2-24-141356/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-24-141356

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali

avaldus A. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige "

Eesti filiaal (rg-kood 11193232; asukoht XXX-i),

lepinguline esindaja Reelika Tuisk

Kostja: A. (ik XXX; elukoht XXX. kinnistu, XXX, e-post

XXX)

Kompromissiga kohustuse võtnud isik: B. (ik XXX, e-

post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali poolt 17.03.2025, A. poolt

14.03.2025 ja B. poolt 14.03.2025 allkirjastatud ning 17.03.2025 kohtule esitatud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Pooled lõpetavad tsiviilasjas nr 2-24-141356 vaidluse esemeks oleva vaidluse

kompromissiga. Pooled loevad lõplikuks kompromissisummaks 3914,50 eurot (kolm

tuhat üheksasada neliteist eurot ja 50 senti), s.o põhinõue 3464,61 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 204,89 ja pool riigilõivust 245 eurot.

1.2.

Kohtumenetluses mitteosalev isik kohustub tasuma Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaalile (arvelduskontole XXX, selgitus „liikluskahju XXX“)

kompromissi summa osamaksetena 36 kuu jooksul järgmiselt:

a. perioodil 15.04.2025 – 15.02.2028 igakuiselt 15. kuupäevaks osamakse 108,75

eurot;

b. viimane makse 15.03.2028 summas 108,25 eurot.

1.3.

Kohtumenetluses mitteosaleval isikul on õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne

kompromissilepingu punktis 1.2 nimetatud tähtpäeva saabumist. Kui kohtumenetluses

mitteosalev isik on kompromissist tuleneva maksega vähemalt kahel järjestikusel kuul

viivituses, muutub kogu võlgnevuse jääk (s.o kõik osamaksed kuni maksegraafiku lõpuni)

sissenõutavaks, lisaks on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.4.

Kui kohtumenetluses mitteosalev isik ei täida käesolevat kompromissi nõuete kohaselt, siis

vastutab kostja solidaarselt kohtumenetluses mitteosaleva isikuga ning mõlemad on

Tsiviilasi nr 2-24-141356

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ja viivise (vastavalt punktile

1.3) tasumise osas.

1.5.

Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kohasel täitmisel ei ole tal kostja ega

kohtumenetluses mitteosaleva isiku vastu tsiviilasjast nr 2-24-141356 ja kahjutoimikust nr

XXX tulenevaid mistahes muid nõudeid ega pretensioone.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-141356.

3. Kompromissilepingu välised menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

4. Rahuldada osaliselt avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

5. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale 15.01.2025 tasutud riigilõivust pool, s.o 184,77

eurot ja kanda see Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali arvelduskontole

nr XXX (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei

saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS §

433 lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada

(TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise

määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS §

150 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal (hageja) esitas 13.11.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. (kostja) vastu kahju 3464,61 euro saamiseks, sissenõutavaks

muutunud viivise 126,40 eurot (seisuga 13.11.2024) ja alates 14.11.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas

vastuväite, maksekäsu kiirmenetlus 11.12.2024 lõpetati ja anti üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

2. Pärnu Maakohus jättis 02.01.2025 hagi käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksu esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

3. Hageja esitas 16.01.2025 hagi, millest nähtub, et B. põhjustas 18.09.2022 Soomes, Espoos sõidukiga

XXX, registrimärgiga XXX, liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil kehtiv

liikluskindlustuse leping. Hageja on hüvitanud vastavalt Soome Liikluskindlustuse Keskuse (inglise

keeles FINNISH MOTOR INSURERS' CENTRE) 09.11.2023 nõudele ja nõude aluseks olevale

Suomen Energia-Urakointi OY arvele nr 379364 kahju 3464,61 eurot. Liiklusregistri andmetel on

18.09.2022 seisuga sõiduki omanikuks kostja.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-24-141356

4. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ta ei ole liiklusõnnetust põhjustanud ja oli eelnevalt sõiduki

võõrandanud.

5. Asjas toimud 19.02.2025 eelistungina korraldav kohtuistung, kus pooled jõudsid põhimõtteliselt

kokkuleppele tingimusel, et kohustuse kahju hüvitada võtab endale liiklusõnnetuse põhjustanud isik.

6. Kohtusse saabus 17.03.2025 menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissileping

Kompromissilepingu kohaselt pooled loevad lõplikuks kompromissisummaks 3914,50 eurot (kolm

tuhat üheksasada neliteist eurot ja 50 senti), s.o põhinõue 3464,61 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 204,89 ja pool riigilõivust 245 eurot. Kohtumenetluses

mitteosalev isik kohustub tasuma Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalile

(arvelduskontole XXX, selgitus „liikluskahju XXX“) kompromissi summa osamaksetena 36 kuu

jooksul järgmiselt: perioodil 15.04.2025 – 15.02.2028 igakuiselt 15. kuupäevaks osamakse 108,75

eurot; viimane makse 15.03.2028 summas 108,25 eurot. Kohtumenetluses mitteosaleval isikul on

õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne kompromissilepingu punktis 1.2 nimetatud tähtpäeva

saabumist. Kui kohtumenetluses mitteosalev isik on kompromissist tuleneva maksega vähemalt kahel

järjestikusel kuul viivituses, muutub kogu võlgnevuse jääk (s.o kõik osamaksed kuni maksegraafiku

lõpuni) sissenõutavaks, lisaks on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kui kohtumenetluses mitteosalev isik ei täida käesolevat

kompromissi nõuete kohaselt, siis vastutab kostja solidaarselt kohtumenetluses mitteosaleva isikuga

ning mõlemad on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ja viivise (vastavalt

punktile 1.3) tasumise osas. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kohasel täitmisel ei ole tal

kostja ega kohtumenetluses mitteosaleva isiku vastu tsiviilasjast nr 2-24-141356 ja kahjutoimikust nr

XXX tulenevaid mistahes muid nõudeid ega pretensioone. Poolte menetluskulud jäävad vastavalt

TsMS § 168 lg 3 poole enda kanda. Pooled paluvad kompromissi kinnitavasse kohtumäärusesse

kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 märkida, et hagejale kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust (490 eurot) ehk summa 245 eurot. Pooled lühendavad TsMS § 64 lg 2 alusel kokkuleppel

TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega määruse peale, millega kohus

kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, 1 (ühe) päevani.

Pooled kinnitavad, et nad tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes

eeldusele, et kõik antud kinnitused vastavad tegelikkusele ning et pooled täidavad nõuetekohaselt kõik

endale kompromissiga võetud kohustused. Pooled kinnitavad, et nad saavad aru, et vastavalt TsMS §

430 lg 5 kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on

võtnud kompromissi alusel kohustuse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kõigist kompromissi

kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, samuti, et vastavalt TsMS §

432 sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja esindaja ja pooled kinnitavad, et neil on kõik

õigused allkirjastada kompromiss, nad on kompromissi tekstiga tutvunud ning mõistavad kompromissi

sisu, tähendust ja tagajärgi

Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled

lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise 1 päevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4

esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab

arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes TsMS § 4 lg-st 4 ja § 614 lg-st 1 kogu menetluse

ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-24-141356

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt

kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud

kompromissi alusel kohustuse.

8. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning

ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissina punktid 1.1. kuni 1.5.

Punktis 1.6. kuni 1.8. ei ole oma sisult kompromissi tingimused. Punkt 1.6. kordab seaduses sätestatud

üldnormi, arvestamata sellega, et kompromissisumma sisaldab endas osaliselt menetluskulu (riigilõivu

245 eurot). Riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi kinnitamisega ei ole punktis 1.7. sätestatud

deklaratiivset konstateeringut vaja esitada ning punktis 1.8. sätestatud kokkulepe on protsessuaalne.

9. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised

kinnitasid, et on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab

hagejale pool riigilõivust summas 245 eurot, milline summa on arvestatud kompromissisumma sisse.

Ülejäänud poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud

puuduvad, kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra.

11. hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 245 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4

kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud

riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 13.11.2024

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 120,46 eurot ja 15.01.2025 hagiavalduse

esitamisel täiendavalt riigilõivu 369,54 eurot, kokku 490 eurot. Alates 01.02.2023 kehtiva TsMS § 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ning tagastab hageja

poolt avaldatud pangakontole 15.01.2025 tasutud riigilõivust pool, s.o. 184,77 eurot.

12. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada hagimenetluses. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise

tähtaja 1 päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

4 (4)