2-24-15903/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2025

Tsiviilasja number

2-24-15903

Tsiviilasi

Rando Pajula kaebus kohtutäituri otsuse peale

täiteasjas nr 197/2024/1736

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. jaanuari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rando Pajula määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Rando Pajula

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik) kohtutäitur Tatjana

Afanasieva

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rando Pajula määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. jaanuari

2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-15903 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu

määruse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Rando Pajula (avaldaja) esitas 18. oktoobril 2024 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur Tatjana

Afanasieva (puudutatud isik, kohtutäitur) vastu laimu ja mainekahju tekitamise ning

õigusvastase tegevuse eest hüvitise väljamõistmiseks.

2. Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti

tähtaeg (14 päeva määruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) nõude

täpsustamiseks; 2) selge, põhistatud hagiavalduse esitamiseks; 3) dokumentaalsete tõendite

esitamiseks; 4) riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks; 5)

hageja andmete täpsustamiseks.

3. Hageja esitas 18. novembril 2024 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud kui

määruskaebus. Menetlusdokumendis teatab hageja, et soovib esitada kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale.

4. Viru Maakohtu 20. novembri 2024. a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale

anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) põhistatud kaebuse esitamiseks; 2) riigilõivu 15

eurot tasumiseks, 5 päeva määruse kättesaamisest.

5. Avaldaja esitas 25. novembril 2024 avalduse (kaebuse) kohtutäituri tegevuse peale. Koos

kaebusega esitas avaldaja ka nõuded kogusummas 6200 eurot kahju hüvitamiseks. Avaldaja

viitas, et täitur on tekitanud talle kahju. Täitur on algatanud täitemenetluse nr 197/2024/1736

ja viinud selle läbi Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a kohtuotsuse alusel asjas nr 2-23-118952,

kuigi avaldaja oli teatanud täiturile, et nimetatud otsusele apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg pole veel möödunud. Avaldaja on maakohtu otsuse edasi kaevanud ning nimetatud

apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu poolt menetlusse võetud. Kohtutäituri

tegevus on õigusvastane ja kohtutäitur peab tekkinud kahju hüvitama.

6. Viru Maakohus võttis 26. novembri 2024. a määrusega avalduse kaebuse kohtutäituri 8.

oktoobri 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 197/2024/1736 osas menetlusse ja keeldus 6200

euro suuruse kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest.

7. Kohtutäituri seisukoha kohaselt oli täitemenetlus läbi viidud jõustunud kohtulahendi alusel.

Võlgnik ei ole vaidlustanud täitemenetluse algatamist kaebusega kohtutäiturile, seega palub

kohtutäitur võlgniku kaebuse selles osas jätta läbi vaatamata. Täitemenetluses nr

197/2024/1736 läbiviidud järjekindlad ning seadusega ettenähtud täitetoimingud viisid

sissenõudja nõude täitmiseni, samas ei toimunud ülemäärast raha kinnipidamist (ei olnud

enammaksmist). Samuti viidi võimalikult lühikese aja jooksul läbi toimingud vara aresti alt

vabastamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgnikule olid esitatud selgitused ning aktid

iga läbiviidava toimingu kohta viivitamatult peale toimingu tegemist. Võlgniku pöördumistele

vastas kohtutäitur pöördumiste esitamise päeval (kuigi kohtutäituril on vastamiseks 30 päeva).

Kuna võlgnik on oma taotluses nii kohtutäiturile (17. septembri 2024. a kahju hüvitamise

taotlus/kaebus) kui ka kohtule (25. novembri 2024. a kaebuse täiendus) näitab üles vaid soovi

kohtutäiturilt hüvitist saada, kuid kohus on keeldunud juba hagiavalduse kokku 6200 eurot

kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest, ning muid nõudeid võlgnik ei esita, siis

kohtutäituri hinnangul kaebust ei ole (puudub kaebuse esitamise muu eesmärk), mistõttu palus

kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata. Võlgniku soovi saada kohtutäiturilt rahalist kasu

hindab kohtutäitur vastutuse ebaõiglaseks üleviimiseks kohtutäiturile võlgniku enda rahaliste

kohustuste täitmata jätmise eest.

MAAKOHTU LAHEND

8. Viru Maakohus jättis 8. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi

vaatamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg

1 p 15 kohaselt kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 476 kohaselt hagita

menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS

§ 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja 18. oktoobril 2024 esitatud kaebuses ja 25.

novembril 2024 esitatud kaebuse resolutsiooni punktid 3–5 ei ole hagita menetluses

läbivaatamisele kuuluvad nõuded. Avaldaja ei ole nendelt ka riigilõivu tasunud ning kohus on

keeldunud neid nõudeid oma 26. novembri 2024. a määrusega menetlusse võtmast.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärk võimalik saavutada. Menetlusse võetud nõue ehk kaebus

kohtutäituri tegevuse peale esitati 25. novembril 2024. Täitemenetluse lõpetamise otsuse

koostas kohtutäitur 12. septembril 2024. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1

sätestatud tähtaja jooksul avaldaja kohtutäiturile korrektset kaebust esitanud ei ole. Seega

nõustus maakohus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud nõude näol ei ole tegemist korrektse

kaebusega. Sellest tulenevalt ei ole avaldusega selle eesmärki võimalik saavutada ja avaldus

tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, leides, et tema õigusi on rikutud. Avaldajal jäi

teadmatusest ja kogemuse puudumise tõttu kaebuse taotluses sõnastamata “täitemenetluse

algatamise vaidlustamine kohtutäiturile”. Täitmisteates on kirjutatud, et kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul ja

hiljem pöörduda kohtusse, mida ka avaldaja tähtaegselt tegi.

Nii kaebuse kui ka käesoleva tsiviilasja eesmärgiks on saada selgust selles, et millisel alusel

on kohtutäitur avaldaja suhtes toiminguid teinud. Kohtutäitur ei tohi tegutseda enne

kohtuotsuse jõustumist ja kohtuotsus ei saa jõustuda enne edasikaebamise tähtaja möödumist.

Täiendatud kaebuse tekstis on avaldaja toonud välja kohtutäituri büroole esitatud küsimuse

seoses tähtaegadega ja nendest mitte kinnipidamisega, millele vastates on kohtutäituri büroo

esitanud valeväite, nagu avaldajal poleks edasikaebeõigust, kuigi on ja apellatsioonkaebus on

ka menetlusse võetud. Ka Harju Maakohtule tehtud päringule ei antud adekvaatset vastust. Ei

saa nõustuda ka kohtumääruse põhjendusega, et avaldaja pole esitanud TMS § 217 lg-s 1

sätestatud korrektset kaebust kohtutäiturile. Avaldaja edastas tähtajaliselt 17. septembril

kohtutäiturile e-kirja teel kaebuse tema tegevuse kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas sai

täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus jõustuda enne edasikaebamise tähtaja möödumist.

Kelle otsusega see kinnitati? Kes andis kohtutäiturile käsu alustada sundtäitmise menetlus,

kuigi edasikaebamise tähtaeg ei olnud veel möödas? Arusaamatu on, miks alustas kohtutäitur

sundtäitmise menetluse toimingutega enne edasikaebamise tähtaja möödumist, kuigi avaldaja

juhtis sellele asjaolule tähelepanu varasemalt.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta maakohtu määruse muutmata

ja avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur

jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

Võlgniku määruskaebus ei sisalda ka viidet õigusnormile, mida oleks maakohus rikkunud.

Täitemenetluse nr 197/2024/1736 raames on võlgnik esitanud kohtutäiturile 17. septembril

2024 kahju hüvitamise taotluse, mis oli läbi vaadatud 1. oktoobril 2024. Kohtutäituri 8.

oktoobri 2024. a otsusega oli kahju hüvitamise taotlus jäetud rahuldamata. Vastavalt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri 8.

oktoobri 2024. a otsus loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

saatmisest arvates (alus: TsMS § 314¹ lg 2). Otsus oli saadetud võlgnikule 8. oktoobril 2024

ning loetakse kättetoimetatuks 12. oktoobril 2024. Viru Maakohus on 26. novembril 2024

võtnud menetlusse avaldaja 25. novembril 2024 esitatud avalduse (kaebuse) kohtutäituri

tegevuse peale. Seega ei ole võlgnik vaidlustanud kohtutäituri 8. oktoobri 2024 otsust kohtus.

Muid kaebusi ei ole võlgnik kohtutäiturile täitemenetluse raames esitanud. Vastavalt TMS §

217 lg-le 6, kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul

kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Lisaks TMS § 218 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659), arvestades ka ringkonnakohtu määruse

põhjendusi.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lõppastmes õigesti kaebuse kohtutäituri

otsuse peale läbi vaatamata, kuid ringkonnakohus selgitab vastuseks avaldaja väidetele lisaks

järgmist.

Praegusel juhul on kohtutäitur täitnud täitemenetluses Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a

kohtulahendit asjas nr 2-23-118952 (Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Rando Pajula

vastu leppetrahvi väljamõistmiseks) (dtl 25).

Riigikohtu varasemas praktikas on leitud, et jõustumismärge kohtuotsusel loob küll

kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda

jõustumata otsust jõustunuks. Kui kohtutäitur täitis jõustumismärkele tuginedes heauskselt

lahendit, kuid hiljem tuvastatakse, et lahend siiski ei olnud jõustunud, ei saa kohtutäiturit

lugeda oma ametikohustusi rikkunuks ega teha teda vastutavaks täitetoimingutega tekitatud

kahju eest. Kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima

kahtlus otsuse jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus,

kohtutäiturile dokumendi esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms) (vt RKTKm

16.12.2004, 3-2-1-152-04, p-d 15, 19). Avaldaja on tuginenud sellele, et Harju Maakohtu 1.

juuli 2024. a kohtuotsus ei olnud täitemenetluse ajaks jõustunud ning ajal, mil täitur alustas

täitemenetlust, kulges veel nimetatud otsusele apellatsioonkaebusele esitamise tähtaeg ning

avaldaja ka esitas apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebus võeti ka menetlusse.

Ringkonnakohtule nähtub kohtute infosüsteemist (KIS) järgnev. Harju Maakohtu 1. juuli

2024. a otsuses asjas nr 2-23-118952 on märgitud edasikaebamise korra all järgnev:

„Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel“. (vt ka dtl 25). Nimetatu ei tähendanud seda, et kohtuotsusele ei saaks

apellatsioonkaebust esitada, vaid kuna tegemist oli lihtmenetluse asjaga, siis sätestab TsMS §

637 lg 21, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuses märgitud

edasikaebamise korra sõnastus võis olla mõnevõrra eksitav. KIS-st nähtub, et

kantseleiametnik K. Maripuu on kinnitanud 3. juuli 2024. a allkirjaga järgmist: „Kinnitan

lahendi jõustumist 01.07.2024“. KIS-s nähtub ka ringkonnakohtu lahendi tegemise seisuga

märge, et Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a lahend on jõustunud ja seda vaatamata sellele, et

avaldaja on esitanud nimetatud otsuse peale 7. augustil 2024 apellatsioonkaebuse, see on 27.

septembril 2024 menetlusse võetud (dtl 31) ning Tallinna Ringkonnakohus on teinud asjas 7.

märtsil 2025 otsuse, millega on jätnud apellatsioonkaebuse rahuldamata,

apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ning Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuse

tsiviilasjas nr 2-23-118952 resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Nimetatud otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (tähtpäev

saabub 7. aprillil 2025). Seega on õige avaldaja seisukoht, et Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a

otsus polnud täitemenetluse läbiviimise ajal ega ka praeguseks sisuliselt jõustunud, kuigi KIS-

st nähtub vastupidine märge.

Avaldaja on kohtutäiturile saadetud e-kirjas 24. juulil 2024 viidanud, et tal on võimalik

lahendile edasi kaevata kuni 8. juulini 2024 ning miks talle praegu nõudekirju saadetakse.

Asjas ei nähtu, et avaldaja oleks saatnud täiturile ka nt kohtult saadud kinnituse, et lahend

pole tegelikult jõustunud. Avaldaja e-kirja peale täituri büroost vastati, et kohtuotsus on

jõustunud 1. juulil 2024, sest kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust (dtl 69, 183).

Avaldaja on vastanud, et ei vaja kohtutäituri tasulisi teenuseid (dtl 206). Lähtudes sellest, et

asjas ei nähtu, et avaldaja oleks saatnud täiturile dokumendi (nt kohtult saadud kinnituse), et

lahend pole tegelikult jõustunud ning arvestades seda, et ka kuni praeguseni nähtub KIS-st

ekslikult, et lahend on jõustunud 1. juulil 2024, kuigi nimetatud otsuse kohta on tehtud juba

Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahend, ei saa ringkonnakohtu hinnangul täiturile ette heita, et

ta vaatamata avaldaja e-kirjale täitemenetlust jõustumismärkega kohtulahendi täitmiseks

jätkas.

14. Samas, arvestades asjaolusid, nähtub, et avaldajale võib olla kahju tekitanud kohus.

Eelkõige võib kahjuks pidada praeguse seisuga täitemenetluse kulusid, mis avaldajale tekkisid

lahendi täitmisel, mis polnud veel jõustunud. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd lahendile

jõustumismärke panemine ei ole õigusemõistmise lahutamatuks osaks, pole see käsitatav

õigusemõistmisena RVastS § 15 lg 1 tähenduses. Seega pole ringkonnakohtu hinnangul

tegemist teoga, millega tekitatud kahju hüvitamine tuleks lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel.

Kohaldada tuleb sellisel juhul kahju hüvitamise puhul riigivastutuse seaduse 3. peatüki

üldsätteid (vt RKHKo 22.12.2022, 3-20-1033/41, p 24, 25). Kui kahju võib olla tekitanud

kohus, saab kahju hüvitamist nõuda kas Justiitsministeeriumilt või halduskohtult (vt RKHKm

25.11.2019, 3-19-823/14, p 8).

15. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)