1-23-6834/138 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

31. märts 2025

Kohtuasja number

1-23-6834

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri

Tamm

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi üldmenetluses

-

Jaan Nurga süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de

1 ja 3 ning § 329 järgi

-

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing süüdistuses KarS §

201 lg 3 ja § 209 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsus

Apellandid

-

Jaan Nurk

-

Jaan Nurga kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatavad

-

Jaan Nurk, isikukood 34811135219, kindel elukoht

puudub, viibib vahi all Viru Vanglas, pensionär,

kriminaalkorras korduvalt karistatud, tõkend vahistamine

alates 25. juulist 2023

-

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing, registrikood

10876006, asukoht Põdruse küla, Haljala vald, Lääne-Viru

maakond; varem karistamata

Kaitsja

-

vandeadvokaat Ahto Sirendi

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Kannatanud

-

E.R. , R.K. , A.K. , E.P. , T.R. , E.N. , L.K. , J.G.R. , A.S. ,

P.H. , V.Õ. , E.S. , R.R. , P.R. , E.M. , A.M.

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. veebruar 2025, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav ja juriidilisest isikust süüdistatava seaduslik

esindaja Jaan Nurk

Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi

Prokuratuuri

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsus osas, millega Jaan Nurgale mõisteti

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust, KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 3 aastat ja 6

kuud vangistust ning KarS § 329 järgi 6 kuud vangistust.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Jaan Nurgale KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 3 aastat ja 5 kuud

vangistust ning § 329 järgi 5 kuud vangistust.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa KarS § 201 lg 2 p 1 järgi omastamise süüdistust

puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Ülejäänud osas, sealhulgas liit- ja lisakaristuse mõistmise osas, jätta maakohtu otsus

muutmata.

5. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus Jaan Nurgale täiendava kohtupsühhiaatria- ja

psühholoogiaekspertiisi määramiseks.

6. Jätta Jaan Nurga ja tema kaitsja taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

rahuldamata.

7. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

8. Määrata OÜ-le Ahto Sirendi Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1422 eurot 28 senti (sealhulgas käibemaks 256 eurot

48 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatavate advokaadist

kaitsja või kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel

esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda

isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

A. SÜÜDISTUS

(I) Jaan Nurga ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201

lg 2 p 1 ja § 201 lg 3 järgi

1. J. Nurk pööras Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena ebaseaduslikult enda kasuks

talle usaldatud võõrast vara. 24. veebruaril 2021 volitas T.R. selle büroo juristi J. Nurka

esindama end võlanõude vaidluses K.H. iga. J. Nurk pidi aitama T.R. t nõuda K.H. ilt võlga

sisse. Selle eest tasus T.R. 25. veebruaril 2021 J. Nurga büroole 600 eurot. Paar nädalat hiljem

teatas J. Nurk T.R. le, et ta sai K.H. ilt võlasumma 1800 eurot, mille viimane saatis väidetavalt

kulleriga J. Nurgale. 26. märtsil ja 1. mail 2021 tasus K.H. võla katteks J. Nurga

arvelduskontole vastavalt 350 ja 220 eurot. J. Nurk ei edastanud aga võlasummasid T.R. le ega

lubanud T.R. l ja K.H. il omavahel suhelda. Kokku pööras J. Nurk enda kasuks 2370 eurot. J.

Nurka on varem karistatud Viru Maakohtu 5. detsembri 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-

1718 KarS § 201 lg 1 järgi. Samuti on ta varem toime pannud kelmuse.

2(18)

2. Samadel asjaoludel süüdistatakse Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ-d KarS § 201 lg 3 järgi.

(II) Jaan Nurga ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 ning

§ 209 lg 3 järgi

3. J. Nurk lõi alates 2020. aasta jaanuarist 2022. aasta juulini erinevatele inimestele tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Sellega tekitas ta neile varalist kahju, J. Nurgal oli

varalise kasu saamise eesmärk. Pettus seisnes eeskätt selles, kuidas J. Nurk küsis neilt laenu,

kuna ta vajas väidetavalt raha seoses välismaalt endale laekuma pidanud päranditega (nt

pärandite kättesaamiseks, asjaajamiseks, riigilõivu tasumiseks jm). A.K. ile rääkis J. Nurk ka

sellest, et tema tütar on võlgades ja maja, kus nad elavad, võidakse ära võtta, mistõttu vajas J.

Nurk enda sõnul kiiresti raha, et seda ei juhtuks. E.S. le saatis J. Nurk väidetava kirjavahetuse

välispankadega, mille palus kohe pärast läbilugemist kustutada. P.R. ile kõneles J. Nurk muu

hulgas sellest, kuidas tal on tarvis ettemaksu selle eest, et ta hakkab teda abielu lahutamise

kohtuasjas esindama. P.H. ule ütles J. Nurk, et tal on vaja laenu tütre pangalaenu tasumiseks.

E.M. ile sõnas J. Nurk, et ta kaotas rahakoti ja vajab raha, hiljem rääkis ka väidetavast peatselt

saabuvast rahasaadetisest. A.S. ale lubas J. Nurk õigusabi osutada naabriga vaidluses ja küsis

selle eest ettemaksu, ent J. Nurk õigusabi ei andnud ja raha ka ei tagastanud. J. Nurk

kannatanutele laenuks saadud raha ei tagastanud. J. Nurka on varem karistatud Viru Maakohtu

5. detsembri 2022. a otsusega KarS § 201 lg 1 järgi. Ta tekitas kelmustega suure varalise kahju.

4. A.S. a suhtes toime pandud kelmuses süüdistatakse ka Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ-d KarS

§ 209 lg 3 järgi.

(III) Jaan Nurga süüdistus KarS § 329 järgi

5. J. Nurgale mõisteti Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9179

KarS § 49 alusel lisakaristuseks juristina töötamise keeld üheks aastaks. Sellegipoolest osutas ta

õigusteenust Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juristina ajal, mil ta kandis seda karistust: 26.

veebruarist 2019 kuni 26. veebruarini 2020 osutas ta seda teenust T.V. ale, A.P. ile, I.L. ile ja

L.A. le.

B. MAAKOHTU OTSUS

(I) Resolutiivosa

6. Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsusega:

1) tunnistati J. Nurk süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega;

2) tunnistati J. Nurk süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti selle eest

karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust;

3) tunnistati J. Nurk süüdi KarS § 329 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega;

4) mõisteti J. Nurgale KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida suurendati

KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 5. detsembri 2022. a otsusega mõistetud ära kandmata

karistuse võrra, saades liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust;

5) võeti J. Nurgalt KarS § 49 alusel juristina töötamise õigus kolmeks aastaks;

6) J. Nurga vahistamine jäeti muutmata;

7) tunnistati Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ süüdi KarS § 201 lg 3 järgi ja teda karistati

rahalise karistusega 7000 eurot;

3(18)

8) tunnistati Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ja talle mõisteti

rahaline karistus 6000 eurot;

9) mõisteti Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline

karistus 10 000 eurot;

10) jäeti Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ-le mõistetud rahaline karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

11) rahuldati 15 kannatanu tsiviilhagid täies ulatuses.

(II) Põhiosa

7. Omastamise süüdistus on tõendatud eeskätt kannatanu T.R. ja tunnistaja K.H. i ütlustega, aga ka

paljude kirjalike tõenditega. T.R. volitas J. Nurka esindama end võlanõude vaidluses K.H. iga.

Nõutavat võlga saab pidada J. Nurgale usaldatud võõraks varaks KarS § 201 lg 1 mõistes. K.H.

tasus võla J. Nurgale, tehes talle kaks pangaülekannet ja saates ühe korra sularaha 1800 eurot.

Kuigi J. Nurk pidi edastama K.H. ilt laekunud raha T.R. le, ei teinud ta seda. Samuti on nii

isikuliste kui ka kirjalike tõenditega tuvastatud J. Nurga süü kõigis kelmuse episoodides. Ta

lubas laenud tagasi maksta õigel ajal, aga ei teinud seda. Pettuse tõttu sattusid kannatanud

eksimusse, mis viis varakäsutuse ja varalise kahju tekkimiseni. J. Nurk soovis saada varalist

kasu. Ta teadis, et pärandeid, millest ta kannatanutele rääkis, pole olemas. J. Nurk rääkis

erinevatele kannatanutele erinevatest riikidest, kust ta väidetavat pärandit ootas ja tõi erinevaid

ettekäändeid, miks tal raha tarvis oli. J. Nurk koostas ise väidetava pangadirektori, maksubüroo

direktori jt ametiisikute kirjad, kuna sellised isikud ei kirjuta eesti keeles ning kirjapilt, stiil ja

vead on samad nagu J. Nurga enda koostatud erinevates dokumentides. Lisaks pole eluliselt

usutav, et kõrgharidusega jurist (isegi arvestades tal tuvastatud kerget kognitiivset defitsiiti)

usub väidetavalt seda, et talle pakutakse pidevalt suurtes summades pärandeid ja annetusi. A.K.

juhtis J. Nurga tähelepanu vähemalt juba alates 2021. aasta sügisest sellele, et Clearing Banka ja

väidetavalt pangadirektorit Karlsson Björklundi ei ole olemas, kuid Jaan Nurk ei teinud sellest

väljagi, mis süvendab veendumust, et ta teadis seda isegi ja koostas need kirjad ise, et olla

kannatanutele usutavam ja luua kannatanutele ebaõige ettekujutus laenu tagasimaksmise osas.

Samuti lubas J. Nurk osutada P.R. ile ja A.S. ale õigusabi, mille eest tasusid kannatanud talle

ettemaksu. J. Nurk õigusabi ei osutanud ja palvetele vaatamata ei maksnud ta raha tagasi.

Tõendatud on ka süüdistus KarS § 329 järgi kõigis episoodides.

8. Ekspertiisiakti nr 7.1-3/512 järgi oli J. Nurgal talle süüks arvatud tegude ajal kerge kognitiivsete

funktsioonide häire. Ekspertiisiga ei tehtud kindlaks KarS §-s 34 loetletud rasket psüühikahäiret.

Kõneleda ei saa ka piiratud süüdivusest KarS § 35 järgi. J. Nurgal tuvastatud kerge kognitiivne

defitsiit ei piiranud oluliselt tema võimet saada aru enda tegude tähendusest ja nende

tagajärgedest.

9. J. Nurka tuleb karistada vangistusega. Tema süü on üle keskmise, teda on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud sarnastel asjaoludel kuritegude toimepanemises ajaliselt lühikese

vahe järel. Kohaldada tuleb ka lisakaristust.

C. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

(I) Apellatsioonid

10. Maakohtu otsuse vaidlustasid kaitsja ja J. Nurk.

4(18)

(a) J. Nurga ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde kaitsja apellatsioonid

Taotlused

11. Kaitsja taotleb:

1) maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist ning

2) täiendava ambulatoorse kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi määramist J. Nurga

vaimse seisundi ja vastutusvõime täpsustamiseks või;

3) kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Seisukohad

12. Ekspertiisiakti nr 7.1-3/512 järgi oli J. Nurgal esineva kerge kognitiivse defitsiidi tõttu tema

arusaamine oma teo tähendusest ja selle tagajärgedest piiratud ning see mõjutas tema tegusid.

Vastamata on jäänud, kui palju mõjutas kerge kognitiivne defitsiit J. Nurga arusaamisvõimet.

Aktist nähtub, et J. Nurgal on häiritud keerukama info töötlus-, analüüsi-, otsustus- ja

planeerimisvõime ning omandatud info mälust ammutamine ja sellega opereerimine. Seetõttu ei

suuda süüdistatav süüdistust täielikult mõista. Kaitsjal ei õnnestunud näiteks R.K. t puudutavas

episoodis J. Nurgaga pea üldse nõu pidada. Sama oli tegutsemiskeelu osas. Süüdistatav saab

apellatsioonimenetluse ajal 76-aastaseks ja vahistamine on tema tervist halvendanud.

5(18)

13. Süüdistatav tunnustab enamikke nõudeid. Kohus on petmist tõlgendanud suvaliselt, leides, et

sellele viitab lubaduste andmine lepingu sõlmimise ajal, et laen tagastatakse õigel ajal. Kaitsja

nõustub sellega, et süüdistatav lõi kannatanutes ebaõige ettekujutuse pärandite ja annetuste

olemasolust ning laenatud raha intressiga tagasisaamises. Neid pärandeid ja annetusi ei ole

tegelikult olemas, vaid rahvusvahelised kelmid on need raha saamiseks välja mõelnud. Miski ei

tõenda aga, et süüdistatav lõi kannatanutele teadvalt ebaõige ettekujutuse. Ta usub siiani, et

pärandid ja annetused on päris. Tagantjärele mõeldes jääb ta korraks mõtlema ja möönab, et üks

pärand võis olla pettus, kuid siiski tõrjub selle mõtte. Süüdistatav ei saanud raha laenamisest

kasu. Ta on ka enda raha rahvusvahelistele kelmidele andnud. Kohus ei põhjendanud, millised

tõendid näitavad, et süüdistatav oli teadlik sellest, et pärandusi või annetusi pole tegelikult

olemas. Kohtus uuriti süüdistatava kirjavahetust ja ülekandeid, mis tõendavad, et teda peteti,

kuid tema sellest aru ei saanud. Kerge kognitiivne defitsiit välistab süüdistatava tahtluse kelmuse

osas.

14. E.N. on hoopis ise süüdistatavale võlgu. Nende omavahelised suhted on vaenulikud ega ole

välistatud, et E.N. valetab. Summades, mida E.N. endale laenas ja enda väitel süüdistatavale

edasi laenas, on selge erinevus. Seega pole kõrvaldatud kahtlust, et raha kulutas E.N. mujale.

Tegu on eraõigusliku laenulepinguga, mille täitmiseks on teised vahendid.

15. Süüdistatav ei eita, et sai R.K. lt laenuks raha, kuid ei oska välja pakkuda, mis summas ta laenu

sai. Ta eitab ka ülekandeid, mida kohtus uuriti, väites, et tal on teisiti meeles. Ta pole selles osas

süüdistusest aru saanud ja temaga ei saa selles osas konsulteerida. Olenemata omaksvõtmisest

puudus ka selles osas teadlik ja tahtlik eksitamine.

16. J. Nurk võttis endale kohustuse saada Soomes elavalt K.H. ilt kätte T.R. võlg. Süüdistatav eitas,

et sai raha kulleri vahendusel. Pärast K.H. i ristküsitlust lasi süüdistatav tütrel kulleriga saadud

pakki lähemalt uurida ja tütar avastas põhja alla peidetud 1800 eurot. Süüdistatavani see raha

jõudnud pole ja tütrega ta ühendust ei saa. Süüdistatav väidab, et peatas T.R. ga sõlmitud

lepingu täitmise, sest viimane varjas tema eest asjaolusid ja ta soovib kulleritasu 350 euro

hüvitamist. Süüdistatav tunnistab võlgnevust, kuid see on eraõiguslik olukord ja omastanud ta

midagi pole.

17. Süüdistatav väidab, et juristina tegutsemise keelu ajal ei osutanud ta õigusabi ja sai tasu

varasemate teenuste eest. Süüdistatava käitumine osutab sellele, et tema arusaamine oma

tegudest ja tagajärgedest oli piiratud. Kohtuistungil ta end tegudes süüdi ei tunnistanud, kuid

kinnitas kõiki fakte, mis tõendasid, et ta tegutses juristina.

18. J. Nurga kerge kognitiivne defitsiit piirab tema arusaamist oma tegude tähendusest ja nende

tagajärgedest. Kuna on kõrvaldamata kahtlus, kas süüdistatav oli süüdistuses kirjeldatud tegude

toimepanemise ajal süüdiv, tuleb ta õigeks mõista.

19. J. Nurga ja T.R. vahel oli kahe eraisiku vaheline õigussuhe. Õigusbüroo arvele laekus küll T.R.

lt ettemaks, kuid J. Nurk kasutas äriühingu pangakontot kui enda isiklikku. T.R. selgitas kohtus,

et õigussuhe oli tema ja J. Nurga kui eraisiku vahel. Seda ei väära ka asjaolu, et T.R. volikirjas

on J. Nurga tegutsemise kohaks märgitud OÜ Õigusbüroo Tõde Jaan Nurk. Ühestki tõendist ei

nähtu, et J. Nurk tegutses õigussuhtes osaühingu juhatuse liikme ja ainuosanikuna. K.H. kandis

T.R. võla J. Nurga enda, mitte osaühingu kontole. Ka kulleritasu maksis J. Nurk enda, mitte

osaühingu rahast.

6(18)

20. A.S. al ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ-l oli õigusabi osutamise leping, mille alusel tegi A.S.

ettemakse. A.S. kuulis sõbrannadelt, et J. Nurka on karistatud ja hakkas tasu maksmist

petmiseks pidama. Lepingut tuleb täita, kuid selleks on teised vahendid ja seda ei tohiks

lahendada karistusõiguslikult. J. Nurk võttis õigusabi andmist tõsiselt ja koostas hagi. J. Nurk

selgitas, miks õigusabi osutamine venis. Ta ei saa vahistatuna õigusabi anda.

(b) J. Nurga apellatsioon

21. J. Nurk taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda vahi alt vabastamist.

22. 2020. aasta jaanuaris saadeti süüdistatavale Rootsi Kuningriigist e-kiri ettepanekuga võtta vastu

väliseestlase pärandus 1,5 miljonit eurot. Alguses tundus see ettepanek absurdne, kuid pärast

mitmeid konsultatsioone võttis süüdistatav ettepaneku vastu. Pärimismenetlus toimus Rootsi

Clearing panga juhi vahendusel. Süüdistatav tegi makseid, kuid kui sooviti täiendavat tasu,

tundus, et midagi oli valesti. Pärast täiendavaid konsultatsioone telefoni teel sai ta kinnituse, et

kõik on aus ja õige. Kahe nädala pärast sai süüdistatav e-kirjaga testamendi Inglismaalt kaugelt

sugulaselt, kuid pärimismenetlus oli peatatud ja tasuda oli vaja ülekandekulud summas 2000

eurot. Teda hoiatati, et peaks tasumisega kiirustama, muidu võib kõik nurjuda. Pärast korduvaid

läbirääkimisi tehti süüdistatavale pakkumine võtta vastu annetusfond summas 250 000 eurot M.

Steinbergilt Prantsusmaalt. Pakkumine tundus jälle üllatav, kuid usutav, sest proua on

väliseestlane ja ta on süüdistatavaga palju suhelnud. Vahistamise tõttu suhtlus katkes.

23. 2018–2019 olid süüdistatava perekonnas probleemid, tema abikaasa ja laste ema suri raske

haiguse tõttu ning tütre elukaaslane lahkus pere juurest. Tütar elas seda raskelt üle ja süüdistatav

pidi teda korduvalt haiglasse viima, mis mõjus tallegi stressirohkelt ja mõjutas tema töötamist

juristina. Süüdistatav on osutanud õigusabi edukalt 25 aastat. Enamus kliente on hinnanud tema

head õigusabiteenust. Ta pole kelleltki raha välja pressinud, vaid küsis laenu pärandite ja

annetuste kättesaamiseks. Tagasimakse pidi toimuma kohe pärast pärandite ja annetuste

kättesaamist. Vahistamise tõttu ei saanud süüdistatav pärandeid ja annetusi kätte.

24. A.S. palus süüdistatavalt abi seoses kahjunõudega ja lepiti kokku õigusabi maksumuses, mille

A.S. täielikult ettemaksuna tasus. Süüdistatav saab õigusabi edasi anda, kui ta vahi alt vabaneb.

25. T.R. küsis õigusabi, et võlgnik K.H. talle võla tasuks. Süüdistatav sai võlgnikult ülekandega

570 eurot kätte. 1800 euro tasumise korraldas süüdistatav kulleri vahendusel ja kulleri tasu oli

350 eurot, mille tasus esindaja. T.R. l on kohustus kulleritasu süüdistatavale hüvitada.

26. A.K. tasus kohtutäiturile süüdistatava tütre võla 1400 eurot ja süüdistatav pidi talle poole aasta

jooksul selle tagasi maksma, kuid tal ei olnud selleks raha. Süüdistatav tasub võla vahi alt

vabanedes. Tegemist on tsiviilõigusliku laenulepinguga.

27. T.V. a, I.L. , L.A. ja A.P. ei tasunud tegutsemiskeelu ajal õigusabi andmise eest, vaid varem

osutatud teenuste eest. Süüdistatav ei mäleta, et oleks tegutsemiskeelu ajal õigusabi osutanud.

28. Süüdistatav osutas P.R. ile õigusabi 400 euro eest seoses abielulahutusega, koostades hagi,

nõustades klienti ja tasudes riigilõivu. Õige nõue peab olema 438 eurot.

29. Süüdistatav osutas A.R. ile ja E.R. ile õigusabi seoses lähenemiskeelu ja kinnisvaravaidlusega

peamiselt telefoni teel. Menetlus toimus kolm kuud. Pika läbirääkimise tulemusena saavutati

kohtuväline kokkulepe. Õigusabiteenuse eest on tasumata 6000 eurot.

7(18)

30. Vahi all viibimine on kahjustanud süüdistatava tervist ja põhjustanud stressi. Ta üritas taotleda

laenu pangalt, et pärandite menetluskulude eest tasuda, kuid pangast laenu ei antud. Seega ei

jäänud muud üle, kui küsida laenu tuttavatelt ja klientidelt. Laenu lubas ta tagasi maksta

intressiga kohe pärast päranduste laekumist. Vahistamise tõttu ei saanud ta laenu tagasi maksta.

Väidetavad kelmuse episoodid on tsiviilvaidlused. Süüdistatav pole kedagi petnud. Ka

väidetavad kannatanud on selgelt öelnud, et süüdistatav küsis laenu pärandi vormistamiseks,

lubades laenu tagasi maksta.

31. Maakohtu otsus on ebatäpne ja süüdistatava süü on tõendamata.

(II) Ringkonnakohtu istung

32. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsja ja J. Nurk apellatsioonides esitatud taotluste ja seisukohtade

juurde. Prokuratuuri esindaja palus jätta apellatsioonid rahuldamata.

33. J. Nurk esitas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Kaitsja märkis, et esitas

maakohtus samuti kahju hüvitamise taotluse.

D. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

34. Kolleegium nõustub valdavalt maakohtu tõendite analüüsiga ja leiab, et apellatsioonides väidetu

ei too kaasa õigeksmõistvat otsust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata kõiki vaidlustatud

otsuses tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi ning piirdub süüküsimuse osas peaasjalikult

apellatsioonidele vastamisega. Väljaspool kaebuste piire on kolleegium seisukohal, et maakohus

eksis J. Nurgale karistust mõistes. Kolleegium annab esmalt hinnangu J. Nurga omastamise

süüdistusele (I). Otsuse II osas on käsitletud kelmuse süüdistust, mille ringkonnakohus jagab

omakorda kaheks: laenude võtmine (a) ja õigusteenuse osutamine (b). Pärast seda hindab

kolleegium lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidmise süüdistust (III) ja lahendab J. Nurga

süüvõime küsimuse (IV). Seejärel analüüsib ringkonnakohus Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde

Osaühing vastutust (V). Otsuse VI osas võtab kolleegium seisukoha J. Nurga karistuse suhtes.

Lõpetuseks peatub ringkonnakohus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlustel (VII)

ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu hüvitamise taotluse

(VIII).

(I) J. Nurga süüdistus omastamises

35. Kolleegium leiab omastamise süüdistust puudutavas osas, et maakohus tuvastas faktilised

asjaolud menetlusõigust järgides. Küll aga muudab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse

põhjendusi. Maakohus märkis muu hulgas, et „[n]õutavat võlga saab pidada usaldatud varaks

KarS § 201 mõttes“. Kolleegium seda ei jaga. Menetletaval juhtumil saab omastamise objektina

käsitada K.H. ilt J. Nurgale kantud 570 eurot ja talle kulleriga saadetud 1800 eurot sularaha,

mitte aga kogu väidetavat võlga, mis K.H. il T.R. ees oli (väidetavalt oli K.H. veel võlgu 4000–

5000 eurot) (vt nt maakohtu otsuse lk 35). Ka maakohtu otsusest nähtub lisaks toodud

seisukohale see, et kohus peab omastamise objektiks pigem just neid rahasummasid, mille K.H.

kandis J. Nurgale ülekandega ja saatis kulleriga (nt maakohtu otsuse lk 38–39). KarS § 201 lg-s

1 sätestatud omastamiskoosseisu objektiks on võõras vallasasi või usaldatud muu võõras vara. J.

Nurk pööras ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud pangakontol oleva vara 570 eurot (vt

maakohtu otsuse lk 35 jj). J. Nurgale usaldatud muuks võõraks varaks ei saa aga pidada sularaha

1800 eurot, sest sularaha on KarS § 201 lg 1 järgi võõras vallasasi (RKKK 05.12.2014, 3-1-1-

8(18)

52-14, p 12). Selle puhul tuleb kõne alla valduses oleva võõra vallasasja enda või kolmanda

isiku kasuks pööramine. Lisaks märgib kolleegium järgmist.

36. K.H. kandis J. Nurga pangakontole kokku 570 eurot (maakohtu otsuse lk 35–36).

Kohtutoimikule on lisatud T.R. volikiri, millega ta volitas 24. veebruaril 2021 J. Nurka

järgmisteks toiminguteks: „Esindama mind [--] võla sissenõudmises ja võlanõude vaidluses

K.H. iga. Selleks volitan volitatavat pidama läbirääkimisi, saama ja esitama õigussuhetest

tulenevaid dokumente,koos kõigi seaduses ettenähtud õigustega, samuti kaebuse esitamisega

kohtusse“ (V kd, tl 1). T.R. ütlustest järeldub, et ta oli J. Nurgaga kokkulepet sõlmides

põhimõtteliselt nõus sellega (või vähemalt arvestas võimalusega), et J. Nurk küsib K.H. ilt raha

ja annab selle alles siis T.R. le. Täpsemini sõnas T.R. järgmist: „Oleks ma teadnud sel ajal ja

olnud nii tark kui praegu, siis oleksin kohe öelnud, et kui raha tuleb, et siis minu kätte või tuleb

minu arvele, aga sellest me konkreetselt ei rääkinud [--] „[e]i, mina lootsin et kui [J. Nurk] raha

tõi, et ju ta tuleb siis ükskord minu kätte ka. Me ei ela ju üksteisest eriti kaugel või siis saab

ülekannet teha.“ (dtl 306–307). J. Nurk rääkis K.H. ile, et ta on T.R. esindaja, ja nõudis K.H. ilt

T.R. võla tasumist. K.H. sai aru nii, et J. Nurk pidi „vahendama seda protsessi“ (dtl 360).

37. Neil asjaoludel loeb kolleegium tõendatuks, et J. Nurk võis küsida T.R. volituse alusel K.H. ilt

võla katteks makstavat tasu enda kätte, mille J. Nurk pidanuks seejärel saatma T.R. le.

Niisugustel asjaoludel võib öelda sedagi, et K.H. ilt J. Nurgale ülekande tegemisega ei saanud

selle omanikuks J. Nurk, vaid K.H. ilt temaga seotud pangakontole laekunud raha oli J. Nurgale

T.R. poolt usaldatud muu võõras vara KarS § 201 lg 1 järgi. Kuna J. Nurk ei andnud T.R. le üle

talle K.H. ilt laekunud 570 eurot ja otsustas seda kasutada ning kasutaski ilmselt enda tarbeks (vt

nt maakohtu otsuse lk 35), väljendas ta sellega sisuliselt soovi käituda edaspidi kõnealuse vara

omanikuna (vt ka RKKK 15.03.2018, 1-13-5173/196, p 17). Seega pööras J. Nurk selle

ebaseaduslikult enda kasuks.

38. Kaitsja on seisukohal, et J. Nurk ei saanud kulleriga saadetud 1800 eurot kätte ja seda enda

kasuks ei pööranud, sest selle avastas paki põhja alt J. Nurga tütar, kui J. Nurk oli vahi all.

Ristküsitlusel sõnas J. Nurk, et ta sai kullerilt K.H. i saadetud pappkasti. Kaitsja küsis, mis pakis

oli, ning J. Nurk vastas, et seal oli ilus tass ja 1800 eurot. Seepeale küsis kaitsja: „Kas 1800

eurot saite kätte? [--] Teiste sõnadega, 1800 eurot saite kätte või?” J. Nurk vastas esimesele

küsimusele jaatavalt ja teisele, et „[j]ah, 1800 eurot sain kätte jah lõpuks, leidsin karbi põhjast

üles selle, penoplasti vahel oli.“ (dtl 510–511). Ka kuu aega hiljem toimunud teisesküsitlusel

sõnas J. Nurk prokurörile, et see 1800 eurot on tal alles (dtl 550). Alles pärast seda hakkas J.

Nurk rääkima, et hoopis tema tütar leidis karbi põhjast 1800 eurot ja raha on tütre käes.

Küsimuse peale, kust selline versioon järsku tekkis, vastas J. Nurk: „See tuli hiljem kõik välja,

mul tekitas see rahulolematust, ma tahtsin asjale selgust saada ja see asi tuli kõik hiljem välja,

kui ma olin juba vahi all.“ (dtl 550–551). Seega esineb J. Nurga ütlustes vastuolu. Kuna J. Nurk

rääkis nii esmas- kui teisesküsitlusel, et ta võttis kullerilt paki vastu, ja jäi esmasküsitlusel

kindlalt selle juurde, et ta sai pakis olnud 1800 eurot enda kätte, on ebausaldusväärne tema

hilisem väide, et raha leidis hoopis tütar, kui J. Nurk oli vahi all.

39. Lisaks on apellatsioonides väidetud, et T.R. peab tasuma J. Nurgale kulleritasu 300 eurot, mis

on põhjuseks, miks pole J. Nurk T.R. le K.H. ilt saadud raha maksnud. Maakohus tegi kindlaks,

et J. Nurgal polnud T.R. ega K.H. iga kokkulepet, et kumbki neist peab kulleritasu hüvitama

(maakohtu otsuse lk 35–36). Kulleritasust hakkas J. Nurk rääkima alles siis, kui prokurör küsis

juba mitmendat korda, miks J. Nurk T.R. le K.H. ilt saadud raha üle ei andnud (dtl 550–551),

püüdes sellega enda käitumist põhjendada. Samas väitis J. Nurk, et nad ei leppinud kokku, kumb

peab talle kulleritasu maksma. Kuna T.R. l ja J. Nurgal sellist kokkulepet polnud, leiab

kolleegium, et apellatsioonide väited on põhjendamatud.

9(18)

40. Kolleegium leiab, et J. Nurgal tekkis 1800 euro sularaha enda kätte saades selle üle valdus, aga

mitte omand, sest K.H. saatis sularaha J. Nurgale seepärast, et tasuda T.R. le võlg. J. Nurgal

tulnuks see raha T.R. lt saadud volitust silmas pidades anda viimasele edasi. See tähendab, et

sularaha 1800 eurot oli J. Nurga jaoks võõras ehk see kuulus teisele isikule. Arvestades seda, et

J. Nurk ei andnud sularaha T.R. le ja on toonud kõigest ettekäändeid, miks ta seda teha ei

saanud, pööras ta sularaha kui enda valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks

(vt käesoleva otsuse eelmised punktid ja maakohtu otsuse lk 36).

(II) J. Nurga süüdistus kelmuses

(a) J. Nurga lubadused laenud tagasi maksta

Objektiivne koosseis

41. Maakohus tuvastas, et J. Nurk laenas üheteistkümnelt kannatanult erinevates summades raha

väidetavalt välismaalt tulemas oleva pärandi jaoks ja lubas laenu suuremas summas tagasi

maksta. E.N. laenas J. Nurgale juulis 2020 1000 eurot (maakohtu otsuse lk 15), A.R.

ajavahemikul 3. septembrist 2020 kuni 13. juulini 2021 kokku 10550 eurot (maakohtu otsuse lk

16–17), E.S. ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni 20. maini 2022 kokku 4546 eurot (maakohtu

otsuse lk 20), A.M. ajavahemikul 3. maist 2021 kuni 11. juunini 2022 kokku 7890 eurot, millest

J. Nurk 230 eurot tagastas (maakohtu otsuse lk 59–60), V.Õ. ajavahemikul 16. juunist 2021

kuni 17. veebruarini 2022 kokku 2080 eurot, millest J. Nurk 250 eurot tagastas (maakohtu otsuse

lk 19–20, 60), R.R. juulis 2021 kokku 3450 eurot (maakohtu otsuse lk 21–22), P.R. 20.

novembril 2021 100 eurot (maakohtu otsuse lk 22–23), J.G.R. 1. ja 3. novembril 2021 kokku

1070 eurot (maakohtu otsuse lk 17–18 ja 52), L.K. 25. veebruaril 2022 (maakohtu otsuse lk 18–

19) 1000 eurot, R.K. ajavahemikul 16. juulist 2022 kuni 1. augustini 2023 kokku 62 075 eurot

(maakohtu otsuse lk 25–29 ja 55) ning E.P. juunis 2023 kokku 3040 eurot (maakohtu otsuse lk

24–25). A.K. ilt ja P.H. ult küsis J. Nurk alguses laenu küll muul põhjusel, kuid kui kannatanud

raha tagasi küsisid, hakkas ta neilegi pärandusest ja suurema rahasumma laenamise soovist

rääkima (maakohtu otsuse lk 14 ja 23).

42. Kaitsja väidab apellatsioonis, et kuna summades, mida E.N. endale laenas ja väidetavalt edasi J.

Nurgale laenas, on selge erinevus, võis E.N. valetada raha J. Nurgale laenamise kohta ning

kulutada selle mujale. Ka J. Nurk leidis, et E.N. pole talle raha laenanud. E.N. ütluste järgi

soovis J. Nurk laenata 1000 eurot päranduse dokumentide vormistamiseks ja lubas tagasi maksta

1400 eurot, kui saab päranduse kätte (dtl 432). Raha selle jaoks laenas E.N. H.N. e käest ja pani

ise osa juurde (dtl 433). Kannatanu ütlustega on kooskõlas H.N. e öeldu, mille järgi soovis E.N.

laenata 1000 eurot, kuid H.N. e naine sai anda 840 eurot. H.N. e teadis, et E.N. soovis raha

laenata J. Nurga tarbeks (dtl 356–357). Seda kinnitab ka E.N. ja H.N. e naise vahel sõlmitud

laenulepingu koopia (VI kd, tl 83–84) ning J. Nurga ja E.N. sõnumivahetus, milles J. Nurk

lubas võla ära maksta (VII kd, tl 57–57 pd). Seega puudub alus kahelda E.N. ütlustes.

Kolleegium peab tõendatuks, et E.N. laenas J. Nurgale 1000 eurot, mille viimane lubas tagasi

maksta, kuid ei teinud seda.

43. J. Nurk leiab, et ta osutas A.R. ile ja E.R. ile õigusabi 6000 euro väärtuses. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et see on paljasõnaline väide, kuna selle tõendamiseks pole esitatud ühtki arvet.

Samuti sõnas E.R. , et tema abikaasa küll soovis J. Nurga abi, et tütre vastu lähenemiskeeldu

taotleda, kuid E.R. palus, et J. Nurk tema abikaasa maha rahustaks ja ütleks, et seda pole vaja.

Seda J. Nurk ka tegi (dtl 232). Seegi tõendab, et õigusabi J. Nurk ja E.R. ile ei osutanud, vaid ta

laenas raha pärandite jaoks (vt maakohtu otsuse lk 16–17).

10(18)

44. Kaitsja osutab sellele, et J. Nurk väidab, et ta pole andnud R.K. le sellises ulatuses laenu, nagu

maakohus leidis. Seda väidet on maakohus põhjalikult analüüsinud ja tuvastas

nõustumisväärselt, et R.K. pangakontodelt on raha kantud J. Nurga äriühingu kontodele ning

R.K. tegi J. Nurga juhiste järgi ülekandeid erinevatele väidetava pärandiga seotud välismaa

kontodele (maakohtu otsuse lk 25–29). Vastupidist J. Nurk tõendanud ei ole.

Subjektiivne koosseis

45. J. Nurk on menetletavas asjas väljendanud läbivalt seisukohta, et ta küsis laenu pärandite ja

annetuse saamiseks ning maksab kõigile laenuandjatele raha tagasi. Kaitsja leiab, et J. Nurk on

sattunud pettuse ohvriks, sest ta ei tea, et pärandusi ja annetust pole olemas ning ta ei ole

seetõttu kellelegi selle kohta teadvalt ebaõiget ettekujutust loonud. Kolleegium sellega ei nõustu.

46. 13. augustil 2021 saatis A.R. J. Nurgale sõnumi, et nad on sattunud pettuse ohvriteks ja ta

soovib laenatud raha tagasi (IV kd, tl 10). Ka A.K. andis J. Nurgale teada, et päranduste puhul

on tegu pettusega. A.K. edastas J. Nurgale 29. oktoobril 2021 Rootsi saatkonna esindaja kirja,

kes ütles, et Rootsi Clearing panka pole olemas ja tegemist on ilmselgelt pettusega (maakohtu

otsuse lk 14, VII kd, tl 103–105). Sellele vaatamata küsis J. Nurk 1. novembril 2021 A.R. i

tütrelt J.G.R. ilt laenu, et tasuda väidetavalt Rootsi pangast tuleva päranduse menetluskulu ning

saatis talle kirjavahetuse Rootsi panga direktori Karlsson Björklundiga (maakohtu otsuse lk 17).

Samuti küsis J. Nurk samadele põhjustele tuginedes laenu veel P.R. ilt, E.S. lt, V.Õ. alt, L.K. elt,

P.H. ult ja E.P. ilt. J. Nurk ei eita, et teda teavitati pettusest (dtl 562). See näitab, et ta teadis juba

varem, et tegemist on võimaliku pettusega ning ta otsustas kannatanute öeldut teadlikult eirata.

J. Nurk sõnas, et kontrollis pärast A.K. i kirja panga ja direktori olemasolu ise saatkonnast.

Küsimuse peale, kas saatkond väitis, et ta oli A.K. ile edastanud valeinfot, vastas J. Nurk, et

suhtles hoopis Swedbanki direktoriga telefoni, Whatsappi ja meili teel (dtl 562). Asjaolu, et J.

Nurk teadis, et ta ei räägi kannatanutele tõtt, näitab ka see, et ta ütles E.S. le järgmist: „Eesti

pangad ei lase turvakaalutlustel välisülekandeid teha, põhjendavad paljude pettuste ja

rahapesuga“. Seepeale saatis J. Nurk talle Itaalia pangakonto andmed, kuhu palus raha saata (VI

kd, tl 144).

47. Lisaks eelnevale väitis J. Nurk, et ta kontrollis pidevalt, kas talle saadetavad kirjad pärandite

kohta on pettus ning suhtles ise Rootsi panga ja Karlsson Björklundiga (dtl 577). Seda, kas

Karlsson Björklund on päriselt Rootsi panga direktor, kontrollis J. Nurk väidetavalt e-kirja ja

telefoni teel, helistades tema büroo lauatelefonile (dtl 563). Samuti helistas Karlsson Björklund

ka talle (dtl 561) ning saatis endast fotod, mis J. Nurga sõnul tõendab, et tegemist on ausa

inimesega (dtl 565). Lisaks sellele konsulteeris ta Eesti Panga töötajatega, kes suunasid teda

väidetavalt oma tegevust jätkama (dtl 561). Kuna sellist Rootsi panka ja direktor Karlsson

Björklundi tegelikkuses olemas pole, ei olnud J. Nurgal võimalik ka selle olemasolus veenduda.

48. J. Nurga sõnul teab ta väga hästi, et praegu liigub selliseid petuskeeme väga palju (dtl 565). Ta

kinnitas seda, lausudes järgmist: „Ma olin nende pettustega palju kokku puutunud, mulle tehti

neid petupakkumisi palju ja ma analüüsisin palju. Mulle ei ole see asi võõras ja see paistab ju

kõik läbi. [--] Üks pakkumine oli 240 000, mingi mees teeb annetuse meie külaseltsile. Ma

ütlesin, et meil on külaseltsile raha vaja, tee annetus sinna. Ütlesin, et makske ära, siis hakkas

mulle raha ette lugema ja siis ta oli haige ja siis vahepeale kadus ära, siis ilmus uuesti välja. [--]

Ma saingi aru, et see on puhas kelmus ja ma lõpetasin selle ruttu ära“ (dtl 571). Rootsi ja

Inglismaa pärandid ning Prantsusmaa annetus, millele tuginedes ta kannatanutelt raha laenas, on

tema sõnul aga päriselt olemas (dtl 562–566, IV kd, tl 122–124). Kuna J. Nurk tunneb enda

sõnul sellised pettused ära, ei saa seda väidet usutavaks pidada. Ka kiire veebiotsinguga selgub,

et Rootsi Euro Clearing panka ja Karlsson Björklundi ei ole olemas (dtl 230). Ometi väitis J.

11(18)

Nurk, et ta kasutas samuti Google’i otsingumootorit selle kontrollimiseks, ent tema jaoks oli

kõik usaldusväärne (dtl 561 ja 577).

49. V.Õ. ale kirjutas J. Nurk 17. juunil 2021, et tal on kiiresti ülekannet vaja, siis saab ta homme

pärandifondi kätte (IV kd, tl 96). 26. juunil 2021 väitis ta, et ülekanne on küll tehtud, aga pärand

veel laekunud ei ole (IV kd, tl 96 pd). 27. juulil 2021 rääkis J. Nurk aga bürokraatlikest

takistustest, mis paari päeva jooksul lahenevad, ning palus raha juurde maksta (IV kd, tl 97 pd).

J. Nurk küsis V.Õ. alt raha juurde nii 13. augustil, 18. septembril, 7. oktoobril, 13 oktoobril, 20.

novembril, 24. novembril 2021 ning 13. märtsil 2022, öeldes neljal korral, et küsib laenu viimast

korda. Samuti kinnitas ta pea iga kord, et sel korral tuleb pärandifond kindlasti üle, ehkki alati

ilmnevad uued probleemid, miks raha kätte ei saa ja mille jaoks on vaja raha juurde küsida.

Lisaks sellele uuris J. Nurk, ega V.Õ. ei tea kedagi rahakat inimest, kes võiks talle raha laenata,

ning mainis tihti, et tal on palju võlglasi, kes talle tagasi maksmisega viivitavad (IV kd, tl 96–

118). Sama moodi talitas J. Nurk R.K. ga, küsides pidevalt raha juurde ning süüdistades

bürokraatiat, mille tõttu pole raha talle üle tulnud (IV kd, tl 131–162). Ka E.S. le kurtis ta

bürokraatia ja selle kohta, et paljud kliendid on talle mitmeid tuhandeid võlgu, kuid lubas samuti

raha juurde küsides pea iga kord, et see on viimane makse ja raha kantakse talle välismaalt kohe

üle (VI kd, tl 117–144). Samuti nähtub vestlustest, et J. Nurk on pealetükkiv, tal on vaja raha

väga kiiresti, et teha ruttu välismaale ülekanne, ning ta lubab kõigile kanda raha palju suuremas

ulatuses tagasi (nt IV kd, tl 96, 120). V.Õ. ale lubab ta eraldada pärandist lõpuks 50 000 eurot

(IV kd, 117 pd). Kolleegium peab kummastavaks, et J. Nurk palus kannatanutel päranditest ja

laenu andmisest mitte kellelegi rääkida ning kustutada neile edasi saadetud välismaa kirjad, muu

hulgas Karlsson Björklundi kirjad (IV kd, tl 25, 28, 110, 139). J. Nurk kirjutas 8. aprillil 2021

A.R. ile, et suur summa laekus ta pangakontole, nagu ta oli lubanud ning pärand on seaduslik ja

aus (IV kd, tl 7). Samas pole Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ pangakontole (V kd, tl 180) ega J.

Nurga enda kontole (V kd, tl 214 pd, VI kd, tl 2) sel ajal välismaalt raha laekunud. Tähelepanu

väärib seegi, et J. Nurk nimetas erinevaid riike, kust pärand pidi väidetavalt saabuma.

50. R.K. le kirjutas J. Nurk 20. juulil 2022, et talle on pärandatud kaks korterit Prantsusmaal ja

pärandi ülekanne Rootsist viibib natuke. 3. augustil 2022 märgib, et rahastamist vajab veel üks

projekt, sest ta tegi taotluse Rahvusvahelisele Valuutafondile, saamaks 10 000 eurot toetust, kuid

9. septembril 2022 kirjutas J. Nurk laenusooviga, sest ta taotles Rahvusvaheliselt Valuutafondilt

20 000 eurot. Samuti palub ta raha mingisuguse pangakaardi avamiseks. 10. oktoobril 2022

kinnitab J. Nurk järgmist: „[M]uide see summa on tõesti viimane, mida ka kinnitati ja korduvalt

LHV panga poolt !! Kui maksame täna kiirelt ära 670 € on meil õhtuks või hiljemalt homme

hommikul 20 000 € käes 100 % ja minu kontol !! Siin pole enam kahtlust“. Pärast seda kirjutas

J. Nurk aga seda, et oli vara rõõmustada ja palub raha veel juurde. (IV kd, tl 131–162.)

51. Apellatsioonis väidab J. Nurk, et ta küsis laenu pärandite ja annetuse kättesaamiseks ning tagasi

pidi ta maksma kohe pärast seda, kui need talle laekuvad. Pärandeid ja annetust ei saanud

süüdistatav enda sõnul kätte aga vahistamise tõttu. Samas nähtub tõenditest, et pärandi ja

annetuse pidi ta kätte saama juba aastaid tagasi ning kannatanutele on ta lubanud raha tagasi

maksta juba alates 2021. aastast (nt IV kd, tl 97–118, VI kd, tl 117–144). Kokkuvõttes näitavad

J. Nurga ütlused ning tema käitumine ja suhtlus kannatanutega, et ta teadis, et pärandusi ja

annetusi tegelikult olemas ei ole, kuid kasutas neid ettekäändena kannatanutelt raha saamiseks.

Lisaks sellele muutusid aastate vältel ka põhjused, miks J. Nurgal oli vaja raha laenata. J. Nurk

tegi A.K. ile 2020. aasta alguses ettepaneku investeerimiseks selliselt, et viimane laenab talle

raha, kuna J. Nurk ei saanud väidetavalt Tartus asuvast ühistust oma tähtajalist hoiust välja võtta

ja muidu läheb tema kinnistu sundmüüki. Raha tagasi küsides rääkis J. Nurk kõigepealt

Prantsusmaa ja seejärel hoopis Rootsi pärandist (maakohtu otsuse lk 14). P.H. ule kurtis J. Nurk

12(18)

2022. aastal oma rasket elu, et saada laenu. Kui J. Nurk oli laenu saanud, hakkas ta raha vaid

juurde küsima, põhjendades seda väidetava Rootsi pärandiga. E.M. ilt küsis ta 2022. aastal aga

raha seetõttu, et tal on väidetavalt suurem summa raha kaotsi läinud (maakohtu otsuse lk 23–24).

Seega küsis J. Nurk pidevalt erinevatelt kannatanutelt laene ja muutis selgitusi selle kohta, mille

tarbeks tal seda vaja on. See kõneleb sellest, et J. Nurk soovis saada kerge vaevaga raha ega

mõelnud kannatanutele päriselt raha tagasi maksta.

52. Kaitsja sõnul näitab asjaolu, et J. Nurk kandis kogu raha tundmatutele välismaa pangakontodele,

et ta oli ise pettuse ohver. Kolleegium möönab, et on ebaselge, kes on isikud, kelle nii Eesti kui

ka välismaa kontodele J. Nurk raha kandis. Selle pidanuks menetleja kohtueelses menetluses

välja selgitama. Teisalt on kolleegium seisukohal, et see pole praeguse kriminaalasja

lahendamise seisukohalt määrav, sest maakohtu otsuses tuvastatuga ja käesoleva otsuse

eelmistes punktides toodud küsitavused osutavad sellele, et J. Nurk lõi suure tõenäosusega ja

väljaspool mõistlikku kahtlust kannatanutele teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse.

Teisedki kelmuse subjektiivsed tunnused on vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt tuvastatud

(maakohtu otsuse lk 29–30).

(b) J. Nurga lubadused õigusteenust osutada

53. A.S. soovis saada J. Nurgalt õigusabi, et esitada naabri vastu kohtusse hagi. Selle eest maksis

A.S. J. Nurgale 22. veebruaril 2023 4000 eurot ettemaksuna ja J. Nurk lubas hagi koostada kahe

nädala jooksul ning selle A.S. ale saata. Kui A.S. hagi kätte ei saanud, helistas ta J. Nurgale

mitu korda, kuid J. Nurk vastas kõigepealt, et ta on alustanud naabri kohta juurdlust ning

seejärel, et ta on haige ja kukkus. 6. juunil 2023 lubas J. Nurk tuua hoopis 4000 euro eest puid,

millega A.S. ei nõustunud. Õigusabi J. Nurk A.S. ale ei osutanudki. (Maakohtu otsuse lk 45–46,

dtl 215–219.) Apellatsioonides on leitud, et J. Nurk ei saanud vahistamise tõttu õigusabi osutada.

Ta vahistati 25. juulil 2023. Kuna hagi lubas ta koostada alates 22. veebruarist 2023 kahe nädala

jooksul, ei takistanud vahistamine õigusabi osutamist ega A.S. ale raha tagasimaksmist. Seega

pole usutav väide, et J. Nurk osutab pärast vahi alt vabanemist õigusabi edasi.

54. Maakohus tuvastas, et P.R. pöördus J. Nurga poole õigusabi saamiseks ja maksis selle eest 738

eurot ettemaksu. Pärast seda küsis J. Nurk 100 eurot laenu hagilt riigilõivu tasumiseks ja veel

100 eurot välismaa pärandi kättesaamiseks. Riigilõivu maksis J. Nurk ära, kuid P.R. soovis

õigusabilepingu lõpetada ja ette makstud raha tagasi saada. J. Nurk raha tagasi maksta ei

soovinud. Nad leppisid kokku, et ta teeb hagi lõpuni ja seda osa tagasi ei maksa. J. Nurk on

seisukohal, et ta osutas P.R. ile 400 euro eest õigusabi, mistõttu ei saa P.R. nõuda

kahjuhüvitiseks 838 eurot. P.R. pöördus advokaadi poole, kes ütles, et hagiavaldust, mille J.

Nurk koostas, pole vaja (maakohtu otsuse lk 22–23). Advokaat sõnas P.R. ile, et ta on petta

saanud, sest ta ei vaja teenuseid, mille eest J. Nurk raha küsis, ning nende eest raha küsimine oli

eetikavastane. Hagiavaldust kasutada ei saanud, sest see polnud kõlbulik: J. Nurk oli isegi

andmed valesti kirjutanud ja kopeerinud sinna teksti, mille P.R. oli ise kirjutanud ja talle

saatnud (dtl 377–380). Seetõttu leiab kolleegium, et J. Nurk ei osutanud P.R. ile 400 euro eest

õigusabi. J. Nurk tekitas P.R. ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mistõttu tegi

kannatanu varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 838 eurot.

13(18)

(III) J. Nurga süüdistus lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidmises

55. J. Nurk väidab apellatsioonis, et juristina tegutsemise keelu ajal ta õigusabi ei osutanud ning

T.V. a, I.L. , L.A. ja A.P. tasusid talle varasemate teenuste eest. Kolleegium sellega ei nõustu.

56. Viru Maakohus tunnistas 15. jaanuari 2019. a otsusega J. Nurga süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345

lg 1 järgi ning mõistis talle lisakaristuseks KarS § 49 alusel juristina töötamise keelu üheks

aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2019, lisakaristus

kehtis 26. veebruarini 2020.

57. Maakohus tuvastas nii tunnistajate kui ka J. Nurga ütlustele ning nende e-kirjadele ja

pangakontode väljavõtetele tuginedes, et J. Nurk osutas T.V. ale, A.P. ile, I.L. ile ja L.A. le

õigusteenust ajavahemikul 26. veebruarist 2019 kuni 26. veebruarini 2020. T.V. ale andis ta

õigusabi 2018. aasta maikuust 2019. aasta septembrini, esindades teda vaidluses seoses T.V. a ja

I.A. a kooselu lõppemise ja laste elatisraha maksmisega. Näiteks saatis J. Nurk selliseid e-kirju,

mis puudutasid vaidlusi, I.A. a esindajale 13. märtsil 2019 ning koostas kokkuleppe elatisraha

maksmiseks 25. aprillil 2019 (maakohtu otsuse lk 31, V kd, tl 127–160). Samuti osutas ta A.P.

ile ja I.L. ile õigusabiteenust 2020. aasta alguses, mille maakohus on veatult tuvastanud. Näiteks

koostas ta I.L. i esindamiseks volikirja 11. veebruaril 2020 ja arve 12. veebruaril 2020, mille I.L.

19. veebruaril 2020 tasus (maakohtu otsuse lk 32). Volikirja L.A. esitamiseks koostas J. Nurk 6.

veebruaril 2019. Samal päeval edastas ta ka õigusteenuse eest arve nii juba tehtud kui tulevikus

tehtava töö eest, mille L.A. tasus 11. veebruaril 2019. Veebruari lõpus teatas prokuratuur L.A.

le, et J. Nurgal on juristina töötamise keeld. (Vt maakohtu otsuse lk 33–34.) Seega on tõendatud,

et J. Nurk osutas õigusteenust ajal, mil see oli talle keelatud.

58. J. Nurk kinnitas maakohtu istungil, et ta osutas T.V. ale, A.P. ile, I.L. ile ja L.A. le õigusabi. Ta

möönis, et tegi seda, kuna unustas ära, et see on keelatud (maakohtu otsuse lk 33). Kaitsja väitel

osutab see asjaolule, et tema arusaamine oma tegudest on piiratud. Kolleegium seda ei jaga. J.

Nurk mäletas detailselt, kellele, millega seoses ja millisel viisil ta õigusabi osutas (maakohtu

otsuse lk 31–33). J. Nurk esitas 25. aprillil 2019 Viru Maakohtule taotluse lisakaristuse

täitmisele pööramise edasilükkamiseks, sest tal olid pooleli tsiviilasjad, mille menetlus tuli

väidetavalt lõpetada. Viru Maakohus jättis 2. mai 2019. a määrusega taotluse rahuldamata, mille

J. Nurk vaidlustas. Tartu Ringkonnakohus jättis 28. mai 2019. a määrusega maakohtu määruse

muutmata. See näitab, et J. Nurk teadis, et tal on keelatud juristina töötada, kuid ta soovis seda

siiski teha ja hoidis õigusteenust osutades meelega lisakaristuse täitmisest kõrvale.

(IV) J. Nurga süüvõime

59. Kolleegium jätab rahuldamata kaitsja apellatsioonis esitatud taotluse täiendava

kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi määramiseks, et täpsustada J. Nurga

terviseseisundit. Prokurör sõnas Tartu Ringkonnakohtu istungil, et ta on näinud J. Nurka mitme

kohtumenetluse vältel ja süüdistatava tervis pole selle ajaga pealtnäha halvenenud, mistõttu

puudub prokuröri arvates vajadus uueks ekspertiisiks. Ka kolleegiumil ei tekkinud istungil nähtu

ja kuuldu põhjal kahtlust J. Nurga arusaamisvõimes, tegude juhtimise võimes ega võimes

karistust kanda. J. Nurk väljendas end ringkonnakohtu istungil läbivalt täiesti aruselgelt ning oli

võimeline kohtu küsimustele käigult vastama asjakohaselt ja mõistuspäraselt. Kolleegiumi

hinnangul ei osutanud miski J. Nurga käitumises ega öeldus sellele, et tema psüühilised

funktsioonid võisid olla talle süüks arvatud tegude ajal või võivad olla praegu kahjustunud

selliselt, et see kergitab esile kahtluse J. Nurga terviseseisundis. Midagi sellist ei nähtu ka J.

Nurga kirjalikest pöördumistest kohtule. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks uue ekspertiisi

määramist.

14(18)

60. Maakohus leidis õigesti, et J. Nurga süüd välistavad asjaolud puuduvad (maakohtu otsuse lk 48).

J. Nurga suhtes tehti ekspertiis 7. septembril 2023. Ekspertiisiaktiga nr 7.1-3/512 tuvastati J.

Nurgal kerge kognitiivne defitsiit, mis ekspertide hinnangul mõjutas tema võimet aru saada oma

tegude tähendusest. Kuigi tema kognitiivsed funktsioonid olid ekspertiisiakti järgi vanusenormi

alumises või keskmise alumises osas, leidsid eksperdid, et üldine vaimsete võimete tase ei vasta

tema senise elukäigu ja omandatud hariduse eeldatavale tasemele. Samas on ekspertiisi käigus

kirjeldatud J. Nurka kui selge teadvusega inimest, kes orienteerub õigesti ajas, kohas, enda

isikus ning vastab küsimustele sisukohaselt. Samuti olid tema mõttekäik ja kõne normaalse

tempoga ning ta suutis anda eluloolisi andmeid, mistõttu ei tuvastanud eksperdid olulist

kognitiivsete võimete tagasilangust, mis ulatuks dementsuse tasemele. (VI kd, tl 159–161 pd.)

Kolleegium möönab, et ekspertiisiakti põhjal pole võimalik teha ühest järeldust, kuivõrd mõjutas

ekspertide arvates J. Nurga kerge kognitiivne defitsiit tema võimet saada aru käitumisest, ent

seda ei saa praegu pidada määravaks. Ekspertiisiga tuvastatud J. Nurga kerget kognitiivset

defitsiiti pole võimalik käsitada raske psüühikahäirena KarS § 34 mõistes. Seetõttu puudub

süüdivuse (KarS § 34), aga ka piiratud süüdivuse (KarS § 35) meditsiiniline tunnus. Võttes

arvesse ka J. Nurgale süüks arvatud tegude toimepanemise asjaolusid, eeskätt tema käitumise

mõnetist läbimõeldust ja järjepidevust ning kannatanutega suhtlust, aga sedagi, kuidas J. Nurk

ringkonnakohtu istungil end väljendas, ei tõuse tõsiseltvõetavat kahtlust tema süüvõimes. Neil

põhjustel jääb kolleegium eksperdiarvamuse juurde. Kokkuvõttes pani J. Nurk toime

koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod.

(V) Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing vastutus

61. J. Nurga kuritegu KarS § 201 lg 2 p 1 järgi oli koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KarS §

201 lg 3 näeb ette sama teo eest juriidilise isiku vastutuse. J. Nurga teo ajal kehtinud KarS § 14

lg 1 sätestas, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime

pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides. Kolleegiumi hinnangul on menetletavas asjas KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise

isiku vastutuse tingimused täidetud.

62. J. Nurk oli Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing ainuosanik ja juhatuse liige. Seega saab tema

käitumist omistada juriidilisele isikule KarS § 14 lg 1 mõistes. Kaitsja arvates ei nähtu ühestki

tõendist, et J. Nurk tegutses T.R. esindamiseks temaga kokkulepet sõlmides Õigusbüroo Jaan

Nurk Tõde Osaühing juhatuse liikme ja ainuosanikuna, vaid see oli kahe füüsilise isiku vaheline

õigussuhe. Samas möönab kaitsja, et T.R. ettemaks teenuse eest laekus äriühingu pangakontole

ja volikirjas oli J. Nurga tegutsemise kohaks märgitud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing.

Ka T.R. ütlustest selgub, et ta võttis J. Nurgaga ühendust kui juristiga, et kasutada tema teenust,

sest ta soovis pöörduda K.H. i poole nii-öelda ametlikult. T.R. sõnas: „Ma teadsin, et ta sellega

tegeleb ja internetist saab praegu kõik asjad teada. Seal oli väga ilusti öeldud, et firma on Tõde

ja Õigus, järelikult selgitatakse välja, nii tõde, kui tehakse kindlaks, mis asi on õigus ja mis on

vale.“ Lisaks keelas J. Nurk T.R. l K.H. iga ühendust võtmast, väites, et see on tema ärisaladus,

kuidas ta raha kätte saab. Kaitsja küsis T.R. lt, kas ta pöördus J. Nurga kui eraisiku poole või

soovis teenust äriühingult, mille peale T.R. vastas: „Ei, tema ise tegi dokumendi, mis näitas, et

tema on firma Tõde ja Õigus esindaja ja ajab ainult asju, mis on tõde ja õigus. Valet ei tunnista,

ei varasta, ei viruta, ainult tõde ja õigus.“ (dtl 306–311). Seega võib öelda, et T.R. soovis end

võlanõude jaoks esindama just õigusbüroo juristi, mille tõttu võttis ta ühendust J. Nurgaga.

Kolleegium osutab sellelegi, et T.R. volikirjas J. Nurgale on ära märgitud ka tema äriühing ning

J. Nurk esitles end K.H. ile kui T.R. „ametlik esindaja“ ja ütles, et K.H. il tuleb arvestada ka

õigusabi- ja menetluskuludega (V kd, tl 44). Lisaks kandis T.R. ettemaksu ja K.H. osa võlast

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing pangakontole.

15(18)

63. Toodust nähtub, et J. Nurk tegutses T.R. t esindades Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing

nimel, mille ainuosanik ja juhatuse liige ta oli. Samuti oli J. Nurga selline tegevus seotud

äriühingu põhitegevusega, nimelt õigusabi osutamisega. Lisaks on tuvastatud see, et Õigusbüroo

Jaan Nurk Tõde Osaühing rikastus J. Nurga toime pandud omastamise tõttu. Seepärast saab T.R.

vara omastamist käsitada teo ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 mõistes selle äriühingu huvides toime

pandud teona. Seda ei mõjuta kaitseväide, et J. Nurk kasutas äriühingu pangakontot enda

isikliku kontona ja maksis kulleritasu oma rahast. Kuna puuduvad ka õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud, vastutab Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing KarS § 201 lg 3 järgi.

64. Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing vastutab ka KarS § 209 lg 3 järgi. J. Nurga kuritegu KarS

§ 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Maakohus tuvastas

nõustumisväärselt, et A.S. maksis J. Nurgale kui Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing

juhatuse liikmele ja ainuosanikule 4000 eurot õigusabi eest, mida talle tegelikkuses ei osutatud.

J. Nurk pidi õigusteenust osutama enda äriühingu nimel (maakohtu otsuse lk 45–46).

Kohtutoimikust nähtub Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing kassa sissetuleku order ja

kviitung nr 02-23, mille järgi on selle äriühingu kassasse kantud A.S. alt õigusabi osutamise eest

saadud 4000 eurot (IV kd, tl 2 ja maakohtu otsuse lk 46). Võttes arvesse, et J. Nurk pidi A.S. ale

osutama õigusteenust Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing nimel ja äriühingu kassasse on

kantud A.S. a makstud raha selle eest, saab rääkida äriühingu rikastumisest ja tema huvides

toime pandud kuriteost teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(VI) J. Nurga karistus

65. Kolleegium leiab väljaspool apellatsioonide piiri, et maakohus tegi J. Nurgale KarS § 56 lg 1 ls

1 alusel karistust mõistes olulise kaalutlusvea. See tõi kaasa süüdistatava teole ilmselgelt

mittevastava karistuse mõistmise, mis on aluseks kohtuotsuse tühistamisele materiaalõiguse vale

kohaldamise tõttu (vt RKKK 21.06.2021, 1-20-1108/94, p 16 ja 26.01.2021, 1-19-4150/132, p

28).

66. Maakohus mõistis J. Nurgale KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 2 aasta vangistust, KarS § 209 lg 1 p-de 1

ja 3 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 329 järgi 6 kuud vangistust.

Vaidlustatud otsuses on märgitud, et J. Nurgale tuleb mõista vangistus, sest tema süü suurus on

üle keskmise. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta pani kuriteod toime katseajal.

Lisaks on kuritegude (nii varasemate kui ka praeguste) asjaolud sarnased ja need on toime

pandud lühikese ajavahemiku jooksul. Kolleegium nõustub sellega. Samas leidis maakohus

ekslikult, et süüdistatava karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava

asjaoluna tuleb KarS § 57 lg 1 p 7 järgi arvestada süüteo toimepanemist kõrges eas inimese

poolt. Kõrges eas isik on vanaduspensioniealine inimene (vt RKKK 05.22.2012, 3-1-1-93-12, p

9.2). Kõigi talle omistatud tegude ajal oli J. Nurk üle 70-aasta vanune ehk kõrges eas inimene,

mistõttu on tegu karistust kergendava asjaoluga.

67. J. Nurk tunnistati Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9179

süüdi omastamises, mille eest mõisteti talle 2-aastane vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga.

Lisaks rahuldas kohus kannatanu tsiviilhagi. J. Nurk pani praegu menetletavad teod toime

katseajal ja ta pole asjas nr 1-17-9179 hüvitanud kannatanule kahju. Kolleegium peab

põhjendatuks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1-aastast vangistust, võttes arvesse J. Nurga süü suurust,

sealhulgas ühelt kannatanult 2370 euro omastamist, üht karistust kergendavat asjaolu ja

võimalust mõjutada J. Nurka edaspidi hoiduma kuritegudest. Kolleegium mõistab KarS § 209 lg

1 p-de 1 ja 3 järgi 3 aasta ja 5 kuu ning KarS § 329 järgi 5 kuu pikkuse vangistuse. J. Nurk pettis

15 kannatanult kokku välja üle 100 000 euro ja osutas juristina töötamise keelu ajal õigusabi 4

16(18)

inimesele, samuti on vaja arvestada karistust kergendava asjaolu olemasoluga. Need karistused

peaksid heidutama J. Nurka uusi kuritegusid toime panemast. Kolleegium suurendab

üksikkaristustest raskeimat (ehk kelmuse eest mõistetavat 3 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust) ja

peab põhjendatud liitkaristuseks 4-aastast vangistust – sama nagu maakohtu mõistetud

liitkaristus. Seetõttu jääb muutmata ka maakohtu moodustatud liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel

ja KarS § 49 alusel mõistetud lisakaristus.

(VII) Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused

68. Kaitsja esitas 26. juunil 2024 taotluse SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel vahistamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks, kui J. Nurk mõistetakse õigeks. J. Nurk esitas ringkonnakohtu istungil taotluse

alusetu vahistamise ja kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Need taotlused jäävad

rahuldamata.

69. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu süüdimõistva otsuse ja J. Nurgale mõistetud liitkaristuse

muutmata, ei kohaldu SKHS § 5 lg 1 p 1, sest see näeb ette kahju hüvitamise vaid sellisteks

juhtudeks, mil isik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse mõnel alusel. Kahju

hüvitamise alusena ei tule kõne alla ka SKHS § 5 lg 4, mis sätestab, et süüdimõistva otsuse

korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda SKHS § 5 lg-s 1 või 2 nimetatud

meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt

koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. J. Nurga vahistamiseks anti luba

Viru Maakohtu 26. juuli 2023. a määrusega ja seda pikendati Viru Maakohtu 21. septembri

2023. a määrusega. Vahepeal taotles J. Nurk vahistamise asendamist elektroonilise valvega, ent

see jäeti Viru Maakohtu 25. augusti 2023. a määrusega rahuldamata. J. Nurk neid määruseid ei

vaidlustanud ja need on jõustunud. Kuigi J. Nurk on vahi all viibinud juba alates juulist 2023,

tuleb tal ringkonnakohtu otsuse jõustumise korral kanda 5 aasta 6 kuu ja 18 päeva pikkust

vangistust. Seepärast pole vahistamine oluliselt koormavam talle mõistetud karistusest.

Kolleegiumile ei nähtu ka teisi kahju hüvitamise aluseid.

(VIII)

Kokkuvõte ja apellatsioonimenetluse kulu

70. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340

lg-test 1 ja 2 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsuse

osas, millega J. Nurka karistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 209 lg 2

p-de 1 ja 3 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 329 järgi 6-kuulise

vangistusega. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab J. Nurgale KarS §

201 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 3 aastat ja 5

kuud vangistust ning § 329 järgi 5 kuud vangistust. Lisaks muudab kolleegium maakohtu otsuse

põhiosa KarS § 201 lg 2 p 1 järgi omastamise süüdistust puudutavas osas käesoleva otsuse

põhjendustega. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid jäävad

rahuldamata.

71. Kaitsja esitas taotlused riigi õigusabi tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses süüdistatavale J.

Nurgale osutatud õigusabi eest kokku 1288,69 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 231,39

eurot) ja süüdistatavale Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingule osutatud õigusabi eest kokku

871,45 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 156,15 eurot). Justiitsministri 26. juuli 2016. a

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi

määrus nr 16) § 6 lg 6 sätestab, et kui määratud kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks

kaitsealune, suurendab kohus riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil

osalemine, advokaadile makstavat tasu 50 protsenti iga lisandunud kaitsealuse kohta. Taotluste

järgi kulus kaitsjal mõlema kaitsealusega seotud toimingutele kokku järgnev aeg: kohtuotsusega

17(18)

tutvumisele 165 minutit, kliendiga konsulteerimisele 135 minutit, apellatsiooni koostamisele 540

minutit ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 120 minutit, mille eest makstav tasu oleks 1152

eurot ilma käibemaksuta. Määruse nr 16 § 6 lg 3 järgi ei ületa määratud kaitsja tasu riigi

õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses 432 eurot ühes

kohtuastmes. Kaitsja taotleb kohtuistungiks ettevalmistamise ja apellatsiooni koostamise tasu

suurendamist. Kuivõrd mõlema apellatsiooni sisuline osa on kokku seitse lehekülge ja

menetletavas kriminaalasjas pole eriliselt keerukaid õigusküsimusi, jätab kolleegium taotluse

rahuldamata. Kaitsjale makstav põhjendatud tasu toimingute eest ühe kaitsealuse kohta on

praeguses kriminaalasjas 432 eurot, mida tuleb määruse nr 16 § 6 lg 6 alusel 50 protsendi võrra

suurendada, saades kokku 648 eurot. Ringkonnakohtu istung kestis 1 tund ja 36 minutit, mistõttu

on selle eest taotletav tasu 115,20 eurot. Lisaks taotleb kaitsja tasu ja sõidukulude hüvitamist

kahel korral Tallinnast Viru Vanglasse ja üks kord Tallinnast Tartusse sõitmise eest. Sõidule

kulutatud aja eest vastav tasu on määruse nr 16 § 151 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel kokku 90 eurot ning

sõidukulu saab § 17 lg-te 2 ja 3 järgi nõuda summas 312,60 eurot. Seega loeb kolleegium

kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu mõistlikuks suuruseks 1422,28 eurot (sealhulgas

käibemaks 256,48 eurot). Ringkonnakohus jätab selle menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)