3-24-1590/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1590

Haldusasi

X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a

korralduse nr 247 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Esindaja Rainis X.X.

Vastustaja – Kambja vald

Kolmas isik – MTÜ Antsumetsa

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse peale esitatud määruskaebus

Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendades põhjendusi käesoleva määruse

põhjendustega.

3. Jätta määruskaebuses esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi

vaatamata.

4. Jätta määruskaebuses esitatud taotlus menetlusse kolmanda isiku kaasamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv Xxx kinnistu (registriosa nr xxx,

katastritunnus xxx, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 113 646 m²).

2. Kambja Vallavalitsus alustas 24.04.2024. a korraldusega nr 247 Xxx kinnisasja osa

avalikes huvides omandamise menetluse (p 1); kohustas Xxx kinnistu omanikku, kelleks on

kaebaja, teavitama menetluse läbiviijat kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei

kanta või ei ole kantud kinnistusraamatusse, s.h kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast

kasutusõigusest ning arvelduskonto andmetest, kuhu soovitakse tasu ja hüvitise maksmist (p

2); selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võib omandatava

kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada ainult menetluse läbiviija loal (p 3);

selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi,

nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata (p 4).

3. Kaebaja esitas 07.05.2024 vastuväited Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldusele nr

247.

4. Kaebaja esitas 28.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Kambja

Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 õigusvastasus ja tühistada korraldus. Veel

palus kaebaja kaasata halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Xxx kinnistu omanik

ning peatada korralduse täitmine või kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni

esialgse õiguskaitse korras.

5. Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

6. Halduskohus selgitas, et Kambja valla korraldus ei ole haldusakt, mis saaks rikkuda

kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga,

millel puudub regulatiivsus. Halduskohus leidis, et menetlustoimingu vaidlustamiseks esineb

HKMS § 45 lg-st 3 tulenev piirang ning kaebajal on võimalik vaidlustada menetluse

lõpptulemust.

7. Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määruse peale Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ning asja saatmiseks

halduskohtule, et viimane otsustaks asja menetlusse võtmise.

8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28.06.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse ning

tühistas Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määruse, saates asja tagasi halduskohtule kaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks ja esitatud taotluste lahendamiseks.

9. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. Ringkonnakohus märkis, et halduskohus ei toonud määruses välja ühtegi viidet

õigusaktidele või tõenditele, mille alusel ta jõudis järeldusele, et vaidlustatud korraldus on

menetlustoiming. Halduskohus rikkus vaidluse eset välja selgitamata jättes oluliselt

menetlusnorme, mistõttu ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse.

10. Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 2)

ning võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis

halduskohus rahuldamata taotluse kolmanda isiku ehk Xxx omaniku kaasamiseks

haldusmenetlusse (resolutsiooni p 4), kuid kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna

MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni p 5).

11. Halduskohus leidis, et vaidlustatud korraldus sisaldab endas lisaks informatiivsele teabele

ka regulatiivset osa, kuna vastustaja teatas korralduses kaebajale, et pärast kinnisasja

omandamise teate kättesaamist võib omandatava kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt

eemaldada ainult menetluse läbiviija loal. Samas teatas vald vaidlusaluse korralduse p-ga 4, et

pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi, nendest saamata

jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata. Asjaolu, et korraldus dubleerib

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 8 lg-tes 1 ja 2 nimetatud

kitsendusi, ei muuda korralduse sisu ainult informatiivseks.1 Seega jõudis halduskohus

lõppkokkuvõttes seisukohale, et vaidlustatud korraldus on haldusakt ning lubatav on selle

peale tühistamiskaebuse esitamine.

12. Kaebaja esitas 03.10.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

06.09.2024. a määruse resolutsioon p-de 1, 4 ja 5 tühistamiseks.

13. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.10.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 1). Tühistas Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 osas ja tegi vastavas osas uue määruse, millega jättis kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus jättis viidatud

halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5 muutmata (resolutsiooni p 3).

14. Ringkonnakohus leidis, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 ei ole

haldusakt, vaid tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtuga, et kinnisasja omandamise menetluse algatamine toob tõepoolest kaasa

kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, millele

vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda

vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise piirangute

äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud korraldusega ei ole

määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat

asjaolu. Menetlustoimingu vaidlustamisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud

piirangutega. Ringkonnakohus leidis, et kuna tegemist on menetlustoiminguga, ei olnud

lubatav kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse või täitmise

peatamiseks. Seega pidanuks halduskohus selle taotluse jätma läbi vaatamata.

15. Kaebaja esitas 27.11.2024 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu

22.10.2024. a määruse peale.

16. Riigikohus jättis 17.12.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu

22.10.2024. a määruse peale menetlusse võtmata.

HALDUSKOHTU MÄÄRUS

17. Tartu Halduskohus jättis 25.10.2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata.

18. Halduskohus leidis lähtuvalt Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024. a määruse p-st 13, et

vaidlustatud korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt. Eelnimetatud korraldusega ei ole

määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat

asjaolu.

19. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub

kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus

haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui

menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus,

et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla

eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt

1 RKHKo 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 11.

olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on

välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles

eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava

haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu

õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja

toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda

menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse

lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes

sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat

(või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise

teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma

õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise

esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka

tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab

avaliku huvi olemasolu iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks

tingimata piisavalt tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka

vastu omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb

avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil eraldi

põhjendada.2

20. Vaidlustatud korralduses on avaliku huvi olemasolu põhistatud. Korralduses on märgitud,

et üle Xxx kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku avaliku huviga. Samale

seisukohale asus halduskohus ka 06.09.2024 määruse p-des 13.8–13.10, leides, et

haldusmenetluse alustamiseks esineb piisav avalik huvi. Samas leidis halduskohus

06.09.2024. a määruse p-s 13.7, et vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS-e sätetes

kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda oleks võimalik

käsitleda alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutava tegurina.

Ärakuulamisõigus tagatakse kaebajale haldusmenetluse käigus, kus ühtlasi peab toimuma ka

huvide kaalumine. Halduskohus leidis, et kaebajal on kohustus taluda tema õigusi puudutava

haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus otsustatakse eratee sundvõõrandamise üle.

Negatiivse otsuse korral saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda riivatud õigusi

halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et esineb HKMS § 45 lg-s 3

sätestatud piirang menetlustoimingu vaidlustamiseks. Seetõttu jättis halduskohus kaebuse läbi

vaatamata tuginedes HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

21. Kaebaja esitas 26.11.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb

tühistada Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada

kaebaja kaebus, sh rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamise ja kolmanda isiku kaasamise

taotlus. Kaebaja palub saata asja tagasi Tartu Halduskohtule edasiseks menetluseks, kaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks ja kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamiseks.

Alternatiivselt palub kaebaja tühistada Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus täies ulatuses

ning saata asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja

edasiseks menetlemiseks uues koosseisus, kuivõrd asja menetlenud kohtuniku pädevuses ja

erapooletuses on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlused.

22. Halduskohus on asja menetlenud pealiskaudselt ja õigusaktidele mitte vastavalt.

Halduskohus on olnud väga muutlikul seisukohal selles, kas Kambja Vallavalitsuse korraldus

2 Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019. a määrus, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud kohtupraktika.

on haldusakt või menetlustoiming. Kaebaja hinnangul ei ole nende eristamisel ka tähtsust, sest

halduskohtus on vaidlustatavad mõlemad.

23. Kohtumääruse tegemisega ei ole halduskohus asja sisulise lahendamise juurde asunudki.

Halduskohus võttis õigusvastase kohtumääruse tegemisel aluseks Tartu Ringkonnakohtu

22.10.2024. a määruse, mis polnud isegi veel jõustunud, st halduskohus tegi kohtumääruse

jõustumata kohtumääruse pinnalt. Samas kohustas Tartu Ringkonnakohus 28.06.2024. a

määrusega halduskohut asja menetlema. Kaebajale tundub, et kohtunik Ü. Polluks järgib

ringkonnakohtu poolseid nõudmisi ainult siis, kui see võimaldab kaebust mitte menetleda.

Halduskohus on rikkunud HKMS § 2 lg 1.

24. Halduskohtu määrusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust selle kohta, millest tulenevalt

asus halduskohus seisukohale, et vaidlustatud korraldus on menetlustoiming. 06.09.2024. a

määruses leidis halduskohus, et tegemist on hoopis haldusaktiga. Ringkonnakohus ei öelnud

22.10.2024. a määruses otsesõnu, et vaidlustatud korraldus ei oleks halduskohtus vaidlustatav.

Ringkonnakohus märkis viidatud määruses, et tegemist on haldusmenetlust alustava

menetlustoiminguga, aga määrusest nähtub ka see, et kinnisasja omandamise menetluse

algatamine toob ka ringkonnakohtu hinnangul kaasa kinnistuomanike õiguste riive lähtudes

KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Samuti märkis ringkonnakohus, et menetluse algatamise

teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks realiseerida oma õigust olla ära

kuulatud. Nii haldus- kui ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajale ei ole antud

sisulist võimalust olla ära kuulatud. Ringkonnakohus ei öelnud 28.06.2024. a ega 22.10.2024.

a määruses, et kaebajal puudub ilmselgelt ja tõsikindlalt kaebeõigus.

25. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud korraldus on haldusakt haldusmenetluse

seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Vaidlustatud korraldus on regulatiivse iseloomuga ning see

mõjutab tõsiselt kaebaja õigusi. Korraldus sisaldab ka sisulise iseloomuga põhjendusi, mis

viitab selgelt sellele, et tegemist on haldusaktiga.

26. Halduskohus on rikkunud ka HKMS § 2 lg-s 2 toodud põhimõtet. Halduskohus ei ole asja

lahendanud erapooletult ja ausalt. Halduskohus rikkus ka HKMS § 2 lg-t 4 ja 6 ning on

ilmselgelt võtnud asjas haldusorganit eelistava positsiooni. Halduskohus ei ole kaebajale kõiki

menetlusdokumente kätte toimetanud ega andnud võimalust ka nende suhtes oma arvamust

avaldada. Kaebaja hinnangul rikkus halduskohus ka HKMS § 4 lg 1, § 6 lg 1, § 27 lg 1 p 7, §

44 lg 1, § 120 lg 1 p 2 ja p 3, § 121 lg 2 p 1, § 151 lg 2 p 1, § 157 lg 1 ning lisaks ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14, § 15 ja § 146.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

27. Vaidlusaluse määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata kaebuse, mille kaebaja oli

esitanud Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 peale. Halduskohus leidis, et

kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, st pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnes, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

I

28. Esmalt otsustab ringkonnakohus 25.10.2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse

menetlusse võtmise.

29. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

30. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse peale esitatud

määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda

on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse

peale esitatud määruskaebuse menetlusse.

II

31. Järgnevalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt läbi.

32. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kuna ringkonnakohtu 22.10.2024. a määrus ei

olnud 25.10.2024 veel jõustunud, ei saanud halduskohus 25.10.2024 otsustada kaebuse läbi

vaatamata jätmise üle. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Ringkonnakohtu määrusest oli

edasikaevatav vaid see osa, mis puudutas Xxx kinnistu omaniku kolmanda isikuna menetlusse

kaasamata jätmist. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontekstis võetud seisukoht selle osas, kas

tegemist on haldusakti või menetlustoiminguga, ei olnud määruskaebe korras vaidlustatav.

Seega on kaebaja väide, et halduskohus tugines jõustumata lahendile, väär.

33. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus leidis õiguspäraselt, et vaidlustatud Kambja

Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 ei ole haldusakt, vaid tegemist on menetlust

alustava menetlustoiminguga. Sellele seisukohale oli halduskohus asunud juba varasemalt

08.06.2024. a määruses. Ringkonnakohus jääb seega 22.10.2024. a määruses väljendatud

seisukoha (p 13) juurde, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 on

menetlustoiming, millega Kambja vald alustas kinnisasja osa avalikes huvides omandamise

menetlust. Vaidlustatud korraldusega ei otsustata veel kaebajale kuuluva kinnistu osa avalikes

huvides omandamist, vaid korraldusega teavitatakse kaebajat sellest, et talle kuuluva

kinnisasja osa kohta on alustatud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus.

34. Kuna vaidlustatud korraldus ei ole haldusakt, ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust.

Kaebaja meelest on lubamatu, et halduskohus on otsinud kõikvõimalikke viise, et kaebust

sisuliselt mitte menetleda, kuid siinkohal peab kaebaja mõistma, et kaebust saab menetleda

vaid siis, kui see on menetlusseadustiku järgi lubatav. Seega ei tähenda kaebuse esitamine

halduskohtule ilmtingimata, et kohus jõuaks asjas sisulise lahendini, vaid menetlus võib

lõppeda ka kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmisega. Menetlustoimingu

vaidlustamisele on seatud piirangud ning menetlustoimingu peale esitatud kaebuse menetlusse

võtmisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg 3 regulatsiooniga.

35. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Riigikohus on andnud HKMS § 45 lg-le 3 järgmise tõlgenduse: „Haldusakti andmisega

päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel juhul. Esmalt

olukorras, kus menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja

materiaalseid õiguseid. Teiseks olukorras, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingib

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus.“3

3 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 8.

36. Enne korralduse teatavakstegemist kaebajale lasi Kambja vald korraldada

eksperthinnangu kinnistu äralõike hüvitusväärtuse hindamiseks (dtl 19–52). See asjaolu ei

tähenda siiski, et kaebaja peaks Kambja valla tellitud ekspertarvamuses märgitud

hüvitusväärtusega nõustuma või et kaebajal ei jääks muud üle, kui võtta valla pakkumus

vastu. Vastupidi, kaebajal on võimalik tellida võrdlev hindamisaruanne, pakkumust mitte

vastu võtta ja esitada oma vastuväited alustatud menetlusele. Kokkuvõttes on võimalik ka

muu lahendus kui ainult kinnisasja avalikes huvides omandamine. Kokkuvõttes ei viita niisiis

miski HKMS § 45 lg 3 teisele juhtumile.

37. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus kaebaja kaebeõigust HKMS § 45 lg 3 esimese

juhtumi valguses, mille kohaselt võib kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub

iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid.

38. Menetlustoimingu vaidlustamine võiks olla lubatud, kui rikutud oleks selget keelunormi

või kui menetluse alustamise eesmärk ei saaks olla õiguspärane.4 KAHOS § 4 lg 1 p 8 järgi on

kinnisasja omandamine lubatud eratee avalikuks kasutamiseks. Sellele alusele on vaidlustatud

korralduses ka viidatud. KAHOS § 4 lg 2 järgi ei ole kinnisasja omandamine lubatud, kui

avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või

avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus. Ringkonnakohus on

seisukohal, et sellest sättest ei järeldu keeldu alustada kinnisasja omandamise menetlust.

Menetluse alustamine ja läbiviimine ei saa olla lubamatu, sest alles menetluse läbiviimisel

saab selguda, kas on vajalik kinnisasja omandamine või on võimalik ka muu lahendus.

Korraldusest nähtub, et kaebaja on seni näidanud üles soovimatust teiste lahendustega

nõustumiseks. Kokkuvõttes viitab eelnev kinnisasja osa avalikes huvides omandamise

menetluse eesmärgi õiguspärasusele.

39. Kohtupraktikas on märgitud, et kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse

algatamine saaks olla õigusvastane eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade

omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub

üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei

kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve.5 Selleks tuleb kontrollida

äratuntava avaliku huvi olemasolu ja selle piisavust. Kui selline huvi on olemas ja piisav,

peab isik taluma menetluse läbiviimist. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kehtiva

detailplaneeringu kohaselt on see ainus juurdepääsutee valdustele. Tee on korrastamata ja

selle läbimine muutub iga päevaga järjest võimatumaks. Omaniku poole pöördumisest pole

abi olnud. Üle Xxx kinnisasja kulgevat teed kasutavad koju pääsemiseks 30 majapidamist,

kelle peredes on ka lapsed ja vanurid. Tee on elulise tähtsusega. Ka Maa-ameti

kaardirakendusest6 nähtuvalt ei ole Antsumetsa elurajoonis (Kaval-Antsu tee, Libahundi tee ja

Vanapagana tee) elavatel isikutel muud võimalust oma koju pääsemiseks, kui kasutada teed,

mis kulgeb läbi kaebaja kinnistu. Samast kaardirakendusest nähtuvalt on tegemist teega,

millel on kruusakate. On usutav, et olukorras, kus teed kasutab igapäevaselt kümneid inimesi,

ei pea sellise katendiga tee liikluskoormusele vastu ning võib muutuda raskesti läbitavaks.

Kambja valla kui kohaliku omavalitsuse ülesanne on hoolitseda ka selle eest, et inimestel

oleks mõistlik ja heas seisukorras ligipääs oma kodudele. Ringkonnakohus nõustub, et

viidatud põhjendust tuleb pidada piisavaks, et alustada kaebaja suhtes koormava menetluse

läbiviimist.

40. Kokkuvõttes ei ole põhjust asuda seisukohale, et algatatud kinnisasja osa omandamise

menetlus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust

4 RKHKo 28.02.2007, 3-3-1-86-06, p 25.

5 Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019. a määrus, 3-19-2196, p 10.

6 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.

toimingust. Sellisel juhul ei ole Kambja valla 24.04.2024. a korralduse nr 247 vaidlustamine

HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatud ning halduskohus jättis kaebuse õiguspäraselt läbi

vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

41. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja viited sellele, et halduskohus on asja menetledes

rikkunud HKMS ja PS erinevaid sätteid, ei ole eelnevalt esitatud seisukohtade tõttu

asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta.

42. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid

täiendab halduskohtu määrust käesoleva määruse põhjendustega küsimuse osas, kas

menetlustoiming rikub iseseisvalt ka kaebaja materiaalõigusi.

III

43. Viimaks lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlused esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

44. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

45. Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et

peatataks vaidlustatud korralduse kehtivus või täitmine. Kuna ringkonnakohus leiab, et

vaidlustatud korralduse puhul on tegemist haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, ei

ole sel juhul lubatav kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse või

täitmise peatamiseks. Seega tuleb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätta läbi

vaatamata.

46. Kaebaja on taotlenud kolmanda isikuna menetlusse Xxx kinnistu omaniku kaasamist.

Vastavalt HKMS § 21 lg-le 1 võib kohus kolmanda isiku menetlusosalise taotlusel või omal

algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse

jõustumiseni. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise

tõttu ei eksisteeri põhivaidlust, millesse Xxx kinnistu omanikku kolmanda isikuna kaasata.

(allkirjastatud digitaalselt)