4-25-502/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-502

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-502

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Marko Järva kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15. jaanuari 2025

otsusele väärteoasjas nr 2780,24,019581 ja 29. jaanuari

2025 otsusele väärteoasjas nr 2780,25,000145

Menetlusalune isik

Marko Järva (isikukood: 38211162762; elukoht: XXX;

e-post: XXX; telefon: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond); kohtuvälise menetleja

esindaja: Tarvo Säälik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Marko Järva kaebused osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15. jaanuari 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,24,019581 Marko Järvale määratud karistuse osas.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. jaanuari 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,000145 Marko Järvale määratud karistuse osas.

4. Teha väärteoasjas uus otsus, millega karistada Marko Järvat 25. detsembril 2024 ja

4. jaanuaril 2025 toimepandud rikkumiste ees liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

5. Marko Järva on kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse

Transpordiameti teenindusbüroosse 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule Marko Järvale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15. jaanuari 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,24,019581 määrati Marko Järvale karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Otsusest nähtuvalt tuvastati, et 25. detsembril 2024 kell

14.31 juhtis Marko Järva Tartu vallas Tartu maakonnas Lähte - Elistvere 3 km

mootorsõidukit kiirusega 109 km/h +/-4 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 70

km/h. Marko Järva ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h.

2. Politsei- ja Piirivalveameti 29. jaanuari 2025 otsusega väärteoasjas nr 2780,25,000145

määrati Marko Järvale karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine

2 kuuks. Otsusest nähtuvalt tuvastati, et 4. jaanuaril 2025 kell 09.00

juhtis

Marko Järva Turu tänaval

Tartu

linnas

Tartu maakonnas

mootorsõidukit kiirusega 77+-6km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50km/h.

Marko Järva ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21km/h.

3. Marko Järva esitas mõlema eelnimetatud otsuse peale kaebuse.

4. 9. veebruaril 2025 esitatud kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti 15. jaanuari 2025

otsusele väärteoasjas nr 2780,24,019581 märkis Marko Järva, et tema liiklusnõuete

rikkumised on tingitud tema haigusest- XXX (XXX). Ta ootab ravi juba oktoobrist 2024 ja

tänase päeva seisuga on ta XXX ravi saanud ja julgeb kindlalt väita, et enam sellelaadseid

rikkumisi toime ei pane. Ravi võimaldab tal keskenduda ühele asjale korraga, antud juhul siis

sõiduki juhtimisele ja liiklusreeglite korrektsele järgimisele. Tulenevalt eeltoodust palub

Marko Järva, et juhtimisõiguse äravõtmine asendataks rahalise karistusega.

Kaebusele oli lisatud 7. jaanuari 2025 seletuskiri väärteoprotokollile AB 1635809, milles

Marko Järva siiralt kahetses väärteo toimepanemist. Ta selgitas, et teab kiiruseületamisega

seotud tõsistest tagajärgedest ja taunib liiklusnõuete rikkumisi. Ta on XXX, visiit on 27.

jaanuaril. Ta loodab, et ravi aitab selliseid probleeme vältida, kuid väidetavalt on ta ka ise

midagi ära teinud, näiteks pani autole piirkiirusehoidiku 93km/h, et ei saaks enam selliseid

juhtumeid tekkida. Marko Järva selgitas, miks talle on juhtimisõigus tähtis. Ta elab kahes

kohas, XXX ja XXX. Tema XXX. Tema ise töötab XXX. Juhtimisõiguseta ei ole võimalik

neid distantse läbida. Lisaks sõltub tema juhtimisõigusest tema lähedaste heaolu.

Juhtimisõiguseta kaotaks ta oma töökoha. Ta loodab, et juhtimisõigus jääb alles ja senine

elukorraldus saab jätkuda. Kui on võimalik läbida programme, siis on ta selleks valmis.

5. 18. veebruaril 2025 esitas Marko Järva kaebuse ka Politsei- ja Piirivalveameti 29. jaanuari

2025. a otsusele väärteoasjas nr 2780,25,000145. Kaebuses leiab menetlusalune isik, et

kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et juhtimisõigus on talle eluks vajalik. Marko Järva

märkis taas, et tal on XXX ja sellelaadsed rikkumised on tihti haigusest tingitud ja ravi mõjul

need kindlasti taanduvad. Tänase päeva seisuga on ta saanud XXX ravi ja julgeb kindlalt

väita, et enam sellelaadseid rikkumisi toime ei pane, kuna ravi võimaldab keskenduda ühele

asjale korraga, antud juhul siis sõiduki juhtimisele ja liiklusreeglite korrektsele järgimisele.

Tulenevalt eeltoodust palub Marko Järva kohtul asendada juhtimisõiguse äravõtmine

rahatrahviga. Ta kinnitas, et enam seadusrikkumisi korda ei saada.

Kaebusele lisatud 27. jaanuari 2025 seletuskirjas väärteoprotokollile nr 20250104511501

märgib Marko Järva, et on analoogse rikkumise kohta juba selgituse andnud ja ei hakka seda

üle kordama, kuna kõik on jäänud samaks (dokument on samuti lisatud). Menetlusalune isik

avaldas kahetsust, et rikkumise toime pani. Ta selgitas, et kuna eelmise otsusega võib ta jääda

juhtimisõiguseta 1 kuuks, siis on ta hakanud elukorralduses muudatusi tegema. Tööandja on

valmis talle 1 kuu vabaks andma, kuid rohkem mitte. XXX suhtlus jääb harvemaks ja loodab,

et ka XXX ei vaja sellel perioodil sõidutamist. Ta on kindel, et enam liiklusrikkumisi toime ei

pane. XXX on talle ravi määranud ja väidetavalt ka kinnitanud, et haigus, mis sellist käitumist

põhjustab, on võimalik kontrolli alla saada. Varasemalt tasumata rahatrahvidega seoses

märkis Marko Järva, et ta XXX XXX ja tema juhtimisõigus taastus mais 2024. Ta täitis

kohustusi lähedaste ees ja alates 2025 aasta algusest plaanis ka rahatrahve tasuma hakata.

6. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebustega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas

tehtud lahendite muutmiseks puuduvad alused ja põhjused.

7. 17. veebruari 2025 kirjalikus seisukohas Marko Järva kaebusele Politsei-ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 15. jaanuari 2025 otsusele väärteoasjas nr 2780,24,019581, palub

kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja on kindlalt veendunud, et kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse

määraga on vältimatult vajalik meede Marko Järva liiklusalaste hoiakute paremuse poole

suunamiseks.

8. Ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 9. jaanuari 2025 otsuse peale väärteoasjas

nr 2780,25,000145 esitatud kaebuse kohta 21. veebruaril 2025 antud seisukohas leidis

kohtuväline menetleja, et Marko Järva kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja

leiab, et määratud karistus on igakülgselt proportsionaalne ja õiglane. Kohtuväline menetleja

on veendumusel, et üldpreventiivsete ja üleüldiselt kõikide karistuslike eesmärkide

saavutamiseks on igati asjakohane kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Marko Järva, kes

järjepidevusega astub üle liiklusseaduse nõuetest tuleb mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada, et

muuta tema hoiakuid ja suunata ta järgima kehtivaid seadusest tulenevaid nõudeid.

9. Kohus liitis kaks väärteokaebust kokku ja arutas väärteoasja 12. märtsi 2025 kohtuistungil,

kus uuriti kirjalikke tõendeid ja kuulati ära menetlusalune isik ning kohtuväline menetleja.

10. Kohtuvaidlustes jäi kohtuväline menetleja oma kirjalikes seisukohtades avaldatu juurde, et

menetlusalune isik on süüdi temale ette heidetavates süütegudes, mis on tõendatud, isik on

seda ka ise tunnistanud ja selle üle vaidlust ei ole. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et

otsuste tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad piisavad alused ja pole ka

mõistlikku põhjendust. Lisaks on kohtuväline menetleja arvamusel, et karistused on määratud

kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalsed ja isikule ei ole liiga tehtud. Arvestatud on

mõlema otsuse tegemisel ka isiku poolt väljendatud kahetsusega ja on püütud arvestada ka

karistuse määra kujundamisel tema vastuses välja toodud igapäeva eluga kaasnevate tekkivate

raskustega. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõte

näitab, et Marko Järval on lausa neli kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat

väärteokaristust ja omakorda, kui vaadata neid kuut väärteokaristust, siis neli on nendest

liiklusalaste süütegude eest ja omakorda neist kolm samalaadsete ehk kiiruse ületamiste eest.

Enamik väärteokaristustest määratud rahatrahvidest on tasumata, mida menetlusalune isik ise

ka tunnistas. Olenevamata sellest, et menetlusalune isik on esimese rikkumise järel avaldanud

kahetsust, ei ole see ära hoidnud uue toimepanemist vähem kui kahe nädala möödudes.

Kohtuväline menetleja mõistab küll isiku poolt väljendatud nii töökorralduse kui ka isikliku

elu korraldusega tekkivaid ebameeldivusi ja raskusi, mis võivad kaasneda ja tema hinnangul

kaasnevad sellisel juhul, kui ta jääb juhtimisõigusest ilma, kuid kohtuväline menetleja leiab, et

need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka enne nende väärtegude toimepanemist.

Seda enam, et menetlusalune isik kinnitas ise ja on näha ka juhtimisõiguse väljavõttest, et

isikut on varasemalt korduvalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud ja seega pidanuks ta

juba eeldama seda, et kui tal on kehtivaid karistusi, maksmata rahatrahvid ja varasemalt on

juba juhtimisõigus ka ära võetud, siis üks kord see jada lõpeb ja rakendatakse juba karmimaid

karistusmeetmeid, milleks ongi antud hetkel juhtimisõiguse äravõtmine. Marko Järva

käitumises liiklusseaduse täitmise ja liiklusohutuse tagamise seisukohalt ei ole näha mingeid

paranemismärke. Vastupidi, tema liiklushoiakud ja liikluskäitumine on ühiskonnas ohtlikult

kestev. Paraku ei ole täitnud ka varasemalt piisavalt mõju ka varem määratud

raskemaliigilised karistused ehk ta ei ole õppust teinud sellest, et kui tal on varasemalt juba

juhtimisõigus ära võetud, siis tuleks ennast parandada, aga see jada on jätkunud.

Karistusmäära arvestades kohtuväline menetleja leiab, et see on proportsionaalne ja õiglane.

Kui vaadata, et 4. jaanuari rikkumise eest on määratud kahekuuline juhtimisõiguse äravõtmine

ja sanktsioon näeb ette võimalikku karistust juhtimisõiguse äravõtmise näol kuni kuus kuud,

siis see teeb maksimummäärast üks kolmandik, arvestatud on seal juba kahetsusega ja isiku

väljendatud asjaoludega. Kohtuväline menetleja rõhutas, et tegemist on korduvrikkujaga. Kui

karistused ehk rahatrahvid ei avalda piisavalt mõju, siis ei ole muud varianti, kui minna

raskemaliigilise karistuse juurde, mida praegu mõlema õigusrikkumise korral on isiku suhtes

ka rakendatud. Politsei hinnangul menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse soovitud mõjule. Karistus ei saagi kindlasti olla

ka mugav, vaid see peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seaduskuulekusele.

Kokkuvõtvalt taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud lahend muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

11. Menetlusalune isik ütles, et ta loodab, et kohus näeb võimalust karistada teda suurema

rahatrahviga. Ta selgitab, et 4. jaanuariga on tema liiklusrikkumiste jada lõppenud. Ravi toel

võib ta täie kindlusega väita, et see jada on lõppenud ja ta saab hakata otsast rahatrahve

tasuma.

KOHTU SEISUKOHT

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoasi nr 2780,24,019581

13. 25. detsembril 2024 koostatud väärteoprotokolli AB 1635809 järgi juhtis menetlusalune

isik Marko Järva 25. detsembril 2024 kell 14.31 Tartu vallas Tartu maakonnas Lähte -

Elistvere 3 km mootorsõidukit kiirusega 109 km/h +/-4 km/h. Suurim lubatud kiirus antud

teelõigul on 70 km/h. Marko Järva ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Sellega

rikkus Marko Järva LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava süüteo.

Menetlusalune isik esitas 10. jaanuaril 2025 vastulause, mille sisu on kokku võetud otsuse

4 punkti teises lõigus.

14. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles Marko Järvat süüdistatakse, on aset leidnud ja selle

on pannud toime Marko Järva. Eeltoodule ei vaidle vastu ka menetlusalune isik ise.

15. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures on kiirusemõõturi kasutamise

protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik S. J. 25. detsembril 2024

riikliku järelevalve korras Marko Järva juhitud mootorsõiduki BMW 730D

registreerimisnumbriga XXX liikumiskiiruse mõõtmist.

16. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku S. J. poolt.

Mõõtevahend Stalker DSR 2X S.N. DP019597 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-

24/00122). Metrosert taatlustunnistusest TTRS-24/00122 nähtub, et mõõtevahend DSR 2X

S.N. läbis taatluse 24. juulil 2024 ning vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna personalitalituse 17. veebruari 2025 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik S. J. on läbinud 25.

mail 2022 laser ning radar kiirusemõõtmise koolituse.

17. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud

või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega

eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu

leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

18. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et Marko Järva juhtis 25. detsembril 2024 kella

14.31 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte-Elistvere mnt 3 km mootorsõidukit BMW

730D registreerimisnumbriga XXX kiirusega 109+/-4 km/h. Lubatud sõidukiirus antud

teelõigul oli 70 km/h. Seega ületas Marko Järva lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35

km/h. Sellise tegevusega rikkus Marko Järva LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja täitis LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

19. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Marko Järva süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik

paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud

suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 70 km/h ning asjaolu, et Marko Järva ületas kiirust

mitte vähem kui 35 km/h võrra, siis pidi see olema Marko Järva poolt tajutav ning sedavõrd

suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Kuivõrd Marko Järva teadis, et ta

ületab lubatud suurimat sõidukiirust, siis pidi ta aru saama, et sellise tegevusega teostab ta

süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka

väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Marko Järva selgituste

kohaselt on XXX (XXX), mis on põhjuseks, miks ta on liiklusnõudeid rikkunud. Kuigi

menetlusalune isik viitab haigusele, siis ei ole tegemist sellise meditsiinilise tunnusega (KarS

§ 34 p 1-5 loetletud raske psüühikahäire), mille põhjal saaks asuda seisukohale, et Marko

Järva ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu aru oma teost või käitumisest. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.

Väärteoasi nr 2780,25,000145

21. 4. jaanuaril 2025 koostatud väärteoprotokollis 20250104511501 kirjeldatu kohaselt juhtis

menetlusalune isik Marko Järva 4. jaanuaril 2025 kella 09.00 ajal Tartu maakonnas Tartu

linnas Turu tänaval mootorsõidukit BMW 730D registreerimisnumbriga XXX asulasisesel

teel kiirusega 77 +/-6 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus Marko Järva liiklusseaduse § 15

lg 1 p 2.

22. 27. jaanuaril 2025 esitas menetlusalune isik Marko Järva vastulause väärteoprotokollile,

mille sisu on avatud otsuse 5 punti teises lõigus.

23. Sellegi otsuse puhul ei ole vaidlust selles, et tegu, milles Marko Järvat süüdistatakse on

aset leidnud ja selle on pannud toime Marko Järva. Eeltoodule ei vaidle vastu ka

menetlusalune isik.

24. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures on kiirusemõõturi kasutamise

protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Urmas Lepist 4. jaanuaril

2025 riikliku järelevalve korras Marko Järva juhitud mootorsõiduki BMW 730D

registreerimisnumbriga XXX liikumiskiiruse mõõtmist.

25. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku S. J. poolt.

Mõõtevahend Stalker DSR 2X S.N. DP009669 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-

24/00126). Metrosert taatlustunnistusest TTRS-24/00126 nähtub, et mõõtevahend DSR 2X

S.N. läbis taatluse 24. juulil 2024 ning vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna personalitalituse 8. mai 2019 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Tartu

politseijaoskonna patrulltalituse liikluspolitseinik U. L. läbinud 25. veebruaril 2010 pädeva

mõõtja koolituse ja 2. juulil 2014 kiirusemõõturi LaserCam 4 koolituse.

26. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud

või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega

eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu

leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

27. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et Marko Järva juhtis 4. jaanuaril 2025 kella 9.00

ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit BMW 730D

registreerimisnumbriga XXX asulasisesel teel kiirusega 77 +/-6 km/h. Lubatud sõidukiirus

antud teelõigul oli 50 km/h (liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2). Seega ületas lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 21 km/h. ja täitis LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed

tunnused.

28. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Marko Järva süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik

paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud

suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 50 km/h ning asjaolu, et Marko Järva ületas kiirust

mitte vähem kui 21 km/h, siis pidi see olema Marko Järva poolt tajutav. Marko Järva pidi aru

saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda

vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

29. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Marko Järva selgituste

kohaselt on XXX (XXX), mis on põhjuseks, miks ta on liiklusnõudeid rikkunud. See ei ole

aga selline haigus (KarS § 34 p 1-5 loetletud raske psüühikahäire), mille põhjal saaks asuda

seisukohale, et Marko Järva ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu aru oma teost või

käitumisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises

ja teda tuleb karistada.

Karistus

30. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseadus § 227 lg 5 p 1 järgi

kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

31. Kohtuväline menetleja määras Marko Järvale 15. jaanuari 2025 otsusega väärteoasjas

nr 2780,24,019581 LS § 227 lg 2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1

kuuks. Kohtuväline menetleja määras 29. jaanuari 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,25,000145 liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel Marko Järvale karistuseks sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

32. Riigikohus on korduvalt märkinud, et KarS §-st 63 tulenevalt loetakse sama

süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks ja seetõttu võib samale

väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest isikut karistada vaid ühe, eriosa

normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Riigikohus on lahendis

asjas nr 3-1-1-55-11 p-s 6 välja toonud, et enne esimese karistamisotsuse tegemist toime

pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei

või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse

eraldi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 4-16-4916 p 9, 3-1-1-80-11 p 11, 3-1-1-106-

04 p 9).

33. Marko Järva pani esimese arutluse all oleva LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise

toime 25. detsembril 2024 ning teise 4. jaanuaril 2025 ehk enne eelmise rikkumise kohta

tehtud otsuse tegemist. Seega tuleb kohtu hinnangul mõista Marko Järvale lähtudes KarS §-st

63 vaid üks, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääv karistus. KarS § 62

kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust.

34. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise

aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja

kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-

1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

35. Rahatrahvi keskmine määr on antud rikkumise puhul 50 trahviühikut, juhtimisõiguse

põhikaristusena võib ära võtta keskmiselt 3 kuuks ning lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisel on keskmiseks määraks 2 kuud.

36. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

37. Kohus tuvastas, et Marko Järva ületas kahel korral märkimisväärselt lubatud sõidukiirust.

Esimesel korral asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h, ületas Marko

Järva lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Teisel korral asulasisesel teel, kus

lubatud sõidukiirus on 50 km/h, ületas Marko Järva lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21

km/h.

38. Marko Järva selgitused kiiruseületamise põhjuste kohta on mõlemal korral samad. Nii

selgitas Marko Järva kohtus, et rikkumiste põhjuseks on XXX. Ta ei ole paadunud

liiklusrikkuja. Ta on saanud poolteist kuud ravi ja ta suudab keskenduda juhtimisele. Ilma

ravita on ta XXX. Kord vaatab ühele, siis teisele poole, telefon teeb piiksu ja need tegevused

segavad keskendumist. Menetlusalune isik kinnitas, et rikkumised ei olnud tahtlikud ja ta

kahetseb neid. Nüüd saab ta kinnitada, et seda enam ei juhtu.

39. Kohtu arvates ei saa Marko Järva rikkumisi õigustada XXX. Olukorras, kus juht ei suuda

olla tähelepanelik, laseb ennast häirida kõrvalistest tegevustest, mis takistavad tal keskenduda

mootorsõiduki juhtimisele, ei peaks liikluses osalema. Marko Järva selgitas, et tal tuleb

elukorraldusest tulenevalt olla palju liikluses, läbida pikemaid vahemaid, sõidutada XXX,

XXX ja XXX, mistõttu on tema käitumine ka oma lähedaste osas vastutustundetu. Lubatud

sõidukiiruse ületamisega on ta seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liikluses osalejate elu,

tervise ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatut suhtumist liiklusreeglitesse ja

liiklusohutusse. Kiiruse ületamine mõjutab liiklusõnnetusse sattumise ohtu ning samuti avarii

raskusastet ja selle tagajärgi. Oluline on seegi, et tegemist ei ole ühekordse rikkumisega, kaks

kiiruseületamist on pandud toime väikse aja jooksul. Pärast esimest rikkumist lubas Marko

Järva, et sellist asja enam ei juhtu. Samuti on oluline, et Marko Järva on ühe kiiruseületamise

pannud toime asulasisesel teelõigul hommikusel ajal, mil inimesed liiguvad rohkem ringi.

Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Marko Järva süü on vähemalt keskmine.

40. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida Marko Järva avaldas nii kaebuste

juurde lisatud seletuskirjades kui kohtuistungil. Lisaks on kohtuväline meneleja võtnud

arvesse Marko Järva seletusi selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elukorraldust

mõjutab.

41. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

42. Marko Järva edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse

võtta tema senist käitumist liikluses. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Marko Järval neli

kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Kuuest kehtivast

väärteokaristusest neli on liiklusalaste rikkumiste eest, millest omakorda kolm

kiiruseületamise eest. Eelmised kaks kiiruseületamist on pandud toime 25. septembril 2024 ja

30. oktoobril 2024. Mõlema rikkumise eest karistati Marko Järvat rahatrahviga, mis on senini

tasumata. Nüüd on Marko Järva jälle pannud toime kaks samalaadset rikkumist lühikese

perioodi

jooksul,

s.o

25. detsembril 2024 ja 4. jaanuari 2025. Seega ei ole Marko Järva oma varasematest

rikkumistest ja nende eest määratud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud. Marko Järva

selgitas, miks ta ei ole saanud rahatrahve senini tasuda. Väidetavalt soovib ta karistused täita,

kuid kohtul on põhjust selles kahelda, kuivõrd Marko Järva karistusregistri väljatrükist on

näha, et suuremas osas on talle varasemalt määratud rahatrahvid jäänud tasumata. Nende

täitmine on aegunud ja karistusi on asendatud teiseliigiliste karistustega. Kohus nõustub

kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud ega täida

eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad

rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline

menetleja esitas kohtuistungil väljavõtte politsei andmebaasist MIS seisuga 12. märts 2025 ja

sealt on näha Marko Järvat iseloomustava materjalina, et tal oli paar päeva tagasi taaskord

kokkupuude politseiga, mis iseloomustab tema käitumist olukorras, kus ta on lubanud, et

rohkem korrarikkumisi ei esine. Marko Järva selgitas, et tema alkoholijoobes autot ei

juhtinud, kuid nõustus, et heas valguses see teda ei näita.

43. Juhtimisõigust omav ning mootorsõidukit liikluses kasutav isik peab teadvustama, et

liiklusnõuded on kehtestatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate huvides. Isik, kes eirab

vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele

liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab

teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Isikule

kohaldatav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et korduv kiirusepiirangute ületamine

on õiguskorras selgelt taunitav süütegu ning liiklusreeglid on täitmiseks kohustuslikud.

44. Kohtuväline menetleja leidis, et esimese 25. detsembri 2024 rikkumise eest tuleb

menetlusalust isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja järgmise 4. jaanuari

2025 rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Nende rikkumiste eest ei ole

võimalik mõista kahte põhikaristus nagu on käesoleval juhul tehtud, vaid sama

süüteokoosseisu korduvat täitmist tuleb käsitleda ühe süüteo toimepanemisena, mille eest võib

määrata ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. VTMS § 132 p 2 kohaselt ei tohi

menetlusaluse isiku olukorda kaebuse läbivaatamisel raskendada. Seega isegi kui kohus

leiaks, et Marko Järvale tuleks määrata rangem karistus, ei oleks see võimalik.

45. Arvestades kõiki asjaolusid, s.o väärtegude toimepanemise asjaolusid, Marko Järva isikust

tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist,

samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on kohane määrata Marko Järvale karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. See on mõnevõrra madalam kui sanktsiooni keskmine

määr.

46. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017 otsuse nr 3-1-1-6-17 p-s 16 on

sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke:

see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva

rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise

süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

vajalikkust. Lahendi nr 3-1-1-18-17 p 13 on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel

tuleb hinnata ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Lahendis asjas nr

3-1-1-26-10 p-s 7.3 on Riigikohus selgitanud, et kuigi üldiselt võib nõustuda seisukohaga,

mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha

kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks

asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes

isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega töövaldkonna eripära ei saa

muutuda juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist või määra ülemäära mõjutavaks teguriks,

kuid teatud määral saab seda arvestada.

47. Marko Järva on kaebustes ja nende juurde lisatud seletuskirjades selgitanud, et

juhtimisõigus on talle vajalik tulenevalt tema elukorraldusest, sealhulgas töökoha ja

sissetuleku säilimiseks ning lähedaste heaolu tagamiseks. Kohtuistungil selgitas Marko Järva

samuti, et XXX ja vajab transporti XXX. Tema töökoht asub hetkel XXX ja juhtimisõiguse

peatamisega kaotaks ta sissetuleku. XXX ja viibib kolmapäeviti ja nädalavahetustel tema

elukohas (maakohas). Juhtimisõiguseta oleks menetlusalune isik enda sõnul sisuliselt vangis.

48. Eeltoodust saab järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab menetlusalust isikut, mis

on ka karistuse eesmärk. Seejuures karistus ei saa ega peagi olema mugav. Sellisel juhul

puuduks alus lootmaks, et karistuse mõjul isikud teeks korrektuure oma käitumises ning

edaspidi asuks oma kohustustesse hoolikamalt suhtuma. Isik peab tegema kõik enesest

oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine

mugav elulaad säiliks. Juba rikkumiste toimepanemise ajal oli Marko Järvale teada, et

juhtimisõigus on talle oluline ja sellest sõltub tema lähedaste heaolu. Kohus on eelpool

põhjendanud, miks ei pea ta Marko Järval esinevat võimalikku häiret rikkumiste õigustamisel

asjakohaseks. Seega õigusrikkumisi toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama

võimaliku karistusega. Seda enam, et teda on juba korduvalt samalaadsete rikkumiste eest

karistatud, samuti ei ole tema jaoks esmakordne juhtimisõiguse äravõtmine.

49. Kokkuvõttes peab karistus olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku

seaduskuulekusele. Marko Järvale määratud karistus, juhtimisõiguse äravõtmine kaheks

kuuks, vastab tema süü suurusele ja karistuse soovitud mõjule.

50. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Marko Järva kaebused osaliselt ning tühistab

kohtuvälise menetleja 15. jaanuari 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,019581 ja 29.

jaanuari 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,000145 karistuste osas ning teeb uue otsuse,

millega karistab Marko Järvat LS § 227 lg 2 alusel põhikaristusega juhtimisõiguse

äravõtmisega kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik