3-24-3111/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3111

Määruse kuupäev

28. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-

1 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

14. juuli kuni 13. november 2024 kohta.

4. Jätta X menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 14. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1. Kaebaja

väitel taotles ta vanglalt korralduse nr 1-4/454-1 tühistamist, kuid vangla ei ole talle vastanud.

Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla piirab süstemaatiliselt telefonisuhtlust riigiasutuste,

kaitsjate ja sõpradega, kellele kaebaja ei saa õigeaegselt helistada. Kaebaja arvates peab tal

olema võimalus kohe helistada. Ta toob kaebuses välja vanglale seoses helistamise piiramisega

esitatud erinevad pöördumised alates 2024. aasta algusest. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda

haldustoimik ja kõik dokumendid ning taotleb seoses maksejõuetusega vabastust riigilõivu

tasumise kohustusest. Samuti avaldab kaebaja soovi kasutada menetluses tõlki. Kaebaja palub

selleks võtta kohtul haldusasja nr 3-24-1992/8 juurest tõendina asja juurde Viru Vangla 19.

3-24-3111

juuli 2024. a vastus nr 1-8/24/12019-2, mis näitab, et kaebaja saab kuulates eesti keelest

vähesel määral aru, kuid tema üldine eesti keele oskus on pigem kasin.

2. Viru Vangla edastas 12. detsembril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuses viidatud Viru

Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1, kaebaja 30. oktoobril 2024 vanglale esitatud

pöördumise nr 3-24/2-2/10598 ja Viru Vangla 3. detsembri 2024. a vastuse pöördumisele.

Nimetatud dokumentidest nähtuvalt kohustas Viru Vangla 18. mai 2020. a korraldusega nr

1-4/454-1 Viru Vangla teises üksuses paiknevaid kinnipeetavaid esitama alates 18. maist 2020

enne telefonikõne tegemist andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada. 30. oktoobri 2024. a

pöördumises heitis kaebaja vanglale ette, et alates 29. oktoobrist 2024 ei ava vangla sõbra

telefoninumbrit, ning palus tühistada 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1. Viru Vangla

loobus 3. detsembri 2024. a vastusega kaebaja 31. oktoobrist 2024 kuni 2. detsembrini 2024

vanglale esitatud 38 pöördumisele vastamast.

Viru Vangla märkis 12. detsembri 2024. a vastuses kohtule, et kaebaja ei ole läbinud 18. mai

2020. a korralduse nr 1-4/454-1 vaidlustamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja

on saanud aastatel 2022–2023 seoses Viru Vangla 18. mai 2020. a korraldusega nr 1-4/454-1

vanglalt selgitavaid vastuseid, kuid ta ei esitanud aastatel 2022–2023 vanglale nimetatud

korralduse peale ühtegi vaiet. Lisaks on inspektor-kontaktisikud 2024. aastal kaebajale

korduvalt suuliselt selgitanud, et telefonikõnede tegemiseks on vaja esitada eelnevalt andmed

vastavalt 18. mai 2020. a korraldusele. Ühtlasi selgitas vangla, et kaebaja on esitanud Viru

Vanglale ajavahemikus 31. oktoober 2024 kuni 2. detsember 2024 üle 70 pöördumise – selline

maht suurendab oluliselt vangla halduskoormust ja takistab avalike ülesannete täitmist.

Seepärast loobus vangla märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 7 alusel pöördumistele vastamast. Nende hulka kuulub

ka kaebaja 30. oktoobri 2024. a pöördumine (nr 6-14/24/17194-1; 3-24/2-2/10598).

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

Kaebaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1). Ta palub, et kohus

tühistaks Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1.

4. Kohus leiab, et X kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Nimetatud

normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

4.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab esitada kohtule tühistamiskaebuse pärast

vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

3-24-3111

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja

Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41 kohaselt

vaatab Justiits- ja Digiministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud

vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu

peale esitatud vaided.

4.2. Kohtule teadaolevalt paikneb kaebaja Viru Vangla II üksuses. Viru Vangla 18. mai 2020. a

korralduse nr 1-4/454-1 kohaselt peavad vangla II üksuses paiknevad kinnipeetavad esitama

enne telefonikõne tegemist andmed, kellele soovitakse helistada. Kohtu hinnangul on Viru

Vangla 18. mai 2020. a korraldus nr 1-4/454-1 piiratud adressaatide ringile suunatud, kuid

määratlemata arvu juhtumeid reguleeriv üldkorraldus (eripärane haldusakt; haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 51 lg 2).

4.3. Üldjuhul tuleb esitada haldusakti peale vaie 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti,

arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama

(HMS § 75). Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal

avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorraldus mõjutab isiku õigusi

vahetult, tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul üldkorralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist

on määratlemata arvu juhtumeid reguleeriva üldkorraldusega, mis akti adressaadi õigusi selle

teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada vaide üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva

jooksul pärast mõju ilmnemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-557/19, p 8).

4.4. Kaebaja pidi esitama Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 kehtetuks

tunnistamiseks vaide hiljemalt 30 päeva jooksul pärast selle mõju ilmnemist.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt esitas X Tartu Halduskohtule 29. oktoobril 2023

kaebuse, milles palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tema helistamisõiguse

piiramisel, sest vangla ei võimaldanud tal 2023. a septembris sõbrale viivituseta helistada, ning

palus kohustada vanglat avama helistamiseks esitatud telefoninumbrid (haldusasi nr 3-23-

2413). Tartu Halduskohus tagastas 9. novembri 2023. a määrusega kaebuse. Nimetatud

määruse p-s 8 selgitas kohus, et Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 kohaselt

on Viru Vangla II üksuses paiknevad kinnipeetavad kohustatud esitama enne telefonikõne

sooritamist andmed, kellele soovitakse helistada (dtl 23). Korraldus nr 1-4/454-1 on ka

haldusasja nr 3-23-2413 toimikus (Viru Vangla 3. novembri 2023. a vastuse lisa 1; dtl 14).

KIS-i andmetel on Viru Vangla 3. novembri 2023. a vastus X-ile kätte toimetatud samal päeval

ning Tartu Halduskohtu 9. novembri 2023. a määrus 6. jaanuaril 2024.

Eeltoodu põhjal on ilmne, et Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 mõju avaldus

kaebajale juba hiljemalt 2023. a septembris ning kaebaja sai korraldusest teada hiljemalt 2023.

a novembris. Seega oleks kaebaja pidanud korralduse vaidlustama hiljemalt 2023. a lõpus. Uute

telefonikõnede taotluste esitamisel ei alanud üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg uuesti, sest

korralduse nr 1-4/454-1 mõju püsis kaebaja suhtes muutumatuna.

Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja 10., 11. ja 30. septembril 2024 ning 30. oktoobril 2024 Viru

Vanglale taotlused telefonikõnede tegemiseks ning taotles ühtlasi Viru Vangla 18. mai 2020. a

korralduse nr 1-4/454-1 tühistamist (kaebuse p-d 1–1.3 ja 1.15). Isegi kui tegemist oli vaietega,

3-24-3111

tulnuks vanglal need vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu HMS § 79 lg 1 p 3 alusel

tagastada.

Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, millele tuginedes oleks vangla saanud kohtueelses

menetluses vaide esitamise tähtaja ennistada. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et

kui isik esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses nõude hilinemisega, siis ei saa

kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda (vt nt Riigikohtu 29. aprilli

2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19).

4.5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X tühistamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. Kohus võtab selle taotluse lahendamiseks asja

materjalide juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 14. juuli 2024 kuni 13.

november 2024 a kohta (HKMS § 62 lg 2).

6.1. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule

antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba

tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega

mõistlikkust (HKMS § 111 lg-d 1 ja 4).

6.2. Kuigi kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb

menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise

vajadust. Kohus nendib, et kohtule teadaolevalt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin

ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud (sh

kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-24-1992). Praeguses haldusasjas ei ole kaebajale tõlkeabi

andmine tema õiguste kaitseks siiski vajalik. Võttes arvesse, et kaebaja on esitanud kohtule

eestikeelse kaebuse ning ta on varem ka teistes haldusasjades esitanud kohtule eestikeelseid

avaldusi (nt haldusasjad nr 3-23-1487, 3-23-1407, 3-24-25, 3-24-3334, 3-25-102), ei ole

kohtule äratuntav, kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks praeguses asjas

takistatud või et ta poleks võimeline mõistma ja esitama kohtule eestikeelseid

menetlusdokumente.

6.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-24-3111

Ene Andresen