2-24-139623/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-139623

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. D. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1184,66 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja:

Aktiva

Finance

Group

OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja S. R.

Kostja: E. D. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E. D. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-24-139623

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1104,89 euro saamiseks. Kohus tegi 06.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 28.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 05.02.2025 Harju Maakohtule hagi E. D. vastu

võlgnevuse nõudes. 3. Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank

(esialgne krediidiandja) ja kostja E. D. vahel 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingust nr

L89002962264 tulenevat põhivõlgnevust 969,69 eurot, intresse 23,61 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõutavaks muutunud viiviseid 45,06 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat

viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 lepingujärgses määras 8,90% aastas.

4. Kostja E. D. ja AS Inbank (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.09.2019 krediidilepingu nr

L89002962264, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli

11,07% aastas: krediidisumma 8000 eurot, osamakse suurus 168,57 eurot, intressimäär

8,90% aastas, viivisemäär 8,90% aastas, laenuhaldustasu 2,50 eurot kuus, periood

10.10.2019 kuni 10.09.2024.

5. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas

krediidiandja 09.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2024. Kostja oli võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 10.04.2024, 10.05.2024 ja 10.06.2024 maksega. Laenuandja

saatis 29.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise, kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

6. AS Inbank (esialgne võlausaldaja) loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

7.1.

põhivõlg 969,69 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 8000 eurot ning kostja tegi

tagasimakseid põhiosa katteks 7030,31 eurot;

7.2.

intressid 23,61 eurot, s.o kostjal on intressivõlgnevus alates 55. osamaksest

10.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.07.2024 (7,43+6,02+4,99+3,63). Intress

perioodi 11.07.2024 kuni 29.07.2024 eest on 1,54 eurot (327,48 x 8,9% / 360 x päevade

arv 19);

2-24-139623

7.3.

laenuhaldustasu 10 eurot (4x2,50), kuivõrd vastavalt lepingule kohustus kostja

tasuma laenuhaldustasu 2,50 eurot kuus (periood 10.04.2024 kuni 10.07.2024);

7.4.

võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 26.08.2024 kiri 25 eurot; 10.09.2024 kiri 5 eurot; 20.09.2024 kiri 5

eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili

teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);

7.5.

sissenõutavaks muutunud viivised 45,06 eurot (põhivõlgnevuselt 969,69 eurot

alates 30.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgses määras 8,90% aastas;

7.6.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 8,90% aastas.

8. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingu nr

L89002962264 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

laenutaotluses (sissetulek 815 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister, kehtivad maksehäired puudusid) esitatud andmetest. Lisaks on

krediidiandja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja selgitab, et krediidiandja

on selgitanud laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning see info on edastatud ka

kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient

on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale

arusaadavad. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 168,57

eurot.

9. Kohus asus 07.02.2025 määruses esialgsele seisukohale, et hagiavalduses esitatud ja

tõenditest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise

põhimõtte järgimist tõendanud.

10. Kohus kohustas 07.02.2025 kohtumäärusega hagejat 14 päeva jooksul määruse

kättesaamisest täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga.

Hagejale on eeltoodud 07.02.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud

07.02.2025. Hageja nõude ümberarvestust kohtu määratud tähtajaks (21.02.2025) ei

esitanud.

11. Kostjale E. D.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

13.03.2025, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 27.03.2025) ega käesoleva kohtuotsuse

tegemise aja seisuga nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

12. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

2-24-139623

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

14. Kohus tuvastab, et kostja E. D. ja AS Inbank (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.09.2019

krediidilepingu nr L89002962264, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot (dtl 34 jj) ja kostjale

kanti 13.09.2019 laenusummana üle 7840 eurot (dtl 53). Kostja ja AS Inbank vahel sõlmitud

leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et AS Inbank (esialgne krediidiandja) loovutas

31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 50).

15. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o.

versus

GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise

kohustus võlausaldajal.

16. Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank (esialgne

krediidiandja) ja kostja E. D. vahel 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingust nr L89002962264

tulenevat põhivõlgnevust 969,69 eurot, intresse 23,61 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks

muutunud viiviseid 45,06 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt

alates 06.02.2025 lepingujärgses määras 8,9% aastas.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

18. Hagiavalduses esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus

seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.

19. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 13.09.2019 sõlmitud krediidilepingu nr

L89002962264 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses

(sissetulek 815 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad

maksehäired puudusid) esitatud andmetest. Lisaks märgib hageja, et krediidiandja on

analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja selgitab, et krediidiandja on selgitanud

laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile

(laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud

lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Laenuandja jõudis

2-24-139623

eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma

igakuisest sissetulekust kuumakseid 168,57 eurot.

20. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud (dtl 27), et krediidiandja tegi laenu

väljastamise otsuse kostja poolt esitatud kontoväljavõtte analüüsi tulemusena, kuid ei ole kohtule

esitanud nimetatud kontoväljavõtet. Seega pole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja krediidivõimelisust (sh kostja võimalikke kohustusi).

21. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

22. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

23. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

24. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

25. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

26. Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 20-23), et krediidiandja ei ole järginud

vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale

07.02.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 14

päeva jooksul 07.02.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hagejale oli 07.02.2025 kohtumäärus

avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 07.02.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg

21.02.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 21.02.2025) kohtunõuet ei täitnud, s.o ei

2-24-139623

täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

27. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

28. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 07.02.2025 kohtunõudest

VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et

hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

32. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 13.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja e-

posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-24-139623

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik