2-24-13808/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2025

Tsiviilasja number

2-24-13808

Tsiviilasi

M.S. hagi O.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) M.S. (isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.S.

Kostja O.K. (sünniaeg XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2024. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-24-

13808 tagasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada M.S. määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. M.S. (hageja) esitas Viru Maakohtule 12. septembril 2024 (hiljem täiendatud) hagi O.K.

(kostja) vastu kostjast põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 6. detsembri 2024. a määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest

ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, sest asja lahendamine ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi Eesti kohtule. Kuna hageja on Vene kodanik, tuleb kohtualluvust hinnata Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades (õigusabileping) alusel. Kuna praegusel juhul on laps Vene kodanik,

lahendatakse isaduse tuvastamine õigusabilepingu art 29 järgi vastavalt Venemaa

Föderatsiooni seadusandlusele. Õigusabilepingu art 32 esimese lause järgi on artiklites 29–31

märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi

tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kuna asjas tuleb kohaldada Vene seadusi, allub vaidluse

lahendamine Venemaa Föderatsiooni kohtutele. Vaidlus ei allu Eesti kohtule ka

õigusabilepingu art 32 teise lause järgi, sest kostja ei ela hagiavalduse järgi Eestis. Maakohus

keeldus eelneva põhjal hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

Kuivõrd hageja põlvnemine kostjast ei ole tuvastatud ning selle tuvastamine ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule, on hagi elatise nõude osas õiguslikult

perspektiivitu ning sellega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus

keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt hageja sündis ja elab alaliselt Eestis. Tema tulevik on seotud Eestiga.

Hageja saab isaduse ja elatise küsimuse lahendamisel tugineda eranditult Eesti Vabariigi

kohtuvõimudele.

Hageja palub võtta menetlusse hageja hagi.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Maakohus märkis, et õigusabilepingu kehtivus lõpeb tulenevalt õigusabilepingu art 80 lg-st 2

ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi noodist 18. märtsil 2025 (vt Välisministeeriumi

teadaanne, RT II, 09.10.2024, 1). See ei muuda siiski määrust õigusvastaseks. Hagejal on

võimalik pöörduda uuesti kohtusse, kui õigusabilepingu kehtivus lõpeb.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Hageja on alaliselt Eestis elav Venemaa kodanik ja maakohus kohaldas kohtualluvuse

kindlaksmääramisel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping). Kuna õigusabileping kaotas

kehtivuse alates 19. märtsist 2025, ei ole selles sätestatu enam asjakohane ning

ringkonnakohus ei hinda maakohtu määruse põhjendatust selles osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagis esitatud nõuded alluvad Eesti kohtule.

Kuna õiguskord on muutunud, selgitab ringkonnakohus hageja hagis esitatud nõuete

kohtualluvust käesoleval hetkel järgmiselt. Hageja esitas hagi kostja vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kostja on hagiavalduse järgi Ukraina kodanik, kes

elab hagejale teadaolevalt Poolas.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib

selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et

tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu

määrustes: [---]; 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse,

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes

(ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); [---].

Kuna puuduvad välislepingud ja Euroopa Liidu määrused, mille alusel määrata põlvnemise

tuvastamise nõude kohtualluvust, tuleb Eesti kohtul kontrollida asjas esitatud põlvnemise

nõude rahvusvahelist kohtualluvust tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.

Rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides tuleb seega lähtuda TsMS §-st 103. TsMS § 103 lg

1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise

tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. TsMS § 103

lg 2 kohaselt võib Eesti kohus põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti

Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Kuna hageja elukoht on

Eestis, on Eesti kohus pädev põlvnemisnõuet lahendama.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 3 sätestab, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste

küsimustes pädevad otsustama mh: a) selle riigi kohtud, kus on kostja harilik viibimiskoht;

või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku harilik viibimiskoht; [---]. Hageja ehk laps on

põlvnemise tuvastamise korral ülalpidamist saama õigustatud isik. Seega on Eesti kohus

pädev hageja elatise nõuet nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 3 p b alusel lahendama.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda hagi menetlusse võtmist, seega rahuldab

ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

8. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (TsMS § 173

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)