaliteetsed, kui tema meditsiiniline abivahend.

Vangla antud tavalised odavad ehituspoe firma prillid kaitsevad üksnes kaebaja silmi ereda

valguse eest, kuid meditsiiniline abivahend kaitseb kaebaja silmi UV-kiirguse ja valguse ja

segava peegelduse eest ning suurendab kontraste. Prilliklaaside pruun toon rahustab kaebaja

silmi ja muudab valgusele vastuvõtlikumaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt

selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud Tartu Vangla

tegevuse väidetavat õigusvastasust temalt 12. novembril 2024 isiklike Emporio Armani

polariseeritud pruunide toonitud klaasidega päikeseprillide ära võtmisel ning nende

asendamisel vangla poolt soetatud ja pakutud päikeseprillidega. Kaebaja nõuab Tartu Vangla

tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses isiklike

polariseeritud toonklaasidega päikeseprillide ära võtmisega ning nende asendamisega tavaliste

vangla poolt pakutud päikeseprillidega. Kohus selgitab, et kuna hüvitamiskaebuse raames

hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude

esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37

lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt 12.

novembril 2024 polariseeritud toonklaasidega päikeseprillide ära võtmisega ning nende

asendamisega tavaliste vangla poolt pakutud päikeseprillidega. Kaebaja hinnangul alandab

vangla tema väärikust ning kahjustab tervist.

6. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel,

mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.

3-25-540

7. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

8. Kohtu hinnangul ei saa vanglale etteheidetavaid tegevusi (s.o isiklike polariseeritud

pruunide toonitud klaasidega päikeseprillide ära võtmine ning nende asendamine vangla poolt

soetatud päikeseprillidega) pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Asjaolu, et kaebajal

ei ole võimalik kasutada oma isiklikke Emporio Armani polariseeritud pruunide

toonklaasidega prille ning ta peab selle asemel kasutama vangla poolt pakutud TAMREX

kauplusest soetatud päikeseprille, ei saa põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Nii

isiklike kui ka vangla pakutud päikeseprillide kasutamisega on kaebajale tagatud silmade

kaitse ereda valguse eest. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et polariseeritud klaasidega

prillid vähendavad lisaks UV-kiirguse ja valguse eest kaitsmisele ka nt segavaid peegeldusi ja

suurendavad kontraste, kuid samas ei ole polariseeritud toonklaasidega prillide kasutamise

eelised tavaliste päikeseprillide ees niivõrd suured, et võiks jaatada kaebajale vangla tegevuse

tõttu millegi enama kui teatud väheste ebamugavuste kaasnemist. Kaebaja õigusi ei saa

intensiivselt riivata ka see, kui tema kasutuses olevate päikeseprillide klaasid ei ole tema

eelistatud tooni. Samuti ei ole kaebajalt tema päikeseprille lõplikult ära võetud, vaid tal on

võimalik need tagasi saada vanglast vabanedes. Seega on kohtu hinnangul kaebusega

kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et

mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist

on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku

subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

10. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid

kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas,

kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a

otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

11. Tartu Vangla 27. veebruari 2025. a otsusest nr 1-9/25/107-2 (kohus võtab selle

haldusasja materjalide juurde) nähtub, et kaebajale on toonklaasidega prillide kasutamine

lubatud alates 21. maist 2021 silmaarsti väljastatud tõendi alusel ning vastav kanne

kinnipeetavate isikute registrisse on tehtud samal kuupäeval. Kandesse on märgitud:

„Valguskartuse vähendamiseks on soovitatavad toonklaasidega prillid, tumeduse aste ei pea

3-25-540

olema väga kõrge. Ei vaja päikeseprille kandmiseks vangla siseruumides. Vajalik kasutada

prille väljas ereda valguse korral“. Eelnimetatud tõend kehtis kuni 12. juuni 2023, mil prillide

osas tehti registrisse teine kanne, milles on märgitud: „09.06.2023 silmaarsti konsultatsiooni

alusel: Kuna väljendunud fotofoobia, siis soovitatud toonklaasidega prille kanda pidevalt.“.

Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla

kodukorra (kodukord) punkti 7.1.40. kohaselt on päikeseprillid kinnipeetavatele keelatud

esemed. Kodukorra punkti 7.1.10. kohaselt on kinnipeetavatel keelatud ka meditsiinilise või

füsioteraapia abivahendid, liikumise abivahendid, meditsiinitarvikud, -instrumendid ja -

seaded, välja arvatud sellised, mis on tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud või

näidustatud ja vangla poolt lubatud. Kodukorra sätetest nähtuvalt on kinnipeetavale üldjuhul

päikeseprillid, sh ka meditsiiniliseks abivahendiks peetavad päikeseprillid, vanglas keelatud.

Selliste prillide lubamine on võimalik kinnipeetavale erandi tegemisega. Kaebaja suhtes tegi

vangla sellise erandi, kuna tervishoiuteenuse osutaja soovitusel on talle toonklaasidega prillid

vajalikud ning vangla ise kaebajale selliseid prille enne 2024. a novembrit ei võimaldanud.

Praeguseks on aga asjaolud muutunud ning kohus nõustub vanglaga, et erandi tegemine ei ole

enam põhjendatud.

12. Vangla selgitab 27. veebruari 2025. a kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses

nr 1-9/25/107-2, et võttis kinnipeetavate ühetaolise, erapooletu ja võrdse kohtlemise

põhimõttest lähtuvalt ning samuti vangla julgeoleku tagamiseks vastu otsuse, et 2024. aasta

lõpuks vahetatakse kinni peetavatele isikutele tervislikel põhjustel väljastatud isiklikud

päikeseprillid välja vangla poolt samaks otstarbeks soetatud kaitseprillidega. Vangla poolt

välja valitud kaitseprillid said eelnevalt silmaarst Maris Olli poolse heakskiidu, kes pidas

„Tamrex“ kaitseprille sobilikuks. Tartu Vangla ei soetanud ega vahetanud kinnipeetavate

isiklikke päikeseprille välja enne silmaarsti poolset ekspertarvamust ära kuulamata. Silmaarsti

hinnangust nähtub, et „Tamrex“ toonitud klaasidega kaitseprillid sobivad kasutamiseks

kõikidele Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele, kellel on diagnoositud fotofoobia.

Eeltoodut arvestades ei saa õigusvastaseks pidada seda, et vangla võttis 12. novembril 2024

kaebajalt tema isiklikud Emporio Armani polariseeritud toonklaasidega päikeseprillid ning

pakkus asemele vangla poolt soetatud ja silmaarsti poolt heakskiidetud päikeseprille. Asjaolu,

et kaebaja ei ole rahul vangla pakutud päikeseprillide kvaliteedi ja selle omadustega (nt klaasi

toon on must) ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks. Veelgi enam, silmaarst on pidanud

kaebaja terviseseisundit arvestades kaebajale vajalikuks üksnes toonitud klaasidega

päikeseprille. Muude omaduste (nt polariseeritud klaasid, pruunid toonklaasid) olemasolu

päikeseprillide klaasidele ei ole silmaarst vajalikuks pidanud. Vangla tegevuses

õigusvastasuse puudumine välistab kahjunõude rahuldamise.

13. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud

intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis

tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks

lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

15. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks,

sest kaebaja väitel takistab Tartu Vangla tal e-toimiku kasutamist ning seeläbi menetluses

osalemist.

3-25-540

Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt

e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et

kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule. Näiteks viimase kuu aja jooksul on kaebaja

e-toimiku kaudu esitanud hulgaliselt kaebusi halduskohtule ja määruskaebusi Tartu

Ringkonnakohtule. Asjaolu, et kaebaja ei saa e-toimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav e-

toimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk,

mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks

kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale

menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks.

16. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ennast

ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on lihtsalt niivõrd suur ja tal on raske

adekvaatselt materjalides orienteeruda. Lisaks puudub tal endal juurdepääs menetlustele, kuna

vangla piirab tal e-toimiku kasutamist. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

17. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike

1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja

otsustamist.

18. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5).

Asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning et tal on sellest

tulenevalt suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi

õigusabile. Kas ja kui palju peab kaebaja vajalikuks kohtu poole pöörduda erinevate

kaebustega, on tema enda otsustada. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja

juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka sel alusel riigi õigusabi

määramiseks, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seega ei ole kaebajale riigi

õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks

kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt

hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks ja tagastab kaebuse.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7

lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)