3-22-1264/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1264

Haldusasi

RENWOL GROUP OÜ kaebus Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus 11. veebruari 2022. a

otsuse nr 1-25/370 ja 9. mai 2022. a vaideotsuse nr 1-

16/54 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja RENWOL GROUP OÜ, esindajad Y.F ja

Kristjan Olei

Vastustaja

Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute

Keskus, esindaja Silver Nittim

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RENWOL GROUP OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RENWOL GROUP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 12. aprilli 2023. a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1264

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renwol Group OÜ esitas 31. augustil 2021 Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute

Keskus (KIK) taotluse Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks projektile „Vanaõlide

ümbertöötlemine“ (projekt). Projekti kogumaksumus oli 1 290 000 eurot, sh abikõlblike

kulude maksumus 1 290 000 eurot.

2. KIK jättis 11. veebruari 2022. a otsusega nr 1-25/370 Renwol Group OÜ taotluse

rahuldamata. KIK esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) projekti elluviimine keskkonnaministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 8 (TAT) § 7 lg-s 2

nimetatud maksimaalsel abikõlblikkuse perioodil ei ole tuvastatav ja projekt pole seetõttu

teostatav. Projekti tegevuste planeeritud alguseks on märgitud 1. veebruar 2022 ja planeeritud

lõpp 30. september 2023. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1.

oktoober 2023. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaja pikendamine ei ole võimalik;

2) projekti minimaalne kestus on 28–31 kuud, mille sisse peavad mahtuma järgmised

üksteisele järgnevad tegevused. Keskkonnaloa menetluse algatamise ja keskkonnamõjude

hindamise (KMH) algatamise otsustamine ca 6 kuud. KMH kestus ca 14 kuud. Seadmete

hankimine ja tarnimine ca 8–11 kuud. Sellele võib lisanduda KMH aruande heakskiitmiseks

kuluv aeg, keskkonnaloa väljastamiseks kuluv aeg, lubatud heitkoguse projekti koostamisele

ja ehitusloaga seotud menetlustele kuluv aeg. Eeltoodust tulenevalt on taotleja plaan 20 kuuga

projekt ellu viia ebarealistlik.

3) projekti ajalist kestust mõjutab märkimisväärselt võimaliku KMH algatamisega kaasnev

ajaline mõju projekti elluviimisele. Taotleja viide keemilise töötlemise tõlgendamisel Euroopa

Kemikaaliameti juhendmaterjalile kemikaalide käitlemiseks ei rakendu jäätmekäitlusel (vt

REACH artikkel 2 p 2). Projektis kirjeldatud protsess loetakse tõenäoliselt keemiliseks

protsessiks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6;

vrdl äriplaani p 7.2.a ja 7.2.b). Taotleja rajab aadressile Lao 16, Maardu linn

jäätmekäitluskoha. Lähtudes KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.

augusti 2005. a määruse nr 224 (määrus nr 224) § 10 lg 1 p-st 1 tuleb sellisel juhul KMH

vajalikkuse kohta koostada eelhinnang ka jäätmekäitluskoha rajamise korral. Seega isegi, kui

tegemist poleks KeHJS § 6 lg 1 p 22 tegevusega (millega KIK ei nõustu), peaks keskkonnaloa

andja koostama vähemalt KMH eelhinnangu. Eelhinnangu tulemuseks võib olla see, et ka

juhul, kui tegemist pole KeHJS § 6 lg 1 p 22 tegevusega, keskkonnamõju hindamisega siiski

alustatakse;

4) kuna taotleja tegevus vajab keskkonnaloa olemasolu ehk jäätmeluba vanaõli jäätmete

käitlemiseks, mida kinnitab ka taotleja, siis tuleb lisaks KMH läbiviimisele kuluvale ajale

arvestada jäätmeloa taotlemiseks kuluva ajaga. Jäätmeloa annab Keskkonnaamet. Kuigi

taotleja viitas 21. detsembri 2021. a kirjas Keskkonnaameti 15. detsembri 2021. a seisukohale,

et taotleja äriplaanis planeeritav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lg 1 p 22 keemilise töötlemise

alla ning KMH ei ole kohustuslik, siis ei nähtu sellest kaebaja enda küsimused

Keskkonnaametile. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, mis oli info, mille alusel

Keskkonnaamet oma vastuse andis. Samas nähtub Keskkonnaameti 15. detsembri 2021. a

kirjast, et Keskkonnaamet ei välista KMH algatamist. Keskkonnaamet ütleb 15. detsembri

2021. a vastuses, et keskkonnaloa menetlus kestab 90 päeva alates nõuetekohase taotluse

esitamisest. Samas võib menetlusse võtmine kujuneda sellest isegi pikemaks (nt OÜ-l EKT

Ecobio võttis keskkonnaloa menetlusse võtmine aega ca 6,5 kuud);

5) KMH algatamise küsimuses pole teada Maardu Linnavalitsuse seisukoht. KMH

eelhinnangu või KMH koostamisega samaaegselt ei saa tegeleda peamiste tootmisseadmete

tellimise ja paigaldamisega (vrd äriplaan p 4). Esiteks ei ole võimalik hiljem tootmisseadmeid

2(10)

3-22-1264

(sh heitmete puhastusseadmeid) muuta. Teiseks ei oleks võimalik realiseerida KMH eesmärki

– kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi ja asukoha valikut;

6) tuvastatav ei ole kasutatava tehnoloogia tulemusel saadav toode, seega ka mitte projekti kui

jäätmete ringlussevõtu teostatavus. Taotleja ülesanne on tõendada, et vanaõlide

regenereerimiseks kavandatav tehnoloogia tagab API nõuetele vastava kvaliteediga baasõli, et

seeläbi oleks võimalik jäätmeid ringlusse võtta tootena ehk jäätmed lakkaksid olemast

jäätmed (TAT § 12 lg 2 p 7). Pole võimalik tuvastada taotluse vastavust TAT § 12 lg 1 p-le 9

ja lg 2 p-le 7;

7) tuvastatav pole planeeritava tehnoloogia kasutamise teostatavus ja taotluse vastavus TAT §

12 lg 1 p-le 9. Taotluses ei ole esitatud hindamiseks tõendusmaterjale, mis kinnitaks, et

äriplaanis viidatud tehnoloogia ja seadmetega on vanaõlidest võimalik (mis tingimustel ja

millistele nõuetele vastavalt) baasõli toota, samuti ei ole tuvastatav, millistest vanaõlidest ning

mis tingimustel ja millist baasõli täpselt plaanitakse toota. Kolmandatest riikidest tootmisliini

käitamise eesmärgil Euroopa Liitu toomiseks peab kehtivat akrediteeringut omav

tõendamisasutus olema andnud sellest huvitatud poolele nimetatud liini kohta CE märgisega

vastavustõendi. Sertifikaadist peab üheselt järelduma, et tootmisliini saab käitada Eesti

kliimatingimustes eesmärgipäraselt konkreetsete toodete valmistamiseks, arvestades hetkel

kehtivaid tööstusheite, atmosfääriõhu kaitse, töötervishoiu ja tööohutuse jt asjakohaseid Eestis

kehtivaid seadusi. Taotleja on esitanud CE sertifikaadi Vbolti hinnapakkumises olevale

regenereerimisseadmele mark nr VBT-DB-7. Samas Vbolti väävlitustamise seadmele

(pakkumises seadme mark VBT-SE-20) CE sertifikaati esitatud ei ole. Kuna vanaõlide

väävlitustamine on oluline protsessi osa saamaks baasõli, siis puudub KIK-il võimalus hinnata

ja tuvastada, kas kavandatavat väävlitustamise tehnoloogiat on üldse võimalik Euroopa Liidus

kasutada ning kas seadet on võimalik eesmärgipäraselt käitada konkreetsete toodete

valmistamiseks;

8) taotleja 21. detsembri 2021. a selgitustest selgub, et väävlitustatakse baasõli ehk toodet,

mitte jäätmeid, seega väävlitustamisega seotud seadmed on projektis mitteabikõlbulikud

(TAT § 5 lg 1 p 3). Varem pole taotluses ega selgitustes välja toodud, et väävlitustatakse API

II kvaliteedile vastavaid baasõlisid API I kvaliteediga baasõlidest ning selleks tegevuseks

toetust ei taotleta. Taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Taotlus tuleb

jätta rahuldamata TAT § 16 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

3. Renwol Group esitas 10.03.2022 KIK 11.02.2022 otsusele nr 1-25/370 vaide.

4. KIK jättis 9. mai 2022. a vaideotsusega nr 1-16/54 Renwol Group OÜ vaide

rahuldamata.

5. Renwol Group OÜ taotleb halduskohtule esitatud kaebuses KIK-i 11. veebruari 2022. a

otsuse ja 9. mai 2022. a vaideotsuse tühistamist ning kahju 903 000 eurot hüvitamist, sh

viivist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja tegi kaalumisvea, kui leidis, et projekti pole võimalik abikõlblikkuse perioodil

ellu viia;

2) KMH pole vajalik projektitaotluses toodud tegevuse elluviimiseks. Tegemist pole jäätmete

keemilise töötlemisega KeHJS § 6 lg 1 p 22 mõttes. Tegemist pole tegevusega, millega

kaasneks suur keskkonnaoht. Kaebaja plaanib esimesel kolmel aastal töödelda alla 10 tonni

vanaõli ööpäevas. Kaebaja tegevuse tulemusena vanad õlid taaskasutatakse ja need võetakse

uuesti ringlusesse. Tegemist pole jäätmete kõrvaldamisega;

3) EKT Ecobio OÜ ja Eesti Diisel OÜ keskkonnaloa menetlus venis taotlustes esinenud

puuduste tõttu;

4) kaebaja planeeris keskkonnaloa menetluseks 14 kuud;

3(10)

3-22-1264

5) vastustaja asus kaebaja projektiplaani ühepoolselt muutma;

6) vastustaja seisukoht tootmisseadmete akrediteeringut omava tõendamisasutuse poolt

väljastatud CE vastavustõendi kohustuse kohta on vastuolus TNVS nõuetega;

7) vale on seisukoht, et väävlitustamise moodul pole abikõlbulik;

8) kaebajat on koheldud ebavõrdselt teiste taotlejatega;

9) õigusvastaselt andmata jäetud toetuse eest tuleb maksta hüvitist.

6. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) taotlus ei vasta TAT § 12 lg 1 p-le 9. Projekti abikõlblikkust ei saa tuvastada enne

keskkonnaloa väljaandmist ja (võimaliku) keskkonnamõju hindamise menetluse lõppemist.

Isegi juhul, kui KMH läbiviimise kohustuslikkus KeHJS alusel poleks üheselt selge, tuleks

selle võimalikkusega arvestada;

2) vana õli rafineeritakse ja see hõlmab endas keemilisi protsesse. Näiteks väävlitustamine

toimub ainult keemilise protsessi tulemusena. Vana õli destilleerimisele eelnev

eelsepareerimine on keemiline töötlemine. Tegemist pole jäätmete taaskasutamisega, vaid

nende kõrvaldamisega;

3) kui KeHJS § 6 lg 1 p 22 ei kohalduks, oleks KMH algatamine sellegipoolest otsustaja

eelhinnangu põhjal võimalik ja tõenäoline;

4) tootmisseadmete hankimine enne KMH ja keskkonnaloa menetluse lõppu ei oleks mõistlik

ega põhjendatud. Selliselt hangitud seadmete kulusid ei saaks lugeda abikõlblikuks;

5) vastustaja tugines põhjendatult teiste ettevõtjate varasemale kogemusele;

6) kaebaja ei tõendanud, et investeeringu tulemusena võetakse jäätmed ringlusesse ja seeläbi

tekib uus toode. Seetõttu ei saanud tuvastada projekti teostatavust (TAT § 12 lg 2 p 7);

7) jäätmed lakkavad olemast pärast seda, kui tootele on esitatud sertifikaat. Vbolt-i

väävlitustamise seadmele CE sertifikaat ei laiene ja selle kohta pole sertifikaati esitatud;

8) vastustaja kasutas pädevat eksperti;

9) kaebajat pole ebavõrdselt koheldud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 12. aprilli 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vaidluse all on küsimused, kas projekt oli teostatav abikõlblikkuse perioodi jooksul

hiljemalt 1. oktoobriks 2023 (TAT § 7 lg 2). Samuti on vaidluse all, kas on tõendatud, et

kaebaja projekti eesmärgiks on jäätmete ringlussevõtt ning kas kasutatav tehnoloogia

võimaldab projekti eesmärki saavutada;

2) vastustaja oli seisukohal, et projekti tegelik kestus on minimaalselt 28–31 kuud (KMH

algatamise otsustamine 6 kuud, KMH 14 kuud, seadmete hankimine 8–11 kuud);

3) vastustaja võis võtta arvesse asjaolu, et võib esineda vajadus läbida KMH menetlus või

anda tuleb KMH eelhinnang;

4) kulutusi tohib teha kuni 1. oktoobrini 2023 (TAT § 7 lg 2). Kui KMH menetluse tõttu ei ole

projekti teostamine võimalik, siis oleks toetuse andmine vastuolus TAT § 3 lg-ga 1, kuna

jäätmete ringlussevõttu ja korduvkasutust ei toimuks;

5) kaebaja taotles toetust ohtlike jäätmete käitluskoha rajamiseks. Seda, et käitlema hakataks

ohtlikke jäätmeid, leidis ka Keskkonnaamet;

6) projektitaotluses ja selle lisades märgitu ei anna tõsikindlat veendumust, et ilmselgelt oleks

KMH menetluse läbimine välistatud ning seetõttu saaks vastustaja hinnangut projekti

teostatavusele pidada õigusvastaseks. Vastustaja on õigesti selgitanud, et vastavalt KeHJS § 6

lg 1 p-le 22 on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlike jäätmete põletamine, keemiline

töötlemine või ladestamine. Hinnangu andmisel, kas tegemist võib olla olulise

keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 1 p 22 tähenduses, on vastustaja mh tuginenud kaebaja

4(10)

3-22-1264

äriplaani punktile 7.2.a, mille kohaselt toimub baasõlide keemilis-mehaaniline töötlemine.

Vastustaja pole põhjendatult ohtlike ainete keemilise töötlemise sisustamisel lähtunud

Euroopa Kemikaaliameti juhendmaterjalist seoses REACH määrusega;

7) kaebaja äriplaanis viidati peamise konkureeriva vanaõlide regenereerimistehase KMH

algatamise protsessile. Kõnealuse käitise tooted ja tehnoloogia on kaebaja omadega üsna

sarnased, mistõttu pidas vastustaja tõenäoliseks, et ka kaebaja puhul võivad Eesti otsustajad

keskkonnaloa ja ehitusloa menetlustes analoogsetele järeldustele jõuda. Kaebaja pole

tõendanud väidet, et viidatud äriühing kasutab kaebaja tehnoloogiast erinevat tehnoloogiat;

8) kaebaja esitas Kohila Tuhamäe tn 21 vanaõlide regenereerimise tehase KMH eelhinnangu.

Viidatud eelhinnang anti teisele projektile kui see, mis esitati KIK-ile. Viidatud eelhinnang ei

tõenda vastustaja tegevuse õigusvastasust;

9) vastustajal oli lubatud hinnata seda, kas planeeritud tegevused olid projektis märgitud

ajavahemikul teostatavad. Vastustaja pidi hindama, kas planeeritav tegevus on kooskõlas

õigusaktidega ja kas projekt on taotluses esitatud tingimustel teostatav (TAT § 12 lg 1 p-d 7 ja

9);

10) tegevuste planeerimisel ei pidanud vastustaja lähtuma kaebaja kõige optimistlikumast 90

päeva stsenaariumist. Vastustaja viitas põhjendatult mitmele kogenud ettevõtja keskkonnaloa

taotluse menetlusele, mis venisid oluliselt pikemaks, kui oli seaduses sätestatud tähtaeg.

Vastustaja hinnang kaebaja tegevusele pole olnud ilmselgelt meelevaldne;

11) kaebaja märkis äriplaanis järgmist: „Oleme koostanud alternatiivse projekti ja

investeeringute ajakava, mille kohaselt jõuame planeeritud tegevused projekti abikõlbulikkuse

perioodil ellu viia ka siis, kui keskkonnaloa jaoks on vajalik KMH teostamine. Oleme

planeerinud võimaliku KMH jaoks täiendavalt 14 kuud. Sõltuvalt KMH menetluse käigust ja

võimalike tõusetunud küsimuste lahendustest saame projekti tegevustega (seadmete tellimine

jms ettevalmistavad tegevused) alustada ka enne KMH lõplikku heakskiitmist eeldusel, et

tõusetunud küsimused on lahendatavad.“ Vastustaja selgitas õigesti, et KMH menetlus ja

keskkonnaloa menetlus on kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Projekti teostatavuse

hindamisel on suur risk, kui projekti tegevusi ja sellega seotud kulutusi (nt seadmete

tellimine) tehakse enne, kui KMH menetlus on lõpule jõudnud;

12) eelnevast tulenevalt põhjendas vastustaja, mis projektile kuluv aeg pole realistlik, vaid

arvestada tuleks 28–31 kuuga;

13) vastustaja pole asunud kaebaja projekti muutma. Ta üksnes hindas esitatud andmete

põhjal selle realiseeritavust;

14) vastustaja on teiseks põhjendatult leidnud, et kaebaja pole tõendanud asjaolu, et

töötlemise tulemusena jäätmed lakkavad olemast jäätmed ja neid saab ringlusesse võtta (TAT

§ 12 lg 2 p 7). Kaebaja leiab, et planeeritav tehnoloogia on mõeldud vanaõlide

regenereerimiseks ja saadavad tooted on API kvaliteediklassidele vastavad baasõlid. Kaebaja

pidi tõendama, millisele rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse §

21 lg 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele või EL-i kehtestatud jäätmete lakkamise määruse

nõuetele hakkab vanaõlidest valmistatud toode vastama. Vastasel korral ei ole tuvastatav, et

jäätmed võetakse ringlusse. Ringlussevõtu tõendamine vastavuse kaudu API I ja API II

kvaliteediklassile on olnud taotleja valik. Kuna ringlussevõtt on projekti eesmärk, siis ei saa

tuvastada projekti teostatavust (TAT § 12 lg 2 p 7) ning ringlussevõtu tõendamiseks ei piisa

jäätmete „regenereerimise“ tõendamisest JäätS § 651 lg 2 mõttes. Tõendada tuleb jäätmete

lakkamist. JäätS § 21 lg 1 p-st 3 tuleb nõue, et toode peab vastama mh tootestandarditele,

mida kaebaja pole tõendanud;

15) kuna taotluse rahuldamata jätmiseks piisas juba sellest, et projekti teostatavus polnud

tuvastatav ning jäätmete lakkamine tõendatud, siis puudub vajadus analüüsida, kas vastustaja

on õiguspäraselt leidnud, et tuvastatav ei ole planeeritava tehnoloogia kasutamise teostatavus;

16) puudub alus kahelda hindaja pädevuses. Kaebaja pole vastupidiseid andmeid esitanud;

5(10)

3-22-1264

17) kaebajat pole võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt koheldud. Vastustaja hindab iga

projekti eraldi. Vastustaja pole kaebajalt ega AS-lt Ragn Sells keskkonnaloa olemasolu enne

taotluse rahuldamist nõudnud. Kaebaja taotlust ei jäetud rahuldamata sellepärast, et puudus

keskkonnaluba;

18) kuna vastustaja keelduv otsus polnud õigusvastane, siis ei ole kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eeldus täidetud ja see tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja jättis õigusvastaselt kaebaja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamata. Hinnata ei

tulnud kulude abikõlbulikkust;

2) halduskohus on ekslikult piirdunud kontrollimisel üksnes meelevaldsuse kontrolliga.

Tulenevalt summa suurusest on haldusaktiga väga intensiivselt kaebaja õigusi riivatud.

Halduskohus oleks pidanud läbi viima täiskontrolli;

3) halduskohus jättis hindamata kaebaja väite, et TAT ei kehtestanud taotluse nõuetele

vastavuse hindamisele keskkonnaloa või KMH-ga seoses kriteeriume. Taotluse hindamisel ei

tulnud analüüsida keskkonnaloa ja KMH menetluse eeldatavat menetlustähtaega. Vastustaja

pidi kontrollima äriplaani teostatavust. Vastustaja ei saa ise normiandja asemel uusi tingimusi

kehtestada;

4) vastustajal oli võimalik toetusrahade efektiivse kasutamise tagamiseks rakendada vähem

koormavaid meetmeid, nt peatada toetuse väljamaksmine;

5) halduskohus pole põhjendanud, miks ei tule jäätmete keemilisel töötlemisel juhinduda

Euroopa Liidu õigusest. Tegemist polnud KeHJS § 6 lg 1 p 22 mõttes keemilise töötlemisega,

sest ainet oleks töödeldud alla 10 tonni ööpäevas. Määruses kasutatav mõiste füüsikalis-

keemiline töötlemine ei ole sama tähendusega KeHJS § 6 lg 1 p-s 22 kasutatud mõistega.

Varasemas keskkonnaloa menetluses ei ole Keskkonnaamet apellandi töötlemisprotsessiga

sarnasid tegevusi keemiliseks töötlemiseks pidanud;

6) kaebaja ei planeerinud keskkonnaloa menetlusele 90 päeva, vaid lisaks oli planeeritud 12

kuud võimalike loamenetluste ja protsesside tarvis. Keskkonnaloa ja KMH menetlusele

kavandas kaebaja 14 kuud. Kaebaja taotles Keskkonnaametilt teise asukohta luba sama

tegevuse alustamiseks. Keskkonnaamet tunnistas pärast keskkonnaloa saamist 82 päeva

jooksul kaebaja 13. aprilli 2023. a loataotluse nõuetele vastavaks. Kogu projekti

menetlemisele planeeriti 20 kuud, millest seadmete tellimisele ja paigaldamisele oleks

kulunud 8 kuud. Keskkonnaloa ja KMH menetlusele arvestati 14 kuud. Halduskohus pole

nimetatud küsimust analüüsinud;

7) jäätmete lakkamist oleks saanud kaebaja tõendada pärast tehase töötle saamist. TAT § 12 lg

2 p 7 eesmärgiks ei olnud toetada üksnes tegutsevaid jäätmete ümbertöötlejaid. Piisanuks

kaebaja kinnitusest, et toode vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaebaja plaanis

soetada API I ja II kvaliteedile vastavad baasõlide tootmisseadmed ja need sobisid API I ja II

kvaliteedi baasõlide tootmiseks. Halduskohus jättis need väited analüüsimata;

8) kaebaja ei pidanud tõendama kavandatava ja Soomes asuva vanaõlitehaste tehnoloogiate

mittesarnasust. Kohus ei kontrollinud tehnoloogiate erinevust;

9) vastustaja pole tõendanud hinnangu andnud ekspertide pädevust. Kaebajat koheldi

ebavõrselt, sest ka AS-l Ragn Sells puudus keskkonnaluba.

9. Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

6(10)

3-22-1264

1) halduskohus määratles vaidluse eseme õigesti. Abikõlblikkuse perioodi maksimaalset

pikkust tuleb arvestada projekti ajaraami prognoosimisel;

2) projekti elluviidavuse hindamisel taotluses märgitud aja kestel tuli arvesse võtta

kohustuslikku keskkonnaloa menetlust (TAT § 12 lg 1 p-d 5 ja 9). Abikõlbulikud kulud tuli

teha abikõlblikkuse perioodil hiljemalt 1. oktoobriks 2023 (TAT § 7 lg 2). KIK pidi

kontrollima, kas toetuse taotleja tugines realistlikule eeldusele, kas ta on võtnud arvesse

riske jms asjaolusid. Vastustaja hinnangud nendes küsimustes olid korrektsed;

3) halduskohus kohaldas vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel korrektset metoodikat;

4) vastustaja pole KMH menetluse küsimusele hinnangu andmisel tuginenud ainuüksi KeHJS

§ 6 lg 1 p-le 22. Ka KeHJS § 6 lg 2 p 11 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr

224 § 10 lg 1 p 1 kohaselt oleks tulnud KMH menetluse läbiviimine otsustada eelhinnangu

alusel. Kuigi kaebaja planeeris eelhinnangu koostamiseks aja, siis ta jättis planeerimata aja

võimaliku KMH menetluse tarvis. Asjaolu, et Kohila objekti puhul ei pidanud

Keskkonnaamet KMH menetlust vajalikuks, ei kinnita, et vastustaja otsus on õigusvastane;

5) keskkonnaloa menetluseks oleks tulnud planeerida 20 kuud, millest 14 kuud oleks

moodustanud võimalik KMH menetlus. Vastustaja tugines eelnevale praktikale, millest

nähtus, et KMH menetlusele eelnenud menetlused oli kuue kuu pikkused. Kui KMH

menetlusega oleks tulnud arvestada, siis oleks optimaalne planeeritav aeg olnud 20 kuud.

Vaidlustatud otsuse põhjendused kinnitavad, et KMH menetlusega oleks tulnud arvestada;

6) jäätmete lakkamine polnud tuvastatud;

7) vastustaja selgitas, miks on Soome tehase näide praegusel juhul võrdlusena asjakohane.

Vastustaja viitas ka selles küsimuses alusdokumentidele. Kaebaja peab ise enda väiteid

tõendama;

8) vastustaja on korduvalt selgitanud eksperdi rolli antud menetluses. Otsuse langetas

vastustaja;

9) ebavõrdset kohtlemist pole esinenud;

10) kaebaja kahju ei saa välja mõista ilma, et poleks hinnatud väljamõistetava summa

vastavust Euroopa Liidu riigiabi reeglitele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on kooskõlas seadusega ja ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki

põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

11. Taotlus pidi vastama nõudele, et toetuse kasutamise ajakava peab olema järgitav ja seotud

projekti rahastamiskavaga. Taotluses planeeritud tegevus pidi olema elluviidav taotluses

märgitud aja kestel ning abikõlblikkuse perioodi jooksul (TAT § 12 lg 1 p 5). Taotluse teiseks

nõudeks oli, et taotluses kirjeldatud projekt peab olema taotluses toodud tingimustel teostatav

(TAT § 12 lg 1 p 9). Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui taotlus ei vasta TAT-s sätestatud

nõudele (TAT § 16 lg 2 p 1).

12. Vastustaja ei pidanud kaebaja esitatud taotlust (saada toetust vanaõlide

ümbertöötlemiseks) TAT-ga sätestatud nõudele vastavaks põhjusel, et projekti elluviimist

TAT § 7 lg-s 2 nimetatud tähtpäevaks ehk hiljemalt 1. oktoobriks 2023 polnud võimalik

järeldada (TAT § 12 lg 1 p 5). Selle nõude kontrollimise raames oli vastustajal õigus võtta

arvesse ka seda, kui tõenäoline on, et kaebaja suudab kavandatava tegevuse aluseks olevad

load saada enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. Ilma nõutavate lubade olemasoluta ei oleks

kaebajal olnud võimalik asuda kavandatavat tegevust ellu viima. Tegemist on seega taotlusele

kehtestatud nõude kontrollimisega.

7(10)

3-22-1264

13. Hinnang, kas taotluses kajastatud projekti oli võimalik realiseerida enne projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu ehk 1. oktoobrit 2023, anti tulevikku suunatud prognoosi

alusel. Prognoosi alusel antud hinnangu õiguspärasus või õigusvastasus ei sõltunud sellest,

kas prognoos realiseerub või mitte. Nimetatud asjaolu ei ole prognoosi tegijale selle tegemise

hetkel teada. Prognoosi alusel langetatud hinnangu õiguspärasust tuleb analüüsida selle

kaudu, kas prognoosi aluseks võeti lubatud eeldused.

14. Vastustaja tugines prognoosi tegemisel järgmistele eeldustele:

1) kaebaja esitas toetuse taotluse 31. augustil 2021 ja ta kavandas planeeritud tegevust

alustada 1. veebruaril 2022;

2) kaebaja esitatud äriplaanis (lk 25) märgiti, et tehnoloogias kasutatakse ka väävlitustamise

protsessi (s.o vanaõlist väävli eraldamine);

3) kaebaja rajab jäätmekäitluskoha, mis tingib KMH eelhinnangu andmise;

4) Keskkonnaameti vastuses märgiti järgmist: „Keskkonnaloa menetlus on 90 päeva alates

nõuetekohasest taotlusest. Uue jäätmekäitluskoha rajamisel tehakse ka keskkonnamõjude

hindamise eelhinnang. KMH koheselt antud tegevuse puhul kohustuslik ei ole, kuna KMH on

kohustuslik siis, kui jäätmeid keemiliselt töödeldakse. Seega otsustakse KMH algatamine või

mittealgatamine läbi eelhinnangu. St et menetlus võib pikeneda, kui on vaja algatada KMH.“

Keskkonnaamet ei välistanud KMH menetluse läbimist ning sellest kirjast ei järeldunud see,

kui kaua aega võib minna selleks, et Keskkonnaamet otsustaks taotluse menetlusse võtta;

5) varasemate taotlejate kogemusest nähtub, et Eesti Diisel AS esitas Keskkonnaametile

taotluse vanaõlide käitlemiseks 17. aprillil 2020, kuid 19 kuu möödumisel polnud

Keskkonnaamet keskkonnaloa menetlust alustanud ega otsustanud KMH menetluse

algatamise üle. OÜ EKT Ecobio esitas keskkonnaloa taotluse 5. aprillil 2020 ning

Keskkonnaamet võttis selle menetlusse umbes 6,5 kuud hiljem ning keskkonnaluba väljastati

29. märtsil 2021;

6) enne lõplike keskkonnaalaste nõuete teadasaamist pole võimalik seadmeid tellida.

Hankelepingu sõlmimiseks kulub üldjuhul kaks kuud. Äriplaani kohaselt valmistatakse

seadmed umbes kolme kuni viie kuu jooksul, seadmete monteerimine kestab pooleteist kuud,

testimine pool kuud. Kui koostada tuleks lubatud heitkoguste projekt, siis kuluks selleks

umbes üks kuu;

7) uue jäätmekoha rajamine nõuab ehitusluba ning sellisel juhul on KeHJS § 9 lg 1 alusel

kohaliku omavalitsuse üksus KMH algatamise otsustaja.

15. Eelnevast nähtub, et vastustaja on hinnanud kõiki talle teadaolevaid võimalikke riske,

mille realiseerumise korral esineb tõenäosus, et kaebaja ei suuda projekti nõutavaks

tähtpäevaks ellu viia. Tegemist pole ilmselgelt asjakohatute asjaoludega, hindamaks projekti

elluviimise tõenäosust.

16. Vastustajale pole praegusel juhul etteheidetav see, et tal tekkis põhjendatud kahtlus

küsimuses, kas KMH menetluse läbimise aega tuleb arvesse võtta või mitte. Kaebaja tahteks

oli rajada vanaõlide ümbertöötamise ettevõte. Äriplaanis oli kajastatud, et õlidest eraldatakse

väävel. Kaebaja esitatud teabe, sh äriprojekti alusel ei pidanud vastustajale tekkima kindlust

selles, et väävli eraldamine õlist peaks toimuma muul viisil kui keemilise protsessi

tulemusena. Kaebaja on küll vastustajale esitanud Keskkonnaameti ametniku e-kirjas

kajastatud seisukoha, millest nähtub, et uue jäätmekäitluskoha rajamisel tehakse KMH

eelhinnang. Kuid sellest nähtub ka see, et KMH on kohustuslik, kui jäätmeid keemiliselt

töödeldakse. Kas rajatav ettevõte, millele toetust taotleti, oleks hakanud jäätmeid keemiliselt

töötlema või mitte, pole võimalik antud e-kirjast välja lugeda. Keskkonnaameti seisukoht

8(10)

3-22-1264

oleks kujunenud konkreetse taotluse ja sellele lisatud materjalide alusel. Riski, et taotluses

kajastatud ettevõtlus on võimalik ellu viia toetusperioodi jooksul, kannab taotleja, sest tema

eesmärk on saada riigiabi. Kuna kaebaja soovis toetust saada enda kavandatava ettevõtte

tarvis, siis tuli kaebajal selgelt ära näidata, et väävli õlist eraldamine ei toimu keemilise

töötlemise teel KeHJS § 6 lg 1 p 22 mõttes. Seda põhjendatud kahtlust kaebaja ei

kõrvaldanud.

17. Vastustaja on põhjendanud ka seda kahtlust, miks ta ei pea õigeks võimaliku KMH

menetluse korral lähtuda kõige optimistlikumast stsenaariumist. Tegemist on ettevõtjale

antava riigiabiga. Riigiabi eesmärgiks on toetada neid tegevusi, mille elluviimiseks on suur

tõenäosus. Kuna sarnastes asjades oli praktikas vastava menetluse läbimine osutunud

märgatavalt pikemaks, siis selle asjaoluga arvestamine prognoosi kujundamisel polnud

lubamatu. Seega oli vastustajal prognoosi tegemisel lubatud arvesse võtta seda, kui pikaks oli

teistel sarnastel ettevõtjatel vastava loa menetlemine kujunenud.

18. Keskkonnaloa ja KMH menetluse pikkuse arvesse võtmine seondus TAT § 12 lg 1 p-s 5

sätestatud nõude kontrollimisega. Tegemist pole olnud vastustaja enda lisatud täiendava

nõudega, millega arvestamine oleks olnud määrusega vastuolus. Lisaks pole vastustajale

etteheidetav see, et ta ei arvestanud eespool nimetatud küsimust kulu abikõlbulikkuse

hindamisel. Tegemist oli taotlusele seatud nõudega ning seda oli vastustajal õigus hinnata, kui

ta kontrollis seda, kas taotlus vastab TAT-st tulenevatele tingimustele.

19. Vastustaja ei pidanud kaebaja esitatud taotlust TAT-ga sätestatud nõudele vastavaks ka

põhjusel, et kaebaja ei tõendanud, et vanaõlide regenereerimiseks kavandatav tehnoloogia

tagab API nõuetele vastava kvaliteediga baasõli, mis oleks olnud käsitatav jäätme

ümbertöötlemisena ja mille saadust saaks siis uuesti kasutusele võtta (TAT § 12 lg 2 p 7).

20. Antud meetme vahenditest toetuse jagamise eesmärgiks on võtta jäätmed uuesti kasutusse

nende ümbertöötlemise teel, mille kaudu tõhustatakse ettevõtete ressursikasutust (vt TAT §

1). TAT § 12 lg 2 p-st 7 tuli nõue tõendada, et jäätme ümbertöötlemise tulemusena lakkab

jääde ja tekib uus toode. Halduskohus tugines vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses toodud

järeldustele ja põhjendatult leidis, et kaebaja esitatud dokumendid ja väited ei olnud piisavad,

tõendamaks, et vanaõli jäätmena lakkab kaebaja kasutatava tehnoloogia kasutamise teel (vt

vaidlustatud otsus, p-d 26–32; vaideotsus, p-d 20–22). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu

kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

21. TAT § 12 lg 2 p-st 7 tuleneva nõude täidetuks lugemiseks ei tulnud tõendatud seda, et

vanaõli regenereeritakse ja seeläbi saadakse baasõli JäätS § 651 lg 2 mõttes, vaid oluline oli, et

toode poleks käsitatav jäätmena (JäätS § 21). Kuna jäätmete taaskasutamise protsessile ei

kohaldunud õigusaktide nõuded, tuli tuvastada standard, mille täitmisel saanuks lugeda, et

jäätmed lakkavad olemast. Kaebaja viitas küll jäätmete lakkamisel API I ja API II

standarditele, mida vastustaja kahtluse alla ei seadnud. Kaebajal tuli tõendada, et vanaõli

regenereerimiseks kavandatav tehnoloogia tagas API nõuetele vastava kvaliteediga baasõli.

Nendeks tõenditeks ei saanud olla REACH määrus ega STR Tecoil ohutuskaardi koopia.

Kaebaja esitas 31. augusti 2021. a kuupäevaga dokumendi „Baasõlide ringlusevõtu

kinnituskiri“ ja dokumendi „Vbolt 1 TPH distilaation.pdf“, kuid nendes puudus teave selle

kohta, kes, millal ja kus milliste seadmetega ja tehnoloogiaga proovide tulemused sai.

Riigiabi andmisel nendes asjaoludes selguse loomine ei ole vastustajale etteheidetav.

9(10)

3-22-1264

22. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus jagas tõendamiskoormise

valesti. Vastustaja on õigesti esile toonud, et ta on 15. augusti 2022. a ja 8. veebruari 2023. a

seisukohtades põhjendanud, miks kaebaja viidatud tehnoloogiad on võrreldavad ja ta esitas

vastavad alusdokumendid. Kui kaebaja sellega ei nõustunud, siis oli tal võimalik need väited

omapoolsete tõenditega ümber lükata. Kaebaja väited vastustaja eksperdi pädevuse kohta ei

oma praeguses asjas tähendust. Vaidlustatud otsuse tegi vastustaja ja eksperdi roll sai olla

üksnes tõendusliku teabe kogumine. Kui kaebaja haldusmenetluses kogutud teabega nõus

polnud, siis oli talle tagatud võimalus esitada omapoolsed tõendid, lükkamaks ümber

vastustaja hinnangud.

23. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja ja AS Ragn Sells projekte pole vastustaja

võrdsuspõhiõigust rikkudes menetlenud. AS-i Ragn Sells juhtum erines kaebaja juhtumist. AS

Ragn Sells taotles toetust nakkusohtlike jäätmete ettevalmistamise ringlussevõtuks, mille

tehnoloogia, jäätmeliigid ja asukoht olid teised, sh asukohas juba toimus jäätmekäitlus. AS-i

Rang Sells taotluse puhul ei tuvastanud vastustaja toetuse taotluse mittevastavust TAT-le.

Kaebaja olukord oligi selle tõttu keerulisem, et enne vaidlustatud otsuse tegemist ei pakkunud

ta vastustajale välja võimalust hankida seadmed ja taotleda vastavad load juba taotluse

menetlemise ajal.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata.

25. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

6).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)