3-23-1677/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-23-1677

Otsuse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus 26. mail 2023 sooritatud sõidueksami tulemuse ja

Transpordiameti 30. juuni 2023. a vaideotsuse nr

1.2-2/23/14041-2 tühistamiseks, varalise kahju hüvitamiseks ja

kahjusummalt viivise väljamõistmiseks ning Transpordiameti

kohustamiseks lugeda sõidueksam katkestatuks teeolude tõttu,

millega kaasneb õigus sooritada uus sõidueksam riigilõivuvabalt

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Transpordiamet, volitatud esindaja Kristi Orumets

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) sooritas 26. mail 2023 Transpordiameti Jõhvi teenindusbüroo territooriumil A-

kategooria riikliku sõidueksami, mille käigus ta harjutust sooritades kukkus. Kaebaja kasutas

sõidueksamil enda mootorratast HONDA CB 900F. Kukkumise tõttu sõidueksam katkestati.

3-23-1677

Sõidueksami kaardi järgi ei sooritanud kaebaja harjutust „Pidurdamine ja etteantud kohas

peatamine“ ning loeti mittearvestatuks „juhtimisseadmete kasutamine“, kuna juht kukkus.

2. Kaebaja leidis, et sõidueksami plats oli liiklusohtlik ega vastanud nõuetele. Plats oli vale

kattega, liiga lühike mootorrattaga kiirendamiseks ja kõver. Mootorratta rataste pinnale

kleepusid platsil olnud pehme bituumen, liiv ja killustik. Tulenevalt eeltoodust esitas kaebaja

26. juunil 2023 Transpordiametile vaide, milles vaidlustas sõidueksami läbiviimise ja selle

tulemuse. Transpordiamet hindas kaebaja eksamile antud hinnangu korrektsust ning leidis 30.

juuni 2023. a vaideotsuses nr 1.2-2/23/14041-2, et eksamineerija hinnang riiklikule

sõidueksamile on õige ja sellest lähtuvalt puudub alus sõidueksamil tehtud otsuse

muutmiseks.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 28. juulil 2023 hiljem täiendatud kaebuse 26. mail

2023 sooritatud sõidueksami tulemuse ja Transpordiameti 30. juuni 2023. a vaideotsuse nr

1.2-2/23/14041-2 tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks lugeda sõidueksam

katkestatuks teeolude tõttu, millega kaasneb õigus sooritada uus sõidueksam riigilõivuvabalt.

Samuti palub kaebaja vastustajalt välja mõista varalise kahju hüvitis 5067,46 eurot ja

kahjusummalt seadusjärgne viivis.

4. Tartu Halduskohus võttis 8. septembri 2023. a määrusega X kaebuse menetlusse ning

andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

5. Vastustaja esitas kohtule 9. oktoobril 2023 vastuse kaebusele, millele kaebaja esitas

vastuväited 27. jaanuaril 2024.

6. Tartu Halduskohus otsustas 8. jaanuari 2025. a määrusega haldusasja läbi vaadata

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

7.1. Kaebaja oli eksamiks korralikult ettevalmistatud ja oskas mootorratast valitseda. On

ilmselge, et sõiduplats oli ohtlik ja sõidueksamite sooritamiseks kõlbmatu. Eksamineerija viis

samal päeval läbi juba kolmandat sõidueksamit ning oli sõiduplatsi seisukorrast ja eelmistest

kukkumistest teadlik. Sõidueksamit ei tohi sellistes tingimustes sooritada, sest juhikandidaat

seatakse ebaturvalisse olukorda. Sõidueksami platsi ei saa võrrelda tavapärase teega, kuivõrd

sellele on seatud kõrgemad nõuded. Kaebaja kahtlustab, et sõiduplatsi ei hooldata regulaarselt

ja nõuetekohaselt. Sõiduplatsi kõverus ja pikkus ei võimaldanud harjutust ohutult täita. Lisaks

oli sõiduplats vale kattega, kuivõrd seal oli bituumenit, liiva ja killustikku. Sõiduplats oli

kehvas seisukorras. Samuti ei ole sõiduplatsil märki, mis keelaks liikumise jalakäijatele või

jalgratturitele ega ole tagatud, et sõiduplatsile ei tuleks metsloomad või et eksamite

sooritamist ei segaks linnud. Kuna eksami ohutu läbiviimine oli võimatu, siis pidi

eksamineerija sõidueksami läbiviimisest loobuma, et õnnetust vältida.

7.2. Eksamineerija on märkinud sõidueksami kaardile harjutuse nimeks „Pidurdamine ja

etteantud kohas peatamine“, mis ei vasta tõele. Eksamineerija käskis kaebajal alustada

harjutust „Hädapidurdamine“. Mõlemad eelnimetatud harjutused eeldavad head teekatet, et

juhikandidaat jõuaks õigel ajal välja sõita, sõidukit juhtida ja saavutada kiiruse 50 km/h.

Kaebaja oli kohustatud harjutust sooritama, kuigi ükski mootorrattur ei hakkaks järsult

pidurdama teel, millel on liiva, killustikku ja pehmet bituumenit, sest kukkumise oht on

sellisel juhul väga tõenäoline. Sõidueksami ajal puudub aga võimalus kiirust vähendada või

3-23-1677

pidurdada pikkamisi. Harjutuse „Hädapidurdamine“ nõuded on rangelt fikseeritud: kiirus

mitte vähem kui 50 km/h, pidurdustee mitte rohkem kui 16 m, peatumiskoht enne etteantud

joont ja aeglustamise algus mitte enne etteantud joont. Antud juhul tekkis vastuolu harjutuse

hindamise nõuete ja teeolude vahel. Harjutuste sooritamist ei tohi võrrelda liiklusvooga, kuna

eksami esimeses järgus puudub eksamineeritaval võimalus ja vabadus lähtuda oma

kogemustest, juhtimisstiilist ja ümbritsevatest teeoludest. Eksamineeritav peab lähtuma

kindlatest nõuetest, täites seejuures eksamineerija korraldusi. Samuti on sõiduplats piiratud

territooriumiga. Kui tavapärasel teel kleepub midagi rehvi külge, siis saavad rehvid teatud

vahemaa läbimisel puhtaks. Kui liiklusvoolus tekib ettenähtamatu ja kriitiline olukord, siis on

juhil erinevad võimalused kokkupõrget vältida.

7.3. Harjutus „Hädapidurdamine“ ei alga pidurdusraja joonest, vaid varem, et pidurdusraja

joone juures oleks mootorrattal kiirus 50 km/h. Eksamineerija andis kaebajale valiku alustada

harjutust sõiduplatsilt Transpordiameti büroohoone kõrvalt või siis territooriumi värava

tagant, millest kaebaja kasutas teist võimalust. Eksami läbiviimine väljaspool suletud

sõiduplatsi ja vastustaja teenindusbüroo territooriumi ei ole lubatav. Kaebaja filmitud auk

teekattes oligi sõiduplatsiga külgneval alal, mida sõidueksami esimeses järgus kasutatakse.

Mootorratta rataste pind sai platsile sissesõidul manöövril ebastabiilseks ning teerajale

väljasõitmisel pärast mõlemate pidurite kasutamist mootorratta esiratas blokeerus. Alates

sellest hetkest kadus võimalus mootorratast mõjutada, kadus piisav haardumine, mis on

hädapidurdamiseks vajalik. Kui kaebaja sai aru, et kukkumine on vältimatu, tõstis ta parema

jala pehmemaks maandumiseks. Kaebaja ei kasutanud pidurdamiseks üksnes esipidurit, vaid

esi- ja tagaratta pidureid. Kuna eksamineerija seisis kaebajast vasakul pool ja tagaratta pidur

oli paremal pool, siis ei näinud eksamineerija, et kaebaja pidurdas tagaratta piduriga ka.

Tagaratta piduri kasutamist tõendab asjaolu, et kukkumisel libisesid rattad võrdselt ning

mõlemate rehvide alt tulid üles tolmupilved. Asjaolu, et kaebaja tõstis parema jala tugiraualt

kukkumise ajal ei tõenda seda, et ta enne kukkumise algust ei kasutanud tagumist pidurit.

Kaebaja mootorratta muutsid juhitamatuks kaebajast mittesõltuvad asjaolud ning mitte

kaebaja juhtimisvõtted.

7.4. Eksamineerija märkis sõidueksami kaardile „juhtimisseadmete kasutamine – MA

(mittearvestatud) - juht kukkus“, kuid ei ole täpsustanud kukkumise põhjust ega märkinud

kaardile ühtegi asjaolu seoses teeolude ja juhikandidaadi pädevusega. Vastav hinnang on

puudulik ning osaliselt ebaõige. Hindamisel arvestatavad vead on õigusaktides sätestatud ning

seal ei ole viga „juht kukkus“. Samuti ei olnud harjutus täidetud ning „mittearvestatud“

asemel oleks õige märkida „hindamata“. Kaebajale jääb ka arusaamatuks, miks on

sõidueksami kaardil kategooriaks märgitud „A101“, kui tegemist on A-kategooriaga.

7.5. Kaebajale tekkis vastustaja tegevusest tingitud kukkumise tõttu varaline kahju. Kaebaja

kasutas sõidueksamil mootorratast HONDA CB 900F (registreerimismärk 40GI) ning

kukkumise tagajärjel on kahjustada saanud paljud mootorratta osad. Kaebaja eesmärk on

taastada mootorratta liiklusõnnetuse eelne seisund ning selle maksumus on Motohoov OÜ

pakkumise kohaselt 4433,50 eurot. Samuti kahjustus kaebaja isiklik vara, s.o mootorratturi

jope ja saapad, mobiiltelefon, püksid ja kiivrivisiir, mille eest nõuab kaebaja hüvitist kokku

summas 633,96 eurot. Lisaks soovib kaebaja seadusejärgses määras viiviste väljamõistmist.

Väär on vastustaja väide, et kahju tekkimine pole tõendatud. Eksamineerija vaatas kaebaja

mootorratta enne eksamit üle ning kaebaja tuli eksamile viisaka välimusega, mis oli teistele

kohal viibinud isikutele näha. Ei ole eluliselt usutav, et kukkumine ei too kaasa kaebaja

loetletud kahjustusi.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

8.1. Sõidueksami sooritamisel kontrollitakse juhiloa taotlejal liikluses osalemiseks vajaliku

faktilise juhtimisoskuse olemasolu. Sõidueksam tuleb sooritada tavapärastes teeoludes ja

3-23-1677

samadele tingimustele vastava mootorsõidukiga nagu liikluses. Tavapäraselt liikluses

kasutatavad teed ei ole täies ulatuses ideaalse siledusega puhta ja uue asfaldikattega.

Avalikuks liikluseks kasutatavatel teedel esineb mingis ulatuses alati kivimite fraktsioone,

liiva ja pinnaseosiseid, defekte, varjumeid ja ebaühtlusi. Lisaks on avalikud teed erineva

kattega (asfalt, kergkate, kruus) ning mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja peab olema

võimeline sõidukit valitsema ja juhtima erinevates teeoludes ja erinevatel teekatetel.

Sõidueksami päeval oli selge ilm ning ei ilmnenud tuult ega sademeid, mis võinuks eksami

läbiviimist takistada. Sõiduplatsi näol oli tegemist tavapärases seisundis asfaldist teepinnaga,

millel ei esinenud võrreldes tavapärase teega rohkem pehmet bituumenit, liiva ja killustikku

või kaebaja väidetud valet katet. Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et kaebaja filmitud

auk teekattes ei olnud harjutuse sooritamise alal. Samas ei ole ka kaebaja filmitud auk midagi

tavapäratut ja erandlikku. Liikleja peab arvestama teel sellest väiksemata tähistamata aukude

esinemist ja peab oskama liiklusvahendit käsitseda ja juhtida ka väiksemate aukude ning

deformatsioonidega teel.

8.2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50

„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid

ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) lisa 3 p-d 3.4 ja 3.5 kirjeldavad harjutusi

„Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ ja „Hädapidurdamine“. Sisuliselt on tegemist

ühe ja sama harjutusega. Kui täita harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“

nõuded, siis vastab see ka harjutuse „Hädapidurdamine“ nõuetele. Mõlemal harjutusel on

ruumi sõiduk peatada 16 m. Harjutusel „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ peab juht

oskama mootorratast peatada etteantud kohas. Näiteks, kui linnaliikluses 50 km/h liikudes on

vaja mootorratas peatada ülekäiguraja ees või lõikuva sõidutee ees või kui fooris on süttimas

sõitu keelav tuli, siis peab juht oskama sõidukit stoppjoone ees peatada. Harjutusel

„Hädapidurdamine“ peab juht oskama sõidukit peatada ootamatu olukorra tekkimisel ehk

oskama kiirust järsult vähendada, et enne takistust seisma jääda. Mootorratta pidurdusteekond

kuival teekattel on ca 14 m. Eksamil antud harjutusel „Hädapidurdamine“ on veel lisaks 2 m

ruumi, et sõiduk peatada.

8.3. Sõidueksami läbiviimise eesmärk on kontrollida, kas eksami sooritaja saab sõiduki

juhtimisega hakkama. Kaebaja poolt kohtule esitatud paremalt poolt filmitud sõidueksami

salvestiselt on näha sõiduki juhtimise üle kontrolli kaotamist. Samuti on vastustaja vasakult

filmitud eksamisalvestiselt näha, kuidas kaebaja sõidukit ei valitsenud. Kaebaja esitatud

videolt on hästi näha, et eksamineeritav tõstab jala paremalt tugiraualt, mis välistab tagumise

piduri kasutuse. Kukkumise põhjuseks ei olnud mitte teekatte sisukord, vaid ebasobivate

juhtimisvõtete kasutamine. Pidurdamise ajal kaldus mootorratas sõidukitrajektoorist kõrvale,

eksamineeritav kaotas tasakaalu ja kukkus. Sõiduki juhtimise üle kaotati kontroll seetõttu, et

kasutati pidurdamiseks üksnes esipidurit, mis muutis järsul pidurdamisel mootorratta

juhitamatuks. Mootorratta sujuvaks seismajäämiseks tulnuks kasutada esipidurit kiiruse

vähendamiseks ning tagumist pidurit sõiduki stabiilsuse säilitamiseks. Liiklusvoolus oleksid

sellise juhtimise tagajärjed eluohtlikud nii kaebajale kui teistele liiklejatele.

8.4. Kaebajat eksamineerinud eksamineerijal on täidetud kõik nõutud kvalifikatsiooninõuded.

Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et vastustaja poolt kaebajale antud teave või juhised

oleksid olnud ebapiisavad. Eksamikaardile kantud märkused vastavad eksami sooritamisel

kaebaja käitumisele ja juhtimisvõtetele. Kui kasvõi üks kompetents või harjutus on eksamil

hinnatud mittearvestatuks, loetakse sõidueksami tulemus mittesooritatuks, kuna

eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused

kompetentsides on takistuseks tema iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks.

8.5. 26. mai 2023. a hommikul esines tõepoolest kahel eksamil samuti kukkumine, kuid

pärast kaebaja eksamit samal päeval samas kohas sama eksamineerija juures toimunud neli

järgnevat eksamit möödusid kukkumiseta ilma, et platsi oleks harjatud või selle tingimusi

muudetud. Asjaolu, et lisaks kaebajale esines mootorratta käsitsemise oskuste vajakajäämisi

3-23-1677

ka teistel eksamisooritajatel ei muuda eksamiala teekatet nõuetele mittevastavaks ega tõenda

kaebaja mootorratta juhtimiseks vajalike oskuste olemasolu.

8.6. Kaebaja ei ole tõendanud vastustaja õigusvastast käitumist ega põhjuslikku seost

kukkumise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud talle

kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kukkumise ja talle väidetavalt tekkinud kahju vahel.

Kaebusele lisatud pildid asjadest ei tõenda, et neil kajastatud kahjustused oleksid tekkinud just

eksamil kukkumise tõttu. Fikseerimata on seisukord, millisena kaebaja eksamile tuli. Pole

välistatud, et kaebaja asjad olid kahjustatud juba enne eksamile tulekut või said kahjustada

mingi aeg pärast eksamit. Kaebaja pole tõendanud kahju tekkimist ega ka selle tegelikku

suurust. Kaebaja ei ole tõendanud, et asjade kahjustused oleksid nii tõsised, et nõuaksid

kõikide asjade väljavahetamist uute vastu. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et piltidel olevad

sõiduki osade kahjustused on sellise iseloomuga, mis nõuaksid nende väljavahetamist. Mitte

ühegi dokumendiga pole tõendatud, et kaebaja oleks väidetud kahjustustega seoses mingit

reaalset kulu kandnud. Isegi kui kaebajale on kukkumise tagajärjel kahju tekkinud, siis on see

põhjustatud kaebajast endast tulenevatest asjaoludest. Lisaks vastutab kaebaja ise

võlaõigusseaduse § 1056 lg 1 alusel mootorratta käitamisel endale tekitatud kahju eest.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidluse all on 26. mail 2023 toimunud A-kategooria riikliku sõidueksami tulemuse ja

Transpordiameti 30. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/14041-2 õiguspärasus ning kas

vastustaja põhjustas kaebajale oma õigusvastase tegevusega 26. mail 2023 varalist kahju.

Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et sõidueksami plats ei vastanud nõuetele, mistõttu ei

olnud kaebajal võimalik sõidueksami harjutust edukalt sooritada, ta kukkus ning vastustaja

tegevusest põhjustatud kukkumise tõttu sai kahjustada tema mootorratas ja muu isiklik vara.

Samuti on kaebaja hinnangul ebakorrektne sõidueksami kaart. Vastustaja kaebaja

seisukohtadega ei nõustu.

10. Määruse nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärk hinnata isiku teadmiste,

oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusega nr 58

„Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“.

Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud

nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu määruse nr 50 lisas

4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks

eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4). Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja

eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus

ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1). Sõidueksami

käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab

eksamineerija sõidueksami kaardile, mis peab sisaldama määruse nr 50 § 10 lg-s 12 sätestatud

andmeid. A-kategooria või vastava alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel

võetakse sõidueksam vastu kahes järgus: 1) eksami esimeses järgus - eksamiks kohandatud,

muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse eksamineeritava määruse lisas 3 toodud

erimanöövrite (sõidueksami harjutused) sooritamise oskust; 2) eksami teises järgus –

hinnatakse eksamineeritava käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja

ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes vastavalt määruse lisale 4 (määruse

nr 50 § 10 lg 7). Käesolevas haldusasjas on vaidluse all sõidueksami esimese järgu sooritus.

Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama määruse nr 50 lisas 3

toodud nõuetele (määruse nr 50 § 10 lg 11).

3-23-1677

11. Sõidueksami plats, millel sõidueksami esimest järku vastu võetakse, peab olema eksamiks

kohandatud, muuks liikluseks suletud ja püsi- ehk kõvakattega, et seal oleks võimalik ohutult

sooritada erimanöövreid, kiirendada ja pidurdada (määruse nr 50 § 10 lg 7 p 1, lisa 3 p-d 1.2

ja 3). Kohtule esitatud fotod ja videosalvestised (dtl-d 12-19, 89, 120, 128-130, 133-134,

136-155, 162-194 ja 200) ei kinnita kaebaja väidet, et sõiduplats ei vastanud nõuetele.

11.1. Tegemist on sõidueksamiks kohandatud platsiga, mis on muuks liikluseks suletud.

Asjaolu, et harjutuste sooritamisel võidakse kasutada teatud määral ka sõidueksamiks

kohandatud platsiga külgnevat ala ja et sõiduplatsil ei olnud märki, mis keelaks seal liikumise

jalakäijatele või jalgratturitele ei muuda sõiduplatsi ning eksami sooritamise tingimusi

nõuetele mittevastavaks. Kohtule ei ilmne, et kaebaja pidi harjutust sooritama avatud alal, kus

seda võinuks takistada teised isikud või objektid. Samuti ei näe õigusaktid sõiduplatsile ette

konkreetseid nõudmisi pikkuse ega laiuse osas, mille järgimata jätmist saaks vastustajale ette

heita. Kaebaja väide sõiduplatsile tulevate võimalike metsloomade või lindude kohta on

otsitud ega seondu konkreetse eksami sooritamise asjaoludega. Kuigi vastustajal on võimalik

eksamiala aiaga ümbritseda, mida vastustaja on ka teinud, siis ei ole vastustajal võimalik

takistada erinevate loodusnähtuste ilmnemist (sademed, tuul jne) ega välistada loomade ja

lindude platsile pääsemist. Kui sõidueksami sooritamise ajal ilmneks eksamineeritava jaoks

potentsiaalselt ohtlik olukord, siis on eksamineerijal võimalik eksam katkestada ning

võimaldada eksamineeritaval sooritada eksam hilisemal ajal (määruse nr 50 § 10 lg 15).

Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ilmnenud 26. mail 2023 selliseid ebasobivaid tingimusi,

mis oleks kohustanud eksamineerijat eksamit katkestama.

11.2. Sõidueksami toimumise ajal ei sadanud ning kuigi sõiduplatsil olid mõned varasematest

sademetest tingitud lombid, siis oli sõiduplats üldjoontes kuiv. Eksamisoorituse alal, kus

kaebaja mootorrattaga pidurdas, lompe ei esinenud ning asfaltkate ei olnud märg. Kohtule ei

ilmne, et sõiduplats oleks vale kattega ning kaetud suures osas pehme bituumeni, liiva ja

killustikuga vms. Sõiduplatsilt ja selle külgnevalt alalt on tuvastatav üksnes vähesel määral

puulehti või õisikuid, liiva ja killustikku ning platsil esineb mõningaid ebatasasusi, sh väike

auk. Sõiduplatsil ilmnenud väikeseid minetusi ei saa aga pidada sellisteks, mis segaks

harjutuste nõuetekohast sooritamist. Isegi kui kohtule esitatud tõenditelt nähtuvat väikest auku

(dtl-d 12, 15-16, 133-134 ja 145) võiks pidada mingil määral harjutuse sooritamist

takistavaks, siis oli kaebajal võimalik lihtsa vaevaga sellest mööda sõita. Sõiduplatsil

ilmnenud kaebaja kirjeldatud puudujäägid ei ole kohtu hinnangul sellised, mida saaks pidada

tavapäratuteks või erandlikest. Kaebaja ei saa eeldada ning tal ei ole õigust ka nõuda, et

sõiduplats oleks ideaalses korras ning et sellel ei esineks ühtegi sooritust negatiivselt

mõjutada võivat tingimust. Mootorsõiduki juht peab olema võimeline sõidukit sellistes

tingimustes valitsema. Vastasel juhul ei ole talle juhtimisõiguse andmine õigustatud,

arvestades, et liikluses on teedel esinevad erinevad pinnaseosised ja defektid tavapärased.

12. Kaebaja 26. mai 2023. a sõidueksami sooritus fikseeriti sõidueksami kaardil, mis sisaldab

nõuetekohaselt määruse nr 50 § 10 lg-s 12 sätestatud andmeid (dtl-d 87-88). Sõidueksami

tulemuseks on märgitud „mittesooritatud“. Kaebaja viide sellele, et sõidueksami kaardile ei

ole kategooriaks märgitud „A“ vaid „A101“ ei oma tähtsust. Vaidlus puudub selles, et kaebaja

sooritas A-kategooria sõidueksamit ning see selgub ka sõidueksami kaardilt. Sõidueksami

kaardilt nähtub, et eksamineerija luges harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“

mittesooritatuks põhjendusel, et juht kukkus. Eksamineerija on juhi kukkumise tõttu lugenud

mittearvestatuks ka sõiduki käsitsemise oskuse pädevuse „juhtimisseadmete kasutamine“.

12.1. Haldusasja materjalidest ei selgu tõsikindlalt, kas eksamineerija andis kaebajale

korralduse sooritada harjutus „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ või harjutus

3-23-1677

„Hädapidurdamine“ ning seega, kas sõidueksami kaardile on märgitud õige harjutus. Eeltoodu

ei ole aga määrava tähendusega. Harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ sisu

on järgnev: kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta

pidurit peatada mootorratas etteantud kohas (esirattaga joonitud kasti sees) sõidujoonest

oluliselt kõrvale kaldumata, pidurdamist võib alustada joone ületamisel esirattaga (määruse nr

50 lisa 3 p 3.4.1). Harjutuse hindamisel arvestatavad vead on järgnevad: mootorratta kiirus on

enne pidurdamise algust ettenähtust tunduvalt väiksem, märgatav kõrvalekaldumine

pidurdamisel sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); mootorratta peatumine

esirattaga väljaspool joonitud kasti (esirehvi kontaktpind); ainult ühe piduri kasutamine;

pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta (määruse nr 50 lisa 3 p 3.4.2 ja selle

alapunktid). Harjutuse „Hädapidurdamine“ sisu on järgnev: kiirendada mootorratast kiiruseni

vähemalt 50 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas hädapidurdusega

enne stoppjoont sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata, pidurdamist võib alustada joone

ületamise esirattaga (määruse nr 50 lisa 3 p 3.5.1). Harjutuse hindamisel arvestatavad vead on

järgnevad: mootorratta kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust tunduvalt väiksem;

märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); mootorratta

peatumine stoppjoone taga (esirehvi kontaktpind); ainult ühe piduri kasutamine; pidurdamise

alustamine enne ettenähtud kohta (määruse nr 50 lisa 3 p 3.5.2 ja selle alapunktid). Mõlema

harjutuse puhul on ruumi sõiduk peatada 16 m (määruse nr 50 lisa 3 p 3.4 joonis 4 ja p 3.5

joonis 5). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on väga sarnaste harjutustega ning

harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ sooritamisel saab sooritatuks lugeda ka

harjutuse „Hädapidurdamine“. Seega isegi, kui sõidueksami kaardile on märgitud ebaõige

harjutus, siis on tegemist ebatäpsusega, mis ei mõjutanud sisuliselt eksamisoorituse hindamist

ning mis ei tingi hindamisotsuse tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

12.2. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et esmalt eksamineerija annab kaebajale

juhised harjutuse sooritamiseks, sealhulgas viipab eksamineerija käega ning näitab, millisest

kohast kaebaja alustama peab ja kus peatuma jne, mille peale kaebaja noogutab (dtl 89,

videosalvestis ajaliselt 04:55-05:55). Seejärel asub kaebaja harjutust sooritama. Kaebaja

kiirendab, jõuab sirgjooneliselt pidurdamise alguse punktini, pidurdab ning kukub koos

mootorrattaga paremale küljele (dtl 89, videosalvestis ajaliselt 06:58-07:04; dtl 200,

videosalvestis ajaliselt 00:00-00:05). Viimaks vaatavad sõiduplatsil viibinud isikud, sh

eksamineerija ja kaebaja, kaebaja kukkumise kohta ning eelduslikult arutlevad kaebaja

kukkumise üle (dtl 89, videosalvestis ajaliselt 07:37-08:31). Menetlusosalised vaidlevad selle

üle, kas kukkumise tingisid sõiduplatsi ebasobivad tingimused või kas kaebaja kaldus

harjutust sooritades pidurdamise ajal sõidutrajektoorist kõrvale ning kasutas nõuetekohaselt

lisaks esiratta pidurile ka tagaratta pidurit.

12.3. Kaebaja kukkumist ei õigusta sõiduplatsi väidetavad ebasobivad tingimused. Kuigi

sõiduplatsil esinesid väikesed minetused, siis oli plats nõuetekohane ega saanud kukkumise

põhjuseks olla (vt käesoleva otsuse p 11 ja selle alapunkte). Tõendatuks ei saa lugeda ka seda,

et kaebaja kukkumise võisid põhjustada sõiduplatsi pikkus ja kõverus. Kaebaja jõudis

harjutuse sooritamise ajal pidurdamise alguse punkti sirgjooneliselt ning harjutuse sooritus

katkes pärast pidurdamise algust ning seal sõiduplatsi pikkus või kõverus määravat tähendust

ei saanud omada. Ühtlasi ei sätesta õigusaktid, et harjutuse sooritamisel tuleb kiirendamine

võimaldada üksnes sirgjooneliselt. Kohus ei tuvasta videosalvestistelt, et kaebaja oleks

pidurdamisel sõidutrajektoorist oluliselt vasakule kaldunud (vt ka kaebaja esitatud tõendit

liikumise trajektoorist, dtl 123). Küll aga peab kohus usutavaks, et kaebaja ei kasutanud

korrektseid juhtimisvõtteid, sh pidurdamisel ei kasutatud lisaks esiratta pidurile piisavalt

mootorratta paremal pool asuvat tagapidurit. Paremalt poolt filmitud videosalvestiselt ei nähtu

korrektset tagapiduri kasutamist, millele viitab piduri kasutamisest tingitud suitsujoa asukoht

3-23-1677

(peamiselt esiratta juures) kui ka asjaolu, et enne kukkumist tõstis kaebaja jala paremalt

tugiraualt, mis välistas tagapiduri edasise kasutamise (dtl 200, videosalvestis ajaliselt 00:00-

00:03). Videosalvestiselt nähtuv viitab enam sellele, et pärast esipiduri kasutamist muutus

mootorratas ebastabiilseks ning kaebaja ei kasutanud selle stabiliseerimiseks tagapidurit või ei

teinud seda õigel ajal õigel viisil. Isegi kui pidada võimalikuks tagaratta piduri kasutamist

enne jala tugiraualt tõstmist ning asuda seisukohale, et videosalvestiselt ei pruugi tagaratta

piduri kasutamine olla tõsikindlalt näha, siis on ka harjutuse sooritust jälginud eksamineerija

asunud seisukohale, et kaebaja kukkumise tingis see, et kaebaja kasutas harjutuse sooritamisel

ebakorrektselt juhtimisseadmeid (dtl 87). Kohtul puudub alus eksamineerija asjatundlikkuses

ja kompetentsuses kahelda, arvestades, et vastustaja kinnitusel on eksamineerija kõik

kvalifikatsiooninõuded täitnud (dtl 85). Samuti ei lükka eksamineerija antud hinnangut ümber

kohtule esitatud tõendid. Asjaolu, et enne kaebajat kukkus 26. mail 2023 veel kaks

juhikandidaati, ei oma asjas tähtsust. Käesolevas vaidluses puutub asjasse üksnes kaebaja 26.

mai 2023. a eksamisooritus. Samuti ei tõenda eelnimetatud isikute kukkumine sõiduplatsi

ebakohasust, arvestades, et vastustaja kinnitusel neli pärast kaebajat eksamit sooritanud isikut

ei kukkunud.

12.4. Kuna kaebaja kukkus, siis oli eksamineerijal õigus lugeda sõidueksam vastavalt

määruse nr 50 lisa 3 p-le 1.6 mittesooritatuks ning märkida eeltoodu ka sõidueksami kaardile.

Eksamineerija ei pidanud sõidueksami kaardil täiendavalt veel märkima, millised hindamisel

arvestatavad vead (vt määruse nr 50 lisa 3 p-d 3.4.2 ja 3.5.2) juhi kukkumise põhjustasid.

Alusetu on kaebaja etteheide ka selles osas, et eksamineerija oleks pidanud märkima harjutuse

kohta „hindamata“ ning mitte „mittearvestatud“, kuna kaebaja harjutust kukkumise tõttu

lõpuni ei sooritanud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja alustas harjutuse sooritamist, kuid ei

sooritanud seda edukalt. Seega on eksamineerija korrektselt märkinud harjutuse juurde

„mittearvestatud“. Eksamineerija oleks pidanud harjutuse jätma hindamata nt juhul, kui

kaebaja ei oleks harjutuse sooritamiseni üldse jõudnud, kuna ta ei sooritanud nõuetekohaselt

eelnevaid harjutusi.

13. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul vastustaja 26. mai 2023. a hindamisotsus sõidueksami

tulemuse kohta õiguspärane. Seetõttu puudub alus sõidueksami tulemuse ja Transpordiameti

30. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/14041-2 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks võimaldada kaebajal sooritada uus sõidueksam riigilõivuvabalt.

14. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 2 järgi

hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis,

kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega on kahjunõude rahuldamise eelduseks avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel,

kahju vältimise või kõrvaldamise võimatus esmaste õiguskaitsevahendite abil ning vastustaja

süü tuvastamine. Kuna 26. mai 2023. a sõidueksami sooritamise tingimused olid

nõuetekohased, kaebaja kukkumist ei tinginud vastustaja tegevus ning vastustaja

hindamisotsus on õiguspärane, siis on kahju hüvitamise üks imperatiivne eeldus, s.o

vastustaja tegevuse õigusvastasus, täitmata ning puudub alus kaebajale varalise kahju

hüvitamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata täiendavalt teiste kahju hüvitamise

eelduste täidetust. Kuna kohus ei mõista kaebajale kahjusummat välja, siis ei käsitle kohus ka

seda, kas täidetud on eeldused kaebajale eelnimetatud summalt viivise väljamõistmiseks.

3-23-1677

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg

1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu

dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider