4-24-3534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-3534 (2315,24,007547)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlk

Natalija Mehh

Väärteoasi

Jevgeni Lossevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.10.2024 otsusele

väärteoasjas 2315,24,007547, millega teda karistati

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150

trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning LS §

224 lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

Menetlusalune isik (kaebuse

esitaja)

Jevgeni Lossev: isikukood: 37802130285; elukoht:

XXX; e-post:XXX

Kaebuse esitaja kaitsja

vandeadvokaat Kaimo Räppo: advokaadibüroo Bjork

Legal OÜ; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja J. A.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 14.10.2024 otsus

väärteoasjas 2315,24,007547 muutmata ning Jevgeni Lossevi kaebus rahuldamata.

2. Jevgeni Lossevile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 600 eurot tuleb

45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220245079941.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 11.02.2025), saadab vastavalt VTMS §-le

202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse

jõustumisest.

5. LS § 127 alusel on Jevgeni Lossev kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. Jätta kaebuse esitaja kaitsja Kaimo Räppo taotlus menetluskulude hüvitamiseks

(summas 915 eurot + kohtuistungil osalemisega kaasnenud menetluskulud)

rahuldamata ning jätta nimetatud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.

7. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 31. märtsil 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P.14.10.2024 otsusega karistati J. Lossevit LS § 224 lg 2

alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1

alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

2. Otsuse aluseks oleva 22.09.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis J. Lossev

22.09.2024 kella 11.43 ajal Pallasti ja Weisenbergi tn vahel, Valge tn 2 juures, suunaga

Weisenbergi tn, Tallinnas mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,77 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega

rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõuet, pannes toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo.

3. J. Lossevi kaitsja Kaimo Räppo esitas 29.10.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub

tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsuse väärteoasjas nr 2315,24,007547 ja menetluse

lõpetada. Alternatiivselt taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr

2315,24,007547 määratud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning hüvitada

menetlusaluse isiku kantud õigusabikulud. Kaitsja palub väärteoasja menetluse isiku suhtes

lõpetada, kuivõrd kaitsja veendumuse kohaselt ei ole tõendatud, et J. Lossev juhtis

mootorsõidukit keelatud seisundis. Isegi, kui mootorsõiduki juhtimine kerges joobes oleks

tuvastatud, ei ole lisakaristuse kohaldamine 3 kuuks õigustatud ega vajalik. Vaidlustatud

otsusest ei nähtu nimeliselt, kes kasutas mõõteseadet J. Lossevi väljahingatavas õhus

alkoholisisalduse tuvastamiseks. Ekslik on ka otsuses see, et ühes kohas kasutatakse sõna

„alkoholisisaldus“ ja teises „etanoolisisaldus“. Lisakaristuse osas ei saa üldse võtta aluseks, et

J. Lossevil oli suures ulatuses alkoholipiirmäära ületav seisund. Tahtlust J. Lossevi teos ei ole.

Tegemist on jääknähtudega sõitmisega. Ei ole tuvastatud toimepanija keskmisest suuremat

süüd ja puuduvad eripreventiivsed kaalutlused, mis õigustaksid juhtimisõiguse äravõtmist.

Isikule määratud põhi- ja lisakaristus kogumis ületavad tema süü suurust ning lisakaristus tuleb

jätta kohaldamata.

4. 30.01.2025 toimunud kohtuistungil jäi J. Lossev esitatud kaebuse juurde, selgitades, et istus

rooli, kuna pidi kiiresti lapse juurde sõitma, kuid hiljem selgus, et tegemist oli

olmeprobleemiga, nimelt oli lapsel internet ära. Tegu juhtus pühapäeval, alkoholi jõi ta

laupäeval, jõi konjakit umbes 300 grammi, joomise lõpetas 00.00 ajal. Hommikul tundis ennast

normaalselt. Kaugele ei olnud vaja sõita, umbes 2 km. Kuna laps kiiremas korras teda kutsus,

siis ei tellinud ta taksot ega läinud ka jalgsi. Vastates kaitsjale selgitas kaebuse esitaja, et

juhilubasid on tal vaja seoses tööga taksojuhina. Tal juhtus ehitusel trauma, olid erinevad

luumurrud ning tervisliku olukorraga seoses ei ole ta leidnud endale 4 aastat töökohta

(kohtuistungil esitas kaitsja töövõime kaardi kohtule tutvumiseks). Augustis tegi oma firma,

oma töövõimetust ta ei pikendanud, hakkas ise raha teenima, et mitte riigi kulul olla. Kui

juhtimisõigus temalt ära võetakse, peab ta firma tegevuse peatama ja taas riigi kulule jääma.

Kaitsja palus kaebuse rahuldada, leides, et kuivõrd J. Lossevi näol on tegemist isikuga, kes

soovis ära tulla sotsiaaltoetuste pealt ning hakata tööle, siis võiks talle selleks ka võimaluse

anda.

Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et tegemist ei olnud alkoholi jääknähtudega, vaid J.

Lossevil tuvastati joove 0,72 mg/l, mis ei saanud talle märkamatuks jääda. Tegu on toime

pandud tahtlikult. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohuallikas ning selle juhtimine nõuab erilist

hoolsust ja vastutustunnet.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel on juhi

reaktsioonikiirus ja tajumisvõimed häiritud, mistõttu ei ole ta võimeline ohuolukorras oma

sõidukit ohutult peatama ega seda ohuolukorda vältima. Kaebuse esitaja pani reaalsesse ohtu

enda elu ja tervise, rääkimata teistest liiklejatest. J. Lossevil tuvastatud alkoholisisaldus oli ühes

liitris väljahingatavas õhus LS § 224 lg 2 järgi ülemmääras, mistõttu on tema süü keskmisest

suurem. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eeskätt eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele. Kohtuvälise menetleja

esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

6. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem.

7. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära

ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise

teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

8. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest

kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest

karistatud.

9. Kohtu hinnangul on J. Lossevi poolt LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine

täielikult tõendamist leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.

10. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati 22.09.2024 kell 11.43 J. Lossev

sõiduki Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX juhtimiselt aadressil Valge 2, Tallinn ning

seda LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 22.09.2024 indikaatorvahendi

kasutamise protokolliga ongi kella 11.43 ajal tuvastatud J. Lossevil joove 0,74 mg/l.

22.09.2024 vahemikus 11.58–12.03 kasutati menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST (taatlemistunnistuse nr TTRC-

24/00039, taadeldud 27.03.2024, kehtivuse lõpp 30.09.2024). Tõendusliku alkomeetri näidud

olid 0,77 mg ja 0,78 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-

0,05 mg/l J. Lossevi kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,72 mg/l. Joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines J. Lossevil kontrollimise hetkel ka joobele

viitavad tunnused nagu silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, alkoholilõhn

suust, koordinatsiooni kerged häired ning rahutus.

11. Mõõtetulemuse jälgitavus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes antud juhul tõendatud: joovet

mõõtis pädev mõõtja A. K., mida kinnitab väärteotoimikus olev tõend vastavasisulise koolituse

läbimise kohta ning kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis mõõtemetoodikat, isiku

väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste

töötlemise nõudeid.

12. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,72 mg/l, pidi J. Lossev aru saama, et tal

esineb juhile keelatud seisund seda nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli eelneval

õhtul ära joonud umbes 300 grammi konjakit. Kuigi J. Lossev väitis, et tundis end hommikul

rooli istudes normaalselt, ei ole selline väide, arvestades tuvastatud joobeastet, usutav ning J.

Lossev möönis ka lõpuks ise kohtu küsimusele vastates, et täiesti kainena ta ennast võib-olla ei

tundnud. J. Lossevil tuvastatud joove oli vaid 0,03 mg/l väiksem kriminaalvastutuse piirist,

mistõttu pidi see J. Lossevile igati tajutav olema. Põhjus, miks J. Lossev otsustas sõidukit

vaatamata sellele juhtima asuda, oli kohtuistungil antud selgituste kohaselt asjaolu, et laps palus

tal kiiresti tema juurde minna ning hiljem selgus, et internet oli ära. Isegi, kui J. Lossev algselt

tõepoolest arvas, et lapsega võib olla midagi juhtunud, oli tal võimalus tellida takso või minna

soovitud kohta jalgsi, kuna vahemaa sinna minekuks oli vaid ligi 2 km. Seega kaebuse esitaja

poolt väljatoodud põhjendused ei õigusta kuidagi tema käitumist.

13. Kohtu hinnangul on J. Lossevile etteheidetud väärteokoosseisu vajalikud tunnused nii

objektiivsest kui subjektiivsest küljest täidetud. J. Lossev rikkus LS § 69 lg 3 nõuet ja pani

sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Subjektiivsest küljest on J. Lossev LS § 224 lg-s 2

sätestatud väärteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes ehk ta teadis,

et teostab LS § 224 koosseisule vastavat asjaolu. Ta oli teadlik oma seisundist ning sellest, et ta

ei tunne end täielikult kainena ning asudes sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, pidi J.

Lossev vähemalt KarS § 16 lg 3 mõttes möönma, et võib toime panna mootorsõiduki juhtimise

lubatud alkoholi piirmäära ületades.

14. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. J. Lossev

on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

15. Kohtuväline menetleja on J. Lossevit karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150

trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldanud

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

16. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Kohtuväline menetleja on J. Lossevile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja

rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohus nõustub menetleja

hinnanguga täielikult, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas

seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga.

Selliselt mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja kuna

mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja

vastutustunnet liiklusreeglite järgimisel. On tähelepanuväärne, et vaid 0,03 mg/l näit lahutas J.

Lossevi tegu kriminaalvastutusest.

18. Kohtu hinnangul on menetleja hinnanud õigesti isiku süü suurust, pidades seda suureks,

kuna 0,72 mg/l suuruse joobega mootorsõiduki juhtimise pani J. Lossev toime päevasel ajal,

kus liiklus on aktiivne ja raskete tagajärgede saabumise tõenäosus seetõttu suurem. Kuna J.

Lossev ei arvestanud oma teo võimalike tagajärgedega ja seadis oma käitumisega ohtu nii

iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara, on põhjendatud määrata ka karistus sellele

vastavalt. Vaid läbi selle saab mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Üldpreventiivselt ootab ka ühiskond, et selliseid ohtlikke juhte karistatakse nende teost

lähtuvalt. Menetleja on mõistnud LS § 224 lg 2 kohaselt J. Lossevile karistuseks rahatrahvi 150

trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot, kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte

puhul on 150 trahviühikut. J. Lossev küll avaldas kohtuistungil, et kahetseb oma tegu, kuid

arvestades toimepandud teo raskust, ka eri- ning üldpreventiiseid kaalutlusi, on 150 trahviühiku

ulatuses määratud rahatrahv põhjendatud, proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka

süü suurusele.

19. Kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud J. Lossevile ka lisakaristust LS § 224 lg

3 p 1 alusel.

20. Riigikohus on selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel

ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle

kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust

tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei

ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt

ohtlik (RKKK 3-1-1-18-17, p 13). Samuti on Riigikohus avaldanud seisukohta, et iseenesest ei

ole esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine, kuid kohtul tuleb lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt

ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb ning esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema

kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema

isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle ohu

olemasolu tavapärasest suuremaks (RKKK 3-1-1-122-13, p 11).

21. Kohtu hinnangul on J. Lossev isikuks, kes võib jätkuvalt olla ühiskonnale ohtlik ning kelle

suhtes aktualiseerub lisakaristuse kohaldamise vajadus. Seda tingib esmalt tuvastatud joobe

aste, mis jääb napilt alla kriminaalvastutuse piirist, teiseks asjaolu, et J. Lossev suhtus

toimepandud teosse kohtu hinnangul vägagi hoolimatult. Tungivat vajadust tal sõiduki

juhtimiseks tegelikult ei olnud ning läbitav vahemaa oli vaid mõned kilomeetrid. Kohtuistungil

ei ilmnenud, et J. Lossevil oleks olnud takistatud selle vahemaa läbimine jalgsi või taksoga.

Oma käitumisega pani ta lisaks endale ohtu ka teised liiklejad. Seega peab J. Lossev vahetult

tajuma toimepandud väärteo raskust ja ohtlikkust ning kujundama endas õiged ja ohutud

liiklusvõtted. Kohtuväline menetleja on asunud õigele seisukohale, et eripreventiivselt aitab

juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ja mõista,

et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise

ja vara säästmiseks. Ka ühiskond ootab, et ohtlikud juhid liiklusest kõrvaldatakse, et nende

turvatunne oleks tagatud.

22. J. Lossev palus lisakaristuse kohaldamise osas arvestada selle negatiivset mõju tema

elukorraldusele - ta ei saa töötada taksojuhina ja tema tervislik seisund ei võimalda teha muud

tööd: ta peab augustis 2024 loodud firma tegevusse peatama ning jääma riigi kulule.

23. J. Lossev peab siinkohal aru saama, et kohaldatav lisakaristus ongi tema õigusi ja vabadusi

ebameeldivalt piirav tagajärg, kuid põhjuslikult seotud tema enda õigusvastase käitumisega. J.

Lossevi poolt loetletud ebamugavad tagajärjed ei anna eraldiseisvat alust jätta lisakaristust

kohaldamata. Kohtuväline menetleja on õigustatult määranud LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis on minimaalses määras,

mida seadusandja on LS § 224 lg 3 p 1 puhul ette näinud.

24. Kaitsja K. Räppo on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 915 eurot, millele

lisandub kohtuistungi ajakulu. Nimetatud kulu moodustab kliendiga konsulteerimine 1 tund;

kaebuse materjalide analüüs 1 tund ning kaebuse koostamine 3 tundi, kokku 5 tundi, hinnaga

150 eurot + km, kokku 915 eurot. Kuivõrd kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad

eeltoodud kulutused valitud kaitsjale kaebuse esitaja enda kanda.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)