3-25-714/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-714

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tahvelarvuti kasutamise piiramisega

ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 2000 eurot põhjendusel, et vangla piirab kaebaja tahvelarvuti

kasutamist ning takistab seeläbi avaliku e-toimiku (AET) ja Vanglate Infoportaali (VaPo)

kasutamist. Eriti intensiivselt asus vangla tahvelarvuti kasutamist piirama alates 27.

novembrist 2024. Vahepeal ei saanud kaebaja tahvelarvutit kasutada mitmeid päevi.

Kaebajale tuuakse sageli tahvelarvuti dokumentide avamiseks ning pärast seda võetakse see

temalt ära. Tihti küsitakse tahvelarvuti tagasi põhjendusel, et teised kinnipeetavad soovivad ka

tahvelarvutit kasutada. Vangla tegevus on õigusvastane, kuivõrd kõik teenused on viidud

tahvelarvutisse. Kaebajal on keskmisest suurem vajadus tahvelarvuti kasutamiseks, kuna ta on

esitanud arvukalt menetlemist vajavaid avaldusi, tal on vaja menetlustähtaegadest kinni

pidada ning realiseerida oma kaebeõigust. Kaebajal on terviseprobleemid, mistõttu võtab tal

tahvelarvutis asjaajamine kaua aega. Kaebaja peab tahvelarvutit kasutama iga päev. Vangla

alandab oma õigusvastase tegevusega kaebaja väärikust.

2. Tartu Vangla jättis 17. märtsi 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/31-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Tartu Vangla kontrollis

3-25-714

kaebaja tahvelarvuti kasutamist ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025.

Kaebajale väljastati tahvelarvuti, s.o kaebaja logis enda VaPo konto alt sisse, kõikide

kuupäevadel, v.a 30. novembril 2024, 7. detsembril 2024 ja 4. jaanuaril 2025. Kaebaja on

enamustel päevadel loginud tahvelarvutisse sisse mitu korda päevas, seejuures erinevatel

kellaaegadel terve päeva vältel. Kaebaja esitas 2024. a Tartu Vanglale kokku 756 pöördumist,

milles ta 539 esitas VaPo kaudu. Seejuures on ta esitanud vanglale erinevaid kahjunõudeid ka

teiste kinnipeetavate eest. Ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025 on kaebaja

esitanud VaPo kaudu kokku 56 erinevat pöördumist. 2025. a on kaebaja esitanud vanglale

juba vähemalt 55 pöördumist. Tartu Vanglale teadaolevalt esitas kaebaja 2024. a kohtusse

kokku 85 kaebust ning kahjunõudes välja toodud perioodil enam kui 15 kaebust. Vanglale

teadaolevalt esitas kaebaja 2024. a enamik kaebusi kohtule AET-i kaudu. Kaebaja

tahvelarvuti kasutamist ei ole piiratud ning piiratud ei ole ka tema põhiseaduslikku õigust

pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole ning teabe saamiseks või avalduste esitamiseks

muude ametiasutuste, sh vangla poole. Samuti ei ole vanglale teada faktilisi asjaolusid, et

kaebaja jaoks võiks mõnest tervislikust seisundist tulenevalt olla tahvelarvuti kasutamine

niivõrd raskendatud, et tema suhtes oleks vajalik selles osas erikohtlemist kohaldada.

Tahvelarvutite kasutusele võtmisega ei kadunud ära kinnipeetavate õigus ja võimalus esitada

kõiki pöördumisi, kaebusi, vaideid jms ka kirjalikult paberil. Ka kaebajal on jätkuvalt

võimalus erinevaid avaldusi paberkandjal esitada. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 4 ja

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 522

lg-st 1 ei tulene, et vanglateenistusel oleks imperatiivne kohustus võimaldada kinnipeetavatele

igal ajahetkel tahvelarvutit kasutada. Vangla võib turvalise tehnilise võimekuse korral

võimaldada elektrooniliselt avalduste esitamist ning toimingute tegemist. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda, et tahvelarvuti oleks talle igal ajahetkel kättesaadav. Tahvelarvutid

peavad olema võrdselt kättesaadavad kõikidele kinnipeetavatele.

3. Kaebaja esitas 23. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot põhjendusel, et vangla piirab tema

tahvelarvuti kasutamist ning takistab seeläbi AET-i ja VaPo kasutamist. Kaebaja kordab

vanglale 14. jaanuaril 2025 esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjendusi. Kaebaja taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna

tema esitatud kaebuste hulk on suur ning tal on raske materjalides orienteeruda. Samuti piirab

vangla kaebaja AET-i kasutamist.

4. Tartu Vangla esitas 28. märtsil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist seoses tema tahvelarvuti kasutamise piiramisega. Kuna kaebaja märgib, et

vangla asus eriti intensiivselt piirama tema tahvelarvuti kasutamist 27. novembril 2024, siis

mõistab kohus, et kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku alguseks on eelnimetatud kuupäev.

Kohus piiritleb kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku 14. jaanuariga 2025, kuivõrd siis esitas

kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse ning kaebajal on kuni eelnimetatud kuupäevani

läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuigi kaebaja märgib kaebuse viimasel leheküljel,

et vangla peab lõpetama ebaseaduslikud piirangud, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja

eesmärgiks oleks käesolevas haldusasjas lisaks hüvitamisnõudele kohustamisnõude esitamine.

3-25-714

Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule 13. märtsil 2025

haldusasjas nr 3-25-624 eraldiseisva kohustamiskaebuse, milles väljendab rahulolematust

tema tahvelarvuti ning seeläbi AET-i ja VaPo kasutamise piiramise osas ning märgib, et talle

tuleb tagada võimalus tahvelarvutit kasutada iga päev. Kokkuvõtlikult mõistab kohus, et

kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tahvelarvuti

kasutamise piiramisega ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar

2025 tahvelarvuti piiramatut kasutamist, ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kuigi

kaebaja ei saanud tahvelarvutit kasutada igal ajahetkel, mil ta seda soovis, siis on ta saanud

tahvelarvutit kasutada vaidlusalusel ajavahemikul peaaegu iga päev ning enamik päevadel

mitu korda. Kaebaja esitas vaidlusalusel ajavahemikul Tartu Vanglale VaPo kaudu kokku 56

erinevat pöördumist. Samal ajavahemikul esitas kaebaja ka Tartu Halduskohtule AET-i kaudu

arvukalt erinevaid avaldusi, sh 16 kaebust ja ühe taotluse eeltõendamismenetluse

algatamiseks. Seega sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul elektrooniliselt erinevaid

toiminguid teha, avaldusi esitada, menetlustes osaleda jne. Vangla tegevus kaebaja

tahvelarvuti kasutamise mõningasel piiramisel sai kaebajale põhjustada üksnes vähest heaolu

langust.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt

väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine

on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette

vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada

rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017.

a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on

kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus nõustub Tartu Vangla 17.

märtsi 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/31-2 (dtl-d 39-42) toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3). Tartu Vangla ei ole

õigusvastaselt kaebaja tahvelarvuti kasutamist piiranud ning kaebajale on olnud tagatud

võimalus VaPo ja AET-i vahendusel erinevaid toiminguid teha, avaldusi esitada ja oma õigusi

kaitsta. Oluline on ka märkida, et kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates üleminekut

digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on subjektiivne

õigus igal juhul tahvelarvutit kasutada ning elektrooniliselt erinevates menetlustes osaleda.

Vanglal on õigus võimaldada kinnipeetaval elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha

turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral (VangS § 11 lg 4 ja VSkE § 522 lg 1), kuid

vangla ei ole selleks kohustatud. On paratamatu, et eluosakonnas, kus viibib ka teisi

kinnipeetavaid, tuleb tahvelarvutite piiratud ressurssi jagada mõistlikult kõikide

kinnipeetavate vahel ning seetõttu võib tulla ette ka päevi, mil kaebaja ei saa tahvelarvutit

kasutada. Eeltoodu ei takista kaebaja õiguste kaitsmist ja erinevate toimingute tegemist,

kuivõrd tal on võimalik avaldusi nii erinevatele haldusorganitele kui ka kohtutele esitada

paberkandjal.

3-25-714

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p

1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

11.1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse

pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka

korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 90

kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja esitanud

kohtule juba 23 kaebust, ühe taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja kaks taotlust

rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule

kaebusi teiste kinnipeetavate nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-144 ja 3-25-149). Esitatud

avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on

varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui

palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur

hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt

õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3441

(p 12.1), 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1.) ja 30. jaanuari 2025. a määrus

asjas 3-25-188 (p 11.1)). Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et arvestades 2024. ja 2025.

aastal haldus- ja kohtumenetluses esitatud äärmiselt suurt hulka pöördumisi, on kaebaja

tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida

tulevikus kaebuste tagastamise ka HKMS § 121 lg 2 p 2² alusel.

11.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub

AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle

ligipääs AET-ile võimaldatakse. Kaebaja ligipääs ei ole niivõrd piiratud, et seda võiks pidada

kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et 13. märtsil 2025 esitas

kaebaja haldusasjas nr 3-25-624 kaebuse 10 leheküljel, 15. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-

643 kaebuse 13 leheküljel, 23. märtsil 2025 käesolevas haldusasjas kaebuse 15 leheküljel ja

24. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-737 kaebuse 15 leheküljel. Samuti on kaebajal võimalik

kohtule avaldusi esitada paberkandjal. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja terviseprobleemide

tõttu on tal käsikirjaliste tekstide esitamine võimatu. Lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus

sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt

ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

3-25-714

11.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider