2-09-7410/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Heli Käpp ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-7410

Kohtuasi

G.G kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik G.G (pankrotis, isikukood XXX), usaldusisik

Q.Y (isikukood XXX)

Võlausaldaja DOCS Baltic OÜ (registrikood 11671370),

seaduslik esindaja J.T

Võlausaldaja H.G Consult OÜ (registrikood 12373864),

seaduslik esindaja H.G

Võlausaldaja EURO KINNISVARAARENDUS OÜ

(registrikood 10873479)

Võlausaldaja

Trebor Invest OÜ (registrikood

10545278), seaduslik esindaja J.W

Võlausaldaja

Auto Bassadone OÜ

(registrikood

10283692)

Võlausaldaja CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890)

Võlausaldaja Versobank AS (likvideerimisel,

registrikood 10586461), seaduslik esindaja likvideerija

Ksenia Kravtšenko

Võlausaldaja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood

10281767), lepinguline esindaja Martin Velling

Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja Martin Velling

Võlausaldaja Coop Liising AS (registrikood 10079244),

lepinguline esindaja Kerly Riivik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 18.07.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

määruse põhjendusi.

3. Jätta G.G määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 30.04.2009 välja G.G (võlgnik) pankroti. 20.04.2016 kinnitas

kohus võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande ning lõpetas pankrotimenetluse. Võlgniku

pankrotimenetluses jäi rahuldamata DOCS Baltic OÜ nõue 6 104 005,49 eurot, H.G Consult

OÜ nõue 3 468 338,28 eurot, EURO KINNISVARAARENDUS OÜ nõue 2 565 772,37 eurot,

Trebor Invest OÜ nõue 967 727,08 eurot, Veho Eesti Aktsiaseltsi (praeguse nimega Auto

Bassadone OÜ) nõue 471 946,47 eurot, CKE Inkasso OÜ nõue 197 847,90 eurot, Marfin Pank

Eesti AS (praeguse nimega Versobank AS (likvideerimisel)) nõue 189 633,48 eurot,

Aktsiaseltsi SEB Liising nõue 115 047,44 eurot, AS SEB Pank nõue 51 433,42 eurot ning

Krediidipanga Liisingu AS (praeguse nimega Coop Liising AS) nõue 25 555,08 eurot.

Maakohus algatas 29.04.2016 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning

nimetas usaldusisikuks Q.Y.

2. Usaldusisik esitas 30.05.2017, 18.02.2018, 08.03.2019, 23.04.2020 ja 11.03.2021 kohtule

usaldusisiku aruanded. Aruannete kohaselt töötas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest kuni 2018. aasta lõpuni W OÜ-s, kus tema töötasu suuruseks 2016 ja 2017. aastal

oli 600 eurot neto ning 2018. aasta jaanuaris 664 eurot neto ning ülejäänud kuudel 800 eurot

neto. Alates 2019. aastast töötab võlgnik X OÜ-s, kus tema keskmine netotöötasu kuus 2019.

aastal oli 909,31 eurot ning ajavahemikul 01.01.2020-28.02.2021 811,31 eurot. Kogu perioodil

oli võlgnikul kaks ülalpeetavat.

Usaldusisik esitas 17.05.2023 täiendava aruande võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta,

mille kohaselt tegi võlgnik menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid järgnevalt: DOCS

Baltic OÜ-le 12 320,24 eurot, H.G Consult OÜ-le 7000,14 eurot, Euro Kinnisvaraarendus OÜ-

le 5177,25 eurot, TREBOR Invest OÜ-le 1954,32 eurot, Auto Bassadone OÜ-le 951,45 eurot,

CKE Inkasso OÜ-le 400,01 eurot, Versobank AS-ile (likvideerimisel) 382,86 eurot, AS-ile SEB

Liising 231,44 eurot, AS-ile SEB Pank 102,86 eurot ning Coop Liising AS-ile 51,43 eurot.

3. Maakohus kuulas võlgniku, usaldusisiku ja kohale ilmunud võlausaldajad ära 10.11.2021 ja

23.05.2023. Võlgnik selgitas 10.11.2021 ärakuulamisel, et tema tööks on olnud konsulteerida

ühte automüügi ettevõtet ja hetkel konsulteerib ta kinnisvara ettevõtet. Tema töö on sõltunud

enamuses nende projektide edukusest, mida ta analüüsis ja ette valmistas ning teatud töötasu on

tal veel saada, sõltuvalt projekti realiseerumise ajast. Midagi võib n-ö boonustena juurde tulla,

see sõltub, millal projektid realiseeruvad. Suurema tulu teenimiseks võlgnik enda sõnul

eraettevõtjana tegutseda ei saa, kuna ta ei ole krediidikõlbulik ning tema hea nimi on möödunud

sündmuste käigus rikutud.

23.05.2023 ärakuulamisel märkis võlgnik, et on saanud viimase kahe aasta jooksul arendustasu

ehk boonust kokku ca 30 000 eurot ning see on kõik võlausaldajate nõuete katteks läinud.

Igakuisest töötasust, mis on umbes 1040 või 1050 eurot neto, ei ole ta väljamakseid teinud, sest

seaduse järgi peab talle endale ja ka lastele raha kätte jääma. Võlgniku sõnul oli tal ka

pankrotieelsel ajal Eesti keskmine palk ning väga suuri sissetulekuid ei ole ta kunagi teeninud.

Usaldusisik leidis, et võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed summas ca 30 000 eurot on

märkimisväärne summa. Arvestada tuleb, et võlgnikul on ka alaealised lapsed.

Võlausaldajate seisukohad

4. H.G Consult OÜ, DOCS Baltic OÜ ja Auto Bassadone OÜ avaldasid, et ei ole kohustustest

vabastamisele vastu.

5. Trebor Invest OÜ arvates ei ole võlgniku jutt tema sissetulekute osas usutav. Tööandja X OÜ

näol on tegemist küllaltki arvestatava ühinguga. Ilmselt oodatakse projektide realiseerimisega,

kuni võlgnik saab võlgadest vabastatud ja siis saab ta rahad kätte. Võimalik, et need boonused

võlgnikule kui füüsilisele isikule ei laekugi.

6. Coop Liising AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega ja leidis, et ainult

töökoha ja regulaarse töötasu olemasolu ei saa käsitada mõistlikult tulutoova tegevusena.

Võlgnikult on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul laekunud kokku 333,72 eurot.

7. AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega

ning leidsid, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel on varasemalt olnud erakordselt suured

sissetulekud ja kohustused, ei suuda teenida suuremat sissetulekut. Seega on tõenäoline, et

võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud või ei ole vähemalt teinud mingeid tõsiseltvõetavaid

pingutusi, et arvestatavat tulu teenida.

8. Versobank AS (likvideerimisel) palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja

on seisukohal, et võlgniku selgitused sissetulekutest ja tulemustasudest on segased ning neist ei

ole võimalik järeldada reaalset soovi PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi täita. Pole

eluliselt usutav, et töövõimeline kõrgharidusega mees, kes tegutseb tulutoovas valdkonnas,

elatub miinimumpalgast.

9. EURO KINNISVARAARENDUS OÜ ja CKE Inkasso OÜ menetluses seisukohti ei

esitanud.

Maakohtu määrus

10. Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus teda

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning vabastas usaldusisiku tema

ülesannetest.

Võlausaldajate nõuete suuruseks on kokku 14 080 318,51 eurot ning võlgnik on tasunud

kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele kokku 28 340,56 eurot. Maksu- ja

Tolliameti andmetel oli võlgniku sissetuleku suuruseks 2016. a märtsist kuni 2023. a aprillini

94 595,14 eurot, mis sisaldab tulumaksu.

Võlgniku selgituste kohaselt on ta viimased viis aastat töötanud X OÜ-s arenduskonsultandina.

Tema netopalk on 1040 või 1050 eurot, millele lisanduvad realiseerunud arendusprojektide

tasude eest boonuspalgad. Nimetatud boonuspalgad ei ole (v.a 2022. a aprillis 21 722,51 eurot)

võlgniku arvele laekunud, millest tulenevalt on alust järeldada, et ta on varjanud oma tegelikku

sissetulekut ja ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole laekunud raha. Sellega on

võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub alus. Võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui

tal seda pole, siis seda otsima ning kohustuse mitte varjata oma sissetulekuid ja vara. Võlgnik

on rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust otsida aktiivselt sissetulekut ja esitada

kohtule tõesed andmed oma sissetulekute ning varade kohta. Võlgnik selgitas 10.11.2021

ärakuulamisel, et ta ei suuda rohkem teenida. Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil

saanud igakuiselt miinimum- või miinimumilähedast töötasu. Ei ole usutav, et võlgnik ei ole

suuteline teenima rohkem. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks tasuvamat tööd

otsinud. Samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kuhu on

laekunud tema töötasu, mille põhjal saaks kohus töötasu suurust kontrollida.

Olemasoleva informatsiooni pinnalt järeldub, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud

täielikult passiivne või on varjanud oma tegelikke sissetulekuid. Võlgniku käitumisest võib

järeldada, et tal puudub tegelik huvi ja soov leida tulutoovamat tegevust, et täita kohustusi

suuremas ulatuses. Võlgnik on rikkunud tulutoova tegevuse otsimise ja oma sissetulekute kohta

teabe andmise kohustust tahtlikult ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust

tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Määruskaebus

11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

11.1. Pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse kestvus on

olnud ebamõistlik ja ebaõiglane. Pankrotimenetlus kestis seitse ja võlgadest vabastamise

menetlus kaheksa aastat ehk kokku 15 aastat. Juhul kui võlgnik jääb oma kohustustest

vabastamata, omab kohtumäärus täitedokumendi tähendust ning TsÜS § 157 lg-st 3 tulenevalt

on võlausaldajatel kohtumääruse jõustumise korral võimalik esitada see täitmisele 10 aasta

jooksul. TMS § 48¹ lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise

aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks

esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kui mõni võlausaldaja esitab nõude

täitmisele 9 aasta ja 11 kuu möödumisel määruse jõustumisest, saab seda justkui täita veel 10

aastat. Kokkuvõtvalt võib lisaks juba 15 pankrotimenetlusega seotud aastale olla täiendavalt

veel 20 aastat võlgnikuks erinevates täitemenetlustes. Sellisel juhul oleks eraisikul n-ö

tsiviilõiguslik karistus arestitud kontode ja tegutsemispiirangute näol kokku ca 35 aastat.

11.2. Võlgniku kohustused tulenevad käenduslepingutest, mis olid sõlmitud erinevate ettevõtete

kohustuste käendamiseks. Laenu võtnud põhivõlgnike suhtes on läbi viidud pankrotimenetlused

ning ettevõtted on registrist juba aastaid tagasi kustutatud. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus

võlgnik oleks ise võtnud isiklikult laenusid ning seda raha raisanud.

11.3. Võlgnik on tegelenud kogu võlgadest vabastamise menetluse aja mõistlikult tulutoova

tegevusega, mille tulemusel on tehtud võlausaldajatele märkimisväärseid väljamakseid. Võlgnik

on saanud igakuiselt palka, kuid kuna tal on kaks alaealist last, ei ole kinnipeetav summa

võlausaldajatele olnud igakuistest laekumistest väga suur. Sellest ei saa aga järeldada seda, et

võlgnik ei oleks tööd teinud ega otsinud tulutoovamat tegevust.

Võlgnik on korduvalt selgitanud, et tema boonustasud sõltusid erinevate arendusprojektide

realiseerumisaegadest ning ühtegi boonustasu laekumist ei olnud ka töölepingutes igakuise

laekumisena ette nähtud. Võlgnikule on menetluse käigus laekunud boonustasusid, mille arvelt

on võlausaldajatele ka väljamakseid tehtud. Seega ei ole võlgnik varjanud oma sissetulekuid

ning kohtu järeldus sissetulekute varjamise kohta on tõendamata ja ebaõige. Kohus ei ole

tuvastanud võlgnikupoolset rasket süülist käitumist.

Kohustuste mahu täitmisel ei saa arvestada kohustuste kogumahtu, kuna kõik kohustused

tulenevad käenduslepingutest. Seejuures on suurimad võlausaldajad DOCS Baltic OÜ ja H.G

Consult OÜ olnud võlgadest vabastamisega nõus. Nimetatud võlausaldajate nõuete suuruseks

kokku on 9 572 343,77 eurot, mis moodustab rahuldamata jäänud nõuete kogusummast 67,6 %.

Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnikul oleks olnud suuremaid sissetulekuid või

et ta oleks oma sissetulekuid kuidagi varjanud. Võlgnik kinnitab, et on esitanud kogu info oma

sissetulekute kohta ausalt ning ei ole ei usaldusisiku ega ka kohtu eest midagi varjanud.

Võlgnikul ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Võlgnik on esitanud kohtule ka oma

töölepingute koopiad ja palgaarvestused. Kõik andmed, mida kohus on küsinud, on kohtule

esitatud.

11.4. Maakohtu määruses märgitud nõuded on sama suured, kui need olid pankrotimenetluse

lõppemisel ning kohus ei ole neist maha arvestanud menetluse kestel tehtud makseid 28 572

eurot.

11.5. Vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuandele nähtub, et pankrotimenetluses

laekus pankrotivarasse 327 578,19 eurot ning võlausaldajatele tehti väljamakseid kokku 293

397,09 eurot. Pankrotimenetluses võõrandati lisaks võlgniku kodule ka veel üheksa kinnistut.

Kohus on jätnud arvesse võtmata asjaolu, et võlausaldajad on tegelikult saanud

pankrotimenetluse raames juba ulatuslikes summades väljamakseid ning et võlgnik on kaotanud

oma kodu ja ka kõik muu vara selleks, et katta käenduskohustustega võetud kohustusi.

Menetluse edasine käik

12. Võlausaldaja Coop Liising AS palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Ülejäänud

võlausaldajad ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus määras 28.01.2025 võlgnikule, võlausaldajatele ning võlgniku tööandjale

X OÜ tähtaja täiendavate andmete ja tõendite esitamiseks.

14.1. Võlgnik tõi vastuses kohtunõudele välja, et on pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal elanud üürikorteris Tallinnas. Ta on elanud seal alates 2011. aastast, kui kolis

välja oma kodust aadressil XXX, Tallinn. Kuni 2023. aasta lõpuni elas tema juures nädalaste

vahedega ka tema kaks last. 2024. aastast on võlgnik enamuse ajast elanud üksi, kuna laste emal

on tekkinud lastele paremad elamistingimused. Kuni 2024. aasta lõpuni oli võlgniku põhipalk

1000 eurot kuus ning leibkonna igakuised kulud olid umbes sama suured (üüri- ja

kommunaalkulud ca 300 eurot, toit 250 eurot, lastega seonduvad kulutused 200-300 eurot,

muud väiksemad kulud 100-200 eurot). Tööga seonduvateks sõitudeks on võimalik kasutada

ametiautot ning kuna võlgnik palju kodukontoris, siis poole üüri- ja kommunaalkuludest tasub

tööandja X OÜ. Mõnikord on võlgnik saanud toetuda ka oma ema rahalistele vahenditele, mille

ta on esimesel võimalusel tagastanud. Võlgniku sõnul elab ta üsna kokkuhoidlikult ning ei ole

endale erilisi kulutusi lubanud. Võlgnik esitas tõenditena oma konto väljavõtted aastate 2006-

2009 kohta ning endaga seotud maksete väljavõtted oma ema arvelduskontolt alates 2016.

aastast.

14.2. Coop Pank AS vastas, et jääb oma 02.09.2024 esitatud seisukoha juurde ja midagi

täiendavat lisada soovi. Teised võlausaldajad vastuseid ei esitanud.

14.3. X OÜ esitas vastuse, mille kohaselt töötab võlgnik alates 01.02.2019 ettevõttes

kinnisvaraalaste arendusprojektide projektijuhi-konsultandi ametikohal. Alates sellest ajast on

võlgniku poolt juhitavad ja valminud projektid olnud Treiali tee 2 ja 4, Peetri, Rae vald

ärihoone arendus, Vana-Kuuli 21, Tallinn kortermajade arendus ning Offgrid moodulmaja

näidismaja lahenduse väljatöötamine. Pooleliolevateks projektideks on Sauki (Peetri, Rae vald)

kinnistu detailplaneeringu läbiviimine, Osmussaare tee 6, Tallinn ärihoone arendus, Treiali tee

6, Peetri, Rae vald, äri- ja laohoone arendus, Aruküla kortermajade arendus, Radari tee 7,

Peetri, Rae vald äri- ja laohoone arendus, Helgi tee 6, Peetri, Rae vald äri- ja laohoone arendus

ning Helgi tee 14, Peetri, Rae vald, äri- ja laohoone arendus.

X OÜ selgitas, et võlgniku töötasuga seonduva tulemustasu osa väljamaksmine sõltub tema

poolt juhitavate kinnisvaraliste arendustegevuste tulemuslikkusest, st arenduskasumi suurusest.

Lisaks on juhatusel on õigus sõltuvalt võlgniku poolt juhitud arendusprojektide

tulemuslikkusest rakendada ka lisatasude maksmist juhul. Kohustustest vabastamise perioodil

on võlgnikule makstud tulemustasusid järgmiselt: aprillis 2022. a Treiali tee 2 ja 4 ärihoone

arenduse eest 10 733,33 eurot (12 kuu neto töötasu); Vana-Kuuli 21, Tallinn kortermajade

arenduse eest 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu) ning Offgrid moodulmaja näidismaja

lahenduse väljatöötamise eest 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu).

15. Usaldusisik esitas kohtu nõudmisel tema käsutuses oleva võlgniku konto väljavõtte perioodi

29.04.2016-07.02.2025 kohta.

16. Swedbank AS esitas 20.02.2025 ringkonnakohtu nõudmisel võlgniku ema Y

arvelduskontode väljavõtted kohustustest vabastamise perioodi osas.

Võlgnik tõi vastusena ringkonnakohtu küsimustele 06.03.2025 vastuses välja, et 2016. aasta

augustis küsis Y DOCS Nordic OÜ-st ja DOCS Baltic OÜ-st tagasi suurema osa sinna antud

laenudest ning soetas kaks korteriomandit. Nimetatud korteriomandid müüs ta ära septembris

2020 ja novembris 2022. Korterite müügist saadud rahalised vahendid andis Y laenuna X OÜ

kasutusse.

17. Coop Liising AS leidis oma 14.03.2025 seisukohas, et võlgnik on ilmselt kasutanud Y

kontot ainuisikuliselt, kui võlgnik pole just esitanud tõendeid toimunud tehingute paikapidavuse

kohta. Teised võlausaldajad seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse

põhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

19. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

20. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele PankrS-i

redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.

21. Asjas ei ole tõendatud, et võlgnik oleks süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada

seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja

et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist

rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Arvestada tuleks seejuures

võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 19).

Ainuüksi asjaolu, et võlgnik töötas menetluse ajal projektijuhi/konsultandina ning sai sellist

põhipalka, mis PankrS § 173 lg-st 5 tulenevalt (arvestades mh, et võlgnikul on olnud menetluse

kestel kaks ülalpeetavat) ei võimaldanud võlausaldajatele igakuiseid väljamakseid teha, ei ole

süüline kohustuse rikkumine. Võlgniku tööandja X OÜ on selgitanud, et lisaks põhipalgale

maksab tööandja võlgnikule projekti realiseerumisel boonust, sh kohustustest vabastamise

ajavahemikul 10 733,33 eurot (12 kuu neto töötasu), 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu) ning

2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu) aprillis 2022. Võlgnik ise selgitas, et on pidanud sellise

tasustamissüsteemiga töötamist asjaolusid arvestades (hea nimi on rikutud ning ettevõtlusega

tegelemiseks ei ole ta krediidikõlbulik) põhjendatuks. Usaldusisiku 17.05.2023 aruande

kohaselt on võlausaldajatele väljamakseteks läinud kokku 28 572 eurot. Kuna võlgnik on

kokkuvõttes teeninud tulu, mis on võimaldanud võlausaldajatele sellises summas väljamakseid

teha, puudub otseselt alus väita, võlgnik oleks süüliselt tulutoova tegevusega tegelemise

kohustust rikkunud.

22. Küll aga saab tõendite põhjal asuda seisukohale, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §

173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ja vara.

Võlgniku enda arvelduskonto oli kohustustest vabastamise jooksul usaldusisiku käsutuses ning

võlgniku töötasud laekusid tema ema Y arvelduskontole. Nagu võlgnik oma 10.02.2025

menetlusdokumendis välja tõi, on Y arvelduskontolt tasutud igakuiselt võlgnikuga seonduvaid

kulusid (lastega seonduvad maksed, võlgniku enda arved jne). Kuna võlgnik esitas Y kontode

väljavõtted üksnes osaliselt ning kopeerituna Exceli failidesse, küsis ringkonnakohus

Swedbankist Y kontode väljavõtted kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta

tervikuna.

Lisaks võlgniku enda poolt nimetatud sissetulekutele (st igakuine töötasu) W OÜ-st ning X

OÜ-st nähtuvad Y arvelduskontodele tehtud (dtl 524-835) järgmised maksed: DOCS Baltic OÜ

poolt 27.05.2016 2000 eurot, 05.08.2016 44 000 eurot, 29.08.2016 5000 eurot ja 600 eurot,

06.10.2016 5000 eurot, 02.12.2016 5000 eurot, 14.03.2018 8000 eurot, 23.04.2020 2500 eurot,

12.05.2022 5000 eurot; OÜ DOCS Nordic 05.08.2016 5000 eurot ja 09.08.2016 3000 eurot; X

OÜ poolt 17.05.2023 6000 eurot, 25.07.2023 3000 eurot, 27.07.2023 7000 eurot, 02.10.2023

3300 eurot, 20.12.2023 2000 eurot, 14.02.2024 2000 eurot, 21.02.2024 1000 eurot, 26.04.2024,

1000 eurot, 25.07.2024 1000 eurot, 02.10.2024 3000 eurot, 08.11.2024 10 000 eurot,

08.11.2024 5000 eurot. Y kontodelt on tehtud järgmised maksed: DOCS Baltic OÜ-le:

26.06.2019 5000 eurot, 19.08.2016 600 eurot, 27.11.2020 2500 eurot; SKle 11.07.2019 1000

eurot, 17.02.2020 1500 eurot; 14.04.2020 1000 eurot; 23.04.2020 2500 eurot; 08.11.2024 10

000 eurot, 09.11.2024 5000 eurot ning X OÜ-le 23.09.2020 9500 eurot, 24.09.2020 10 000

eurot, 25.09.2020 10 000 eurot, 26.09.2020 10 000 eurot, 28.09.2020 10 000 eurot, 29.09.2020

9500 eurot, 30.09.2020 6000 eurot, 10.11.2022 10 000 eurot, 11.11.2022 10 000 eurot,

14.11.2022 10 000 eurot, 15.11.2022 10 000 eurot.

DOCS Baltic OÜ näol on tegemist võlgniku võlausaldajaga pankrotimenetluses, kelle nõude

suuruseks on 6 104 005,49 eurot. Võlgnik on maakohtule 10.11.2021 toimunud ärakuulamisel

avaldanud, et tegemist on tema endise tööandjaga. DOCS BALTIC OÜ juhatuse liige J.T on

maakohtule esitatud selgituses (dtl 241-243) välja toonud, et 04.03.2015 sõlmis DOCS Baltic

OÜ emaettevõte DOCS Nordic OÜ arendusteenuse pakkumise lepingu Mõigu Maja

arendamiseks. 2016 a. sügiseks oli Mõigu Maja arendus põhimõtteliselt lõpule viidud ning

DOCS Balticu OÜ poolsed kohustused täidetud. DOCS Baltic OÜ kandis lepingu täitmisega

kaasnenud kulutusi ning aitas kaasata arendusprojekti teostamiseks vajalikke

lisafinantseeringuid (sh krediidiasutustelt). 2018. ja 2019. aasta jooksul laenas DOCS Baltic OÜ

lisavahendeid X OÜ-lt ettevõtte äritegevuse ning sellega seonduvate kohustuste

teenindamiseks. Laenude tagamiseks sõlmiti 01.08.2019 X OÜ-ga kokkulepe, mille kohaselt

pidi W tasuma arendustasud OÜ DOCS Baltic OÜ asemel X OÜ-le.

Ringkonnakohus on äriregistrist tuvastanud, et SK näol on tegemist W OÜ juhatuse liikmega.

DOCS Nordic OÜ üheks osanikuks on võlgniku tööandja X OÜ.

Võlgnik ise on oma ema kontolt tehtud maksete osas selgitanud, et tema ema on andnud laene

nii DOCS Baltic OÜ-le, OÜ-le DOCS Nordic, SKle ning X OÜ-le. Võlgniku sõnul küsis Y

augustis 2016. a DOCS Nordic OÜ-st ja DOCS Baltic OÜ-st tagasi suurema osa sinna antud

laenudest ning soetas kaks korteriomandit, mille ta omakord septembris 2020.a ja novembris

2022. a ära müüs. Korterite müügist saadud rahalised vahendid andis Y laenuna X OÜ

kasutusse.

Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku selgitused ema poolt antud laenudest ei ole eluliselt

usutavad. Võlgnik ei ole esitanud väidetavate laenude ja nende tagasimaksmiste kohta mingeid

tõendeid (nt alusdokumente) ega selgitusi. Jääb arusaamatuks, miks on võlgniku ema andnud

võlgniku tööandjatele sellistes summades laene ning milline on tema seos ettevõtetega. Võlgnik

oli ja on neis ettevõtetes vaid palgatöötaja ning ta pole enda sõnul nendega muul viisil seotud.

Kui võlgnik sai näiteks augustis 2016. a W OÜ-st töötasu 600 eurot, siis laekus tema emale

samas kuus W OÜ-ga arenduslepingu sõlminud DOCS Nordic OÜ-lt ja tema emaettevõttelt

DOCS Baltic OÜ-lt väidetava laenu tagastusena kokku 57 600 eurot. Võlgniku enda sõnul

töötas ta kuni jaanuarini 2019. a W OÜ-s. Võlgniku ema on väidetavalt andnud võlgniku endise

tööandja juhatuse liikmele SKle laenu ka veel 2019., 2020. ja 2024. aastal. DOCS Baltic OÜ-le

ja DOCS Nordic OÜ-le veel ka 2019. ja 2020. aastal.

Kuna kõik eelviidatud ettevõtted on omavahel seotud, on alust eeldada, et võlgnik on

tegelikkuses osalenud nende äritegevuses muul viisil kui palgatöötajana ning on erinevate

tehingute tegemiseks kasutanud oma ema Y arvelduskontosid. Näiteks on Y arvelduskontolt

tehtud mh ka 30.10.2016 makse X OÜ-le 2690 eurot selgitusega „osakapitali sissemakse 2500

eurot + 190 eurot riigilõiv“. Äriregistri andmetel puuduvad Y-l seosed mistahes äriühingutega

(ta pole juhatuse liige, osanik ega aktsionär), välja arvatud see, et ta on märgitud tegelikuks

kasusaajaks ettevõtetes DOCS Nordic OÜ, X OÜ-s, Püha Kaubandus OÜ-s ning Püha Kodu

OÜ-s. Viimase kolme ettevõtte (sh võlgniku tööandja X OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik on Q

ning ettevõtete registreeritud aadressiks on XXX, Tallinn. Nimetatud elukoht on märgitud

Rahvastikuregistris alates 31.01.2012 ka võlgniku registreeritud elukoha aadressiks, kuigi

korteri omanikuks on Y. Ka eeltoodu viitab, et ettevõtted on tegelikkuses võlgnikuga seotud

ning tegelikuks kasusaajaks ettevõtetes on eelduslikult võlgnik, kuid seda oma ema kaudu. Y on

pensionär, kelle kontole on menetluse jooksul laekunud pension. Maksu- ja Tolliameti andmetel

on tehtud talle viimane töötasu väljamakse 2014. aastal E OÜ poolt ning enne seda on ta

töötanud C AS-is. Seega pole võlgnik usutavalt selgitanud ega tõendanud, milline on tema ema

seos tema endise ja praeguse tööandjaga ning nendega seotud ettevõtetega DOCS Nordic OÜ ja

DOCS Baltic OÜ-ga.

Ringkonnakohus leiab, et võlgnik on tahtlikult varjanud oma tegelikke tulusid, rikkudes seeläbi

süüliselt PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamiseks.

23. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka määruskaebuse väited, mille kohaselt on

menetlus võlgniku suhtes ebaõiglaselt kaua kestnud ning et võlgniku võlad tulenevad

käenduslepingutest. Nimetatud asjaolud ei anna iseseisvat alust kohustustest vabastamiseks

ning ei muuda fakti, et võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust süüliselt

rikkunud.

24. Maakohus märkis määruse resolutsiooni p-s 2, millistest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest jääb võlgnik vabastamata. Võlgnik juhtis määruskaebuses tähelepanu, et maakohus

ei ole nõuete suuruse osas arvestanud võlgniku poolt menetluses tasutud maksetega.

Täitedokumendiks on antud juhul pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamise määrus (PankrS

§ 168), mitte kohustustest vabastamata jätmise määrus. Seega ei oma nõuete suuruse osas

tähtsust, kas maakohus on pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuded kohustustest vabastamise

määruse resolutsioonis uuesti välja toonud või mitte. Kui võlgnik on täitedokumendis märgitud

nõude mingis osas täitnud, saab ta sellele nõude täitmisel tugineda.

25. Menetluskulude jaotuse määramisele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS-s

sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Maakohus eksis asja lahendamisel TsMS § 173

lg-te 1 ja 2 vastu, kui jättis jaotamata menetluskulud. Ringkonnakohus kõrvaldab nimetatud

rikkumise.

Kuna võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks jääb rahuldamata ning kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel õiglane ja

põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda.

TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

26. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause kohaselt saab määruse peale esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)