2-24-144907/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144907

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi N.P vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

960,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood: 559310-

4697; asukoht: Lilla Brogatan 6, Borås 50330, Västra)

Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (e-post:

XXX)

Kostja: N.P (isikukood: XXX; elukoht:XXX, Eesti;

tegelik elukoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt N.P hageja Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevuse 620,70

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 76,48 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise

40 eurot.

3. Mõista kostjalt N.P hageja Rediem Capital AB kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2025 kuni

põhivõlgnevuse 620,70 euro tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata ulatuses, milles see puudutab sissenõutavaks muutunud

viivise summat 73,86 eurot ning edasiulatuvat viivist määraga 24,15% aastas TsMS §

367 tähenduses.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud 83,64% ulatuses kostja kanda ja 16,36% hageja kanda.

8. Mõista kostjalt N.P hageja Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulu summas

322,01 eurot.

2-24-144907

9. Mõista kostjalt N.P hageja Rediem Capital AB kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on Rediem Capital AB hagi N.P vastu võla nõudes.

2. Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

01.09.2023 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja soetada kauba summas

620,70 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 16.27%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma 620.70 eurot, igakuine osamakse 27.80 eurot, intressimäär

28.00% aastas ja 0.91 eurot päevas ning krediidisumma tagastamise perioodi 10.10.2023 –

10.11.2026.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

3. Kostjalt ei ole laekunud ühtegi makset. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

ega tasunud osamakseid 10.10.2023, 10.11.2023 ja 10.12.2023. Seetõttu saatis esialgne

võlausaldaja 08.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav

2-24-144907

tähtaeg – kuni 22.01.2024 – võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

selle tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 23.01.2024.

4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 kostja vastase nõude hagejale.

5. Kostjal on põhivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 10.10.2023 kuni ülesütlemiseni so

23.01.2024. Sellest tulenevalt on põhivõlgnevuse summa 620,70 eurot.

6. Hageja nõuab viivis põhivõla summalt 620,70 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates, s.o 24.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 24.01.2025

lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 24,15%

kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

kolmanda lausega. Sissenõutavaks muutnud viivise summa on 150,34 eurot.

7. Edaspidi nõuab hageja viivist järelmaksu müügilepingu alusel põhivõlgnevuselt alates

25.01.2025 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas kuni

põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.

8. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot 07.02.2024, 15.02.2024

ning 01.03.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest.

Kohtu seisukoht

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 26.02.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

10. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

järelmaksulepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Kohtu põhjendused

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

12. Kohtu hinnangul vastab järelmaksuleping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

2-24-144907

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

järelmakslepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne

võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes

ainult kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

2-24-144907

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.

15. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

16. Hagiavaldusest nähtuvalt oli järelmaksulepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1

ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja

täiendava tähtaja määramine.

17. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

18. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Järelmaksulepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 620,70 eurot. Kostjalt ei ole

laekunud ühtegi makset. Seega on järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 620,70 eurot

(1199 – 251,66 – 11,90).

19. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud järelmaksulepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1

alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.

Alates 24.01.2024 kuni 24.01.2025 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäär 12,50%, 12,25%, 11,15%. Viivise kogusumma tasumata põhivõlgnevuselt on

76,48 eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuste kohaselt).

20. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot 07.02.2024, 15.02.2024

ning 01.03.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue

on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning

2-24-144907

hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3)

täidetud.

21. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et

esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäärast.

22. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust tuleneva

põhivõla 620,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 76,48 eurot, sissenõudmiskulu

hüvitise 40 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 73,86 euro (150,34 – 76,48) osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

24. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

26. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 603 eurot (riigilõiv 245 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele

osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning

esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk

ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset

ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 120 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 83,64% ulatuses

(960,94/803,77), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus

jätab menetluskulud 83,64% ulatuses kostja kanda ja 16,36% ulatuses hageja kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 322,01 eurot (385 x 83,64%) ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-24-144907

27. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik