3-24-3090/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3090

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.10.2024 otsuse nr

ERESID-523868-1 ning 7.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Aleksandr Škirin Vastustaja – Politsei- ja

Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Võtta

haldusasja nr 3-24-3090 juurde

väljavõte

äriregistrist OÜ Swag andmetega.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

30.04.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 18.10.2024 otsusega nr ERESID-523868-1 Xle e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest. Kaebaja esitas otsusele vaide.

2. PPA jättis 7.11.2024 vaideotsusega vaide rahuldamata.

3. X esitas 12.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 18.10.2024 otsuse nr ERESID-

523868-1 ning 7.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja ei nõustu PPA otsusega ja leiab, et vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud, põhistatud ega

õiguspärane. PPA on põhjendamatult ning vääralt kohaldanud isikut tõendavate dokumentide

seaduse (ITDS) § 206 lg 3 punkti 2. Kaebajale jääb arusaamatuks, millised faktilised asjaolud olid

aluseks kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumiseks. Kaebajale e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine on kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud

eesmärgiga, milleks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues

võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.

5. Kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega alates 2019. a. Kaebaja on osanik ning juhatuse liige

mitmes Eestis registreeritud äriühingus, mille asutamisel olid erinevad eesmärgid ja ärimudelid.

Kaebaja asutatud äriühingutest on kõige edukam olnud 15.07.2019 asutatud Swag OÜ

(registreerimisnumbriga 14762080), mis on praeguseni tegutsev. Swag OÜ pakkus tööd 2020.a

ühele kuni neljale inimesele, 2021. a neljale kuni seitsmeteistkümnele inimesele, 2022. a kuni

kolmekümnele inimesele. 2023. a oli Swag OÜ-s töötajate arv vahemikus 25-29 ning 2024. a 11-

20 töötajat. Alates 2021.a kuni praeguse ajani ületab Swag OÜ töötajate keskmine töötasu Eesti

keskmise töötasu määra. Perioodil juuli 2020 kuni juuli 2024 maksis Swag OÜ riiklikke

tööjõumakse (sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu) kokku 964 963,04 eurot. Seega soodustas

kaebajale kuuluv äriühing Eesti riigi majandust.

6. Kaebaja omas e-residendi digitaalset isikutunnistust, mille kehtivus lõppes augustis 2024. Selle

aja jooksul ei kuritarvitanud kaebaja oma e-residendi isikutunnistust ning kasutas seda ainult

ettevõtluse eesmärgil Eesti e-teenuste puhul. Lisaks kasutas kaebaja isikutunnistust Eesti

koostööpartneritega ja teenuste tarnijatega lepingute allkirjastamisel. Vaidlustatud otsus on

põhjendamatu ka seetõttu, et PPA ei ole eelnevalt kaebaja e-residendi digitaalset tunnistust

kehtetuks tunnistanud või peatanud. Swag OÜ-l on Eestis väga palju koostööpartnereid, toodete ja

teenuste tarnijaid, kellega koostöö tegemine mängib ka kaudset rolli Eesti majanduse edendamisel.

E-residendi digitaalse tunnistuse puudumine raskendab koostööd Eesti kohalike

koostööpartneritega vajalike lepingute allkirjastamisel.

7. E-residendi digitaalse tunnistuse puudumine raskendab oluliselt kaebajal Eesti e-teenuste

kasutamist, peamiselt äriregistri e-teenuste kasutamist vajalike muudatuste tegemisel, aruannete

esitamisel, allkirjastamisel jne. Samuti suurendab e-residendi digitaalse tunnistuse puudumine

oluliselt muudatuste ja avalduste tegemiseks ajaressurssi ja rahalisi kulutusi, mis piirab ja

raskendab kaebaja ettevõtlust.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. ITDS-s reguleeritud e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisega seotud menetlus on erimenetlus võrreldes haldusmenetluse

seaduses (HMS) sätestatud haldusmenetluse üldreeglitega (vt ITDS § 1 lg 2). ITDS § 207 lg 3 p 4

kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse

peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid

ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev alus. Seega ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust

tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja õiguslik alus. ITDS-st tulenevalt ei

avalikustata e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega e-residendile

isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei märgita

asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse

peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5). Seega on seadusandja piiranud e-

residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise

menetlusosalisele miinimumini. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale üksnes isikutunnistuse

andmisest keeldumise fakti ja selle õigusliku aluse teatamine kooskõlas kehtiva õigusega, samuti

kohtupraktikaga.

2(4)

9. Vastavalt ITDS § 205 lg-le 2 on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-

teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Vastavalt ITDS-i § 206 lg 3 p-le 2 võib e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas

ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga.

10. PPA 12.12.2024 dokumendi „E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise

otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus“ väljavõttes ning lisaks üksnes kohtule esitatavas sama

dokumendi terviktekstis on selgitatud, miks PPA pidas põhjendatuks jätta kaebajale e-residendi

digitaalne isikutunnistus ITDS-i § 206 lg 3 p 2 alusel andmata.

11. Kaebaja jätab mainimata, et teda käesolevas haldusasjas esindav Eesti kodanikust Aleksandr

Škirin on ühtlasi Swag OÜ juhatuse liige kaebaja kõrval. Seega ei ole kaebaja väited ettevõtluse

piiramise kohta tõsiseltvõetavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebajale keelduti E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel,

mille järgi dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 20

5 lõikes 2

nimetatud eesmärgiga.

ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-

teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.

13. Kohus nõustub PPA-ga, et e-residentsus ja sellega kaasnev digitaalne isikutunnistus on hüve

ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda selle jätkuvat võimaldamist. Tallinna Ringkonnakohus

selgitas 13.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-26, p-s 12, et e-residendi digitaalse

isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid (ITDS § 205 lg 2), ei ole

eriliselt kaalukas õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega), mistõttu ei pea

isikutunnistuse kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist põhistavale teabele juurdepääsu

piiramiseks esinema n-ö kvalifitseeritud ega vahetut ohtu avalikule korrale. ITDS § 205 lg 1 ja §

206 tingimustele vastaval välismaalasel (st kelle puhul ei esine E-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseid)

on õigus vastavat dokumenti omada. Ehkki ITDS § 206 lg-d 3–5 jätavad vastustajale ulatusliku

kaalutlusõiguse, ei muuda see seadusest tulenevat subjektiivset õigust olematuks ega anna

vastustajale võimalust teha suvaotsust. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda volituse piiridest,

kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda

põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).

14. Kaebaja heidab vaidlustatud otsuse formaalse õiguspärasuse osas ette põhjenduste puudumist.

ITDS § 1 lg-st 2 ja §-st 207 nähtuvalt on seadusandja piiranud praegusel juhul vastustaja õigust ja

kohustust tuua otsuses välja haldusakti põhjendused. Haldusakti põhjendus piirdub nende normide

kohaselt üksnes õigusliku aluse väljatoomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata. Kaebajale

saadetud teavitus nr ERESID-523868-1 vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele,

st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud

õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 punktile 2 koosmõjus § 205 lg-ga 2. Seega on e-residentsuse

asjades haldusorgani põhjendamiskohustus reguleeritud erinevalt HMS-ist ning lähtuda tuleb

eriseadusest ITDS-ist. Eelnevat aluseks võttes, on õiguspärane otsuses kaebajale keeldumise

põhjenduste mitteavaldamine.

15. Asja materjalidest nähtub, et PPA kogus kaebaja suhtes otsuse tegemiseks piisavalt

informatsiooni. Tulenevalt halduskohtu 10.02.2025 määrusest (dtl 87) ja kooskõlas ITDS-iga ei saa

kohus kaebajale avaldada ega kohtuotsuses käsitleda keeldumise faktilisi põhjuseid (need on

avaldatud vaid kohtule 27.12.2024 esitatud dokumentidega). Kaebajale materjalide avaldamise üle

ei saa enam olla vaidlust, kuna halduskohtu 10.02.2025 määrus on jõustunud.

3(4)

16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole kaalunud piisavalt kaebaja huve. PPA kaalutlusotsuse

puhul kontrollib kohus kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega

sekku kaalutlusõiguse teostamisse (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). Kohtule

esitatud PPA 12.12.2024 otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitusest ja tõenditest nähtuvad

piisavad põhjendused PPA hinnangule, et kaebajale digi-ID väljaandmine poleks kooskõlas

eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. PPA esitas

kaalutlused ning hinnangu otsuse proportsionaalsusele, mis on avaldatud kaebajale (vt PPA

12.12.2024 haldusakti väljavõte p-d 6-9, dtl 73-77). Kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 165

lg 2).

17. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegevus ei vasta ITDS § 205 lg-s 2 toodule. Vaidlust ei ole,

et kaebajal on seos seitsme Eestis registreeritud äriühinguga. Kaebaja tõi kaebuses välja, et

edukaim kaebaja osalusega äriühing on Swag OÜ, mis on loonud Eestis suurimat majanduslikku

väärtust. Kaebaja selgitas, et nimetatud äriühing maksis perioodil juuli 2020 kuni juuli 2024

tööjõumakse kokku 964 963,04 eurot (dtl 29-31). PPA eelnevat ei eita.

18. Samas nähtub avalikest äriregistri andmetest, et Swag OÜ-l on alates 10.09.2024 maksuvõlg

ning neljandas kvartalis 2024.a ei ole äriühingul registreeritud töötajaid. Kuivõrd vastustaja on

üksnes viidanud vaidlustatud otsuses Swag OÜ andmetele, võtab kohus äriregistri väljavõtte Swag

OÜ andmetest, haldusasja juurde. Seega on kaebaja väited Swag OÜ eduka äritegevuse kohta

paljasõnalised. Kaebaja ei eita, et teised kaebaja osalusega äriühingud ei ole kasumlikud.

19. Kaebaja taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust äritegevuse eesmärgil ja eelkõige

äriühingu Swag OÜ-ga seonduvalt. Äriregistrist nähtuvalt on Swag OÜ juhatuse liikmed kaebaja ja

kaebaja esindaja Aleksandr Škirin. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ligipääsu puudumine

Eesti e-teenustele ei põhjusta takistusi Swag OÜ juhtimises ja esindamises. Kohtule ei nähtu, et

PPA oleks otsuse ja vaideotsuse andmisel teinud vigu, mis tingiksid selle tühistamise ning puudub

alus kohustada PPA-d otsustama kaebajale digi-ID väljastamise üle uuesti.

20. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)