2-24-123877/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-123877

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Kohtuasi OÜ Aktiva Finance Group hagi U.H vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

995,55 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

esindajad

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (e-post

XXX)

Kostja: U.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus U.H ´i vastu osaliselt.

2. Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja

vahel 22.11.2022 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 155,87 eurot.

3. Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 155,87 eurot

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksetähtaeg

Tasumisele

kuuluv

20.04.2025

12,36

20.05.2025

12,97

20.06.2025

12,85

20.07.2025

13,45

20.08.2025

13,36

20.09.2025

13,62

20.10.2025

14,21

20.11.2025

14,16

20.12.2025

14,74

20.01.2026

14,72

20.02.2026

15,01

20.03.2026

16,12

20.04.2026

15,61

20.05.2026

16,17

20.06.2026

16,22

20.07.2026

16,77

20.08.2026

16,86

20.09.2026

17,19

20.10.2026

17,73

20.11.2026

17,87

20.12.2026

18,39

20.01.2027

18,57

20.02.2027

18,93

20.03.2027

19,73

20.04.2027

19,68

20.05.2027

20,18

20.06.2027

20,45

20.07.2027

20,94

20.08.2027

21,25

20.09.2027

21,66

20.10.2027

22,14

20.11.2027

22,51

20.12.2027

22,97

20.01.2028

23,30

Kokku

592,69

5. Jätta rahuldamata intressinõue 59,82 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40

eurot ja hagi esitamise seisuga (09.09.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõue

46,11 eurot.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda.

7. Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 730,80 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

2/11

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) maksekäsu kiirmenetluse U.H ´i (kostja) vastu 900,20 euro nõudes ja andis asja

üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 09.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 26.09.2024 määrusega hagiavalduse

käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohtu

esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise

kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks

krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas 22.10.2024

vastuse kohtunõudele, milles hageja esitas oma alternatiivse nõude juhuks, kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast

puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 22.10.2024

täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.

3. Hagiavalduse ja 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance

(esialgne võlausaldaja) ja kostja 12.05.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja

järelmaksuga kauba maksumusega 499 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse

määr 19,81% aastas.

4. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 19.06.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja järelmaksuga kauba maksumusega 858 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt on

krediidi kulukuse määr 26,06% aastas. Mõlema lepingu alusel sai kostja kauba kätte poes

kohapeal, maksed tehti Tele2 AS-le.

5. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 22.11.2023 järelmaksulepingute xxx ja xxx

muutmise lepingu nr XXX, milles liideti kostja võlgnevused ning koostati uus

maksegraafik. Lepingu alusel sai kostja 748,56 eurot. Lepingu nr XXX krediidikulukuse

määr oli 26,68%. Tegemist oli eelmiste lepingute refinantseerimislepinguga.

6. Lepingu nr XXX alusel pidi kostja tagastama igakuiselt 20 kuupäeval 23,84 eurot kuus.

Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset.

7. Kostja ei täitnud lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 07.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2024. Kuna kostja ei

3/11

tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja 26.03.2024

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Enne 07.03.2024 hoiatuse saatmist jäi kostja

lepingu nr XXX alusel viivitusse nelja järjestikuse arve tasumisega, milleks on osamaksed

20.12.2023, 20.01.2024, 20.02.2024 ja 20.03.2024.

8. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud

kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

9. Hageja nõudis hagis põhivõlga summas 748,56 eurot, intressivõlgnevust summas 59,82

eurot, sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 40 eurot, hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 46,11 eurot ning viivist alates

10.09.2024 kuni põhinõude summas 748,56 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 13,5% aastas. Hageja menetluskulud koosnevad 05.02.2025 täiendatud

menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust summas 245 eurot ja õigusabikuludest

summas 1056,25 eurot.

10. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 22.10.2024 menetlusdokumendis palunud alternatiivselt välja mõista

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 96,07 eurot (osamaksed 20.01.2023-

20.10.2024) ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

11. Kohus toimetas hagi ja 22.10.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl 203-

204). Kostja vastanud ei ole.

12. Hageja esialgne menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega avalikult

kätte toimetatud. Hageja täiendatud menetluskulude nimekiri toimetati kostjale avalikult

kätte 12.02.2025. Kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 155,87 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab

kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed

põhiosa maksed (kogusummas 592,69 eurot). Lepingute sõlmimisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

14. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 12.05.2022 järelmaksulepingu nr Lxxx (dtl 39-

41), 29.06.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 42-44) ja 22.11.2023 eelmiste lepingute

muutmise kokkuleppe nr XXX (dtl 46-49), mis on hageja nõude aluseks. Hageja on

selgitanud, et kokkuleppe nr XXX põhiosa koosneb lepingute nr Lxxx ja nr Lxxx

põhiosade jäägist summas 335,54 eurot (308.54+26.98) ja kokkuleppe nr XXX laenu

põhisumma oli 413,02 eurot (dtl 113). Seega on kolmanda lepingu alusel antud krediidi

põhiosa summa 748,56 eurot.

15. Kohus on tuvastanud, et nõude aluseks olev leping (kokkulepe nr XXX) on esialgse

võlausaldaja ja kostja poolt digiallkirjastatud 22.11.2023, digiallkirjastatud konteineris on

leping, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 46-49). Kõigi kolme lepingu puhul on

4/11

tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Esialgne võlausaldaja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning seadmed kostjale üle

andnud (dtl 108) ning täitnud refinantseerimislepingust tuleneva kohustuse. Vastavalt

refinantseerimislepingu teabelehe p-le 2 kohustus kostja tasuma igakuiselt 23,84 eurot,

kokku 50 makset (dtl 48). Krediidisumma tagastamise periood oli 20.12.2023 –

20.01.2028 (dtl 47). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja teostanud

refinantseerimislepingu alusel ühtegi makset, hageja on esitanud ka väljavõtte nõude

aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest nähtub, et tagasimakseid ei ole tehtud (dtl

184). Seega on tagastamata kogu laenu põhisumma.

16. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja

selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud kostjale

saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 58 ja dtl 173), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest

hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

17. Järelmaksulepingud on sõlmitud 12.05.2022 ja 29.06.2022. Eesti Panga avaldatud

andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95 %. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% =

50,85%. Kostjaga sõlmitud lepingust nr Lxxx tulenev krediidi kulukuse määr oli 19,81%

aastas (dtl 39) ja lepingust nr Lxxx tulenev krediidi kulukuse määr oli 26,06% aastas (dtl

42).

18. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal

oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjaga sõlmitud lepingust nr XXX tulenev krediidi

kulukuse määr oli 26,68% aastas (dtl 46) ning Finantsinspektsiooni hallatava krediidi

kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 15,58%. Seega ei ületanud laenu krediidi

kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud

piirmäärasid.

19. Kostja ei ole refinantseerimislepingu alusel tagasimakseid teinud. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõlga summas 748,56 eurot, intressivõlgnevust summas 59,82 eurot,

sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 46,11 eurot ning viivist alates

10.09.2024 kuni põhinõude summas 748,56 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 13,5% aastas. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on

kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-

d 13 ja 17).

20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

5/11

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

21. Hageja on hagiavalduse p-s 3.5 (dtl 29-32) ja 22.10.2024 menetlusdokumendi p-s 3.11

(dtl 112) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Järelmaksulepingute puhul

lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotlustest (dtl 59; dtl 61) ja maksehäireregistri väljavõttest

(dtl 60). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist.

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi,

millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek lepingu nr Lxxx ajal oli Pensioniregistri andmetel

581,41 eurot (dtl 30), igakuiste kohustuste summa kostja esitatud andmetel oli 50 eurot (dtl

31). Peale kohustuste täitmist jäi hageja hinnangul kostjale reservi 506,39 eurot (dtl 31).

Lepingu nr Lxxx sõlmimise ajal oli Pensioniregistri andmetel kostja sissetulek 745,11 eurot

(dtl 31) ja kostja esitatud andmetel igakuiste kohustuste summa 0 eurot (dtl 31).

Peale finantskohustuste tasumist jäi hageja hinnangul kostjale reservi 721,27 eurot (dtl 32).

Hageja hinnangul, arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane.

22. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav ja osaliselt on hageja väited tõenditega vastuolus.

22.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja

kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal

maksehäired puudusid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõte on

võetud seisuga 09.09.2024 (dtl 60). Esitatud väljavõte ei hõlma perioodi, millal

sõlmiti järelmaksulepingud (12.05.2022 ja 19.06.2022). Kuna väljavõte on

võetud alles vahetult enne hagi esitamist, siis ei ole maksehäirete puudumist

kontrollitud ei järelmaksulepingute ega ka nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimise seisuga. Esitatud väljavõttest nähtub, et valdav osa nõudeid on

lahendatud pärast 22.11.2023 lepingu sõlmimist, mis tähendab, et vähemalt

nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal olid nõuded kostja vastu olemas ja

tõendiga ei ole kooskõlas hageja väide, et maksehäired puudusid.

22.2.

Taotlusest Pxxx (dtl 59), mille alusel sõlmiti 12.05.2022 järelmaksuleping nr

Lxxx, nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1500

eurot. Taotlusest Pxxx (dtl 61), mille alusel sõlmiti 29.06.2022

järelmaksuleping nr Lxxx, nähtub, et kostja igakuised sissetulekud on 1250

eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lepingu nr Lxxx puhul viis

esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi, millest nähtus, et kostja igakuine

sissetulek oli 581,41 eurot (dtl 31) ja lepingu nr Lxxx puhul viis esialgne

võlausaldaja läbi krediidianalüüsi, millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek

oli 745,11 eurot (dtl 32). Seega on andmed kostja sissetulekute kohta

vastuolulised ja hageja esitatud andmetest ei selgu, missugune oli kostja

sissetulek tegelikult. Pensioniregistri väljavõttest, mille hageja on hagiavalduse

teksti osas ära toonud (dtl 30 ja dtl 31), ei nähtu, mis perioodi ning kelle kohta

on väljavõte tehtud. Üldse ei nähtu hagist ega 22.10.2024

menetlusdokumendist mingit selgitust selle kohta, et oleks analüüsitud kostja

sissetulekuid ja krediidivõimelisust 22.11.2023, kui sõlmiti kahe

järelmaksulepingu muutmise kokkulepe ehk refinantseerimisleping, mis on

hageja nõude aluseks.

6/11

22.3.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

22.4.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne järelmaksulepingute ega nõude aluseks

oleva kokkuleppe sõlmimist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kogunud

esialgne võlausaldaja teavet kostja ülalpeetavate kohta.

22.5.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine (mida

esialgne võlausaldaja tegelikkuses läbi ei viinudki) ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed

teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK

28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2). 22.6. Kostjalt ei küsitud pangakonto

väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv.

22.7. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-

te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb

kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

24. Kostja sai lepingu alusel krediiti 748,56 eurot (lepingutasu arvestamata) ning ta ei ole

tagasimakseid teinud (dtl 184). Hageja on 22.11.2024 esitanud oma nõude alternatiivse

7/11

arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud. Hageja on arvestanud, et laenusumma oli 748,56 eurot, laekunud ei

ole ühtegi osamakset ja sissenõutavaks on muutunud kohustus alates esimesest

osamaksest so 20.02.2024 kuni kümnenda osamakseni so 20.10.2024, summas 96,07 eurot

(dtl 113). Hageja nõudes sisalduva maksegraafiku kohaselt oli alates 20.11.2024

sissenõutavaks muutuva igakuise makse suurus ajas suurenev alates 11,21 eurost

(20.11.2024) kuni 23,30 euroni (20.01.2028).

25. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemine esialgse laenuandja poolt 26.03.2024 avaldusega

oli esile toodud asjaolusid arvestades kehtiv, kuna kostja oli sellel kuupäeval viivituses

kolme lepingujärgse osamaksega. Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu

võla tasumist. Need nõuded oli esialgne võlausaldaja täitnud, kuna 07.03.2024 oli kostjale

saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 56) ja 26.03.2024 ütles esialgne võlausaldaja

lepingu üles (dtl 57). Kolmanda osamakse võlgnevus tekkis 20.03.2024, st enne lepingu

ülesütlemist.

26. Kuivõrd leping on üles öeldud, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Hageja on

palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral selle

tagastamist osamaksetena.

27. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Kuna kostja ei ole tagasimakseid teinud, siis on sissenõutavaks

muutunud põhiosa maksed hageja poolt 22.10.2024 menetlusdokumendi, kus sisaldub

hageja alternatiivne nõue, p-s 3.11.3 märgitud perioodi 20.01.2024 - 20.10.2024 osas (dtl

113) ja alates 20.11.2024 kuni 20.03.2025 (kohtuotsuse tegemise ajale eelneva osamakse

tasumise tähtpäev). Arvestades nõude aluseks oleva lepingu nr XXX maksegraafikut (dtl

47), on perioodil

20.12.2023 - 20.10.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõude summa 96,07 eurot (põhiosa

maksed nr 1-11) ja alates 20.11.2024 kuni 20.03.2025 on sissenõutavaks muutunud põhinõude

summa 59,80 eurot (põhiosa maksed nr 12-16). Kokku on kohtotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhinõude summa 155,87 eurot ja kohus mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja.

28. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on märgitud lepingu nr XXX maksegraafikus põhiosamaksetena nr 17-50 (dtl

47) ja toodud ära ka hageja alternatiivses nõudes (dtl 113-114). Tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 592,69 eurot (dtl 47).

29. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole nõude aluseks oleva lepingu

alusel teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma

8/11

kohustusi õigeaegselt ei täida. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt

kostjalt välja põhiosamaksed nr 17-50 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel (dtl 47)

perioodil 20.04.2025 – 20.01.2028, kokku summas 592,69 eurot. Tulevikus sissenõutavate

kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

30. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 22.10.2024

alternatiivset nõuet arvestades rahuldamata.

31. Hageja 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja juhul, kui maakohus asub

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses

määras. Alternatiivnõude esitamise seisuga (22.10.2024) on hageja arvutuste kohaselt

sissenõutavaks muutunud 96,07 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhinõude summa 155,87 eurot. Maakohus rahuldab hageja nõude viivise

väljamõistmiseks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 155,87 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

32. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 05.02.2025

menetluskulude nimekirja (dtl 209-210), mis on kostjale kätte toimetatud 12.02.2025

(kohtuteade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2025). Kostja vastanud ei

ole.

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

35. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud. 36. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja

kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-

11, p 13).

37. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 1056,25 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekirja resolutsioonis on õigusabikulude

summaks märgitud 1065,25 eurot, kuid arvestades, et nimekirjas endas välja toodud

toimingute õigusabi summa on 1056,25 eurot, siis on resolutsiooni summa ilmselt ekslikult

märgitud 1065,25 eurot.

38. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (245 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

9/11

39. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1056,25 eurot ning toimingud on järgmised (dtl

210): hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse

esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine – 4 tundi; puuduste kõrvaldamise

avalduse koostamine – 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi. Kokku

seega 6,25 tundi.

40. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

41. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

42. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on

esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on

seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

43. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud

6,25 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu

kokku 625 eurot ilma käibemaksuta (6,25 tundi × 100 eurot).

44. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 870 eurot, millest 245 eurot on

riigilõiv ja 625 eurot on lepingulise esindaja kulu.

45. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

10/11

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

46. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 894,49 euro tasumist (sh 748,56 eurot põhivõlg,

59,82 eurot intress, 40 eurot võla sissenõudmiskulud, 46,11 eurot viivis). Maakohus rahuldab

hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 155,87 eurot

ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 592,69 eurot, kokku 748,56

eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 84% (arvestuse aluseks olev tehe: 748,56 /

894,49 * 100% = 83,69 %). Seega jäävad menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16%

ulatuses hageja kanda.

47. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 870 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 84% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,84 *

870 = 730,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

48. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

49. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud

avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente

kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel

elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

50. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse

TsMS § 317 lg 5

kohaselt

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helvia Räägel kohtunik

11/11