2-22-10851/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10851

Kohtuasi

O.D avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu

Tallinn, Pae tn 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuste

nr 2 ja nr 3 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks või Tallinn, Pae tn 68 korteriomanike

Tallinnas aadressil Pae 68 asuvas korterelamus

videokaamerate ja -salvestiste kasutamist puudutava

kokkuleppe puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2023 määrus

Kaebuste esitajad ja liik

O.D määruskaebus ja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja O.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Anatoli Jort

Puudutatud isik Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu

(registrikood

80023570),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalju Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu määruskaebus.

2. Jätta rahuldamata O.D määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2023 tsiviilasjas nr 2-22-10851 tehtud määrus.

Teha uus määrus, millega jätta O.D avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu

rahuldamata ja menetluskulud maakohtus O.D kanda.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud O.D kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Jätta O.D avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu rahuldamata.

5.2. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus O.D kanda.

2-22-10851

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.D (avaldaja) esitas 26.07.2022 Harju Maakohtule Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (Pae 68

KÜ) vastu avalduse tuvastada Pae 68 KÜ korteriomanike 05.06.2022. a otsuste nr 2 ja nr 3

(05.06.2022. a otsused nr 2 ja nr 3) tühisus. Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada

vaidlusalused otsused kehtetuks või tuvastada, et Pae 68 korteriomanikel puudus kokkulepe

seoses videokaamerate ja -salvestiste kasutamisega Pae 68 korterelamus.

1.1. Avalduse kohaselt teatas Pae 68 KÜ 20.05.2022, et viib kuni 05.06.2022 üldkoosolekut

kokku kutsumata läbi hääletamise, ja lisas otsuste eelnõu ja päevakorra, mis sisaldas p-i 2

videovalve korra vastuvõtmise ja p-i 3 juhatuse pädevuste laiendamise kohta. Lisaks oli e-

kirjale lisatud dokumendi projekt „Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kaamerate ja

videosalvestiste kasutamise kord“ (valvekaamerate kasutamise kord) ning hääletussedel.

1.2. Hääletamisest võttis 17.06.2022 hääletamistulemuste protokolli kohaselt osa 62

korteriomanikku ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline.

1.3. Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 2 kohaselt võeti vastu valvekaamerate

kasutamise kord. Selle otsuse poolt hääletas 46 liiget ja vastu oli 4 liiget. Pae 68

korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 järgi volitati Pae 68 KÜ juhatust hindama ja otsustama

elektriteenuse osutaja pakkumise alusel, kas sõlmida 2022. a augustis elektrileping

börsihinnaga või üheks aastaks fikseeritud elektrihinnaga. Selle otsuse poolt hääletas 52 liiget

ja vastu oli 5 liiget. Avaldaja hääletas Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuste nr 2 ja nr 3

vastu, esitas eriarvamuse ja nõudis eriarvamuse hääletusprotokolli kandmist.

1.4. Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsus nr 2 väljus korteriomandi kaasomandi osa eseme

tavapärase valitsemise piiridest ja nõudis korteriomanike kokkuleppe sõlmimist (RKTKm

29.10.2020, 2-18-11279/33). Pae 68 korteriomanikud ei sõlminud seda.

1.5. Vaidlusalune valvekaamerate kasutamise kord on vastuolus isikuandmete töötlemise

põhimõtetega.

1.5.1. Hääletamise läbiviimisel ei esitanud Pae 68 KÜ juhatus Pae 68 korteriomanikele: 1)

hinnangut videovalve mõju kohta korteriomanike huvidele, põhiõigustele ja –vabadustele; 2)

teavet, et volitatud töötlejad tagavad piisavalt, et rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid töötlemise Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a määruse

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete

vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) nõuetele

vastamiseks (sh andmesubjekti õiguste kaitse tagamiseks); 3) põhjendust, et videokaamerate

kasutamine on vajalik, proportsionaalne ohtudele ja vastab minimaalsuse nõudele.

2-22-10851

1.5.2. Videokaamerate ja -salvestiste kasutamine ei vasta isikuandmete töötlemise nõuetele

ning on vastuolus seaduslikkuse, õigluse, minimaalsuse ja turvalisuse põhimõtetega. IKÜM-i

järgi peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ja õiglane. IKÜM art 6 lg 1 p f kohaselt

on õigustatud huvi isikuandmete töötlemise seaduslik alus. Isikuandmete töötlemine on

õiglane, kui isikuandmete töötleja õigustatud huvi on proportsionaalne tema vajadusele,

kaalub üles andmesubjekti õigused ja vabadused, on ootuspärane ega ületa töötleja vajadusi.

Praegu ei määratletud ohte ega piisavalt täpselt isikuandmete töötlemise eesmärki. Pae 68 KÜ

ei hinnanud ohtude tõsidus ega analüüsinud videokaamerate ja -salvestiste kasutamise mõju

korteriomanike privaatsusele ning muude kasutatavate meetmete efektiivsust. Pae 68 KÜ ei

esitanud põhjendust iga valvekaamera kohta.

Eesmärk kaitsta inimeste turvalisust, vara ja õigusnõudeid väljendab Pae 68 KÜ juhatuse

soovi vaadelda Pae 68 korterelamu üldkasutatavaid alasid. Pae 68 KÜ näited ei õigustanud nii

ulatuslikku ja süstemaatilist videovalvet. Enne hääletamist Pae 68 KÜ juhatuse esitatud

dokumentidest ja 01.06.2022. a vastusest ei nähtunud, milline reaalne oht inimestele, varale ja

õigusnõuetele kaasnes Pae 68 KÜ juhatuse viidatud vahejuhtumitega või kuidas need olid

seotud videokaamerate ja -salvestiste kasutamisega. Valvekaamerate kasutamine on

ebaefektiivne ja selle kulud põhjendamatud (videokaamerad ei ennetanud kirjeldatud olukordi

ega teinud Pae 68 korteriomanike elukeskkonda turvalisemaks). Paigaldatud 29

videokaamerat võimaldavad filmida piiramatult ööpäeva- ja aastaringselt kõike, mis on nende

vaateväljas. Vaidlusalune valvekaamerate kasutamise kord võimaldab säilitada videosalvestisi

20 päeva ning piiramatult ja korduvalt töödelda videosalvestisi. Selline videovalve on liiga

ulatuslik. Vaidlusalune valvekaamerate kasutamise kord on vastuolus minimaalsuse

põhimõttega, sest ei sisalda mõistlikke ja piisavaid piiranguid videokaamerate ja -salvestiste

kasutamiseks. Arvestades asjaolusid, ei ole videokaamerate ja -salvestiste kasutamine vajalik,

õiglane ega kaalu üles korteriomanike õigust privaatsusele.

1.5.3. Seaduste ja Pae 68 KÜ põhikirja kohaselt ei ole Pae 68 KÜ juhatusel pädevust töödelda

videokaamerate abil kogutud isikuandmeid ega määrata isikuandmete töötlemiseks volitatud

isikuid. Volitatud isik tuleb määrata nii, et teda saab personaliseerida. Olukorras, kus Pae 68

KÜ juhatuses on viis liiget, on sõnastus „üks juhatuse liikmetest“ ebaselge ja ebamäärane.

Volitatud isiku määramine on Pae 68 KÜ korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Tehnikul,

kes hooldab videovalveseadmeid, ei pea olema õigust isikuandmeid töödelda. Seadmeid saab

hooldada, kasutamata andmesubjektide isikuandmeid. Vaidlusalusest valvekaamerate

kasutamise korrast ei selgu, miks on vaja kolme volitatud isikut, millised on iga volitatud

isiku ülesanded ning kuidas välditakse volitatud isikute ülesannete dubleerimist ja

isikuandmete korduvat töötlemist. Praegu ei ole võimalik veenduda, et volitatud isik täidab

IKÜM-i nõudeid, töötleb isikuandmeid vastutatava isiku juhiste järgi ja järgib isikuandmete

töötlemise nõudeid.

1.6. Pae 68 korteriomanike 05.06.2022. a otsus nr 3 on vastuolus seadusega. Korteriühistu

juhatusele ei saa anda õigust otsustada küsimusi, mis on korteriomanike üldkoosoleku

pädevuses. Vaidlusaluse otsusega laiendati Pae 68 KÜ juhatuse pädevust ilma Pae 68 KÜ

põhikirja muutmata. Seaduste ja Pae 68 KÜ põhikirja kohaselt ei ole Pae 68 KÜ juhatusel

pädevust hinnata elektriteenuse osutaja pakkumisi ja otsustada elektrilepingu sõlmimist.

1.7. Pae 68 korteriomanike 05.06.2022. a vaidlusalused otsused on tühised, kuna nende

vastuvõtmisel rikuti oluliselt otsuste tegemise korda. Teabe andmise kohustuse rikkumine on

otsuse tegemise korra oluline rikkumine, millega kaasneb otsuse tühisus tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ls 1 alusel (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 35). Pae

2-22-10851

68 KÜ juhatus ei teavitanud Pae 68 korteriomanikke põhikirja muutmise vajadusest ning

otsuste eelnõu ei sisaldanud Pae 68 KÜ põhikirja muutmist ega Pae 68 KÜ juhatuse pädevuse

laiendamist.

Lisaks rikuvad Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 vaidlusalused otsused TsÜS § 31 lg 3 ls- s

2 sätestatud keeldu anda korteriomanike üldkoosoleku pädevusi muule organile või teistele

isikutele. Samuti on Pae 68 korteriomanike 05.06.2022. a vaidlusalused otsused vastuolus

TsÜS § 31 lg 3 ls-ga 1 ja Pae 68 KÜ põhikirjaga, kuna Pae 68 KÜ juhatuse laiendatud

pädevusi ei kantud põhikirja. Seega on Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 vaidlusalused

otsused lisaks kehtetud.

2. Pae 68 KÜ vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kaamerad paigaldati 2012. aastal ning Pae 68 korteriomanikud ei esitanud sellele

vastuväiteid kuni 2021. aastani. Seega sõlmisid Pae 68 korteriomanikud kaudsete

tahteavaldustega vastastikused kokkulepped (RKTKo 02.02.2022, 2-20-6269/54, p 14;

RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650/28, p 11).

Kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate paigaldamise üle saavad

korteriomanikud otsustada häälteenamusega (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §

35 lg 1) vähemalt siis, kui järgitakse teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust

tagavaid meetmeid (RKTKm 29.10.2020, 2-18-11279/33, p 11).

2.2. Vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra puhul ei esine tühisuse või kehtetuse

aluseid.

2.2.1. Kaamerate paigaldamine ja nende kasutamise reguleerimine on korteriühistu pädevuses.

Kohus on kinnitanud, et korteriühistu on turvakaamera salvestise andmete vastutav töötleja

(TlnRnKm 07.04.2021,2-19-4171/26, p 19.2).

2.2.2. Vaidlusalune valvekaamerate kasutamise kord on kooskõlas IKÜM-i ja isikuandmete

kaitse seadusega (IKS). Kaamerate kasutamise eesmärk on tagada Pae 68 elanike turvalisuse

ja vara kaitsmine ning õigusnõuete kaitsmine ja esitamine. Pae 68 korterelamu asub Lasnamäe

turu, kaubanduskeskuse ning kaupluste naabruses. Seega liigub Pae 68 korterelamu lähedal

tavapärasest rohkem inimesi. Elanike ja vara turvalisus on olnud aastaid probleem ning

kasutatakse kõiki turvameetmed (hoone on ümbritsetud aiaga, territooriumile sisenemine on

võimalik vaid elektroonilise võtmega, ala on valgustatud). Siiski on sooritatud erinevaid

rikkumisi ja vandalismiakte. Kaamerad on ainus võimalus, mille kaudu on tuvastatud

rikkumisi ja toimepanijaid ning kahju on enamasti, kas hüvitatud või heastatud (mh

kindlustusandja poolt). Pae 68 KÜ viitas aastatel 2021–2022 toimunud juhtumitele, mis olid

seotud mh suurjäätmete prügikonteineri kõrvale jätmisega, parklas sõidukite kriimustamisega,

evakuatsiooni trepikoja tulekahjuga, prügiauto poolt väravate kahjustamisega, lifti jäetud

prügi ja toidujääkidega. Lisaks on Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve ja kriminaalbüroo

korduvalt taotlenud videokaamerate salvestistega tutvumist. Samuti soovisid videokaamerate

salvestistega tutvuda Politsei ja Piirivalveamet ning Põhja Ringkonnaprokuratuur.

Pae 68 KÜ kasutab 24 (mitte 29) kaamerat (liftides ei ole nelja kaamerat; kuuendal korrusel ei

ole Pae 68 KÜ kaameravõrku suunatud ja Pae 68 KÜ valduses kaamerat ning Pae 68 KÜ

teada kaamera ei tööta). Pae 68 KÜ 24 kaamerat on suunatud üldkasutatavale alale ning nende

vaateväli on reguleeritud selliselt, et need riivaksid minimaalselt Pae 68 korterielanike

2-22-10851

privaatsust (sh ei näita kaamerad Pae 68 korterite sissepääse). Kaameraid ei jälgita reaalajas ja

nende salvestist uuritakse vaid siis, kui on vaja tuvastada konkreetse kahjujuhtumi aega ja

sellega seotud isikut. Videosalvestistele ja videovalveseadmetele on juurdepääs ainult Pae 68

KÜ juhatuse esimehel ja ühel Pae 68 KÜ juhatuse valitud juhatuse liikmel (P.H)

videosalvestamise eesmärgi kohaselt. Selliselt on tagatud andmetele operatiivne juurdepääs

(mh olukorras, kus juhatuse esimees on eemal või ei ole kättesaadav), piirates juurdepääsuga

isikute ringi. Videosalvestise allalaadimise, salvestamise ja edastamiseks ettevalmistamise

volitatud töötleja on F.A. OÜ juhatuse liige T.T. F.A. OÜ deklareeris Pae 68 KÜ-le

kirjalikult, et salvestise sisuga tutvutakse üksnes nii palju, kui see on vajalik salvestise

väljavõtmiseks ja edastamiseks, ning hooldamisel ja vajadusel salvestiste käitlemisel

järgitakse IKÜM-i nõudeid.

IKÜM ei nõua iga isikuandmete töötlemise toimingu puhul andmekaitse mõjuhinnangu

koostamist. Selle tegemine on kohustuslik vaid siis, kui töötlemise tulemusena tekib

tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. Praegu sellised alused

puudusid.

2.2.3. Pae 68 KÜ ei rikkunud teabe andmise kohustust, vastas avaldaja küsimustele ning

avaldaja ei kasutanud Pae 68 KÜ juhatuse pakutud võimalust kohtuda lisaküsimuste korral

Pae 68 KÜ juhatusega.

2.3. Pae 68 korteriomanikud andsid Pae 68 KÜ juhatusele volituse sõlmida fikseeritud

elektrihinnaga elektrileping või jätta see sõlmimata. Tegemist oli ühekordse volitusega (mitte

põhimõttelise pädevuse üleandmisega), mille eesmärk oli tagada operatiivsus erilises

olukorras tegutsemiseks. Elektrihinna teabe ebakindluse tõttu ei olnud 2022. a mais teada, kas

tuleks jätkata börsihinna paketiga elektrilepinguga või sõlmida elektrileping fikseeritud

hinnaga. Samuti ei olnud teada, milline oleks fikseeritud hind. Kuna Eesti Energia AS-i

hinnapakkumised kehtisid ühe päeva, vajas Pae 68 KÜ juhatus volitust, et sõlmida

operatiivselt sobivate hindadega elektrileping või jätta see sõlmimata. Üldkoosoleku

kokkukutsumise hetkeks oleks elektrilepingu pakkumine lõppenud ja üldkoosoleku hääletusel

puudunuks mõte. Fikseeritud hinnaga pakettide hinnad tõusid ning seetõttu jäi Pae 68 KÜ-l

uus elektrileping sõlmimata. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused

võimaldavad müüa elektrit 01.10.2022–30.04.2026 reguleeritud hinnaga universaalteenusena

ning selline teenus laieneb automaatselt korteriühistutele.

Alternatiivselt tuleks vaidlusaluse otsuse tühisuse korral jätta see võlaõigusseaduse (VÕS) § 6

lg 2 alusel hea usu põhimõtte järgi muutmata (TlnRnKm 18.02.2022, 2-19-110423/42, p

10.3). Pae 68 KÜ soovis sõlmida elektrilepingu korteriomanikele võimalikult soodsatel

tingimustel ning see eeldas praegu paindlikkust ja kiirust. Nimetatu oli võimalik tagada vaid

Pae 68 KÜ juhatusele vastava volituse andmisega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 05.05.2023 määrusega avalduse ning tuvastas Pae 68 korteriomanike

05.06.2022 otsuste nr 2 (valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmine) ja nr 3 (Pae 68 KÜ

juhatuse pädevuse laiendamine) tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud Pae 68 KÜ kanda

ning mõistis Pae 68 KÜ-lt avaldaja kasuks välja menetluskulu 1450 eurot ja VÕS § 113 lg 1

ls- s 2 sätestatud määras viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-10851

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Pae 68 KÜ-s on 98 liiget. Avaldajale kuuluvad

Tallinnas aadressil Pae 68 korteriomandid nr 7 ja nr 14 ning avaldaja on Pae 68 KÜ liige. Pae

68 KÜ teatas 20.05.2022, et viib kuni 05.06.2022 läbi hääletamise üldkoosolekut kokku

kutsumata, ning lisas otsuste eelnõu ja päevakorra, mis sisaldas p-i 2 valvekaamerate

kasutamise korra vastuvõtmise kohta ja p-i 3 Pae 68 KÜ juhatuse pädevuste laiendamise

kohta. Kirjale olid lisatud dokumendiprojekt „Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kaamerate ja

videosalvestiste kasutamise kord“ ja hääletussedel. Hääletamisest võttis 17.06.2022

allkirjastatud hääletamistulemuste protokolli kohaselt osa 62 Pae 68 korteriomanikku ning

Pae 68 korteriomanike vaidlusalune üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Pae 68

korteriomanike 05.06.2022. a otsuse nr 2 kohaselt otsustati vastu võtta valvekaamerate

kasutamise kord. Selle otsuse poolt hääletas 46 liiget ja vastu oli neli liiget. Pae 68

korteriomanike 05.06.2022. a otsuse nr 3 järgi otsustati volitada Pae 68 KÜ juhatust hindama

ja otsustama elektriteenuse osutaja pakkumise alusel, kas sõlmida 2022. a augustis

elektrileping börsihinnaga või üheks aastaks fikseeritud elektrihinnaga. Selle otsuse poolt

hääletas 52 liiget ja vastu oli viis liiget. Pae 68 korterelamusse on paigaldatud 24

videokaamerat.

3.2. Maakohus selgitas, et praegu soovis Pae 68 KÜ võtta häälteenamusega vastu

valvekaamerate kasutamise korda. Menetlusosalised ei vaielnud, et kaamerad paigaldati 2012.

aastal ning selle kohta ei ole Pae 68 korteriomanike kokkulepet ega üldkoosoleku otsust.

Olukorras, kus valvekaamerate paigaldamist ei otsustatud Pae 68 korteriomanike

üldkoosolekul häälteenamusega ega Pae 68 korteriomanike kokkuleppel, ei olnud

põhjendatud ega vaja reguleerida valvekaamerate kasutamise korda. Kuna otsustatud ei ole

valvekaamerate paigaldamist ega hinnatud selle vajalikkust, eesmärke ja kaamerate arvu, ei

saa maakohus hinnata, kas valvekaamerate kasutamise kord reguleerib piisavalt avaldaja

subjektiivseid IKÜM-ist ja IKS-ist tulenevaid õigusi. Kuna praegu ei pandud valvekaamerate

paigaldamist Pae 68 korteriomanike üldkoosolekul hääletamisele, ei tohtinud korteriomanikud

häälteenamusega üksnes valvekaamerate korda otsustada (RKTKm 12.04.2023, 2-20-

2549/33, p 13.5). Maakohtu hinnangul ei saa valvekaamerate kasutamise korra kehtivuse

võimaliku tunnistamisega kiita vaikimisi heaks eelnevalt 24 valvekaamera paigaldamist.

Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oli

vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 ls 1 kohaselt tühine.

Selline otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (RKTKm 12.04.2023, 2- 20-

2549/33, p 14). Eelnevast tulenevalt oli Pae 68 korteriomanike 05.06.2022. a otsus nr 2

tühine.

3.3. Maakohus viitas KrtS § 35 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 ning tuvastas, et Pae 68 KÜ põhikirja p

6.22.3 järgi on juhatuse ülesandeks mh elamu haldamine ja majandamine (dtl 33).

Korteriühistu juhatusele ei saa anda üle õigust otsustada küsimusi, mis on korteriomanike

üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste lepingute sõlmimist saavad

korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamusega KrtS § 35 lg 2 p 2 järgi. Seega ei

saanud Pae 68 korteriomanikud volitada Pae 68 KÜ juhatust hindama ja otsustama

elektriteenuse osutaja pakkumise alusel, kas sõlmida 2022. a augustis elektrileping

börsihinnaga või üheks aastaks fikseeritud elektrihinnaga. Selleks oleks tulnud muuta Pae 68

KÜ põhikirjas juhatuse pädevust. Sellist otsust ei võetud vastu ega teavitatud sellisest

kavatsusest päevakorras. Seega oli Pae 68 korteriomanike 05.06.2022. a otsus nr 3 tühine.

3.4. Kuna maakohus rahuldas avaldaja esmase nõude, puudus vajadus analüüsida avaldaja

alternatiivseid nõudeid seoses vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise ja Pae 68

korteriomanike kokkuleppe puudumisega.

2-22-10851

3.5. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

Pae 68 KÜ kanda, kuna rahuldas avaldaja avalduse.

Riigilõiv 50 eurot oli põhjendatud menetluskulu, mis tuli Pae 68 KÜ-l TsMS § 138 lg 2 järgi

avaldajale hüvitada. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kuludest, mis tekkisid menetlusosalisel vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19).

Maakohus hindas praeguse vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja tehtud toiminguid ja

nende mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust ning pidas avaldajale tsiviilasja

menetlemisel osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks mahuks maakohtus kümmet tundi

ning põhjendatud tunnitasuks 140 eurot. Maakohtu hinnangul kulus nii avalduse koostamisele

ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, konsultatsioonile kui ka menetluskulude

nimekirja koostamisele põhjendamatult palju aega. Avaldusele lisasid ebavajalikku mahtu

arvukad viited erinevatele õigusaktidele ning erinevate dokumentide sisu kopeerimine.

Menetluskulude nimekirjade koostamine ja esitamine ei ole nii ajamahukas. Avaldaja esitas

tõendeid, mille kohta märkis, et need on informatiivsed ega ole asja sisulisel lahendamisel

tähtsad. Maakohus ei vähendanud õigusabi tunnihinda. Avaldaja põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu oli 1400 eurot.

Pae 68 KÜ vastuväited, et avaldajale arve esitanud äriühing oli registreeritud avaldaja

elukohas ning menetluskulud esitas avaldaja juhtimisel tema usaldusühing, ei andnud alust

jätta menetluskulud välja mõistmata. Avaldaja ei esindanud ennast praeguses menetluses ise,

vaid kasutas esindaja teenust.

Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

4. Pae 68 KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4.1. Pae 68 KÜ liikmed ei esitanud 2012. aastal paigaldatud kaamerate kohta vastuväiteid

kuni 2021. aastani, mil avaldaja vaidlustas Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsust nr 2.

Seega aktsepteerisid Pae 68 korteriomanikud kaamerate kasutamist nii vaikimisi kui ka

tegudega (mh kiites 2015. a Pae 68 korteriomanike üldkoosolekul heaks valvekaamerate

kulud). Tegemist oli vaikimisi sõlmitud kokkuleppega TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi

(RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 15). Maakohus jättis ekslikult Pae 68 KÜ nimetatud

seisukoha hindamata.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et valvekaamerate kasutamise tingimused olid TsÜS § 38 lg 2

järgi tühised üksnes seetõttu, et varem aktsepteeritud kaamerate paigaldamist ei otsustatud.

Riigikohus pidas lubamatuks vastupidist olukorda, kus kaameraid kasutati ilma tingimusteta

(RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33). Praegu soovis Pae 68 KÜ kehtestada kaamerate

kasutamise tingimused 2012. aastal paigaldatud kaamerate puhul. Pae 68 korteriomanike

2-22-10851

05.06.2022. a otsus nr 2, millega võeti vastu valvekaamerate kasutamise kord, ei ole tühine,

kuna valvekaamerate kasutamise tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega ole vastu võetud ettenähtud korra rikkumisega

(TsÜS § 38 lg 2).

4.3. Alternatiivselt kiitsid Pae 68 korteriomanikud kaamerate paigaldamine heaks Pae 68

korteriomanike 05.06.2022 otsusega nr 2. Vaidlusaluse otsusega kiideti heaks nii

valvekaamerate kasutamise kord kui ka selles sisalduvad paigaldatud kaamerate arv, asukoht

ja vaateväli.

4.4. Maakohus jättis Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 kontekstis ekslikult

tähelepanuta Pae 68 KÜ väite, et elektrilepingu sõlmimise puhul oli tegemist operatiivset

lahendust vajava erakorralise olukorraga. Lepingu võimalik muutmise vajadus tulenes 2021.

aastal alanud elektrihindade tõusust. Kõrge elektrihinna ja sellega kaasneva ebakindluste tõttu

ei olnud 2022. a mais teada see, kas tuleks jätkata börsihinna paketiga elektrilepinguga või

sõlmida elektrileping fikseeritud hinnaga, ega ka see, milline oleks fikseeritud hind. Seejuures

soovitas Pae 68 KÜ-d nõustanud elektrimüügi kontaktisik oodata sügiseni, mil elektrimüüjate

fikseeritud hinnapakkumised pidid olema soodsamad. Sügisel kehtisid Eesti Energia AS-i Pae

68 KÜ-le tehtud hinnapakkumised ühe päeva (st sama päeva õhtuni). Kuna nii üldkoosolek

kui ka korteriomanike otsus üldkoosolekut kokku kutsumata eeldavad etteteatamist ja otsuse

eelnõu edastamist, ei olnud võimalik seda õiguslikult teha. Pae 68 korteriomanikud ei andnud

Pae 68 KÜ juhatusele üle oma põhikirjalist pädevust TsÜS § 31 lg 3 mõttes, vaid ühekordse

volituse sõlmida fikseeritud elektrihinnaga elektrileping või jätta see sõlmimata. Viidatud

tegevuse eesmärk oli tagada erakorralises ja tavapäratus olukorras tegutsemiseks operatiivsus.

Pae 68 KÜ soovis sõlmida elektrilepingu Pae 68 korteriomanikele võimalikult soodsalt.

Nimetatu eeldas erakorralises olukorras paindlikkust ja kiirust, mis oli saavutatav üksnes Pae

68 KÜ juhatusele volituse andmisega.

4.5. Maakohus oleks pidanud jätma Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 kehtima

hea usu põhimõtte kohaselt (VÕS § 6 lg 2). KrtS § 12 lg 2 sätestab koostoimes TsÜS § 138

lg- ga 1 ja VÕS §-ga 6 hea usu põhimõtte, mida peab mh järgima korteriomanik suhetes

korteriühistuga (TlnRnKm 18.02.2022, 2-19-110423/42, p 10.3.1). Hea usu põhimõtet saab

kohus kohaldada omal algatusel (RKTKo 10.02.2017, 3-2-1-148-16, p 15). Hea usu põhimõte

saab välistada korteriomanike otsuse tühisusele tuginemise (TlnRnKm 18.02.2022, 2-19-

110423/42, p 10.3.2). Vaidlusaluse otsuse tühisusele tuginemine tuleb välistada olukorras, kus

Pae 68 KÜ pidi langetama operatiivselt otsuse, mida ei olnud elektrihinna igapäevase muutuse

tõttu võimalik Pae 68 korteriomanikel ühiselt otsustada.

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis Pae 68 KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõistmata avaldaja menetluskulud 1995

eurot ja sellelt arvestatud viivise. Avaldaja palub teha uue määruse, millega mõista Pae 68

KÜ-lt avaldaja kasuks välja täiendavad menetluskulud 1995 eurot ja hüvitatavatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivise alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebemenetluse kulud

palub avaldaja jätta Pae 68 KÜ kanda.

5.1. Maakohus ei kahelnud avaldaja menetluskulude nimekirja p-des 5, 7–9 märgitud

menetlustoimingute vajalikkuses ja põhjendatuses (4,75 tundi). Maakohus vähendas avaldaja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatult 14,25 tunni võrra avaldaja menetluskulude

nimekirja p-de 1–4, 6 ja 10 arvelt.

2-22-10851

5.2. Menetluskulude hüvitamise taotlus on olemuslikult kahju hüvitamise nõue. Kuigi

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses VÕS-i ei kohaldata, on VÕS-i ja TsMS-i

sätete eesmärk sama – ennistada kahjustatud isiku varaline seisund. Menetluskulude

hüvitamise eesmärki piiravad TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulude vajalikkus ja

põhjendatus, mida iga kord hinnatakse.

5.3. Esindaja ja esindatava suhtlus kohtumenetluses on vältimatu ning sellega seotud

toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p

11). Kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud

toiming kliendi huvide kaitsel. Esindaja ja kliendi õigussuhet iseloomustab vajadus pidada

kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle

(RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine kliendiga on põhjendatud, et selgitada

välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku

kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16-130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on

kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p

47). Kliendiga kommunikatsiooni ja nõupidamiste kulu ei saa jätta välja mõistmata põhjusel,

et toimingud ei kajastu kohtuasja toimikus. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus

kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid

menetlustoiminguid (TlnRnKm 10.05.2021, 2-18-6875/87, p 17.2). Avaldaja ja tema

lepingulise esindaja suhtluseks ei kulunud põhjendamatult palju aega olukorras, kus toimus

vaid üks ühetunnine konsultatsioon.

5.4. Viited õigusaktidele on osa avaldaja põhjendustest ning nende arvu alusel ei saa hinnata

menetlusdokumendi kvaliteeti. Maakohus ei viidanud, et avaldaja viited ja õiguslikud

põhjendused olid asjakohatud, ega põhjendanud, kui paljudest viidetest oleks piisanud.

Maakohus ei olnud seotud avaldaja õiguslike väidetega, kuid avaldajal oli õigus ja kohustus

põhjendada oma nõuet (TsMS § 5 lg 2, § 199 lg 1 p 4, § 392 lg 1 p 3) ning teha seda

võimalikult vara. Avaldaja avaldus pidi vastama menetlusdokumendi nõuetele (TsMS § 338

ja § 363). Maakohus ei saanud esitada avalduse sisule lisakriteeriume, mida seaduses ei

sätestata. Viited õigusaktidele olid vajalikud, et maakohtule oleks arusaadav, et avaldaja nõue

on õiguslikult põhjendatud. Viited õigusaktidele lihtsustavad menetlusdokumendi lugemist ja

aitavad säilitada selle terviklikkust. Mh saab avaldaja veenduda, et lepingulise esindaja

menetlustoiming vastab tema huvidele ja õigusabiteenus on kvaliteetne.

5.5. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kuid see ei tähenda, et

dokumentaalse tõendi esitamine oli põhjendamatu ja ebavajalik. Tõendi esitamine on

menetlusosalise taotlus kohtule, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud

tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel (TsMS § 236 lg 1).

Avaldaja ei kopeerinud dokumentide sisu, vaid tsiteeris asjatundjate seisukohti pärast

avalduse koostamiseks allikate läbitöötamist. Asjatundjate seisukohad olid olulised avalduse

põhjendamisel. Aeg, mis on vajalik dokumentaalsete tõendite kogumiseks ja läbitöötamiseks,

on hüvitatav (TlnRnKm 18.10.2022, 2-13-32561/242, p-d 14–15). Autoriteetsete allikate ja

autorite tsiteerimine on tavapärane praktika tekstide kirjutamisel. Maakohus ei tuginenud

sellele, et asjatundjate seisukohad olid asjakohatud ja dokumentaalsed tõendid lubamatud.

Asjatundjate seisukohad kinnitasid Riigikohtu järeldust, et vastutav töötleja peab

valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmisel põhjendama, et tema õigustatud huvi kaalub

üles andmesubjektide huvid või põhiõigused ja –vabadused.

2-22-10851

5.6. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel isikuandmete kaitse

valdkonna keerukust, dokumentaalsete tõendite mahtu, avalduse mitmekülgsust, vastava

kohtupraktika vähesust ning seda, et avaldaja nõue põhines Euroopa Liidu õigusel.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukust ja mahukust, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114 p 31.3). TsMS §

175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu mh selle kaudu, kuivõrd tema

koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 18.05.2010, 3- 2- 1-

43- 10). Üksnes ilmselgelt asjakohatu menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud

(TlnRnKm 22.06.2022, 2-16-19017/152, p 43).

Maakohus leidis ekslikult, et 26.07.2022. a avalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele, komplekteerimisele, konsultatsioonile ja menetluskulude nimekirja

koostamisele võis kuuluda maksimaalselt 5,25 tundi. Avaldaja lepinguline esindaja kulutas

kliendi konsulteerimisele ühe tunni ning dokumentaalsete tõendite läbitöötamisele kaks tundi.

Seega pidi avaldaja esindaja maakohtu hinnangul koostama 23 leheküljelise avalduse

maksimaalselt 2,25 tunniga. Nimetatu ei ole kooskõlas menetlusdokumendi mahu ja vaidluse

keerukusega. Maakohus alahindas avaldaja lepingulise esindaja panust ja ajakulu.

6. Avaldaja palub jätta Pae 68 KÜ määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Pae 68 KÜ

kanda.

7. Pae 68 KÜ palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et Pae 68 KÜ määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659

alusel rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega

jätab rahuldamata avaldaja avalduse tuvastada Pae 68 KÜ korteriomanike 05.06.2022 otsuste

nr 2 ja nr 3 tühisus või alternatiivselt tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks või

tuvastada, et Pae 68 korteriomanikel puudus kokkulepe seoses videokaamerate ja -salvestiste

kasutamisega Pae 68 korterelamus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus avaldaja

kanda ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata avaldaja määruskaebus tema maakohtus

kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-

ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust

osas, milles maakohus jättis Pae 68 KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõistmata avaldaja

menetluskulud 1995 eurot ja vastava viivise. Pae 68 KÜ vaidlustab maakohtu määrust aga

tervikuna. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust tervikuna.

11. Ringkonnakohus käsitleb esiteks määruskaebemenetluses esitatud tõendiga (2014. a Pae

68 KÜ tulude ja kulude aruanne) seonduvat.

2-22-10851

Määruskaebuse põhjendamiseks võib menetlusosaline esitada uusi asjaolusid ja tõendeid

(TsMS § 662 lg 3) ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates vajadusel ka uusi

tõendeid koguda (TsMS § 667 lg 3 ls 2; TlnRnKo 29.02.2024, 2-22-8331/211, p 30.2).

Pae 68 KÜ soovib viidatud tõendiga tõendada, et Pae 68 KÜ liikmed aktsepteerisid

valvekaameraid mh tegudega, kuna kiitsid 2015. aasta üldkoosolekul heaks valvekaamerate

kulud. Pae 68 KÜ hinnangul on tegemist vaikimisi sõlmitud kokkuleppega TsÜS § 68 lg 3 ja

VÕS § 9 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud asjaolu praeguse asja lahendamisel

oluline. Seega on tõend asjakohane (TsMS § 238) ja ringkonnakohus võtab selle vastu.

12. Avaldaja vaidlustab Pae 68 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud

05.06.2022 otsust nr 2 ja otsust nr 3. Avaldaja hinnangul on vaidlustatud otsused tühised või

kehtetud ning 05.06.2022. a otsus nr 2 väljub tavapärase valitsemise piiridest ja nõuab

korteriomanike kokkuleppe sõlmimist.

13. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui

leidis, et Pae 68 korteriomanikud ei otsustanud vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamist

ning 05.06.2022 otsus nr 2 on seetõttu tühine.

13.1. Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud

või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti

oluliselt selleks ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Kui korteriomanike üldkoosoleku

kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja

nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on

tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida

(KrtS §29 lg 1).

13.2. Maakohus tuvastas kooskõlas menetlusõiguse normidega, et Pae 68 korterelamusse on

paigaldatud 24 videokaamerat. Pae 68 korteriomanike poolt 2015. a üldkoosolekul

valvekaamerate kulude heakskiitmisest ega Pae 68 korteriomanike muudest tegudest ei

järeldu ringkonnakohtu hinnangul, et Pae 68 korteriomanikud sõlmisid kokkuleppe varem

paigaldatud valvekaamerate heakskiitmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga,

et praegu ei sisaldanud Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsus nr 2 otsustust varem

paigaldatud valvekaamerate heakskiitmise kohta.

Asjaolu hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda

sellest, kuidas mõistlik korteriomanik pidi aru saama, millised küsimused selle

päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14).

Asja materjalide kohaselt oli Pae 68 korteriomanike 20.05.2022. a otsuste eelnõu päevakorra

p-s 2 märgitud videovalve korra vastuvõtmine (dtl 51). Seejuures edastas Pae 68 KÜ

korteriomanikele koos otsuste eelnõuga ka vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra (dtl-

d 52–54). Vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 märgiti, et Pae 68 KÜ

hoonesse ja territooriumile on õigustatud huvi ja isikuandmete kaitse regulatsiooniga

kooskõlas paigaldatud 24 videokaamerat. Lisaks esitati vaidlusaluse valvekaamerate

kasutamise korra p- s 1 videokaamerate täpsed asukohad ja alad, millele need on suunatud.

Eelnevast tulenevalt pidi mõistlik korteriomanik aru saama, et 20.05.2022 otsuste eelnõu

päevakorra p 2 juures otsustatakse ka vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1

viidatud varem paigaldatud valvekaamerate heakskiitmist.

2-22-10851

Eelnevast tulenevalt sisaldas Pae 68 korteriomanike 20.05.2022 otsuste eelnõu päevakorra p 2

otsustus nii valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmise kui ka varem paigaldatud

valvekaamerate heakskiitmise kohta.

13.3. Sarnaselt valvekaamerate paigaldamisega ei eelda valvekaamerate paigaldamise

heakskiitmine igal juhul korteriomanike kokkulepet.

Riigikohus on selgitanud, et valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla

kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg

1 kohaselt häälteenamuse alusel, kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike

õigusi vähemal määral (st kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali

kasutamist piiratakse ja see ei riiva tugevalt korteriomanike õigust privaatsusele).

Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada häälteenamusega paigaldada majja

valvekaamerad, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f, kui 1) sellise otsuse poolt hääletanud

korteriomanikel on valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi; 2) valvekaamerate

paigaldamine on vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning 3) avaldaja huvid või

põhiõigused ja -vabadused ei kaalu üles otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud

huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda. Viimati nimetatud kaalutlusotsuse

valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud häälteenamusega teha vaid

olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis

sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 11.4, 13,

13.1, 13.3, 13.5).

13.4. Ringkonnakohtu hinnangul on praegu täidetud eeldused, et Pae 68 KÜ korteriomanikud

võisid otsustada valvekaamerate paigaldamise heakskiitmise KrtS § 35 lg 1 kohaselt

häälteenamuse alusel, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f.

13.4.1. Riigikohus on selgitanud, et õigustatud huviga IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes võib olla

tegemist olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde

isikute turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks (mh selleks, et tabada teolt võimalikud vargad)

ning valvekaamerate paigaldamine on väidetavalt vajalik, sest tegemist on endise ühiselamu

tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks (paljud korterid on välja

üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane). Euroopa Kohus on pidanud

lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja

ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi

paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui

seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (EKo 11.12.2019, C-708/18,

TK, p 60; RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 13.2 ja 13.4).

Ringkonnakohtu hinnangul esines praegu otsuse poolt hääletanud Pae 68 korteriomanikel

vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 viidatud valvekaamerate paigaldamise

heakskiitmiseks õigustatud huvi. Need paigaldati, et tagada Pae 68 elanike turvalisus, vara

kaitse ning õigusnõuete kaitsmine ja esitamine. Pae 68 KÜ tõendas, et aastatel 2021–2022

toimusid Pae 68 territooriumil (Pae 68 korteriomanike kaasomandi osal) erinevad rikkumised

ja vandalismiaktid (mh suurjäätmete prügikonteineri kõrvale jätmine, parklas sõidukite

kriimustamine, prügiauto poolt väravate kahjustamine, lifti prügi ja toidujääkide jätmine),

millega rikuti Pae 68 korteriomanike õigusi (mh tekitati neile kahju) ja mille toimepanijad

tuvastati valvekaamerate salvestiste kaudu. Seega on valvekaamerate paigaldamise

heakskiitmine vajalik eespool nimetatud õigustatud huvi teostamiseks.

2-22-10851

13.4.2. Riigikohus selgitas, et lisaks õigustatud huvi olemasolule IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes

tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda

avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Sellise

kaalutlusotsuse valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud häälteenamusega

teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise

tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet (RKTKm 12.04.2023, 2-20-

2549/33, p 13.5).

Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad olema välja toodud korteriühistu nimi ja

kontaktandmed; isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus; teave korteriühistu või

kolmanda isiku õigustatud huvide kohta; isikuandmete säilitamise ajavahemik; teave õiguse

kohta taotleda korteriühistult juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning

nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada

vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse

kohta; teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele (IKÜM art 13 lg 1 p-d a, c, d

ning lg 2 p-d a, b ja d; RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 15).

Pae 68 korteriomanikele edastati 20.05.2022 koos otsuste eelnõu ja päevakorraga

dokumendiprojekt „Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kaamerate ja videosalvestiste kasutamise

kord“. Nimetatud dokument sisaldas IKÜM art-s 13 sätestatud eespool viidatud teavet (dtl- d

52–54). Seega pandi hääletamisele ka valvekaamerate kasutamise tingimuste kehtestamine.

Seejuures anti kõigile Pae 68 korteriomanikele võimalus tutvuda enne otsustamist

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega, et nad saaksid neid tingimusi hinnata ja

kujundada enne otsustamist seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused IKÜM-is

sätestatud nõuetele (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 16). Pae 68 KÜ ei pidanud esitama

eraldi põhjendust iga valvekaamera kohta. Pae 68 KÜ esitatu kehtib kõikide vaidlusaluse

valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 nimetatud valvekaamerate puhul.

Kuigi vaidlusaluste kaamerate paigaldamisega riivati avaldaja õigust isikuandmete kaitsele, ei

kaalunud tema huvid või põhiõigused ja -vabadused praegu üles 05.06.2022 otsuse nr 2 poolt

hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.

Vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra järgi on ligipääs salvestistele üksnes kahel

juhatuse liikmel ning videosalvestise allalaadimise, salvestamise ja edastamise

ettevalmistamise eesmärgil F.A. OÜ juhatuse liikmel T.T. Ringkonnakohus ei nõustu

avaldajaga, et volitatud töötlejate ring on liiga lai (mh põhjusel, et teine Pae 68 KÜ juhatuse

liige ei ole nimeliselt määratud). Pae 68 KÜ põhjendas, et tema juhatusel puuduvad salvestiste

töötlemise tehnilised eriteadmised ja F.A. OÜ juhatuse liikmel on salvestistele ligipääsuõigus

videosalvestise allalaadimise, salvestamise ja edastamise ettevalmistamise eesmärgil.

Salvestisi säilitatakse 20 päeva ning edastatakse taotluse alusel üksnes uurimisasutusele.

Füüsilistel isikutel on võimalik Pae 68 KÜ-lt taotleda videosalvestiste edastamist üksnes enda

ja oma laste isikuandmete kohta. Eelnevast nähtub, et isikuandmeid töödeldakse selgelt Pae

68 elanike turvalisuse, vara kaitse ning õigusnõuete kaitsmise ja esitamise eesmärgil, piirates

isikuandmete töötlemist nii ajaliselt kui ka isikuliselt. Seejuures on isikul õigus tutvuda enda

töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta. Lisaks

nähtub asja materjalidest, et valvekaameraid ei paigaldatud üksnes avaldaja korteriomandite

lähedusse, vaid ka Pae 68 korterelamu muudesse ühiskasutavatesse ruumidesse ja kaasomandi

osale. Avaldaja ei vaidlustanud Pae 68 KÜ väidet, et seniste rikkumiste toimepanijad on

tuvastatud valvekaamerate salvestiste abil ning muud turvameetmed ei hoidnud ära erinevaid

rikkumisi ja vandalismiakte. Avaldaja peab arvestama KrtS § 12 lg 2 järgi ka otsuse poolt

hääletanud Pae 68 korteriomanike õigustatud huvidega. Avaldaja ei lükanud ümber, et

avaldaja huvi ei kaalu üles vaidlusaluse otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud

2-22-10851

huvi töödelda avaldaja isikuandmeid, eesmärgil tagada Pae 68 elanike turvalisus, vara kaitse

ning õigusnõuete kaitsmine ja esitamine.

13.5. Seega on täidetud eespool nimetatud eeldused, mille kohaselt võisid Pae 68

korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada häälteenamusega seadustada valvekaamerate

varasema paigaldamise, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f. Pae 68 korteriomanikud kiitsid

häälteenamusega heaks vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p- s 1 nimetatud

videokaamerate paigaldamise. Vaidlusalune valvekaamerate kasutamise kord ei olnud

vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega ega seaduslikkuse, õigluse, minimaalsuse ja

turvalisuse põhimõtetega.

14. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui

leidis, et Pae 68 korteriomanike 05.06.2022. a otsus nr 3 on tühine.

Korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste lepingute sõlmimist saavad korteriomanikud

otsustada üldkoosolekul häälteenamusega KrtS § 35 lg 2 p 2 järgi.

Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 järgi volitati Pae 68 KÜ juhatust hindama ja

otsustama elektriteenuse osutaja pakkumise alusel, kas sõlmida 2022. a augustis elektrileping

börsihinnaga või üheks aastaks fikseeritud elektrihinnaga (dtl 60). Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga, et Pae 68 korteriomanikud andsid 05.06.2022. a otsusega nr 3 Pae 68 KÜ

juhatusele üle Pae 68 korteriomanike üldkoosoleku pädevuse ning selleks oleks tulnud muuta

Pae 68 KÜ põhikirjas juhatuse pädevust. Pae 68 korteriomanikud otsustasid KrtS § 35 lg 2 p 2

mõttes tarbitava teenuse lepingu sõlmimise. See, et Pae 68 KÜ juhatusel oli õigus otsustada

lepingu sõlmimise täpseid tingimusi (ja ka lepingu sõlmimata jätmist), ei olnud Pae 68

korteriomanike üldkoosoleku pädevuse üleandmine Pae 68 KÜ juhatusele.

Eelnevast tulenevalt ei ole Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsus nr 3 tühine. Asja

materjalide kohaselt ei esine praegu ka nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid.

15. Lisaks ei rikutud praegu 05.06.2022 otsuste nr 2 ja nr 3 puhul KrtS § 21 lg-s 2 sätestatud

hääletamise läbiviimise korda ega KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud otsuse vastuvõtmise korda.

Avaldaja ei ole nimetatule ka tuginenud.

16. Pae 68 korteriomanikud võtsid kehtivalt vastu 05.06.2022 otsused nr 2 ja nr 3 KrtS § 21

järgi ilma koosolekut kokku kutsumata (kirjalikul hääletusel).

17. Eelnevast tulenevalt tuleb Pae 68 KÜ määruskaebus rahuldada ja vaidlustatud määrus

tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.

18. Pae 68 KÜ määruskaebuse rahuldamine ja maakohtu sisulise lahendi muutmine tingib ka

menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 ls 1 alusel. Pae 68 KÜ saavutas kaebusega

oma eesmärgi, kuna vaidlustatud maakohtu määrus tühistati ja avaldaja avaldus jäeti

rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb

TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel jätta avaldaja kanda. Rahuldamata jääb avaldaja määruskaebus

tema maakohtus kindlaks määratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks, kuna

menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

19. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb vastupidise määruse, muutes

ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra ringkonnakohus kindlaks Pae 68 KÜ põhjendatud ja

vajalikke menetluskulusid. Pae 68 KÜ hüvitatavad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

2-22-10851

määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt ka RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432/27,

p 13).

20. Praeguse määruse peale saab TsMS § 617 lg 2 kohaselt esitada Riigikohtule

määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)