3-23-2484/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-2484

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.03.2025, Jõhvi

Haldusaja number 3-23-2484

Haldusasi X-i kaebus Lõuna prefektuuri prefekti

3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja: X, esindaja: Silver Reinsaar

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja: Kristin

Annsoo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Teha kindlaks Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023

käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasus.

2. Jätta hüvitamisnõude osas kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada kaebajale kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2484

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.6/222p vabastati X

politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel. Käskkirja põhjenduste

kohaselt ei ole kaebaja usaldusväärne ega väärikas ning isikuomaduste poolest ei ole

võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ega ole samuti võimeline ette nägema oma

otsuste tagajärgi ning ei ole seaduskuulekas.

2. X pöördus 3.11.2023 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles palub kohtul tühistada

Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkiri nr 1.9-2.6/222p ja kohaldada esialgset

õiguskaitset, millega peatada vaidlusaluse haldusakti kehtivus ja täitmine. Kaebaja nõustus

haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3. Tartu Halduskohus jättis 9.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 10

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.

Kaebajal tuli viia kaebuses ja taotluses esitatud nõuded kooskõlla seaduses sätestatud

nõuetega ja vastavalt muuta kaebust esitades kohtule lubatud taotlused.

4. Kaebaja esitas 10.11.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja muutis algselt

kaebuses esitatud nõuet ja taotles kohtult Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkirja nr

1.9-2.6/222p õigusvastasuse kindlakstegemist ja 12 kuu tema keskmise palga ulatuses hüvitise

väljamõistmist.

5. Tartu Halduskohus võttis 15.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Politsei- ja Piirivalveameti ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva

jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

6. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 6.12.2023.

7. Tartu Halduskohus määras 8.04.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus

menetluses, määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja

menetluskulude taotluste ja neile vastuväidete esitamiseks. Ühtlasi teatas kohus

menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikustamise aja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja peab 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p formaalselt ja materiaalselt

õigusvastaseks järgmistel põhjustel:

8.1. Kaebaja väidab, et tema ei ole Noreddine Saadi isiku nimelt K. J suhtes (isiku identiteedi ja

isikuandmete kasutamine) süütegusid toime pannud ja algusest peale oli valmis koostööks.

Kohtupraktikas on leitud, et kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg 4 kohaselt peab

ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest,

mis diskrediteeriks teda ametnikuna ja või kahjustaks ametiasutuse mainet. Sellest sättest tuleneb,

et ATS ei kinnita diskrediteerimise tegelikku aset leidmist. ATS § 51 lg 4 kohaselt tuleb hinnata,

kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt isikut ametnikuna

diskrediteerida. See tähendab, et isiku seksuaalkäitumise ja tema sõnakasutuse kohta ei pea olema

saabunud mingit tagajärge, kuid tema käitumine võib potentsiaalselt isikut ametnikuna ja tema

kaudu ka ametiasutust diskrediteerida. Seega leidis kaebaja eelpoolnimetatud kohtupraktikale

3-23-2484

tuginedes, et vaidlusalune käskkiri on koostatud ametniku poolt meelevaldselt, moonutatud ja

vastustajale kasulikul moel. Riigikohus on selgitanud, et ametniku või ametiasutuse

diskrimineerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena

ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellisesse teokoosseisu tekib

vastutus ka siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud

tagajärje vahel on põhjuslik seos.

Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumiste, samuti varalise

või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Eraelu hõlmab muu

hulgas inimese välimust, seksuaalset orientatsioon, huvisid, eelistusi, ametialaseid ja eraviisilisi

tegevusi, suhteid teiste inimestega, sõprade, perekonna, ja laiema välise suhtlusega, eelvalikuid,

kodu ja kirjavahetust.

Kaebaja väitel ei ole ta ametnikuna toime pannud ühtegi süülist süütegu, mille tagajärjel võiks

saabuda ametiasutusele oluline kahju. Kaebaja arvates on vastustaja sisuliselt põhjendamatult

tunginud tema eraellu ning rikkunud PS §-st tulenevat õigust eraelu puutumatusele, aga samuti

diskrimineeris teda seksuaalse orientatsiooni pärast.

8.2. Kaebajale jäi arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on koostatud 3.11.2023 käskkiri nr 1.9-

2.6/222p.

Kaebaja suhtes ei ole algatatud distsiplinaarmenetlust ja väärteomenetlust. Kriminaalasjas on

menetlus lõpetatud ja selle käigus kogutud tõendeid ei tohtinud vastustaja kasutada

haldusmenetluses. Kaebajale ei ole antud ärakuulamisõigust. Kaebaja ei nõustu, et ta oleks

manipuleeritav täiskasvanute portaalides loodud kasutajate kontode kaudu, kuna need on

anonüümsed. Vastustaja rikkus kaebaja eraelu, kui luges kaebaja kirjavahetusi. Kaebaja peab enda

käitumist (sh suhtlemist täiskasvanute portaalides) PPA töökorra p-ga 77 kooskõlas olevaks ning

väidab, et tema on teinud kõik, et tema eraelulised tegevused ei diskrediteeriks teda ametnikuna

ega kahjustaks asutuse (vastustaja) mainet. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine

täiskasvanute portaalides peetud kasutajate kontode ja suhtlemise tõttu oli suur põhiõiguste riive.

Kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole vastustaja viidanud ühtegi asjakohasele sätetele, mistõttu

on käskkiri vastuolus HMS § 56 lg-tega 2 ja 3.

8.3. Sellest tulenevalt palus kaebaja tuvastada 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasus

ja mõista välja hüvitis kaebaja 12 kuu keskmise palga ulatuses.

8.4. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja vastuväited olid

kokkuvõtvalt järgmised:

Esmalt teatas vastustaja, et jääb vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjenduste juurde.

Vastustaja arvates on kaebaja ekslikult tõlgendanud tema teenistusest vabastamise käskkirjas

välja toodud Riigikohtu lahendit 3-3-1-29-16, kus selgitatakse ATS redaktsioonide (alates

1.04.2023 jõustunud ja sellele eelnenud) erinevust diskrediteerimise aset leidmisel.

Nimelt oli enne 1.04.2023 kehtiva ATS järgi (§ 84 p 3) väärituks teoks muuhulgas tegu, mis

diskrediteerib ametnikku, kuid alates 1.04.2023 ja ka praegu kehtiva ATS § 51 lg 4 järgi on

ametniku üldiste kohustuste all kasutusel sõna diskrediteeriks. Selline sõna muutus,

pööramine kindla kõneviisi oleviku vormist tingivasse kõneviisi tähendabki sündmuse või

seisundi irreaalsust vaatlushetkel ja selle esinemise tõenäosust kujuteldavas situatsioonis.

Tingiva kõneviisi olevik näitab, et sündmus pole vaatlushetkel reaalsuses teostunud, mis aga

ei pruugi välistada edaspidist teostumist mingi tingimuse korral. Seetõttu pole enam vajalik

diskrediteerimise tegelikku aset leidmist ning sellele järeldusele jõuab ka kohus viidatud

kohtulahendis. Vastustaja ei nõustu sellega, et selleks, et diskrediteerimine aset leiaks, ei pea

3-23-2484

isiku teod jõudma avalikkuse ette. Diskrediteerimine saab aset leida juba siis, kui tegudest

saavad teada vaid üksikud ametniku kolleegid, sh tema juht, mis põhjustab nende usalduse

kaotuse ametniku suhtes nagu on olukord ka käesoleval juhul. Iha.ee on avalik portaal, kuhu

lisatud postitusi saab lugeda igaüks, kes seda külastab, seega on tegemist avalike postitustega.

Kaebaja väidab ekslikult, et tegemist oli tema privaatsõnumitega. Avalikult tehtud postitused

ei kuulu sõnumisaladuse alla ega ole seega salastatud.

8.5. Kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus iseenesest ei omandanud kaebaja teenistusest

vabastamisel mingit kaalu, vaid teenistusest vabastamise aluseks oli kriminaalmenetluse

käigus selgunud kaebaja tegevus. Jäi kaebaja poolt tõendamata, et sisekontrollibüroo

ametnikud on kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt (korduvalt survestanud kaebajat

kirjutama lahkumisavaldust). Vastustaja toonitas, et kaebaja teenistusest vabastamisel ei

omanud mingit kaalu tema sugu ja seksuaalne orientatsioon ning otsus teenistusest

vabastamisel ei olnud nendest asjaoludest motiveeritud. Kaebaja teenistusest vabastamise

aluseks olnud käskkirjas on vaid ühe korra mainitud, et kaebaja otsis seksuaalkontakte just

meestega ja sedagi vaid kriminaalmenetluses kogutud infole viidates (kaebaja enda

sõnakasutus iha.ee postitustes). Kaebaja ei ole välja toonud ega kuidagi põhjendanud, milliste

teiste sarnases olukorras olevate PPA-s töötavate isikutega võrreldes teda on teisiti ehk

ebavõrdselt koheldud, et tema suhtes saaks olla aset leidnud diskrimineerimine. Järeldus, et

kaebaja vabastati teenistusest tema soovi tõttu kohtuda omasooliste isikutega on meelevaldne.

Teenistusest vabastamise põhjendusena on korduvalt rõhutatud kaebaja tehtud avalike

postituste (ka tööajal kasutades PPA Wi-Fi võrku) mahtu ja sisu – peaaegu igapäevaste

seksuaalkontaktide otsimist praktiliselt valimatutel aegadel, kohtudes isikutega. Just selline

tegevus, olenemata isiku soolistest eelistustest, pole ametnikule väärikas käitumine ning selle

avalikuks tulek diskrediteeriks nii ametnikku ennast kui asutuse mainet, olenemata isiku soost

või seksuaalsest orientatsioonist.

8.6. Kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 95 lg 1 alusel (kaebaja ebaväärika käitumise

tõttu) ei eelda distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kriminaalmenetluse käigus selgunud info

pinnalt on kaebajaga läbi viidud vestluse käigus selgitati, et tema tegevus iha.ee portaalis on

vastustaja jaoks turvarisk ja vääritu käitumine. Kaebaja käitumise tõttu esines kõrge tema

šantažeerimise oht.

8.7. Vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas piisavalt, põhjalikult ja

üksikasjalikult selgitanud teenistusest vabastamise asjaolusid ning on põhjendanud, miks

kaebaja käitumine ei ole politseiametnikele sobilik ja tema jätkamine ametnikuna ei ole

võimalik. Vastustaja hinnangul on kaebaja tegu piisavalt kõnekas iseloomustamaks kaebaja

vastavust kutsesobivusnõuetele. Riigikohus on leidnud, et teatud küsitava eetilise väärtusega

tegevuse lubamine riigis ei ole vaadeldav kõikelubatavusega isikutele, kelle ülesandeks on

lisaks ametijärgsetele tööülesannete täitmisele ka tööandja autoriteedi hoidmine. Teatud

tegevused, mis muidu olenevalt olukorrast võik ühiskondlikult olla aktsepteeritud, ei ole siiski

sobilikud ametnikule, kelle käitumisele on esitatud kõrgendatud eetilised ootused. Kaebaja on

käitunud ebaväärikalt nii teenistuses viibides (tööajal ja teatud juhtudel PPA Wi-Fi võrku

kasutades iha.ee-sse postituste tegemine, sh ebatsensuurne sõnakasutus ja selle sisu) kui

väljaspool teenistusest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sellise teo eest ametniku

teenistusest vabastamine proportsionaalne ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivaid

distsiplinaarkaristusi. Samuti märkis ringkonnakohus, et ametnikule sobimatute väljendite ja

keelepruugi kasutamine on sobimatu.

3-23-2484

8.8. Kaebaja viitab ekslikult, et käskkirjas teenistusest vabastamise alusena välja toodud ATS

§ 15 p 5 lähtub oma teenistusse võtmise nõuetes kaitseväe korralduse seaduses (KKS)

teenistusse või tööle võtmise sobivuse kriteeriumitest (KKS § 41(3)).

Vastustaja märkis, et PPA ja Eesti kaitsevägi on erinevad asutused kuuludes erinevate

ministeeriumide valitsemisalasse.

Seetõttu lähtub PPA teenistusse võtmise nõuetes siiski PPVS-ist (§ 38 ja 39) ning valdkonna

ministri vastavast määrusest. Nimetatud määruses (Politseiametniku ning Politsei- ja

Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord) olevatele nõuetele (§ 2 lg 1 p 1

– seadusekuulekus ja lg 1 p 3 - võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi) kaebaja oma

tegevuste tulemusena (laskemoona käitlemise korra rikkumine ja Iha.ee portaalis kuulutuste

kaudu pidevalt uute seksuaalpartnerite otsimine) ei vastagi. Seetõttu pole kaebaja vastav

arutluskäik ATS § 15 p 5 tõlgendamisel asjakohane.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

9. Kohus selgitab, et vaatab esmalt läbi kaebaja tuvastamisnõude (I), seeläbi kaebaja

hüvitamisnõude (II) järgmisena jagab kohus poolte menetluskulud (III) ja viimasena otsustab

kohus kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamise üle (IV).

I

10. Halduskohus on seisukohal, et kaebus tuvastamisnõude osas on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt vabastati kaebaja politseiteenistusest ATS § 95

lg 1 alusel. Käskkirja põhjendustest tulenevalt ei ole kaebaja usaldusväärne ega väärikas ning

isikuomaduste poolest ei ole võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ega samuti

võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning ei ole seaduskuulekas. Läbiviidud

kriminaalmenetluse raames ilmnes asjaolu, et kaebaja kasutab igapäevaselt täiskasvanute

suhtlusportaali iha.ee ning temaga on seostatud rohkem kui 20 erinevat kasutajakontot, kust

on postitatud praktiliselt igapäevaselt avalikke kuulutusi samasooliste isikutega kohtumiseks

seksuaalse eesmärgiga (kaebaja poolt käis pidevalt juhuseksi otsimine).

Ajavahemikus 1.12.2021-19.03.2023 on tehtud 725 postitust. Postitused olid tehtud ka töö

ajal, kasutades PPA Wi-Fi võrku. Tehtud postituste maht, sõnakasutus ja nende sisu ning

eesmärk otsida juhuseksi ei ole selgelt politseiametnikule kohased ega väärikas käitumine.

Seda ilmestavad hulgaliselt näiteid kaebaja postituses tehtud ettepanekutest kohtuda

seksuaalsel eesmärgil võõraste isikutega suvalises avalikes kohtades (näiteks Pärnu Apollo

keskuse WC-s, Tallinna T1 kaubanduskeskuses, Tartu Kvartali keskuses, SexMax

erootikapoes/kinos, Annelinna tervisekeskuses, jne). Lisaks leiti kaebaja valdusest kaks 9x19

mm täismantelkuuliga padrunit (üks auto keskkonsoolist ja teine kaebaja elukohast). Leitud

laskemoon ei kuulu kaebajale kinnitatud relvale.

11. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et eelpoolkirjeldatud tegevused on

kaebajale omistatavad.

Vaidlus käib eelkõige selle üle, kas vastustaja oleks pidanud alustama kaebaja suhtes

distsiplinaarmenetlust, sh ära kuulama kaebajat, et tuvastada, kas kaebaja enda tegevusega nii

teenistuses viibimise kui ka vabal ajal diskrediteeris ennast politseiametnikuna ja kahjustas

vastustaja mainet, mis oleks kaebaja suhtes usalduse kaotamise ja tema teenistusest

vabastamise aluseks.

Ühtlasi käib vaidlus selle üle, kas vastustaja oleks võinud kasutada kriminaalmenetluses

kogutud tõendeid halduskohtumenetluses.

3-23-2484

12. ATS § 95 lg 1 sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad

asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lg-st 1

või 2 või §-st 15. ATS § 15 lg 5 sätestab, et teenistusse ei või võtta isikut muu seaduses

sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. ATS § 51 lg 4 sätestab, et ametnik

peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma

tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. PPA

töökorra p 77 näeb ette, et teenistuja peab käituma väärikalt nii teenistuses või tööl olles kui

ka väljaspool seda, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda teenistujana või

kahjustaks politsei mainet. Teenistuja peab järgima ametnikueetika nõukogu poolt heaks

kiidetud ametniku eetikakoodeksit.

13. Kaebuse kohaselt arvas kaebaja, et vastustaja ei saanud tugineda vaidlusaluse käskkirja

väljastamisel kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, mis kajastavad täiskasvanute portaalis

iha.ee kaebaja poolt registreeritud kontode kirjavahetust.

HMS § 38 järgi võib haldusorgan nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende

käsutuses olevaid tõendeid, et kindlaks teha asja lahendamiseks olulised asjaolud. Samas

paragrahvis on loetletud erinevad tõendite liigid. ATS-s ja PPVS pole sätestatud tõendite

kogumise või tõendiliikide erisusi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja

on haldusmenetluses tuginenud suuresti algselt süüteomenetluses (kriminaalmenetluses)

kogutud teabele. Kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan

saab asja lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et

haldusorgan koguks samu tõendeid uuesti.

Kohus märgib, et tegemist ei ole

kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud teabega, mida oleks vastustaja saanud

kasutada juhul, kui see oleks kajastatud kohtuotsuses.

14. HKMS § 62 lg 3 p-i 1 ja lg 6 järgi võib kohus tagastada või jätta arvestamata muu hulgas

põhiõiguse rikkumisega saadud tõendi. Kuigi HMS-s pole sõnaselgelt sätestatud analoogilist

tõendi lubatavuse kriteeriumit, tuleneb eeltoodust muu hulgas, et kohus võib haldusakti

tühistada, kui haldusorgan on haldusakti faktilise aluse tuvastanud põhiõiguse rikkumisega

saadud tõendi abil ja asjaolu ei ole tõendatud muul viisil. Seetõttu on sama kriteerium

kohaldatav nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et Eesti kriminaalmenetlusõiguse praktika

kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on

oluliselt rikutud. 1Kriminaalmenetluses on tõendite kogumise reeglid ette nähtud muu hulgas

põhiõiguste kaitseks. Seega on HKMS § 62 lg 3 p-ga 1 kooskõlas kolleegiumi 16.01.2003

asjas nr 3-3-1-2-03 tehtud määruse p-s 11 väljendatud seisukoht, et kui kriminaalmenetluses

on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend lubamatuks, siis on

sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui seadusega ei

sätestata teisiti.

Tõenditena iha.ee täiskasvanute portaalis kaebaja poolt loodud kasutaja kontode sisu

hindamisel on keskse tähendusega kaebaja eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse kaitse (PS §

26 ja § 43).

15. Kriminaalasja menetlemisel võib korraldada läbiotsimise, mille käigus võidakse võtta ära

teabekandjad (nt arvuti kõvaketas, e-kirja väljatrükk, mobiiltelefon), millel on jäädvustatud

sõnumid (kriminaalmenetluse seadustiku § 91). Teabekandja äravõtmine eraldivõetuna ei riiva

kommenteeritavas paragrahvis sätestatud õigust, kuid üldjuhul on toimingu eesmärk saada

1 RKHKo 1-16-6179/111, p 58.

3-23-2484

teada edastatud sõnumite sisu, mistõttu esineb vähemalt puutumus sõnumite saladusega.

Alates 01.09.2016 eeldab seaduslik läbiotsimine üldjuhul kohtu eelnevat luba.

16. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sõnumite saladuse kaitsealas ei ole

saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid (nt arvutis säilitatud e-kirjad, telefonikõne

salvestus), mis on saatja või saaja valduses, kuna PS räägib otsesõnu edastatavatest

sõnumitest, mitte mis tahes sõnumitest.2 Isiku mõjusfääris oleva privaatse teabe

kaitsmisväärsus ja sellise teabe puutumatuse rikkumisega kaasneva era- ja perekonnaelu

puutumatuse riive intensiivsus ei olene Riigikohtu hinnangul sellest, kas sama teavet on

kunagi varem kirja teel või sidevahendi abil edastatud või mitte. Juhul, kui teave on

kommunikatsiooniprotsessi läbinud, ei ole seda privaatsuse kaitse aspektist enam alust

eristada teabest, mis pole kunagi kommunikatsiooniprotsessis olnudki.3

17. Kaebaja kinnitab kaebuses, et andis ise iha.ee täiskasvanute jaoks mõeldud portaalis tema

poolt loodud kontode sisselogimise paroolid vastustajale üle (PPA sisekontrollibüroo

ametnikele). Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tema teabekandjate äravõtmiseks polnud kohtu

luba. Muid võimalusi tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse raames ei olnud. Järelikult

on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluses eelpoolnimetatud tõendite kogumisel ei ole

oluliselt rikkunud kaebaja põhiõigusi, mistõttu on tegemist lubatud tõenditega, millele võiks

tugineda vastustaja haldusmenetluses.

18. Kaebaja väitis, et vastustaja oleks pidanud alustama distsiplinaarmenetlust, mille käigus

andma kaebaja tegevusele hinnangu, tuvastama tema süü ja kaaluma distsiplinaarkaristuse

määramist. Vastustaja arvas, et ametniku teenistusest vabastamine ATS § 95 lg 1 alusel ei

eelda distsiplinaarmenetluse läbiviimist.

19. Kohus märgib, et kuigi kaebaja teenistusest vabastamise õiguslikus aluses on vastustaja

viidanud ATS § 95 lg-le 1 ja § 15 lg-le 5 (kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid

ametniku teenistusse võtmise) heitis vastustaja kaebajale sisuliselt ette ATS § 51 lg-s 4

sätestatud kohustuste rikkumist (ebaväärikas käitumine, millega kaebaja diskrediteeris ennast

ja kahjustas vastustaja mainet).

Kohus on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud jõudma järelduseni kaebaja poolt ATS § 51

lg-s 4 sätestatud teenistuskohustuste rikkumise osas distsiplinaarmenetluses, tuvastades muu

hulgas kaebaja süü ja andes hinnangu kaebaja tegevusele politseiametnikuna (kas tegemist on

distsiplinaarteoga või mitte) ning valides distsiplinaarkaristuse liiki (ATS § 69 ja § 70).

Vastustaja on küll analüüsinud vaidlusaluses käskkirjas kaebaja käitumist teenistuskohustuste

rikkumisena ATS § 51 lg-s 4 sätestatud tähenduses, kuid ei ole läbiviinud

distsiplinaarmenetlust, mille käigus oleks tuvastanud kaebaja süü raskust vastustaja maine

kahjustuse ulatust jne ega kaalunud distsiplinaarkaristuse määramist pidades silmas ATS § 75

lg-s 2 sätestatut. ATS § 71 sätestab, et distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo

toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase

tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Kohus leiab, et antud juhul oli

vastustajale piisavalt teada asjaolud, mis viitaksid kaebaja poolt distsiplinaarteo

toimepanemisele (teenistuskohustuste süüline rikkumine ATS § 51 lg 4, § 69), mistõttu oli

tema ATS § 70 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigus distsiplinaarmenetluse alustamise üle sisuliselt

redutseeritud nullini ning esines kohustus distsiplinaarmenetluse alustamiseks.

2 RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 816 ja 817.

3 https://pohiseadus.ee/sisu/3514

3-23-2484

20. Kohtu hinnangul juhuseksi otsimine samasooliste partneritega internetis täiskasvanute

portaalis ei ole selline asjaolu, mis seaduse järgi välistaks isiku politseiteenistusse võtmise

(ATS § 95 lg 1 ja § 15 lg 5). Olenevalt viisilt ja kontekstist võiks siiski tegemist olla vääritu ja

vastustaja mainet rikkuva teoga. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlusalusest käskkirjast ei

selgu, kuidas kaebaja suhtlemine täiskasvanute portaalis iha.ee isikustamata kujul või(k)s

rikkuda vastustaja mainet. Seda oleks pidanud vastustaja välja selgitama

distsiplinaarmenetluse käigus.

21. Kohus toob esile, et ka vastustaja poolt viidatud kohtulahendites vabastati ametnik ATS § 51 lg-s

4 nimetatud kohustuste rikkumise tulemusena (vääritu teo toimepanemine) läbiviidud

distsiplinaarmenetluses langetatud otsuse alusel (teenistusest vabastamine), mitte selle alusel, et

ametnik ei vastanud kutsesobivusnõuetele. Isegi kui nõustuda vastustajaga, et laskemoona käitlemise

osas võiks kaebajale ette heita määruse nr 15 § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud kutsesobivuse rikkumist,

on tegemist siiski teenistuskohustuse rikkumisega, mida tuleb eraldi käsitleda

distsiplinaarmenetluses. Seega ka selles episoodis ei ole kaebaja teenistusest vabastamise

õiguslikuks aluseks ATS § 95 lg 1 ja § 15 lg 5.

22. Kaebaja väitis, et vastustaja jättis ta ära kuulamata. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastustaja oleks pidanud läbi viima nii kaebaja käitumisega

seoses iha.ee portaalis kui ka laskemoona käitlemise osas distsiplinaarmenetluse ning andma

kaebajale võimaluse tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega enda arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks (ATS § 73 lg 7).

Haldusasja materjalide kohaselt toimus kaebaja ja vastustaja esindajate vahel 9.10.2023

vestlus, mille kokkuvõte on protokollitud. Kokkuvõttest ei ole näha, et vastustaja oleks

andnud kaebajale ühemõttelisest teada, et vastustaja plaanib koostada käskkirja kaebaja

ametist vabastamise kohta ATS § 95 lg 1 § 15 lg 5 alusel.

23. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud

ärakuulamiskohustuse täitmist. Samas ei ole vastustaja väitnud, et kaebaja puhul esineks mõni

HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erand. Järelikult rikkus vastutaja kaebaja ärakuulamiskohustust.

Sellest tulenevalt on halduskohus seisukohal, et vastustaja poolt kaebaja suhtes

distsiplinaarmenetluse läbiviimata jätmine ja kaebaja ärakulamata jätmine toob endaga kaasa

vaidlusaluse käskkirja nii formaalse kui ka materiaalse õigusvastasuse.

Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas ja teeb kindlaks Lõuna

prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse.

II

24. Kaebaja taotles kohtult õigusvastase käskkirjaga talle tekitatud mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmist tema 12 kuu keskmise palga ulatuses (ATS 105 lg 1). Kohus on

seisukohal, et kaebus hüvitamisnõude osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

25. ATS 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda

hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta,

arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohus on 16.

novembri 2016. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-16 (p 10) selgitanud, et kehtiva ATS § 51 lg

4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust,

sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks

ametiasutuse mainet. Sättest tuleneb, et alates 1. aprillist 2013 ei nõua avaliku teenistuse

3-23-2484

seadus enam diskrediteerimise tegelikku asetleidmist (sõna "diskrediteeriks"). ATS § 51 lg 4

kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib

potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Ametniku või ametiasutuse

diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku

tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise

teokoosseisu puhul tekib vastutus siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise

teo ning saabunud tagajärje vahel on kausaalne seos. Kohtupraktikas on vääritu teo

sisustamisel PPVS v.r § 86 p 3 sõnastuses leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu teona

kvalifitseerimiseks on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku

ülemuse silmis (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-29- 16, p 11).

Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta on

piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli

sobimatu ning laiduväärne. Viidatud asjas nr 3-3-1-29-16 (p 13) on Riigikohus pidanud

diskrediteerimise koosseisu täidetuks, kui saab eeldada et rikkumisel on olulised tagajärjed

kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib

järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja

käitumist valdavalt sarnasel moel.

26. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et vaatamata sellele, et kaebaja

teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane, ei ole kaebajale teenistusest vabastamise

eest hüvitise määramine põhjendatud. Kohus leiab, et kaebaja käitumine nii teenistuse kui ka

teenistuse välisel ajal (kirjavahetus täiskasvanute portaalis iha.ee ja padrunite ebaseaduslik

käitlemine) on sellised teod, mida tuleb kvalifitseerida väärituks ja ebaseaduslikuks

tegevuseks ning ATS §-s 50 ja § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumiseks.

Kohus märgib, et kaebaja ei vaidle selle vastu, et tema käitumine täiskasvanute portaalis

iha.ee, kus ta nii töö- kui ka töövälisel ajal, otsis pidevalt (praktiliselt igapäevaselt) ja muu

hulgas avalikes kohtades võimalusi vahekorda asumiseks ja muude seksuaalse iseloomuga

toimingute teostamiseks, leidis aset ja on taunitav.

Kohus leiab, et sellise käitumisviisiga diskrediteeris kaebaja korduvalt ennast ametnikuna nii

teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust. Kuigi võib nõustuda kaebajaga, et ka

politseiametnikul peab olema eraelu (sh intiimelu), ei saa siiski sellist kaebaja kui

politseiametniku käitumist pidada tavamõistusesse mahtuvaks seksuaalseks käitumiseks.

Igapäevased pakkumised asuda suvaliste isikutega vahekorda, muu hulgas avalikes kohtades,

ei saa kohtu hinnangul pidada politseiametniku jaoks tavapäraseks ja väärikaks käitumiseks.

Võttes arvesse seda, kui sageli tegi kaebaja internetis vahekorda astumise ja seksuaalse

alatooniga toimingute sooritamise üleskutseid, võib kohus asuda seisukohale, et kaebaja

soovitud teod on ka aset leidnud, mistõttu esines kaebajal huvi selliste üleskutsete jätkuva

kirjutamise vastu. Kaebaja seksuaalses käitumises ilmnevad ilmselgelt patoloogilised

tunnused, mis kahtlemata diskrediteerivad teda politseiametnikuna.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustajal tegelikult esines õiguslik alus kaebaja

teenistusest vabastamiseks ATS § 94 lg 1 alusel, kuna kaebaja töökohustuste rikkumised olid

tõsised, mille tagajärjel kaotas kaebaja usalduse vastustaja silmis (ATS § 75 lg-d 4 ja 5).

Vastustaja on selgelt andnud vaidlusaluses käskkirjas ja vastuses kaebusele mõista, et selline

kaebaja käitumine ei ole politseiametnikuna aktsepteeritav ja vastustajal ei esine enam

kaebaja vastu usaldust. Kohus nõustub vastustajaga ja on seisukohal, et antud juhul ilmselgelt

lahknevad kaebaja ja vastustaja väärtushinnangud. Laskemoona (padrunite) nõuetele

mittevastav käitlemine on ka teenistusest vabastamise alus.

27. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja vabastas ta ametist põhjusel, et ta omab

ebatraditsioonilist seksuaalset orientatsiooni. Nii vaidlusaluses käskkirjas kui ka vastuses

3-23-2484

kaebusele ei ole vastustaja kaebajale seda kordagi ette heitnud. Sellest tulenevalt peab kohus

põhjendatuks vähendada kaebaja õigusvastase käskkirjaga teenistusest vabastamise eest

seadusega ette nähtud hüvitist nullini ja jätta vastavas nõude osas kaebuse rahuldamata.

III

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tegi kindlaks 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p

õigusvastasuse. Kohus ei rahuldanud kaebust hüvitamisnõude osas.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ja vastustaja ei

ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist

kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte menetluskulud nende enda

kanda.

IV

29. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 20 eurot

HKMS 104 lg 5 p 1 alusel, kuna vastavalt riigilõivu seaduse on sellise liigi kaebuse esitamine

lõivuvaba. Kaebaja peab teatama kohtule mõistliku aja jooksul enda või kolmanda isiku

pangarekvisiidid.

30. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses esitatud füüsiliste isikute nimesid

tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud osaliselt Tartu Ringkonna 03.02.2026 otsusega tehtud muudatustega.