3-25-663/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-663

Haldusasi

MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda kaebus Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti 21.02.2025

väljastatud raieloa nr 59961 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda,

esindaja H.K

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Inge Lumiste ja

Sandra Teras

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 27.03.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-663.

2. Jätta MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 27.03.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-663 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljastas 21.02.2025 raieloa nr 59961

Roosikrantsi tn 4, Tallinn kinnisasjal asuva musta papli sanitaarraieks.

2. MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda esitas 18.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

raieloa tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

3. Tallinna Halduskohus andis 18.03.2025 määrusega kaebajale nõuetekohase kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks tähtaja ning rahuldas

esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt, peatades 21.02.2025 raieloa nr 59961 kehtivuse kuni

31.03.2025 (k.a).

3-25-663

4. MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda esitas 21.03.2025 halduskohtule kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse täienduse. Kaebaja selgitas, et raieluba ei oleks tohtinud välja

anda kogu puu hävitamiseks, loodusmälestise olukorra ja puu tervise on hinnanud kolm

sõltumatut dendroloogi ja arboristi (OA, AP, AJ) rahuldavaks, heaks ja mitteavariiliseks või -

ohtlikuks. Raieluba on puudulik ja kallutatud, sh võimalike korruptsiooni tunnustega.

Raieluba on välja antud arboristi firma reklaamihõngulise ja veidra Youtube’i video põhjal või

sellest innustatud video ja sotsiaalmeedia hõisete põhjal, milliste autor on musta papli

saagimisest isiklikult huvitatud firmaomanik arborist HH. Raieloa vastustaja nimel kinnitanud

MLl puuduvad piisavad teadmised Tallinna ajaloost, bioloogiast ja dendroloogiast.

Ekspertarvamusi on küsitud ametisiseselt haljastusametnikelt, kes ka varem on Tallinna linna

väärtusliku haljastuse ja kliimamuutustega võitlemise ning elurikkuse säilitamise seisukohalt

teinud valesid ja kaheldava väärtusega otsuseid.

5. Tallinna linn palus 26.03.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja

lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine.

Raieloa andmisel on muu hulgas lähtutud arborist HH 07.02.2025 koostatud hinnangust.

Põhjalikus hinnangus on arborist jõudnud järeldusele, et vaatamata papli ajaloole ning

erakordsusele on tegemist varisemisohtliku puuga ning rõhutanud, et dendroloogilise

harulduse säilitamise soov ei tohi üles kaaluda inimeste turvalisust ega suurt varakahju.

Raieloa taotlemise põhjuseks ning taotluse rahuldamise aluseks oli puu väga halb seisukord.

Tegemist on vana, haige ning murdumisalti puuga, mistõttu on puu väga ohtlik ning selle

maha võtmine on vältimatu. Puu on seest õõnes ning haigestunud paplivähki, mis omakorda

on muutnud papli oksad murdumisohtlikeks. Puu juured on mädanenud ning puu olukorra

halvenemist on kiirendanud mitmed kaevetööd puu vahetus läheduses. Vastav info on

kajastatud raieloa taotluse menetlemisel raielubade andmekogus, kus raieloa põhjenduseks on

toodud mädanik ning märkustena lisatud, et puul on tugev juurekaela mädanik, seest õõnes ca

1,5 m ulatuses, 5 kraadi viltu ja tüvel on risti mõrad. Puu juured on sedavõrd kahjustunud, et

juurestik ei taga enam puu seisukindlust, eriti arvestades asjaolu, et puutüvi on kaldu. Tallinna

linn on andnud raieloa, sest mädanenud ja kahjustunud juurtega, haige, seest õõnes ja viltune

suur puu, mille seisukindlus ei ole tagatud ning oksad on murdumisohtlikud, kujutab endast

ohtu nii inimestele kui varale. Sellise puu säilitamine oleks selle seisukorda ning

seisukindluse puudumist arvestades raske hoolsuskohustuse rikkumine Tallinna linna poolt.

Kohtu 18.03.2025 määrusega ajutise esialgse õiguskaitse rakendamise hetkeks olid puu

raietööd juba lõppfaasis, mistõttu ei ole tänaseks enam tegemist 28-meetrise puuga, vaid 6‒7

m kõrguse kännuga, millelt on eemaldatud kõik külgoksad. Raietööde peatamise tõttu on puu

jäänud sandistatud seisukorda. Kuna puu oli enne esialgse õiguskaitse rakendamist suures

osas raiutud, on taotletav abinõu kaebaja jaoks kasutu. Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole

enam võimalik, sest puud, mille raiet kaebaja esialgse õiguskaitsega peatada soovis, ei ole

enam alles. Kaebus on arvestades papli halba seisukorda ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei

ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber Tallinna linna seisukoha. Avaliku huviga on

kooskõlas suure kahju ennetamine ning inimeste ohutuse tagamine. See avalik huvi kaalub

oluliselt üles kaebaja soovi ohtlikku puud selle vanuse tõttu säilitada. Arvestades, et üle 28 m

kõrge murdumisohtlik ja tugeva juurekaela mädanikuga puu oli kaldu suunaga hotelli ja 4-

korruselise hoone poole, oli puu ohtlikkus ilmne. Seda enam on avaliku huviga kooskõlas

sellise ohtliku puu korrektne eemaldamine. Puu raietööde peatamine ei ole kooskõlas avaliku

huvi ega teiste isikute õigustega, kuna turvalisus ja ohutus pole tagatud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse alates

01.04.2025 rahuldamata.

2(4)

3-25-663

Kaebaja eesmärk on vaidlustatud raieloa aluseks oleva musta papli säilitamine, kuna puu

olukord on kaebaja arvates hea ja ohutu ning kaebaja väitel on raieluba puudulik ja kallutatud.

Praeguseks on selgunud, et enne 18.03.2025 määrusega ajutise esialgse õiguskaitse

kohaldamist jõuti raieluba suuremas osas realiseerida. Seega ei täidaks esialgse õiguskaitse

edasine kohaldamine enam kaebuse eesmärki säilitada raie-eelne olukord ehk must pappel

enne raietöödega alustamist.

Välistamata kaebajal täielikult esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist, ei pea kohus esialgse

õiguskaitse kohaldamisega jätkamist pärast 31.03.2025 põhjendatuks. Vastustaja on

26.03.2025 seisukohas usutavalt ära näidanud, et raieloa aluseks olev puu ei olnud enam

elujõuline ja oli muutunud murdumisohtlikuks. Vastustaja vastusest ja selle lisadest nähtub

muu hulgas, et puu on seest õõnes ca 1,5 m ulatuses (vastusele lisatud fotod dtl 25 ja 38), puu

on haigestunud paplivähki, puu juured on mädanenud ega taga enam puu seisukindlust, puu

on 5 kraadi viltu (kursiga hotelli ja 4-korruselise hoone poole) ja tüvel on risti mõrad. Puu

olukorra halvenemist on vastustaja väitel kiirendanud mitmed kaevetööd puu vahetus

läheduses. Kohus nõustub, et vastustaja ei saanud raieloa taotluse esitamist tinginud

asjaolusid ning sellest lähtuvat ohtu inimestele ja varale arvestades jätta raieluba andmata

põhjusel, et tegemist on ajaloolise väärtusega dendroloogilise haruldusega. Seda iseäranis

olukorras, kus tegemist on linnakeskkonnas, sh hoonete vahetus läheduses kasvava ohtliku

puuga. Kaebaja üldsõnalised väited raieloa andmise kallutatuse (sh eksperthinnangu teinud

arboristi isikliku huvi ja raieloa kinnitanud vastustaja ametniku ebaprofessionaalsuse) kohta ei

lükka vastustaja esitatud andmeid puu väga halva seisukorra osas ümber. Kaebaja pole

esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et puu seisukord on hea ja see pole murdumisohtlik.

Eeltoodut arvestades ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaks pidada vaidlusalust raieluba

õigusvastaseks ning kohtule esitatud kaebuse eduväljavaateid saab pidada kasinateks. Avalik

huvi säilitada väärikat ja ajaloolist puud, mis on praeguseks juba suuremas osas maha raiutud,

ei kaalu üles inimestele ja nende varale kaasneda võiva kahju vältimise vajadust.

7. MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda esitas 30.03.2025 ja 31.03.2025 Tallinna

Halduskohtu kaudu avaldused, mida ringkonnakohus tõlgendab määruskaebusena

halduskohtu 27.03.2025 määruse tühistamiseks. Kaebaja palub kohaldada allesjäänud puu (6‒

8 m tüvi) osas esialgset õiguskaitset, et puu saaks jätkata eksistentsi ja kasvatada uue võra.

Puule tuleks võimaldada vähemalt kaks aastat rahu, et tema elu jätkumises veenduda. Lähtuda

tuleb ettevaatuse printsiibist. Allesjäänud puu enam ohtu ei põhjusta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).

Ringkonnakohus lähtub määruskaebuse lahendamisel vastustaja 26.03.2025 seisukohast ega

pea esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust arvestades vastustajalt täiendava seisukoha

küsimist vajalikuks.

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 27.03.2025

määruse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta,

3(4)

3-25-663

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole

kaebaja jaoks enam efektiivne. Raieloa realiseerimise järel ei ole kaebuse esitamisele eelneva

olukorra taastamine enam võimalik. Seega ei saa esialgse õiguskaitse vajadust täielikult

välistada.

11. Vaatamata eelnevale ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkamine pärast

31.03.2025 põhjendatud. Vahetult enne halduskohtu 18.03.2025 määruse tegemist on

vaidlusalune raieluba suures osas realiseeritud ning 28-meetrisest puust on alles vaid 6‒7 m

kõrgune ilma külgoksteta tüvi. Seetõttu ei täidaks esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine

enam kaebuse eesmärki (papli säilitamine) ning kaebaja õiguskaitsevajadus ei ole

ülekaalukas. Vastustaja on 26.03.2025 seisukohas (p 2) halduskohtule asjakohaselt selgitanud,

miks hinnati pappel vanaks, haigeks ja murdumisaltiks: puu on u 1,5 ulatuses seest õõnes; puu

on haigestunud paplivähki, mis on muutnud papli oksad murdumisohtlikeks; puu juured on

mädanenud, puu on 5 kraadi viltu ja selle tüvel on risti mõrad. Puu olukorra halvenemist on

kiirendanud mitmed kaevetööd puu vahetus läheduses. Raieloa andmisel on vastustaja

lähtunud arborist HH 07.02.2025 papli kohta koostatud hinnangust (dtl 31‒41). Ehkki

arboristide seisukohad papli elujõulisusest ja ohtlikkusest varieerusid (määruskaebuse lisades

esitatud seisukohad), on kaebaja väited HH isiklikust huvist hinnangu andmisel ja raieloa

andmise kallutatusest siiski paljasõnalised. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu

seisukohta, et sellises seisundis 6‒7 m kõrguse köndistatud puu (kännu) säilitamine ei ole

põhjendatud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et puu asub linnakeskkonnas ja hoonete ning

parkivate sõidukite vahetus läheduses. Kuigi puu ei ole enam algses kõrguses, on siiski

tegemist juba viltu kaldunud, paplivähki haigestunud ja seest õõnsa kõrge puukännuga, millel

on juurekaela mädanik, ning mis seetõttu võib ohustada nii inimeste turvalisust kui põhjustada

neile varakahju. Sellise kännu taaselluärkamist ei saa pidada tõenäoliseks (vt ka HH

täiendavad selgitused 26.03.2025, dtl 42). Eelneva tõttu leidis halduskohus õigesti, et avalik

huvi säilitada ajalooline ja väärikas puu ei kaalu praegusel juhul üles inimeste ja nende varale

kaasneda võiva kahju vältimise vajadust.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)