3-23-594/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko

Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-594

Haldusasi

Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus Keskkonnaameti

22. veebruari 2023. a korralduse nr DM-122039-16

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja Toomas

Pikamäe

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Merle Liivrand-

Sieger

Kaasatud haldusorgan Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i taotlus, millega kaebaja soovib kaebuse

nõuet muuta selliselt, et kohus jätkaks haldusasja nr 3-23-594 menetlust üksnes

Keskkonnaameti 22. veebruari 2023. a korralduse nr DM-122039-16 õigusvastasuse

tuvastamise nõudes.

2. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 24. juuli 2023. a otsuse resolutsioon muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-23-594

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 3. novembril 2022 Keskkonnaametile (KeA)

taotluse keskkonnaloa saamiseks. Eesti Keskkonnateenused AS soovib rajada Pärnusse Raba

tn 21a kinnistule jäätmekäitluskoha pakendijäätmete sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja/või

korduskasutusse suunamiseks.

2. Keskkonnaamet edastas Eesti Keskkonnateenused AS-i taotluse Pärnu Linnavalitsusele

(Pärnu linn) seisukoha esitamiseks.

3. Pärnu linn märkis 16. jaanuari 2023. a korralduses nr 34, et taotletav tegevus ei ole

kooskõlas kinnistule kasutusloa saanud hoone (tööstushoone; EHR kood 121334211)

kasutusotstarbega (muu laohoone; ehitise kasutamise otstarvete koodiga 12529) ning ei

nõustu keskkonnaloa andmisega. Pärnu linn esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kavandatav tegevus oleks vastuolus detailplaneeringuga. Antud asukohas ei ole ette nähtud

keskkonnatundlikke tegevusi ning alale kehtestatud detailplaneeringus on kokku lepitud, et

mittelubatavad on kõik keskkonnamõju omavad tegevused. Jäätmeseaduses (JäätS) sätestatud

keskkonnaluba nõudev tegevus on olemuselt igal juhul keskkonnatundlik tegevus, mis häirib

keskkonda, sh juhul, kui tegevus jääb jäätmeseadusega lubatud piiridesse;

2) kavandatav tegevus eeldaks üldplaneeringu muutmist ning;

3) Eesti Keskkonnateenused AS-i soovitav tegevus ei ole antud asukohas lubatav ja eeldab

uue detailplaneeringu menetluse läbiviimist ning seda ka siis, kui tegevusega kaasnev

keskkonnamõju ei ole taotleja hinnangul suur.

4. KeA keeldus 22. veebruari 2023. a korraldusega nr DM-122039-16 keskkonnaloa

andmisest, kuna vastavalt Pärnu linna seisukohale eeldab keskkonnaloa andmine kinnistu

sihtotstarbe muutmist ning uue detailplaneeringu kehtestamist.

5. Eesti Keskkonnateenused AS esitas halduskohtule kaebuse KeA 22. veebruari 2023. a

korralduse tühistamiseks ning KeA kohustamiseks vaadata kaebaja keskkonnaloa taotlus

uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) KeA jättis kaalutlusõiguse teostamata. Pärnu linna seisukoht polnud KeA-le siduv;

2) KeA pidi kontrollima, kas õige on Pärnu linna seisukoht, et kinnistu sihtotstarbe

muutmiseks on tarvis kehtestada uus detailplaneering;

3) jäätmete käitlemine Raba tn 21a kinnistul on kooskõlas üld- ja detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kinnistu sihtotstarve 75% ulatuses tootmishoonete

maa ja 25% ulatuses ärimaa. Tegevus ei tekitaks müra, sest liinil käideldakse paberit, kartongi

ning paber- ja kartongpakendit. Puit-, metall- ja klaaspakendit ei käidelda. Kaebaja koostatud

eelhinnangu kohaselt puudub oluline keskkonnamõju ja tegevus ei põhjustata olulist mõju

inimeste tervisele, liikuvusele ja varale;

4) Pärnu linn pole üldplaneeringuga lahendanud kohalike jäätmekäitluskohtadega seotud

küsimusi.

6. KeA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) Pärnu linna seisukoht pole KeA-le siduv, kuid linna seisukohast nähtus, et kaebaja

kavandatav tegevus ei vasta detailplaneeringule;

2(7)

3-23-594

2) kehtiv üldplaneering näeb antud piirkonnas lähima sorteerimisjaama ette Raba tn 39

kinnistule. Raba tn 21a kinnistule jäätmekäitluskoha rajamine eeldab selle kajastamist

üldplaneeringus;

3) KeA ei pea hindama, kas taotluses näidatud viisil jäätmete käitlemine oleks kookõlas

kehtiva planeeringuga. Seda hindab kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneering loeb

mittelubatavaks kõik keskkonnamõju omavad tegevused. Keskkonnaluba nõudev tegevus

häirib igal juhul keskkonda ka siis, kui selle raames ei ületata jäätmeseadusega sätestatud

piirnorme;

4) korraldus on antud õigesti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p 4

alusel.

7. Pärnu linn taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) KeA ei saa ise ümber hinnata linnaplaneerimist puudutavaid küsimusi. Linn otsustab, kas

enne keskkonnaloa andmist tuleb koostada planeering;

2) KeA võis eeldada linna vastuse õiguspärasust;

3) kaebaja taotletav tegevus polnud kooskõlas kehtiva planeeringuga. Detailplaneeringus on

märgitud, et tootmismaa määrati tingimusega, et alal ei toimuks keskkonda häirivat tegevust,

eelkõige põhjusel, et planeeringualast läänes ja põhjas asuvad elamumaad. Üldplaneeringu

abil ei saa detailplaneeringus kokku lepitut laiendada. Jäätmete käitlemine toob kaasa

keskkonnahäiringu;

4) tegemist oleks olulise jäätmekäitluskohaga. Kaebaja soovib ümber käidelda jäätmeid 7200

tonni aastas, s.t 28 tonni päevas. Paikre jäätmejaamas sorteeritakse pakendijäätmeid 1900

tonni ja Põlendma prügilas 10 300 tonni aastas. Oluline jäätmekäitluskoht tuleb määrata

kindlaks planeerimisseadusega (PlanS) (JäätS § 19 lg 5). Kohaliku tähtsusega

jäätmekäitluskoht valitakse üldplaneeringuga (PlanS § 75 lg 1 p 2). Üldplaneeringu kohaselt

pole Raba tn 21a määratud jäätmekäitluskohaks. Jäätmekäitluskohta ei saa määrata muus

suvalises menetluses.

8. Tallinna Halduskohus jättis 24. juuli 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) üldreeglina ei ole kohaliku omavalitsuse arvamus keskkonnaloa andjale siduv. Käesoleval

juhul on aga kohaliku omavalituse seisukohas välja toodud asjaolud, mis välistavad

keskkonnaloa andmise. Kui kohalik omavalitsus toob välja asjaolud, mille alusel selgub, et

kavandatud tegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega, siis tuleb vastustajal

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 alusel sellega arvestada ning keelduda

keskkonnaloa väljastamisest. Kuna Pärnu linn märkis, et taotletav tegevus on planeeringuga

vastuolus, ei pidanud KeA asuma ise taotletava tegevuse kooskõla planeeringutega hindama.

Seda ei ole vastustaja teinud ka kaebaja viidatud R Toode OÜ-le keskkonnaloa väljastamisel;

2) kaebaja pidi juba KeA 25. augusti 2022. a korraldusest DM-119028-24 mõistma, et tema

tegevus oleks vastuolus planeeringutega, sest sellega keelduti samadel põhjendusel samasse

kohta keskkonnaloa väljastamisest. Kabeaja õigusi rikkus 25. augusti 2022. a korraldus, mitte

aga 22. veebruari 2023. a korraldus, milles korrati üle varasema korralduse põhjendused;

3) KeÜS § 52 lg 1 p 4 kohaselt keeldub vastustaja keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav

tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kuna nii üld- kui ka detailplaneering

kehtestatakse haldusaktiga, siis peab keskkonnaluba olema nendega kooskõlas (HMS § 60 lg

2). KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise

püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada

detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist;

4) kinnistu asub Pärnu linnas ning selle sihtotstarve on 75% tootmismaa ja 25% ärimaa.

Kinnistul asub laohoone. Ehkki maakatastriseaduse § 181 lg 3 kohaselt on tootmismaa

3(7)

3-23-594

tootmiseesmärgil kasutatav maa, mh jäätmekäitlusehitiste alune maa, siis ei saa sellest teha

järeldust, et tootmismaale peaks saama rajada jäätmekäituskoha. Kehtiva detailplaneeringu

seletuskirja p 3.7 kohaselt on krundile seatud tootmismaa sihtotstarbe tingimuseks keskkonda

mittehäiriv tootmine, sest planeeringualast läände ja põhja jääval maa-alal on

üldplaneeringuga määratud elamumaa sihtotstarve (dtl 127). Kehtivas üldplaneeringus ei ole

märgitud, et Raba tn 21a kinnistul asuks või sinna oleks kavandatud jäätmekäituskoha

rajamist;

5) selleks, et uut jäätmekäitluskohta rajada detailplaneeringu alusel, peab selline võimalus

olema ette nähtud üldplaneeringus või maakonnaplaneeringus (JäätS § 19 lg 5 ning PlanS §

56 lg 1 p 3 ja § 75 lg 1 p 2). Detailplaneering kehtestati 2003. aastal, seda ei saa kuidagi

pidada 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks. Kaebaja

soovib luua jäätmekäitluskoha, mille võimekus on 7200 tonni aastas. Üldplaneeringus on

märgitud naabruses olev Raba tn 39 jäätmekäitluskoht, mis on ca 3,8 korda väiksem kui

kaebaja taotletav jäätmekäitluskoht. Seda enam oleks pidanud kaebaja jäätmekäitluskoht

olema määratud üldplaneeringus;

6) üldplaneeringus reguleerib jäätmemajandust punkt 11.6. Selle kohaselt on jäätmemajandus

Pärnu linnas reguleeritud üleriigiliste ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Raba tn 39

kinnistul asub jäätmete sorteerimisjaam, Mõrra tn 29 kinnistul asub reoveepuhastusjaam (dtl

257). Seega on Pärnu linn üldplaneeringus näinud ette kaks jäätmekäitluskohta ning Raba tn

21a ei ole nende seas. Kui nõustuda kaebajaga, et Pärnu linna üldplaneeringus ei ole kohaliku

tähtsusega jäätmekäitluskohti määratud, siis ei tähendaks see seda, et neid võiks luua

väljaspool selleks ettenähtud kohast planeerimismenetlust ning et KeA võiks

keskkonnalubade kaudu võtta enda kanda kohaliku omavalitsuse ainupädevusse antud

planeeringute menetleja rolli;

7) kuna üldplaneering Raba tn 21a kinnistule jäätmekäitluskohta ette ei näe, siis ei oma

tähendust, kas 2003. a detailplaneering jäätmekäitluskoha rajamist teoreetiliselt võimaldaks.

Linna üldplaneeringust ei nähtu, et jäätmekäitluskohtade rajamine oleks tootmismaa

sihtotstarbega kinnistutel üldiselt lubatud. Kuna kaebaja taotletud asukohta ei ole kohase

planeeringumenetluse tulemusel jäätmekäituskohta ette nähtud, siis tuli vastustajal KeÜS § 52

lg 1 p 4 alusel keelduda keskkonnaloa väljastamisest;

8) kaebaja viidatud detailplaneering kehtestati 20 a tagasi. Linn pole planeeringut

meelevaldselt sisustanud. Aastas 7200 tonni jäätmete käitlemine tekitab müra-, tolmu, lõhna-,

näriliste ja putukatehäiringut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Eesti Keskkonnateenused AS esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Kuna kaebaja pole vaidlusaluse kinnistu omanik alates 25. oktoobrist 2024, siis soovib ta

muuta kaebuse nõuet ning jätkata menetlust vaidlustatud korralduse õigusvastasuse

tuvastamise nõudes. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) Pärnu linna seisukoht polnud KeA-le siduv. Pärnu linna vastus oli tõend, mitte

kooskõlastus. KeA oleks pidanud Pärnu linna väiteid sisuliselt kontrollima ja hindama, kas

taotletud tegevus vastab planeeringule ja kas tarvis on uut planeeringut.

Planeerimisautonoomia ei tähenda seda, et ainult linnal oli planeeringute tõlgendamise õigus,

neid pidi tõlgendama ka KeA. KeA praktika selles küsimuses pole ühetaoline, sest ta väljastas

keskkonnaloa teisele isikule olukorras, kus linn oli selle vastu;

2) taotletav tegevus vastab detailplaneeringule ja üldplaneeringule. Üldplaneeringu p 4.3.5 ei

kitsenda kinnistul lubatavat tegevust, vaid laiendab tegevuse ka nendele valdkondadele, mis

on funktsionaalselt tootmisega seotud. Viide üldplaneeringu p-le 11.6 pole asjakohane, sest

kaebaja kavandatav tegevus pole võrreldav hariliku jäätmekäitlustegevusega. Kaebaja tegevus

4(7)

3-23-594

ei kujuta mingisugust ohtu elanikele ega loodusele. Kui üldplaneering on detailplaneeringuga

vastuolus, siis tuleb lähtuda detailplaneeringust.;

3) detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud õigus võimaldas detailplaneeringu alusel

taotluses märgitu ellu viia. Eelhinnangu kohaselt negatiivne mõju puudus;

4) halduskohus oletas keskkonnahäiringut. Eelhinnangu kohaselt kaebaja tegevus

üldplaneeringus sätestatud normtasemeid ei ületa.

10. KeA on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) Pärnu linn leidis, et kavandatav tegevus oleks vastuolus detailplaneeringuga, sest sellel

oleks keskkonnamõju ja keskkonnatundlikud tegevused polnud elamupiirkonna tõttu lubatud.

Kuna kaebaja tegevus nõuab keskkonnaluba, siis tuleb tal läbida detailplaneerimismenetlus.

Olemasolevale laohoonele ei saa määrata jäätmekäitluse hoone otstarvet;

2) kuigi maakatastriseaduse § 181 lg 3 kohaselt on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav

maa, mh jäätmekäitlusehitiste alune maa, siis ei saa sellest teha järeldust, et tootmismaale

peaks saama rajada jäätmekäituskoha. 2003. a detailplaneeringu punkti 3.7 kohaselt on

krundile seatud tootmismaa tingimuseks keskkonda mittehäiriv tootmine;

3) kaebaja kavandatav tegevus toob kaasa keskkonnahäiringu;

4) jäätmeseadusest ei tulene, et uue jäätmekäituskoha võiks rajada detailplaneeringu alusel,

kui üldplaneering vastavat muudatust ei kajasta. Praegusel juhul soovib kaebaja luua

jäätmekäitluskoha, mille võimekus on 7200 tonni aastas;

5) kaebaja viide R Tooted OÜ juhtumile ei seondu praeguse vaidlusega.

11. Pärnu linn on vastuses seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) KeA oli seotud linna arvamusega ja ta ei saa linna asemel planeerimisautonoomiat ümber

hinnata;

2) KeÜS § 55 ei ole keskkonnaloast keeldumise aluseks, vaid annab juhised ja eeltingimused

keskkonnaloa andmiseks olukorras, kui soovitav tegevus eeldab planeerimismenetluse

läbiviimist;

3) detailplaneering ja üldplaneering ei näe kaebaja kinnistule jäätmekäitluskohta ette. Kui

jäätmekäitluskoht tuleb nimetada üldplaneeringus, siis on see üldplaneeringu ülesanne, mitte

detailplaneeringu;

4) planeeringus maakasutuse juhtotstarbe määramine ei tähenda, et planeeringu koostamise

korraldaja nägi ette, et tootmise maa-alale saab rajada ka jäätmekäitluskoha. Raba tn 21a

detailplaneeringu kohaselt on maa sihtotstarve 75% tootmishoonete maa (keskkonda

mittehäirivate tootmis- ja laohoonete maa) ning 25% ärimaa (kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoonete maa, kontori- ja büroohoonete maa). Kehtestatud detailplaneeringust

nähtub, et antud kohas ei ole ette nähtud keskkonnatundlikke tegevusi. Jäätmekäitlustegevus

on alati keskkonnahäiringuga tegevus ja see eeldab loamenetlust. Kaebaja eelhinnang ei too

kaasa teistpidist järeldust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja võõrandas kohtumenetluse ajal vaidlusaluse kinnistu,

kuid tegutseb jätkuvalt antud turul ja tal tuleb vaheladustuskohti ka tulevikus rajada, rahuldab

ringkonnakohus kaebaja taotluse muuta kaebuse nõuet ning jätkata menetlust vastustaja 22.

veebruari 2023. a korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (HKMS § 49 lg 2).

5(7)

3-23-594

13. KeÜS § 43 näeb ette, et keskkonnaloa menetluses kuulab keskkonnaloa andja ära

kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoha. KeÜS § 43, 52 ega § 55 ei sätesta, et keskkonnaloa

andja on kohustatud keskkonnaloa andmisest keelduma, kui kohaliku omavalitsuse üksus

avaldab esitatud arvamuses vastumeelsust keskkonnaloa alusel läbiviidavale tegevusele.

Kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole keskkonnaloa andjale seega siduv.

13.1. Küll aga võib kohaliku omavalitsuse arvamus sisaldada teavet, mis võib olla oluline

keskkonnaloa andmise otsustamisel. Kui arvamuses esitatud teave viitab sellele, et

kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh kehtivatele planeeringutele,

siis tuleb vastustajal seda sisuliselt kontrollida. Tema tegevus ei saa piirduda üksnes kohaliku

omavalitsuse üksuse arvamuses kajastatud väidete konstateerimisega. Vastasel korral

otsustaks kohaliku omavalitsuse üksus, mitte selleks pädev organ, kas keskkonnaloaga

kavandatav tegevus vastab õigusaktidele, sh planeeringutele. Õigusliku hinnangu andmisega

sellele, kas mingi tegevus vastab planeeringule või mitte, ei sekkuta kohaliku omavalitsuse

üksuse pädevusse korraldada enda territooriumil ruumilist planeerimist. Õigusliku hinnangu

andmine ei tähenda ruumilist planeerimist. Kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole enda

kehtestatud planeeringute tõlgendamise ainupädevust, vaid neid tuleb tõlgendada

üldtunnustatud tõlgendusreeglitest lähtuvalt nagu iga teist õigusakti.

13.2. Eeltoodust siiski ei tule järeldada, et vastustaja tegevus tuleks tunnistada

õigusvastaseks. Praegusel juhul nähtub, et Pärnu linn esitas sisulised argumendid selle kohta,

miks ta peab kaebaja taotletavat tegevust planeeringutega vastuolus olevaks (dtl 19–20).

Vastustaja kajastas vaidlustatud korralduses Pärnu linna seisukohti (vt 22. veebruari 2022. a

korralduse p-d 2.2 ja 4.2). Vastustaja tegevust, kui ta tugines Pärnu linna arvamusele, tuleb

sisuliselt käsitada Pärnu linna seisukohtadega nõustumisena. Sellises olukorras, kus

haldusaktis on kajastatud arvamuse andnud organi seisukohad, millele viidatake, pole

ilmtingimata vajalik neid uuesti üle korrata. Piisab nendele viitamisest.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et jäätmekäitluskoha rajamine ei

oleks kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Asjaolust, et kinnistu sihtotstarve on 75%

ulatuses tootmismaa ja 25% ulatuses ärimaa, ei saa järeldada kavandatava tegevuse kooskõla

detailplaneeringuga.

14.1. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.7 kohaselt oli krundile seatud tootmismaa sihtotstarbe

tingimuseks keskkonda mittehäiriv tootmine, kuna planeeringualast läände ja põhja jääval

maa-alal on üldplaneeringuga määratud elamumaa sihtotstarve (vt dtl 127). Antud kontekstis

ei oma tähendust kaebaja väide, et taotluses kavandatud tegevusega ei kaasne lubamatut

keskkonnahäiringust. Kaitsta sooviti ümbritseva elamumaa keskkonda. Detailplaneeringus

mõeldi sihtotstarbe määramisel sellist tootmist, mis oma häiringutest (nt müra,

liiklusintensiivsus, lõhn jms häiringud) tulenevalt sobituks elamumaa keskkonnaga.

Jäätmekäitluskoht oleks kaasa toonud detailplaneeringu mõttes keskkonda häiriva tootmise.

Tulenevalt jäätmekäitluskoha spetsiifikast oleks see nõudnud detailplaneeringus eraldi

tähelepanu ja otsustamist. Halduskohus toob välja, et kaebaja soovib luua jäätmekäitluskoha,

mille võimekus on 7200 tonni aastas ning kui võrrelda seda naabruses asuva

üldplaneeringusse märgitud Raba tn 39 jäätmekäitluskohaga, siis oleks tegemist ca 3,8 korda

suurema jäätmekäitlusettevõttega.

14.2. Vaidlusaluse detailplaneeringu ülesandeks ei olnud jäätmekäitluskoha

kindlaksmääramine. Omal ajal oleks selle saanud määrata nt maakonnaplaneeringuga (vt

detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud jäätmeseaduse § 12 lg 3 ning planeerimisseaduse

§ 7 lg 3 p 10 ja § 9 lg 2).

6(7)

3-23-594

14.3. Eelnevast tulenevalt ei saa antud jäätmekäitluskoha lubamist asuda õigustama üksnes

kinnistu sihtotstarbe argumentidega.

15. Asjaolu, et üldplaneering on kehtestatud pärast detailplaneeringut ning 2003. a

detailplaneering on jätkuvalt kehtiv haldusakt, ei mõjuta vaidluse tulemust.

15.1. 2003. a detailplaneering ei võimalda jäätmekäitluskohta antud kinnistule rajada (vt

käesoleva otsuse p 14.1).

15.2. Teiseks on tegemist olnud pikemat aega kehtinud normidega, et jäätmekäitluskoht

määratakse kindlaks kõrgema taseme planeeringuga (vt käesoleva otsuse p 14.2; JäätS § 19 lg

5 ning PlanS § 56 lg 1 p 3 ja § 75 lg 1 p 2), üldjuhul eeldab see vähemalt kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringu tasandil kokkulepet avaliku võimu ja avalikkuse vahel ning

sellele iseloomulikku kaalumist. Antud kinnistule pole ei varem ega ka hiljem kõrgema

taseme planeeringuga jäätmekäitluskohta kavandatud. Sellena ei saa käsitada kaebaja viidatud

üldplaneeringu seletuskirja p-i 4.3.5, mille kohaselt on tootmise maa-ala tootmise,

laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond koos muude piirkonda funktsionaalselt

sobituvate kasutuste ja ehitistega. Kaebaja soovitud suuruses jäätmekäitluskoht on spetsiifilise

mõjuga objekt, mis eeldanuks eraldi otsustust ja kaalumist just seda liiki objektide kohta (vt nt

üldplaneeringu p 11.6, mille kohaselt on Pärnu linnas jäätmemajandus reguleeritud

üleriigiliste ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktidega ning Raba tn 39 kinnistul asub

jäätmete sorteerimisjaam ja Mõrra tn 29 kinnistul reoveepuhastusjaam (dtl 279)). Kaebaja

viidatud seletuskirja punktis sellise tähenduse ja tasemega otsustust ei sisaldu.

16. Eelnevast tulenevalt on vastustaja lõppkokkuvõttes õiguspäraselt tuginenud

keskkonnaloa väljastamata jätmisel sellele, et kaebajal on tarvis esmalt saavutada olukord, kus

kehtiva planeeringu kohaselt oleks antud kinnistule lubatud rajada jäätmekäitluskoht (KeÜS §

52 lg 1 p 4 ja § 55).

17. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata.

18. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

6).

7(7)